Hageja leiab, et kostjal on olnud võimalik loetletud tööde teostamisesl talle kuuluvates ruumides igal ajal veenduda ning tööd vastu võtta, kuid kostja on sellest alusetult keeldunud. Hageja on seisukohal, et nõue summas 5 746.80 eurot on muutunud sissenõutavaks alates 30.05.2020. Hageja on seisukohal, et väljamaksmisele kuulub ka vaegtööde nimekirja punktis 12 nimetatud töö summas 4 400 eurot + käibemaks 880 = 5 280 eurot. Hageja esitas 30.07.2018 kostjale pädeva alltöövõtja OÜ xxx asjakohased selgitused küttesüsteemi projektikohase väljaehitamise kohta, milliseid kostja ei ole vaidlustanud. Kahe kütteperioodi vältel ei ole kostja hagejale esitatud mingeid pretensioone küttesüsteemi toimimise kohta. Nimetatud summa kinnipidamisega kostja sisuliselt alandab küttesüsteemi ehitamise tööde hinda
mõttes (akti 7 read 7.4, 7.5) rohkem kui ¼ ehk 27,7% võrra, samas ei ole kostja selle kohta teinud
Hageja arvates puudub hinna alandamiseks igasugune alus. Kokku nõuab hageja kostjalt vaegtööde teostamise eest selleks kinni peetud summade arvelt väljamakset 5 746.80 + 5 280 = 11 026.80 eurot (koos käibemaksuga). Hageja leiab, et nimetatud summa on muutunud sissenõutavaks alates 30.05.
lg 2 kohaselt, kui kahjustatud lepingupoolt võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Kostja on oma vastuskirjas asunud seisukohale (millega hageja ei nõustu), et kogu ajutiste kinnipidamistena deponeeritud summa 32 122,.0 eurot (koos käibemaksuga) on kulunud töövõtja poolt lepingu täitmisel teostamata jäänud vaegtööde teostamiseks kostja enda poolt ja selle summa ulatuses on kostjale tekitatud kahju. Hageja toob välja, et kui kohus menetluse käigus asub seisukohale, et kostjale on deponeeritud ja hageja poolt nõutava summa või selle osa ulatuses tekitatud kahju, siis palub hageja nimetatud kahju tasaarvestada
Hageja tegi
lg 1 ja § 198 alusel menetlusliku tasaarvestuse avalduse kostja poolt “Ehitusobjekti üleandmise ja vastuvõtmise akti” alusel kinni peetud leppetrahvi ja sama aktiga määratud ajutiste rahaliste kinnipidamiste tasaarvestamiseks. Hageja leiab, et kostja on temale väidetavalt tekkinud kahju sissenõudmisel ajutiste kinnipidamiste arvel osas mis ületab lepptrahviga saadud summat alusetult rikastunud
mõttes ja
lg 1 kohaselt on hagejal õigus alusetu rikastumise teel saadud summa tagasi nõuda. Hageja palub sellisel juhul alternatiivselt välja mõista kostjalt hageja kasuks 12 608.20 eurot (44 731 – 8 736 – 23 386.80) või vastavalt suurem summa sõltuvalt kohtu poolt hagi rahuldamise ulatusest ning viivis 0,1% päevas alates 30.05.2020 kuni põhivõla tasumiseni. Eeltoodust tulenevalt palub hageja rahuldada hageja EVIKO Ehitus OÜ hagi ja mõista kostjalt AS-lt Lääne-Tallinna Keskhaigla hageja kasuks välja põhivõlg summas 19 762.80 eurot , hagi esitamise hetkeks (15.07.2020) sissenõutavaks muutunud viivised summas 1 783.42 eurot ja TsMS § 367 alusel jooksev viivis põhivõlalt 0,1% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Täiendavalt määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja suurus ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. II Kostja vastuväited
