KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 14. november 2022 1-17-8828 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Andrey Komyagin
(36806012233)tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
- oktoobri
- a määrus Andrey Komyagin Viru Ringkonnaprokuratuur RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Andrey Komyagin kannab talle Tartu Ringkonnakohtu
- juuni
- a otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 200 lg 2 p 7 järgi mõistetud 6 aasta pikkust vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu
- oktoobri
- a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Lõplikuks karistuseks mõisteti 6 aastat 8 kuud ja 29 päeva vangistust. Lugedes eelvangistuse karistusaja hulka, jäi A. Komyaginil kanda 5 aastat 11 kuud ja 8 päeva vangistust. Karistuse lõpptähtaeg saabub
- oktoobril
- Viru Vangla esitas maakohtule materjalid A. Komyagini tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks, ent ei soosi seda. Ka prokuratuur ei toeta vabastamist. A. Komyagin soovib vabaneda.
- Viru Maakohtu
- oktoobri
- a määrusega jäeti A. Komyagin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus tuvastas formaalsed eeldused KarS § 76 lg 2 p 2 järgi. A. Komyagin kannab karistust isiku- ja varavastaste kuritegude eest. Ta viibib korduvalt vangistuses. Kinnipeetava enamus kuritegusid on seotud vägivalla kasutamisega. Kuritegude laad viitab impulsiivsusele ning puuduvale probleemilahendusoskusele.
- A. Komyaginil puudub elukoht, ta on Venemaa kodanik. Tähtajalise elamisloa taotlust menetleb alles PPA. Vabaneda soovib A. Komyagin elektroonilise valvega rehabilitatsioonikeskusesse „Uus Põlvkond“, tal on seal elukoht ja nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohus pidas seda positiivseks nagu ka kinnipeetava soovi oma elu muuta. Samas leidis kohus, et A. Komyagini ellusuhtumise muutust toetavad hoiakud ei ole veel piisavalt välja kujunenud. Seda kinnitab sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ läbiviija hinnang. A. Komyagin arvab, et palju sõltub situatsioonist, mitte temast. Kinnipeetav on kuritegudega väljendanud kriminaalset käitumist pooldavaid sisukohti, tema hoiakud vajavad seega veel arendamist. Ka varasematest karistustest pole A. Komyagin vajalikke järeldusi teinud.
- Keskkooli ja kutsehariduse (puusepp) on A. Komyagin omandanud varasema vangistuse ajal. Keevitaja kutse omandamine jäi pooleli, ka A1 tasemel eesti keele õppe ta katkestas. Enesetäiendamisesse suhtub ta hästi ning erinevatel kursustel on nõus osalema. Tal on ka erinevaid tööoskusi. Vanglaski on ta nõus töötama ning võlgnevusi tasuma. Töötanud on ta koristaja ja köögitöölisena. Vabaduses on töökoht garanteeritud. Toetama on kinnipeetavat nõus ema. Siiski ametlikud töökogemused on vaatamata erinevatele oskustele lühiajalised ja muutuvad. Nõudeid on 10 799, 91 euro ulatuses. Vaatamata ema toetusele ja materiaalsele abile kannab A. Komyagin karistust röövimise eest. See näitab probleeme majandusliku toimetulekuga. Välistada ei saa, et majanduslike raskuste ilmnemisel asub isik taas kuritegusid toime panema ning pöördub tagasi kriminaalse taustaga suhtlusringkonda. A. Komyagini elustiil on olnud riskiv ja hoolimatu. Grupiviisiliselt sooritatud kuriteod viitavad mõjutatavusele. Tema käitumist iseloomustavad korduvad varasemad vägivallateod. Ka praegust karistust kannab ta kehalise väärkohtlemise ja grupiviisilise röövimise eest. A. Komyagin on vigu korranud ega ole varasematest kogemustest õppinud – probleeme lahendab ta vägivalla abil.
- „Eluviisiteeningu“ jätkuvestlusel ei soovinud A. Komyagin programmist rääkida, leidis, et see polnud tema jaoks ega mõistnud selle määramise vajalikkust. A. Komyagin rääkis, kuidas ta viimase kuriteo eest süüdi lavastati ning avaldas pahameelt ja tõi elulisi näiteid vanglaametnike töö vastuolust. Programmist rääkimist pidas mõttetuks, kuna probleemi tal pole.
- Enne käesolevat vangistust oli A. Komyagin määratud käitumiskontrollile. Ta rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Seetõttu kätkeb alkohol riski nii kuritarvitamiseks kui ka uute kuritegude sooritamiseks. A. Komyagin probleemi tõsidust ei näe. Ehkki tal alkoholisõltuvust diagnoositud pole, on alkoholi peetud kuritegusid soodustavaks teguriks ja selle riski maandamisega tuleb veel tegeleda.
