KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Otsuse tegemise aeg ja koht 22.11.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-54 Tsiviilasi M Ki hagi M Ki vastu elatise vähendamise

§ 2172lg 2 alusel, kuna muutus õiguslik olukord.

Muutunud asjaoludena toob hageja välja, et ajal, mil Harju Maakohus mõistis 26.03.2014 tehtud otsusega välja elatise kostja kasuks, oli hagejal ülalpidamise kohustus kahe lapse ees, kuid peale kohtuotsuse tegemist on hagejale lisandunud täiendavalt üks alaealine ülalpeetav, kes elab hagejaga. 3. Hageja viitas ka

§ 101

lg-le 5, mille kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, mille lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Kostja seaduslik esindaja saab peretoetust 60 eurot.

1. Hageja tasub elatist teisele lapsele, M O, igakuiselt kuni 175 eurot kuus. Hageja oli töötuna arvel perioodil 15.12.202 kuni 17.10.2021, mistõttu ei olnud tal võimalik kostjale tasuda elatist kohtuotsusega ettenähtud ulatuses. Hageja sai alates 18.10.2021 tööle Tööinspektsiooni ning töötab seal kuni käesoleva ajani. Hageja töötasu täistööajaga on 1445 eurot brutos (netosumma 1210,28 eurot). Hageja igakuised kohustused on summas 926,65 eurot, mistõttu hagejale jääb igakuiste vältimatute maksete tegemiseks raha üle 283,63 eurot, mis on natuke rohkem kui ühe inimese elatusmiinimum.
2. Hageja hinnangul esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks

§ 102

lg 2 alusel, kuna hagejaga koos elav laps osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejast lahus elavad lapsed. Arvestades hageja varalist seisundit ja tema muid kohustusi, ei ole ta võimeline kandma kostjale elatist kohtuotsusega välja mõistetud ulatuses, kahjustamata enese ja temaga koos elava alaealise ülalpeetava toimetulekut. Hageja hinnangul on kostja paremas varalises olukorras kui hageja teised alaealised ülalpeetavad. Hageja leiab, laste võrdse kohtlemise eesmärgil ja et kahjustada ei saaks hagejaga koos elav laps, on ta võimeline tasuma kostjale igakuiselt ülalpidamist 120 eurot kuus.

