← Eesti

2-17-16335/121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tsiviilasja number Tartu Ringkonnakohus 2-17-16335 Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu,

  1. detsember 2022 Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest Tsiviilasi V.K. hagi A.K.i vastu ühisvara jagamiseks ning A.K.i vastuhagi V.K. vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. novembri
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.K. apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellant) V.K. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksandr Jefimov tsiviilasja Kostja (vastustaja) A.K. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Kiir Kohtuistungi toimumise aeg
  4. oktoober 2022 RESOLUTSIOON
  5. Kinnitada menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 1.
  6. V.K. ja A.K. lepivad kokku, et ühisvara jagatakse järgmiselt. 1.
  7. Lõpetada V.K. ja A.K.i ühisomand XXXX alevikus XXXXXX asuvale korteriomandile (registriosa nr XXXXXX) ning jätta korteriomand A.K.i ainuomandisse. 1.
  8. Lõpetada V.K. ja A.K.i ühisomand XXXXXXX külas XXXXXXXXXXX linnas XXXXX asuvale kinnisasjale (registriosa nr XXXXXXXX) ning jätta kinnisasi V.K. ainuomandisse. 1.
  9. Jätta sõiduauto Honda Jazzi (väljalaskeaasta 2011, registreerimismärk XXXXXXX) liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused väärtusega 4150 eurot V.K.le. 1.
  10. Mõista V.K.lt A.K.i kasuks välja hüvitisena enamsaadud ühisvara eest 13 000 eurot. V.K. peab tasuma A.K.ile eelmises lauses nimetatud hüvitise hiljemalt
  11. jaanuariks
  12. 1.
  13. A.K.il on õigus kasutada XXXXXXX külas XXXXXXXX linnas XXXXX asuvat kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX) kuni
  14. jaanuarini
  15. A.K.il on kasutusõiguse lõppemisel õigus viia eelmises lauses nimetatud kinnisasjalt ära enda küttepuud ja käesolevas asjas Viru Maakohtu
  16. märtsil 2019 tehtud otsuse resolutsiooni p-des 5.1 ja 5.2 tema ainuomandisse jäetud asjad. 1.
  17. V.K. ja A.K. lepivad kokku XXXX alevikus XXXXXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXXXX) üleandmises A.K.i ainuomandisse. Eelmises lauses nimetatud kokkulepe on käsitatav asjaõiguslepinguna asjaõigusseaduse (AÕS) § 120 lg 1 teise lause mõttes. 1.
  18. V.K. ja A.K. teevad tagasivõtmatud tahteavaldused, et kustutada kinnistusraamatust XXXX alevikus XXXXXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXXXX) ühisomanikena V.K. ja A.K. ning kanda ainuomanikuna kinnistusraamatusse A.K.. 1.
  19. V.K. ja A.K. lepivad kokku XXXXXXX külas XXXXXXXX linnas XXXXX asuva kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX) üleandmises V.K. ainuomandisse. Eelmises lauses nimetatu on käsitatav asjaõiguslepinguna AÕS § 120 lg 1 teise lause mõttes. 1.10.V.K. ja A.K. teevad tagasivõtmatud tahteavaldused, et kustutada kinnistusraamatust poolte ühisomandisse kuulunud XXXXXXX külas XXXXXXXX linnas XXXXX asuva kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX) omanikuna V.K. ning kanda ainuomanikuna kinnistusraamatusse V.K.. 1.11.V.K. ja A.K. kinnitavad, et neil puuduvad käesoleva kohtumenetluse esemeks olnud ühisvara jagamise nõuetega seoses muud vastastikused pretensioonid ja nõuded. 1.
  20. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
  21. Tühistada Viru Maakohtu
  22. novembri
  23. a ning Tartu Ringkonnakohtu
  24. novembri
  25. a otsused tsiviilasjas nr 2-17-
  27. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-17-16335 menetlus.
  28. Tagastada V.K.le 150 eurot, mis on pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust. Tagastada pool riigilõivust kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
  29. Toimetada kohtumäärus V.K.le ja A.K.ile kätte ning saata jõustumisel Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale täitmiseks (e-post: kinnistusosakond@kohus.ee). Edasikaebamise kord Menetlusosaliste kokkuleppe ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse kolme päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada 2 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  30. V.K. (hageja) esitas
  31. novembril 2017 A.K. (kostja) vastu hagi ühisvara jagamiseks. Kostja esitas
  32. detsembril 2017 vastuhagi. 1.