lg 1 ja/või § 110 lg 1 ning reageeris hageja lepingu rikkumisele (tagatise mitteandmisele) omalt poolt tagatisele vastava summa mitteväljamaksmisega. Kuivõrd hageja ei ole eelnimetatud lepingu rikkumist lõpetanud, st ei ole kokkulepitud tagatist esitanud ega täitnud ka tagatisega tagatud garantiikohustust, rikub hageja jätkuvalt lepingut ning kostjal on enda hinnangul õigus jätkata
Kostjal leiab, et tal on õigus nimetatud tagatise arvel garantiipuudused ise likvideerida. Kostja hinnangul hagejal puudub alus nõuda seoses vaegtöödega 11 026.80 euro väljamaksmist. Kostja on seisukohal, et ebaõiged ja tõendamata on hageja väited, mille kohaselt on hageja teostanud ja kostjale üle andnud vaegtööde nimekirja positsioonides nr 7, 9
lg 4 alusel, mille kohaselt kui on kokku lepitud töö vastuvõtmises poolt või kui see on 5 2-20-10223 tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on tellija poolt vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kostja on seisukohal, et ebaõige ja tõendamata on ka hageja väide, et hageja on nõuetekohaselt teostanud vaegtööde nimekirja positsioonides nr 7, 9
§-st 638, mille kohaselt on tellijal kohustus tööd vastu võtta kui tööd on valmis. Elamu tellijal ei ole näiteks kohustust elamuga seotud ehitustöid vastu võtta enne, kui kogu elamu on valmis. Tellijal puudub kohustus vastu võtta selle näite puhul näiteks ainult hoone aknaid, samal ajal kui hoone katus on veel ehitamata. Kostja leiab, et seega kuivõrd hageja tunnistab, et tal on enamus vaegtöid likvideerimata, puudub kostjal kohustus osaliselt väidetavalt likvideeritud vaegtöid vastu võtta. Seoses tööde vastuvõtukohustuse puudumisega, ei ole sissenõutavaks muutunud ka vastav hageja tasunõue (
Kostja hinnangul ebaõiged ja tõendamata on hageja poolt hagi punktis 9 esitatud väited, et hageja ei saanud vaegtöid likvideerida kostjast tingitud tööfrondi puuduse või kostja juhiste puudumise tõttu. Lepingu punkti 1.2 kohaselt oli lepingu dokumendiks ka tellija ehk kostja hankedokumendid. Hankedokumentide hulka kuulunud „Tehnilise kirjelduse“ punkti 2.3.5 kohaselt tuli hagejal korraldada ehitustöid selliselt, et see häiriks võimalikult vähe hoones viibivaid haigeid ja personali. Nagu kostja on oma 29.05.2020 kirja lk 1 lõpus selgitanud, ei ole kostja takistanud hagejal vaegtööde tegemist. Seda kinnitab ka hageja ja kostja kirjavahetus 15.05.2018 – 23.05.2018, milles kostja palus saata 23.05.2018 hagejal vaegtööde ajagraafiku ja ei teinud seejuures ühtegi takistust vaegtööde teostamiseks. Hageja jättis enamus vaegtöid aga lihtsalt likvideerimata. Kostja hinnangul ebaõige ja tõendamata on hageja väide, et vaegtööde positsioon nr 12 ei kujuta endast tegelikult töö puudust. Hageja on ise oma allkirjaga vaegtööde nimekirja all kinnitanud, et ta ei ole teostanud küttesüsteemi ehitusprojekti kohaselt (positsioon nr 12). Kuivõrd kostja pole nimetatud osas tööd vastu võtnud, on see hageja tõendamiskoormuseks välja tuua ja tõendada, et küttesüsteem on välja ehitatud ehitusprojekti kohaselt (RKTKo nr 3-2-1-80-08 p 21). Hageja esitatud alltöövõtja OÜ xxx e-kiri ei tõenda kostja hinnangul, et küttesüsteem on välja ehitatud ehitusprojekti