1. Hageja pakkus kompromissina, et hageja tasub kostjale ülalpidamiseks elatist 120 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kostja seisukoht
2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus hagi jätta rahuldamata. Kostja hinnangul puudub hagejal mõjuv põhjus kostjale makstava elatise vähendamiseks. Kostja viitas, et hageja esitas ka eelmises, tsiviilasjas number 2-13-53817, menetluses mõjuvaks põhjuseks teise ülalpeetava, kuid toona ei tuvastanud kohus ühtki mõjuvat põhjust väiksema elatise väljamõistmiseks, kuna hageja oli noor, tööealine ja terve.
3. Kostja tõi välja, et hageja ei ole hagis põhjendanud ega tõendanud, kas ta kasvatab oma kolmandat last üksi või koos lapse emaga. Kui hageja elab koos elukaaslasega, siis tuleks eluasemekulud jagada pereliikmete vahel või nõuda lapse emalt elatist. Kostjale jääb arusaamatuks hageja vältimatute kulude ja maksete kujunemine, kuid nende kulude suurusjärk võimaldab järeldada pigem head elustandardit.
4. Kostja viitas, et hagiavalduse lisast nähtub, et hageja väljaminekud ületavad tema sissetulekuid ning hageja teeb oma pangakontole ka sularahasissemakseid, mis viitab lisasissetulekule. Kostja tõi välja, et lisast nähtub ka, et kolmandale lapsele on tagatud huviharidusega tegelemine, kuid kostja ei käi trennides, sest selleks napib rahalisi vahendeid.
5. Kostja hinnangul soovib hageja kohelda oma lapsi ebavõrdselt. Kostjale pole teada, mille alusel hageja teisele lapsele 100-175 eurot elatist maksab: kas hageja osaleb tema kasvatamises jne. Kostja sõnul ei puuduta aga hageja teisele lapsele makstav elatis kostja õigust saada hagejalt vajalikku ülalpidamist.
6. Kostja toob välja, et hageja ei ole tõendanud oma varalist seisundit, mistõttu pole arusaadav, milline on hageja ja tema kolmanda lapse tegelik elulaad ja toimetulek. Hageja on esitanud oma arvelduskonto väljavõtte vaid kahe päeva kohta, mis ei anna terviklikku ülevaadet hageja tegelikust varalisest seisundist.
7. Kostja selgitas, et kostja igakuised ülalpidamiskulud on keskmiselt 732 eurot kuus. Kostja ema saab 60 eurot lapsetoetust. Hageja seisukoht kostja vastusele
8. Hageja kostja seisukohtadega ei nõustunud ning leidis, et need pole põhjendatud. Hageja hinnangul ei ole kõik kostja välja toodud kulud vältimatud kulud ning osad neist on toreduslikud, kuid mitte vajalikud ülalpidamiseks. Hageja tõi välja, et kostja ei ole suuremate ühekordsete kulude osas hagejaga kokku leppinud ega nende kulutuste tegemisel arvestanud hageja majandusliku olukorraga ega tema teiste ülalpeetavatega. Kuna kostja ei oma ise sissetulekut, oleks pidanud nende kulutuste tegemisel arvestama, kas need on ikka kostja ülalpidamiseks hädavajalikud. Hageja hinnangul ei ole lapsele vaja nii kallist arvutit ega mobiili, nagu kostja enda kuludes on märkinud. Samuti ei ole hageja hinnangul kostja põhjendanud, miks on kostjale kooli minekuks vajalik mopeed, kui Tallinnas on tagatud ühistransport.
9. Hageja arvates ei ole kostja põhjendanud, miks on vajalik kord aastas kallite prillide ostmine. Kindlasti ei ole alaealise kostja huvides maksta eluaseme kindlustust ning vähendada saaks ka TV ja internetikulu. Lisaks leiab hageja, et 180 eurot kuus toidukulu on põhjendamatult palju ega saa olla üle 150 euro kuus. Hageja peab kulu riietele ja jalanõudele mõistlikuks 30 eurot kuus, kuna neid ei pea ostma igakuiselt. Sidekulu osas peab hageja põhjendatuks 10 eurot kuus. Kostja sünnipäeva pidamisega seotud kulud tuleb hageja hinnangul kooskõlastada lahus elava vanemaga, arvestades viimase materiaalsete võimalustega.
10. Hageja märkis, et kostja väitel ei käi ta trennides, sest selleks napib rahalisi vahendeid, kuid kulude koosseisus märkis, et teeb kulutusi sporditundidele.
11. Hageja hinnangul on alusetu kostja etteheide selle kohta, et hageja soovib kohelda lapsi ebavõrdselt. Kui kostja leiab, et temal on õigus saada igakuiselt 292 eurot, siis laste võrdsel kohtlemisel peaksid ka hageja ülejäänud lapsed saama igakuiselt 292 eurot, mis aga hageja igakuist sissetulekut arvestades pole võimalik. Kostja vastus hageja arvamusele