  33. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid pooled
  34. detsembril 1980 abielu. Abielu lahutati Viru Maakohtu
  35. veebruari
  36. a otsusega tsiviilasjas nr 216-18768, mis jõustus
  37. aprillil
  38. Abikaasade varasuhetele kohaldusid varaühisuse sätted. Abielu lõppedes pooled ühisvara ei jaganud. Hagi ja vastuhagi ning nende täienduste kohaselt kuulusid abikaasade ühisvara hulka: • korteriomand XXXX alevikus aadressil XXXXX (registriosa nr XXXXXX) (korteriomand); • kinnisasi XXXXXXX külas aadressil XXXXX (registriosa nr XXXXXXXX) (kinnisasi); • sõiduauto Honda Jazzi (väljalaskeaastaga 2011; registreerimismärk XXXXXXX; sõiduk) liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused; • elamu haagis Hobby 10a
  39. aastast (registrimärk XXXXXX); • haagis
  40. aastast (registrimärk XXXXXXX); • paat „Latrex“ koos Honda päramootoriga (registrimärk XXXXXXXX); • majapidamisseadmed 1500 euro väärtuses; majapidamisvahendid 1900 euro väärtuses; majapidamistarbed 900 euro väärtuses. 1.
  41. Viru Maakohus jagas poolte ühisvara
  42. märtsi
  43. a otsusega. Tartu Ringkonnakohus jättis
  44. märtsi
  45. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja see jõustus osas, milles maakohus jagas ühisvara järgmiselt. Hageja ainuomandisse jäid: • haagis (registrimärk XXXXXXX) väärtusega 300 eurot; • paat „Latrex“ koos Honda päramootoriga (registrimärk XXXXXXXX) väärtusega 1000 eurot; • majapidamisseadmed väärtusega 1500 eurot; • majapidamisvahendid väärtusega 1900 eurot. Kostja ainuomandisse jäid: • elamu haagis Hobby 10a (registreerimismärk XXXXXX) väärtusega 2000 eurot; majapidamistarbed väärtusega 900 eurot. 1.
  46. Tartu Ringkonnakohtu
  47. augusti
  48. a otsusega tühistati Viru Maakohtu
  49. märtsi
  50. aasta otsus ülejäänud osas ning menetlus jätkus järgnevate esemete suhtes: • korteriomand XXXX alevikus aadressil XXXXXX (registriosa XXXXXX); • kinnisasi XXXXXXX külas aadressil XXXXX (registriosa nr XXXXXXXX); • sõiduauto Honda Jazzi (registreerimismärk XXXXXXX) liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused. 3
  51. Hageja esitas
  52. jaanuaril 2020 täiendava seisukoha (III kd, tl 4) ja
  53. oktoobril 2020 vastuse kohtunõudele (III kd, tl 52), milles palus jagada ühisvara järgmiselt: • jätta korteriomand väärtusega 20 000 eurot kostja ainuomandisse; • jätta kinnisasi väärtusega 37 000 eurot hageja ainuomandisse; • sõiduki liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused hageja lahusvaraks; mõista hagejalt kostja kasuks välja enamsaadud ühisvara hüvitisena 8500 eurot.
  54. Kostja esitas
  55. augustil 2021 seisukohad (III kd, tl, 130), milles palus jagada ühisvara järgmiselt: • jätta korteriomand väärtusega 20 000 eurot hageja ainuomandisse; • jätta kinnisasi väärtusega 37 000 eurot kostja ainuomandisse; • jätta sõiduki liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused väärtusega 4150 eurot hagejale; • mõista kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara hüvitisena 5525 eurot, mille kostja peab hagejale tasuma 60 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
  56. Viru Maakohus rahuldas
  57. novembri
  58. a otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt ning jagas korteriomandi, kinnisasja ning sõiduki liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused järgmiselt. Maakohus jättis hageja ainuomandisse korteriomandi väärtusega 20 000 eurot, jättis kostja ainuomandisse kinnisasja väärtusega 37 000 eurot, jättis kostjale sõiduki liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused väärtusega 4150 eurot ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5525 eurot hüvitisena enamsaadud ühisvara eest, kohustades kostjat tasuma see 60 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti kohustas kohus hagejat andma kande tegemiseks vajalik tahteavaldus pärast hüvitise saamist, lugedes tahteavalduse asendatuks kohtuotsusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda.