järgi, seda nimetatud kirjas isegi ei väideta. Nimetatud kirjas väidetakse abstraktselt üksnes seda, et alltöövõtja hinnangul süsteem toimib, kuid see väide on osaliselt ebaõige ning tegelikult on: - süsteemi takistus suurem, kui ehitusprojekti järgselt peaks; - horisontaalsed torud on paigaldatud lubamatult suure kaldega; - küttekehade kõrgus põrandast ei ole projekti järgne; 6 2-20-10223 - vastava osa tööprojekti pole kostjale esitatud, kuigi tööprojekti koostamise kohustus oli hageja kohustuseks (Tehnilise kirjelduse p 3.7.10). Kostja on seisukohal, et OÜ Xxx kirja näol ei ole tegemist ka asjatundjaarvamusega, sest tõendamata on selle isiku eriteadmised. OÜ Xxx arvamust ei saa pidada ka objektiivseks ja usaldusväärseks, sest see sama ühing oli puudusega teostatud küttesüsteemi teostajaks (hageja alltöövõtjaks) ja on loomulik, et puudusega töö teostanud isik üritab õigustada enda puudulikku tööd. Kostja hinnangul lepingu rikkumise aspektist ei ole oluline üksnes süsteemi toimimine, vaid ka süsteemi kui teostatud töö osa vastavus ehitusprojekti nõuetele. Ehitusprojekt oli lepingu dokumendiks ning töö vastab nõuetele, kui see on kooskõlas lepinguga, sh ka lepingus viidatud projektiga. Näiteks kui pooled on kokku leppinud kivikatuse ehitamises ja töövõtja ehitab hoopis eterniidist katuse, siis vaatamata sellele, et ka eterniidist katus peab vett, et vasta eterniidist katus selle näite puhul lepingu tingimustele. Hageja poolt hilisemas kirjavahetuses kostjale tehtud etteheited tööprojekti mitteesitamise kohta on ebaõiged, kuivõrd tööprojekti koostamine oli hageja kohustuseks (Tehnilise kirjelduse punkt 3.7.10). Kostja on seisukohal, et seega, kuivõrd hageja ei ole vaegtöid likvideerinud ja kostjale üle andnud, puudub hagejale alus välja maksta
Kostja leiab, et kuivõrd hagejal pole kostja vastu sissenõutavaks muutunud rahalist nõuet, on alusetu ka hageja viivise nõue. Kostja on esitanud täiendavalt omapoolse vastu nõude ja tasaarvestusavalduse. Kostja selgituste kohaselt, kuivõrd hageja on jätnud vaegtööde nimekirjas kokkulepitud ajaks vaegtööd likvideerimata, on kostjal õigus vastavad vaegtööd ise teostada kolmanda isiku abiga ja nõuda hagejalt
alusel sellega seotud kahju (vaegtööde likvideerimise mõistlike kulude) hüvitamist. Hageja poolt teostamata vaegtööde likvideerimiseks on kostjale hinnapakkumise esitanud xxx OÜ summas 27 235.45 eurot + käibemaks ja OÜ xxx summas 28 020 eurot + käibemaks. Vastavate tööde keskmiseks maksumuseks kujuneb seega 27 627.73 eurot + käibemaks (28 020 + 27 235.45 / 2). Tegemist on kostjale tekitatud otsese varalise kahju suurusega
Kostja nõuab hagejalt
alusel nimetatud kahju 27 627.73 euro hüvitamist (kahju hüvitamine täitmise asemel). Kostja toob välja, et kuigi hageja on teostanud ventilatsioonisüsteemi lõpetamise (positsioon 9.3), pole hageja teostanud süsteemi nõuetekohase toimivuse tõendamiseks vajalikku ventilatsiooni mõõdistust ega süsteemi tasakaalustamist. Nimetatud mõõdistuse vajalikkus ja vastava protokolli koostamise kohustus tulenes hagejale EhS § 15 lg 3 punktist 5 ja Tehnilise kirjelduse punktist 3.1. Ilma vastavat mõõdistus teostamata ei ole võimalik väita, et ehitusprojektis ettenähtud õhuvahetuse nõuded on täidetud. Nimetatud töö kuluks on 1 300 eurot + käibemaks, mida tõendab Koda Ehitus OÜ vastav hinnapakkumine. Kostja nõuab hagejalt ka selle kulu 1 300 eurot hüvitamist