12. Kostja selgitas, et on eelnevalt esitanud kuluaruande, mis on koostatud miinimumi piiril, mistõttu ei nõustu kostja, et kulutused oleksid toreduslikud või mittevajalikud. Kostja pole eelnevalt nõudnud lisavahendeid kulutuste tegemiseks, vaid oodanud, et hageja peaks kinni eelneva kohtuotsusega seatud kohustusest maksta igakuist ülalpidamistoetust.
13. Kostja märkis, et ei ole vastutav hageja ülalpeetavate laste arvu ega kohustuste suuruse eest. Hageja oli oma kohustustest kahe olemasoleva lapse ees teadlik enne kolmanda lapse planeerimist ning sellest võib järeldada, et hageja arvestas sündiva lapsega kaasnevate lisakohustustega ning on võimeline kõiki neid kohustusi kandma. Kostjal on õigustatud ootus ülalpidamisele ühiskonnas heaks kiidetud ja kehtivate standardite järgi.
14. Kostja märkis, et remont oli hagejaga kokku lepitud, sest kulude kokkuhoiu eesmärgil käis hageja kahel korral abis ka remonditöid tegemas. Kostja sõnul oli hageja teadlik lapse elamistingimustest ning plaanist vaheda välja mööbel, mis oli ammu soetatud ning vajas vastavusse viimist nooruki vajadustega.
15. Kostja selgitas, et arvuti on olnud viimasel kahel aastal nooruki haridusi omandamisel vältimatu abivahend. Selleks, et õpinguid edukalt sooritada, oli vaja korralikku arvutit, et jooksutada vajalikke programme ja keskkondi õppimiseks. Arvuti on ostetud kasutatud osadena ning kohandatud nii, et kostja saaks lisaks õpingutele tegeleda ka hobide ja mängimisega. Mobiiltelefoni osas on kostja seisukohal, et kvaliteetsete asjade soetamine on põhjendatud sellega, et tagada noorele inimesele tänapäevases keskkonnas isiklik väärikus ja kompenseerida sellega bioloogilise isa hoiakutest tekitatud alaväärsuskompleksi.
16. Mopeed osteti kostjale väikseks jäänud jalgratta asemele, kuna hinnaklass uuel rattal ja kasutatud mopeedil on sama. Kostja seaduslik esindaja tasus täies ulatuses vajaliku koolituse ja sõiduõppe tunnid, neid kostja kuludesse ei märkinud. Kostja lisas, et mopeed on nooruki huviala, mis annab vabaduse ja võimaluse suhelda sõpradega ning kuuluda seltskonda.
17. Kostja selgitas, et kasutab prille igapäevaselt nii tänaval liigeldes, koolitundides, arvutis, vaba aja veetmisel. Igal aastal toimub silmaarsti kontroll ning arsti poolt välja kirjutatud uusi klaase ei panda vanade raamide sisse. Sellest tingituna on vaja osta uued klaasid ja ka uued raamid. Kostja on seisukohal, et kostjal on õigus valida välja sellised prillid, millega ta tunneb end hästi ja mis vastavad tema vajadustele. 100 eurot maksvad raamid ja 100 eurot maksvad klaasid on alla keskmise hinnaklassi.
18. Kostja toob välja, et eluaseme kindlustus on majaomanikel nõutud ning kostja seaduslikul esindajal on võetud odavaim pakett, mis oli pakkuda. TV ja internetti pakub kostja elupiirkonnas vaid üks teenusepakkuja, mistõttu soodsam valik kostjal puudub. Kostja märgib, et hetkeolukord maailmas on tõstnud ka kommunaalmaksete kulusid kuus 300 euroni.
19. Kostja selgitas, et XXX-aastane XXX cm pikk noormees sööb palju ning 180 eurot kuus ei ole kostja hinnangul põhjendamatult palju. Riiete osas selgitas kostja, et on kasvanud viimastel aastatel umbes viis kuni kümme cm aastas, mistõttu on tulnud riideid ja jalanõusid paar korda aastas välja vahetada.
20. Sünnipäeva pidamise osas märkis kostja, et hageja oli sellest teadlik ning hagejal ei olnud vastuväiteid sünnipäeva toimumise kohta. Kostja ei ole eraldi selleks rahalist toetust ka küsinud.
21. Tasuliste sporditundide osas märkis kostja, et need on kooli poolt määratud ning kõikidel õpilastel on kohustus nendes osaleda.
22. Kostja palus, et hageja esitaks dokumendi oma töötasu suuruse kohta peale katseaega. Poolte selgitused istungil
23. Hageja esindaja selgitas istungil, et