- A. Komyagini ITK-s on ette nähtud tegevusi, mille läbimine võiks aidata tal omandada sotsiaalseid oskusi ja ühiskonda väärtustavaid teadmisi, aidata leida senisele käitumismustrile alternatiive ning hoida ära endiste vigade kordumise. Praeguseks ei ole A. Komyagini karistus veel eesmärke täitnud ning ei saa teha tõsikindlaid järeldusi, et ta suudab oma elukorraldust muuta. MÄÄRUSKAEBUS
- A. Komyagin palub maakohtu määrus tühistada ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega vangistustest.
- Maakohtu lahendiga kaebaja ei nõustu. A. Komyagin nõustub, et sooritas kuriteo tingimisi karistuse ajal ja kahetseb tehtut väga. Samas mõistis maakohus ta röövimise eest õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. 2
- A. Komyaginil puudub elukoht, ent ta läheb rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond, kus talle on tagatud abi ja tugiisik.
- Vabaduses A. Komyagin töötas erinevates firmades ja ühe objekti lõppedes leidis uue. Materiaalset puudust tal ei olnud, lisaks sai ta toetust.
- Ka süükspandud alkoholisõltuvusega A. Komyagin ei nõustu. Tal ei ole uurimise ega vangla meditsiiniosakonna andmetel tuvastatud alkoholisõltuvust. Ta võib küll natuke juua, ent mitte mälukaotuseni.
- Vanglas hakkas A. Komyagin omal algatusel tööle, sest soovib hagi tasuda ja ise hakkama saada. Lisaks on ta omal algatusel läbinud 2 sotsiaalprogrammi, ehkki alkoholisõltuvuse all A. Komyagin ei kannata ning on rahulik ja tasakaalukas inimene. Kohus seda ei märganud. Kontaktisik kirjutas aga iseloomustusse ja ITK-sse valet, sest ta isegi ei kohtunud A. Komyaginiga ega vestelnud temaga eesmärkidest.
- Kohus leidis ka, et A. Komyagin rääkis halvasti vangla administratsioonist. A. Komyagini hinnangul õitseb selles asutuses vale, silmakirjalikkus ja ringkaitse. Erimeelsused vanglatöötajatega on seotud seni, kuni nad ei õpi suhtuma töösse, järgima seadusi ja kodukorda.
- Vanglas viibitud 4 aasta jooksul on A. Komyagin kõik määratud programmid läbinud ning ei saa aru, miks ta seda teeb, kui ennetähtaegselt välja ei saa. A. Komyagin palub arvestada, et ta ei toeta subkultuuri, töötab pidevalt ja on läbinud kõik programmid. Distsiplinaarrikkumisi pole. Riigikeelt on ta üritanud õppida, ent kuna omandab seda halvasti, keeldus sellest kursusest praegu. Karistuse eesmärgid on täidetud. A. Komyagin on muutunud ning väär on väide, nagu poleks ta mineviku vigadest järeldusi teinud. Ka vangla on teinud suure töö dokumentide vormistamiseks. A. Komyagin soovib vabaneda, et ta saaks töötada koos spetsialistidega rehabilitatsioonikeskuses. Ta on juba 54-aastane. Vangistuses on tal olnud piisavalt aega mõelda endast, oma iseloomust ning eluviisist. A. Komyagin soovib alustada puhtalt lehelt ja mitte korrata varasemaid vigu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- A. Komyagin ei nõustu maakohtu lahendiga ja märgib, et maakohus mõistis ta röövimises õigeks, mistõttu talle röövimist ette heita ei saa. Ringkonnakohtus märgib, et maakohus kvalifitseeris oma
- oktoobri
- a otsuses A. Komyaginile etteheidetud teo tõepoolest ümber KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Tartu Ringkonnakohus seevastu nõustus
- juuni
- a otsuses prokuratuuri esindajaga ja mõistis A. Komyagini süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. Ringkonnakohus tuvastas seejuures, et kannatanu vara hõivamisel oli keskne roll A. Komyaginil, kes peksis kannatanut näkku ja hoidis kõrist, teades samal ajal, et kannatanu taskus on 40 eurot ja hõivas selle. Süüdistatava A. Komyagini poolt kannatanu peksmisele ja sularaha äravõtmisele aitas röövijate grupi aktiivse liikmena kaasa I. Komyagin, kes oli igati teadlik A. Komyagini vägivaldsest tegevusest ja hoidis kinni kannatanu jalgadest, et kannatanu ei saaks vastupanu osutada ega püsti tõusta. Mõlemad süüdistatavad olid oma tegevuses ilmselgelt teadlikud teineteise tegevusest ja koos realiseerisid vägivalla abil kannatanult sularaha hõivamise.