alusel, sest nimetatud tegevused kuulusid ventilatsiooniga seotud vaegtööde juurde, mille hageja on jätnud teostamata. Kokku nõuab kostja hagejalt 28 927.73 euro hüvitamist. Kostja on seoses vaegtöödega hageja viimasest osamaksest kinni pidanud 19 489 eurot + käibemaks. Kuivõrd hageja ei ole vaegtöid kokkulepitud aja jooksul (vaegtööde nimekirjas fikseeritud ajaks) likvideerinud, teeb kostja seda hageja kulul ise. Kostja lõpetab sellega 7 2-20-10223 seoses
lg 1 kohaldamise ja kohaldab selle asemel
Eelnevaga seoses on hageja tasunõue seoses vaegtöödega kostja vastu lõppenud. Kuivõrd kostja poolt töö vastuvõtmisel kinnipeetud summast ei piisa vaegtööde teostamiseks, on kostjal hageja vastu pärast kinnipeetud summa 19 489 eurot kostja nõudest maha arvestamist nõue summas 9 438.73 eurot (28 927.73 - 19 489). Kostja selgitab, et vaegtööde nimekirjas ridade taga olev „+“ näitab, et vastav vaegtöö oli akti koostamise ajaga likvideeritud. Rea taga olev „-“ näitab, et vastav vaegtöö ei olnud akti koostamise aja seisuga likvideeritud. Kui vaegtööde rea taha on märgitud mingi rahaline summa, siis see näitas kinnipeetavat rahalist summat seoses vastava vaegtööga. Kui nimekirja vastava rea taga ei ole mingit summat ega „+“ või „-“, siis oli vastav vaegtöö akti koostamise aja seisuga tegemata, vastava vaegtöö rahaline väärtus jäi vaegtööde nimekirjas hindamata. Kuivõrd vaegtööde nimekirjas ei olnud märgitud kõigi tegemata vaegtööde taha nende rahalist väärtust, siis ei kajastanud vaegtööde nimekirjas väljatoodud summad kõigi vaegtööde summaarset tegelikku väärtust. Vaegtööde likvideerimise tegelik maksumus võis olla seega suurem, kui vaegtööde nimekirjas väljatoodud vaegtööde summad kokku. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et hagejal on kostja vastu vaegtöödega või garantiiaegse tagatisega seotud sissenõutavaks muutunud rahaline nõue, siis esitab kostja selleks puhuks alternatiivse protsessuaalse tasaarvestuse avalduse ja tasaarvestab hageja võimaliku rahalise nõude oma kahjuhüvitusnõudega. Kuivõrd vaegtööde nimekirjas on kokku lepitud konkreetsed vaegtööde likvideerimise ajad, siis kujutavad need endast hagejale täiendava täitmise tähtaja määramist
Hagejal oli kohustus nimetatud tööd tegelikult ära lõpetada lepingu punktis 3.1 nimetatud ajaks 29.09.2017. Vaegtööde nimekirjas väljatoodud „teostamise aeg“ kujutas endas seega kostja poolt hagejale täiendava tähtaja määramist. Eelnevaga on täidetud
lg 2 sätestatud kahjuhüvitusnõude eeldus määrata enne täitmisnõude asemel kahjuhüvitusnõude esitamist võlgnikule mõistlik täiendav tähtaeg lepingu rikkumise lõpetamiseks. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta EVIKO Ehitus OÜ hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud EVIKO Ehitus OÜ kanda. III Kohtu põhjendused 3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (
) § 110 lg 1 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest.