§ 101

lg 7 kohaldamiseks alust ei ole, kuna tegemist on sama pere ühe lapsega, kellele ülalpidamist võimaldada tuleb. Hageja töötab XXX. Pärast katseaega on hageja netosissetulek olnud 1210,28 eurot kuus. Hagejal on XXX XXX. Hageja lisas, et ootab poolteist aastat XXX operatsiooni, mis seab füüsilisi takistusi töö valimisele. Enne XXX töötamist oli hageja XXX, aga pärast XXX operatsiooni oli ta neli kuud haiguslehel ja tööleping öeldi üles. Hageja selgituste kohaselt ei ole talle üldfüüsiline töö XXX soovitatav ning XXX hageja praegu minna ei kavatse, sest ootab XXX ning vigastused ongi XXX tekkinud. Lisatööde tegemine on hageja puhul välistatud, sest ta töötab XXX, kus tööpäev kestab kella 17ni. Hageja avaldas istungil kahtlust, kas XXX töötamise järgselt on tal üldse huvide konflikti tõttu võimalik XXX tagasi minna.

1. Kostja seaduslik esindaja selgitas, et lisaks kostjale on tema leibkonnas veel üks XXXaastane laps. Kokku saab kostja seaduslik esindaja lapsetoetust kahe lapse pealt 120 eurot kuus. Kostja seadusliku esindaja brutosissetulek on 945 eurot kuus. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
3. Hagejalt on Harju Maakohtu 26.03.2014 otsusega välja mõistetud elatis M Ki ülalpidamiseks pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast. Perekonnaseaduse (

) § 2172 lg 1 kohaselt, kui enne

1. aasta
2. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
3. aasta
4. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Hageja tugineb elatise vähendamise nõudes

§ 2172

lg-le 2, mis näeb ette kohustatud vanema õiguse pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, kui kohustatud vanem ei nõustu

§ 2172lg-s 1 nimetatud elatise summaga, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

Samuti tugineb hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg-le 1, kuna muutusid otsuse aluseks olnud asjaolud. TsMS § 459 lg 1 kohaselt, pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Seega tuleb elatise suuruse muutmise üle otsustades kohtul võtta aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuleb tuvastada, kas need muutused annavad alust elatise suuruse muutmiseks. Sealjuures peab kumbki pool tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vaata ka Riigikohtu 28.10.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).

1. Käesolevas asjas on hageja toonud välja, et hagejal on lisandunud kolmas ülalpeetav laps (sünd XXX) ning hageja XXX tõttu on tal välistatud edaspidi töötamine XXX valdkonnas.
2. Kohus peab oluliseks märkida, et kuigi pooled on andnud küll hinnanguid, millised võivad olla lapse kulud, ei ole nad esitanud selle kohta tõendeid, mis annaksid põhjust elatist võrreldes seaduses välja toodud miinimumiga suurendada või vähendada.
3. Tsiviilasjas 2-13-53817 nõudis kostja hagejalt seaduses sätestatud miinimummääras elatise väljamõistmist. Hageja vaidles tol korral hagiavaldusele vastu põhjusel, et hagejal pole võimalik elatist nõutud suuruses tasuda, mistõttu oli hageja nõus tasuma lapse ülalpidamiseks elatist poole kehtivast elatise alammäärast. Tsiviilasjas 2-13-53817 märkis hageja, et tema igakuised kulud on kokku 1432,60 eurot, töötasu suuruseks XXX
4. aasta juunist detsembrini 1552 eurot kuus, töötasu Eestis
5. aasta jaanuarist kuni juunini keskmiselt 540 eurot kuus. Tsiviilasja 2-13-53817 lahendamise ajal oli hagejal kaks last. Kohus ei leidnud tol korral ühtegi mõjuvat põhjust, miks hagejalt peaks välja mõistma elatise alla seaduses sätestatud alammäära, kuivõrd hageja on noor, tööealine ja terve.
6. Hageja esitatud konto väljavõtte kohaselt olid hageja kulutused
7. aasta novembrikuus 401,95 eurot. Hageja kolmanda lapsega seotud kulutused olid sel ajal kokku 167,17 eurot. Konto väljavõttest nähtuvalt maksis hageja
8. aasta novembrikuus elatist oma teisele lapsele 150 eurot ning kostjale 250 eurot. Tsiviilasjas 2-13-53817 märkis hageja, et tema igakuised kulud on kokku 1432,60 eurot. Kuivõrd tsiviilasjas 2-13-53817 märkis hageja oma sissetulekuks töötasu XXX 1552 eurot koos puhkuse- ja töövõimetushüvitisega ning töötasu Eestis keskmiselt 540 eurot, ei saa kohus jõuda järeldusele, et võrreldes varasema kohtuotsusega oleks hagejal oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti viimane nõude rahuldamise otsus. Ka pärast kolmanda lapse sündi ei ole kohtule esitatud tõendite alusel näha, et hageja kulutused oleksid oluliselt suurenenud võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga.
9. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg-te 3, 4, 5 ja 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022 oli baassummaks 200 eurot, 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot.
3. Kohus leiab, et tegemist on olulise muudatusega seaduses, mistõttu on põhjendatud elatist käesoleval juhul vähendada selliselt, et see vastaks

§ 101sätestatud miinimumile, kuna ka 2014.

aastal on kohus elatise välja mõistnud miinimumelatisele tuginedes.