  59. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1, 2, 3.1.2, 3.2, 4 ja 5, milles käsitleti hagi ja vastuhagi osalist rahuldamist, millega jäeti korteriomand hageja ainuomandisse, kinnisasi kostja ainuomandisse, mõisteti välja enamsaadud ühisvara eest hüvitis ja kohustati hagejat andma pärast hüvitise laekumist tahteavaldus kinnistusraamatu kande muutmiseks. Samuti vaidlustas hageja sõiduki liisingulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste osas hüvitise suurust.
  60. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
  61. Tartu Ringkonnakohus tühistas
  62. novembri
  63. a otsusega maakohtu otsuse osas, milles maakohus jagas poolte ühisvara selliselt, et jättis korteriomandi hageja ainuomandisse ning kinnisasja kostja ainuomandisse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitisena enamsaadud ühisvara eest 5525 eurot. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, milles nägi ühisomandi lõpetamise viisina ette, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ning kinnisasi pannakse ühisomanikevahelisele enampakkumisele ning muutis eeltoodut arvestades ka hüvitise suurust, mõistes hagejalt kostja kasuks välja 2975 eurot.
  64. Pooled esitasid
  65. detsembril 2022 ringkonnakohtule ühiselt allkirjastatud taotluse, milles palusid lõpetada menetluse ja kinnitada kompromissi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4
  66. Ringkonnakohus leiab, et poolte poolt ringkonnakohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Pooled võivad TsMS § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt käsutada enda menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Pooltel on TsMS § 430 lg 1 kohaselt õigus sõlmida kompromiss kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Pooled esitasid ringkonnakohtule ühiselt allkirjastatud taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks
  67. detsembril 2022, seega enne Tartu Ringkonnakohtu
  68. novembri
  69. a otsuse jõustumist.
  70. Ringkonnakohus võib TsMS § 430 lg 3 kohaselt keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui kompromiss on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Alused on loetletud seaduses ammendavalt. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas nimetatud asjaolusid ei esine, seega puudub alus jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata.
  71. Kohus peab TsMS § 431 lg 1 järgi selgitama poolele või tema esindajatele menetluse lõpetamise tagajärgi. Pooled on ühiselt allkirjastatud kompromissitaotluses kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest TsMS §-de 430 ja 432 mõttes. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuvas täitemenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Kompromissil on TsMS § 432 kohaselt samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, muu hulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
  72. Asja lahendanud kohus tühistab TsMS § 431 lg 2 alusel asjas tehtud lahendi või lahendid, kui ta lõpetab menetluse edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel. Ringkonnakohus tühistab kompromissi kinnitamise tõttu TsMS § 431 lg 2 ja § 645 lg 1 kohaselt Viru Maakohtu
  73. novembri
  74. a ning Tartu Ringkonnakohtu
  75. novembri
  76. a otsused tsiviilasjas nr 217-
  77. Jõusse jääb käesolevas asjas tehtud Viru Maakohtu
  78. märtsi
  79. a otsus osas, milles Tartu Ringkonnakohus jättis
  80. augusti
  81. a otsusega maakohtu otsuse muutmata, mille tulemusel Viru Maakohtu
  82. märtsi
  83. a otsus jõustus osaliselt.
  84. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 kohaselt ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Hageja on palunud kompromissi kinnitamise taotluses tagastada pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust. Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel tsiviilasja materjalide ning kuni
  85. jaanuarini 2022 kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 4 järgi riigilõivu 300 eurot. Seega tuleb hagejale TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastada 150 eurot.
  86. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad poolte kokkulepe kohaselt ja kooskõlas TsMS § 168 lg-ga 3 poolte endi kanda.
  87. Pooled võivad TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4 kohaselt kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissi kinnitamise taotluses kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani alates käesoleva määruse kättesaamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks 5 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.