lg 1 kohaselt, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. 8 2-20-10223
lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
lg 1 sätestab, et töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt võlaõigusseaduse §-des 230 ja 231 sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest.
lg 1 kohaselt, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. 11 2-20-10223
lg 1 sätestab, et töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt võlaõigusseaduse §-des 230 ja 231 sätestatut. Lepingu tüüptingimuste punkti 2.1.39 kohaselt pidi hageja andma kostjale töö üleandmisel garantiiaegse tagatisena Eesti krediidiasutuse garantiikirja summas 2% lepingu alusel tasumisele kuuluvast summast. Kuna hageja kostjale lepingus nõutud garantiikirja ei esitanud, pidas kostja hagejale makstavast viimasest osamaksest kinni kokkulepitud tagatise väärtusele vastava summa 8 736 eurot, mis fikseeriti ära ka töö üleandmise-vastuvõtmise akti peatükis 8 (15.07.2020 hagiavalduse lisa 2). Seega kostja kohaldas eelneva näol hageja suhtes
lg 1 ja/või § 110 lg 1 ning reageeris hageja lepingu rikkumisele (tagatise mitteandmisele) omalt poolt tagatisele vastava summa mitteväljamaksmisega. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei ole eelnimetatud lepingu rikkumist lõpetanud, ehk ei ole kokkulepitud tagatist esitanud ega täitnud ka tagatisega tagatud garantiikohustust, rikub hageja lepingut ning kostjal on õigus jätkata
Kohus leiab, et kostjal on õigus nimetatud tagatise arvel garantiipuudused ise likvideerida.
lg 1 alusel tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul.
lg 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kohus leiab, et puudustest piisava põhjalikkusega teavitamise eesmärgiks on see, et töövõtja saaks aru, milles väidetav puudus seisneb. Puuduse kirjeldamisel ei ole vajalik puuduse põhjuse väljatoomine, vaid selle iseloomu kirjeldamine ulatuses, milles see on võimalik pärast töö välist ülevaatust eriteadmisi mitteomava isiku poolt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 15.102015 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-60-15, p-des 14– 15 leidnud, et:“ Kolleegium rõhutab, et
lg 2 järgi ei ole vajalik puuduse põhjuse väljatoomine, vaid selle iseloomu kirjeldamine ulatuses, milles see on võimalik pärast eriteadmisi mitte eeldavat töö välist ülevaatust. Ka majandus- ja kutsetegevuses tegutsev tellija ei pea puuduste kirjeldamiseks tegema ekspertiisi, st ka professionaalselt tellijalt saab eeldada puuduste kirjeldamist vaid üldiselt.“ /…/ Kolleegium märgib, et
järgi võib teavitamise ning puuduste kirjeldamise kohustuse täitmiseks piisata ka avariist teavitamisest ning olukorra fikseerimisest sündmuskohal koos töövõtjaga. Isegi kui tellija tegutseb majandustegevuses, on töövõtulepingu raames asjatundjaks eelkõige töövõtja. Seetõttu võib eeldada, et kui töövõtja tutvub asjaoludega sündmuskohal, suudab ta
lg-s 2 viidatud määras selgeks teha töö puuduste iseloomu.“ Kohus asub eeltoodust tulenevalt seisukohale, et kostja on piisava põhjalikkusega kirjeldanud ustega seotud vaegtööde probleeme (kostja 23.07.2018 ja 02.08.2018 e-kirjad, 02.10.2020 kostja vastuse lisa 1). Kostja esindaja selgitas mõlemas e-kirjas, et puudused esinevad uroloogia osakonna kabineti- ja palatiteustel. Samuti selgitas kostja esindaja, et probleem ustega seisneb selles, et ukselingid tulevad uste küljest lahti ja et uksed on vajunud sedavõrd, 13 2-20-10223 et neid ei ole võimalik enam kinni tõmmata. Seega on kostja ustega seotud puuduseid piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kostja kirjeldustest on täpselt aru saada, milliste ustega probleem on (s.o urulooagi osakonna kabineti- ja palatiustega) ja milles konkreetne probleem seisneb (s.o ukselingid tulevad ära ja uksed on vajunud). Kostjal puudus kohustus hagejale üksikasjalikumalt ustega seotud puuduseid kirjeldada. Kohus on 12.10.2022 kohtuistungil palunud hagejal selgitada, kas hagejal on esitada tõendeid, et uksed on korda tehtud, mille peale selgitas hageja esindaja, et ei ole, kuid hageja ei ole näinud ka ühtegi tõendit, kus kostja oleks tõendanud, et hageja poolt tehtud töö ei sobinud ja ta on lasknud selle ümber teha (12.10.2022 kohtuistungi protokoll 01:13:41 - 01:13:52).