1. Kuna hageja esitas hagiavalduse 03.01.2022, mil baassumma oli 200 eurot, kuid alates 01.04.2022 on baassumma suurenenud, tuleb kohtul elatise väljamõistmisel arvestada kahte perioodi eraldi. 38.1 Perioodi 01.01.2022 kuni 31.03.2022 baassummale tuleb liita kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, milleks on 1448 eurot, millest 3 protsenti on 43,44 eurot. Seega tuleb hagejal tasuda lapsele elatist 243,44 eurot (200+43,44). Seda kinnitab ka õiguslikku tähendust mitteomav Justiitsministeeriumi poolt loodud elatisekalkulaatori arvutus (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). 38.2 Alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot ning millele liites 3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, mis on alates
2. aprillist 2022 1548 eurot, teeb lapsele makstava elatise suuruseks 255,64 eurot (209,20+46,44). Seda kinnitab ka elatisekalkulaatori arvutus. 39.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kostjate seaduslik esindaja kinnitas kohtuistungil, et ta saab lastetoetust kahe lapse pealt kokku 120 eurot. Seega on põhjendatud, et elatise miinimummäärast lahutatakse maha pool ühele lapsele makstavast lapsetoetusest. Seega on hageja kohustatud kostjale maksma perioodil 03.01.2022 kuni 31.03.2022 elatist 213,44 eurot (243,44-60/2) kuus ning alates 01.04.2022 225,64 eurot (255,64-60/2) kuus. 40.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hageja ei ole oma hagiavalduses tuginenud

§ 101

lg-le 6 ega ka viidanud, et kostja viibiks teatud ajaperioodil kuus hageja vahetul ülalpidamisel. Sellest tulenevalt ei ole kohtul alust elatist selles osas vähendada. 41.

§ 101

lg 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kuigi hagejal on kokku kolm last, ei ole tegemist sama pere lastega, mistõttu

§ 101lg 7 kohaldamisele ei tule.

42.

§ 102

lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§ 101

sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on 24.10.2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 rõhutanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut, sealhulgas tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel hinnata ka selle vanema võimalusi sissetulekut saada ning piisava sissetuleku puudumisel peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust ka muu vara arvel.

1. Hageja on esitanud kohtule epikriisid, millest nähtuvalt on hagejal probleemid XXX. Hageja on XXX 18 kuud operatsioonijärjekorras, XXX on tehtud operatsioon. Hagejal on XXX. Hetkel töötab hageja XXX ning tema brutosissetulek on 1445 eurot kuus. Rahandusministeeriumi avaldatud ametnike palgaandmetest nähtuvalt on XXX sissetulekud aastal 2021 täiskoormusega töötamisel keskmiselt 1777,54 eurot kuus (vaata xxx). Kuigi kohus nõustub hagejaga, et hageja terviseprobleemide tõttu võib tal olla raskendatud xxx mõningatel töökohtadel töötamine, ei saa väita, et hageja oleks seetõttu osaliselt või täielikult töövõimetu, mistõttu hagejal puuduks sissetulek või tal ei oleks võimalik teenida sissetulekut, mis võimaldaks tal täita tema kohustust ülal pidada kõiki oma lapsi võrdselt. Kohus peab oluliseks märkida, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tema sissetulek on liiga väike (Riigikohtu 24.10.2012 otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12, p 15). Kui töölaad ei ole hageja tervisele sobiv, tuleb hagejal oma kohustuste täitmiseks leida töö, mis võimaldab hagejal oma kohustusi kostjate ees täita.
2. Eeltoodut arvestades tuleb hagi rahuldada osaliselt. Perioodi eest 03.01.2022 kuni 31.03.2022 tuleb hagejal kostjale elatist maksta summas 213,44 eurot kuus ning alates 01.04.2022 225,64 eurot kuus.
3. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei ole põhjust kõrvale kalduda seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotusest hagilises perekonnaasjas. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama Kohtunik