- Ka ülejäänud väited ei tingi maakohtu määruse tühistamist. Nimelt on maakohus kaalutlusotsust tehes arvestanud, et elama läheks A. Komyagin rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond. Vaatamata mõningatele positiivsetele asjaoludele puudus kohtul siiski veendumus, 3 et karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus seejuures õigesti tuginenud vangla iseloomustusele ja ITK-le, sest nende materjalide põhjal hindab kohtunik KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid. Kui isikul on vastuväiteid talle koostatud iseloomustuse osas, siis oleks loogiline esitada need vanglale. Praegusel juhul lähtus maakohtunik sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ tagasisidest, kust tõepoolest nähtub, et kinnipeetava arvates sõltub palju situatsioonist, mitte temast. Samas aga nähtub tagasidest seegi, et A. Komyagini hoiakud vajavad veel arendamisest. Sellest järeldab ringkonnakohus, et programmi eesmärgid jäid soovitud viisil saavutamata.
- Mis puudutab väidet, nagu oleks A. Komyagin omaalgatuslikult sotsiaalprogramme läbinud, ehkki ta alkoholisõltuvuse all ei kannata ja on ka muidu rahulik ja tasakaalukas inimene, siis iseloomustus seda väidet ei kinnita. Nimelt selgub „Eluviisitreeningu“ jätkuvestluse tagasisidest, et A. Komyagin ei mõistnud, miks ta programmi määrati ning vastas kõikidele küsimustele sotsiaalprogrammi meenutamise kohta, et sellest pole mõtet rääkida, sest probleemi tal pole. Ringkonnakohus järeldab sellest, et nii nagu „Viha juhtimise“ puhul, jäi ka „Eluviisitreeningu“ programm tegelikult soovitud resultaadita, sest nagu iseloomustuses ka märgitakse jäi „risk maandamata“. A. Komyagini väiteid tema rahulikkusest ja tasakaalukusest ei kinnita kuritegude asjaolud ja isiku varasem elukäik. Praegu kannab A. Komyagin karistust röövimise ja teise isiku kehalise väärkohtlemise eest. A. Komyagini enamus kuritegusid on seotud vägivalla kasutamisega. Vangla iseloomustuse kohaselt see muster kordub. Ehkki alkoholisõltuvust ei ole A. Komyaginil tõepoolest tuvastatud (ja seda pole maakohus ka väitnud), on ometi tema kuritegude soodusteguriks olnud alkoholi kuritarvitamine ning ka kriminaalhooldusel rikkus ta alkoholi tarvitamise keeldu. See näitab, et probleeme alkohol siiski põhjustab.
- Mõistagi on A. Komyagini käitumises ilmnenud ka positiivset – töötamine, soov tasuda hagisid, varasem töökogemus, subkultuuri mittetoetamine ja distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellele vaatamata soostub ringkonnakohus maakohtuga selles, et karistuse eesmärgid ei ole süüdlase puhul täidetud. Maakohus on positiivseid asjaolusid kaalutlusotsuse tegemisel arvesse võtnud. Vaatamata süüdlase lubadusele pöörata elus uus lehekülg, peab arvestama, et A. Komyagin kannab juba kuuendat vangistust, sh katseajal toime pandud kuritegude eest. Seetõttu suhtub kohtukolleegium määruskaebuse esitaja lubadustesse umbusuga. Kuna A. Komyagini varasemat elukäiku arvestades tuleneb temast oht toime panna vägivallaga seotud kuritegusid, peaksid tema vabastamiseks olema kaalukamad argumendid, kui üksnes süüdlase kinnitus, et ta on vangistuses viibitud 4 aasta jooksul piisavalt endast ja oma eluviisist mõelnud. A. Komyagin on varasemalt korduvalt samu vigu korranud. Määruskaebuses küsib ta et miks ta siis sotsiaalprogramme läbima peab, kui teda ei vabastata. Ringkonnakohus leiab, et juba selline küsimusepüstitus näitab, et isikut ei ajenda probleemkäitumisega tegelema mitte sisemine, vaid välimine motivatsioon. Ka vangla arvates väljendab isik vaid sõnades motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid muutuse saavutamine ei pruugi olla realistlik.
- Ringkonnakohtu arvates ei andnud maakohus valet kaalu ka isiku majanduslikele riskidele. Ehkki A. Komyagini sõnul ta töötas ja materiaalset puudust ei kannatanud, on ta siiski korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Seetõttu ei pea ringkonnakohus sarnaselt maakohtule välistatuks, et majanduslike raskuste ilmnemisel asub A. Komyagin taas kuritegusid toime panema.
- A. Komyaginil on muidugi õigus mõttevabadusele, sh õigus vabalt oma veendumusi ja muud informatsiooni väljendada. Küll aga näitab ka ringkonnakohtu arvates isiku kalduvus 4 toimepandud kuriteo asjaolusid pisendada, et ta ei pruugi olla aru saanud oma tegude tõsidusest – ka seda arvestades ei ole karistus eesmärki täitnud.
- Kokkuvõtvalt on maakohus A. Komyagini ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Maakohus ei ole lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et A. Komyagini karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus A. Komyagini vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. (allkirjastatud digitaalselt) 5