Poolte vahel fikseeritud garantiiaeg on lõppenud ning garantii perioodi jooksul esitas kostja hagejale garantiinõudeid, mida hageja ei täitnud, ehk hageja on rikkunud oma garantiikohustust, millest tulenevalt sellega seotud töid pidi kostja tellima kolmandatelt isikutelt või ise tegema. Menetluse vältel on hageja muutunud enda positsiooni asudes algselt seisukohale, et pooled muutsid üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega lepingut (st garantiikirja andmata jätmise asemel võis kostja kinni pidada garantiiaegsele tagatisele vastava summa) ning hilisemalt seda asus hageja hoopis seisukohale, et tegelikult ei ole garantiivormi muutmiseks vaja lepingut üldse muuta (ETÜ 2013 tingimused), vaid see on hageja ühepoolseks õiguseks. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tõendatud, et pooled oleks muutnud lepingut või, et see oleks olnud hageja ühepoolseks õiguseks. Kohtu hinnangul saab A M pidada TsÜS § 118 lg 2 tähenduses hageja esindajaks ning kostja esitatud garantiipretensioonid on esitatud nõuetekohaselt, sh puudusi on kirjeldatud piisavalt selgelt. Seega on kostja esitanud hagejale korduvalt nõudeid garantiipuuduste likvideerimiseks, kuid hageja on jätnud need ilma igasuguse põhjuseta likvideerimata. 14 2-20-10223 Vaegtööd 16. Seoses vaegtöödega leiab hageja, et hageja on töö üleandmisevastuvõtmise akti lisana vormistatud vaegtööde nimekirjas (15.07.2020 hagiavalduse lisa 2) fikseeritud vaegtöödest likvideerinud ära vaegtööde positsioonid nr 7, 9
Hageja leiab, et kostjal on olnud võimalik loetletud tööde teostamisel talle kuuluvates ruumides igal ajal veenduda ning tööd vastu võtta, kuid kostja on sellest alusetult keeldunud. Hageja on seisukohal, et nõue summas 5 746.80 eurot on muutunud sissenõutavaks alates 30.05.2020. Hageja hinnangul kuulub ka vaegtööde nimekirja punktis 12 nimetatud töö summas 4 400 eurot + käibemaks 880 = 5 280 eurot väljamaksmisele. Hageja esitas 30.07.2018 kostjale pädeva alltöövõtja OÜ Xxx asjakohased selgitused küttesüsteemi projektikohase väljaehitamise kohta, milliseid kostja ei ole hageja seisukohal vaidlustanud. Kahe kütteperioodi vältel ei ole kostja hagejale esitatud mingeid pretensioone küttesüsteemi toimimise kohta ning nimetatud summa kinnipidamisega kostja sisuliselt alandab küttesüsteemi ehitamise tööde hinda hageja hinnangul
mõttes rohkem kui ¼ ehk 27,7% võrra, samas ei ole kostja selle kohta teinud
Hageja arvates puudub hinna alandamiseks igasugune alus. 15 2-20-10223 Kokku nõuab hageja kostjalt vaegtööde teostamise eest selleks kinni peetud summade arvelt väljamakset 5 746.80 + 5 280 = 11 026.80 eurot (koos käibemaksuga). Hageja leiab, et nimetatud summa on muutunud sissenõutavaks alates 30.05.2020. 18. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teostanud ja kostjale üle andnud vaegtööde nimekirja positsioonides nr 7, 9
lg 4 sätestab, et, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditest ja poolte selgitustest ei nähtu, et hageja oleks proovinud kostjale enda poolt väidetavalt teostatud vaegtöid üle anda. Kohus leiab, et eelnimetatud asjaolu, et hageja ei ole pakkunud kostjale töö vastuvõtmist, välistab hageja vastava tasunõude sissenõutavuse
lg 4 alusel, mille kohaselt kui on kokku lepitud töö vastuvõtmises poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on tellija poolt vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. 19. Kohtu hinnangul on tõendamata on hageja väide, et hageja on nõuetekohaselt teostanud vaegtööde nimekirja positsioonides nr 7, 9
kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. 16 2-20-10223 Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd hageja ise kinnitab, et tal on enamus vaegtöid likvideerimata, puudub kostjal kohustus osaliselt väidetavalt likvideeritud vaegtöid vastu võtta. Seoses tööde vastuvõtukohustuse puudumisega, ei ole sissenõutavaks muutunud ka vastav hageja tasunõue (
Samas ei muuda töö vastuvõtmine
lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse
lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.“ Kohus leiab, et hageja esitatud alltöövõtja OÜ Xxx e-kiri (15.07.2020 hagiavalduse lisa 6) ei tõenda, et küttesüsteem on välja ehitatud ehitusprojekti järgi. Nimetatud kirjas väidetakse abstraktselt üksnes seda, et alltöövõtja hinnangul süsteem toimib. Kostja selgituste kohaselt viidatud väide on osaliselt ebaõige ning tegelikult on (
Viivis
alusel sellega seotud kahju (vaegtööde likvideerimise mõistlike kulude) hüvitamist. Hageja poolt teostamata vaegtööde likvideerimiseks on kostjale hinnapakkumise esitanud xxx OÜ summas 27 235.45 eurot + käibemaks ja OÜ xxx summas 28 020 eurot + km (02.10.2020 kostja vastuse lisa 4). Vastavate tööde keskmiseks maksumuseks on seega 27 627.73 eurot + käibemaks (28 020 + 27 235.45 / 2). Tegemist on kostja hinnangul kostjale tekitatud otsese varalise kahju suurusega
lg 3 mõistes (tulevikus kantavad mõistlikud kulud) ning kostja nõuab hagejalt
alusel nimetatud kahju 27 627.73 euro hüvitamist (kahju hüvitamine täitmise asemel). Kostja selgitustest järeldub, et kuigi hageja on teostanud ventilatsioonisüsteemi lõpetamise (positsioon 9
alusel, sest nimetatud tegevused kuulusid ventilatsiooniga seotud vaegtööde juurde, mille hageja on jätnud teostamata. Kokku nõuab kostja hagejalt 28 927.73 euro hüvitamist 26. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohus jättis hagiavalduse tervikuna rahuldamata selle tõendamatuse tõttu ning kostja ei ole esitanud hageja vastu vastuhagi, puudub menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt alus analüüsida kostja vastunõuet ja alternatiivset tasaarvestusavaldust. IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kohtu hinnangul tuleb, tulenevalt asjaolust, et jättis hagiavalduse rahuldamata tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätta nii hageja kui kostja menetluskulud hageja EVIKO Ehitus OÜ kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 ja 4 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 19 2-20-10223 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus määrab menetluskulud kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ MEe Varusk kohtunik 20
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.