TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-18-2285 Otsuse kuupäev 17. detsember 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi XX kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise k

) § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja muuta kaebuse nõuet või alust kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kohus jääb selle juurde, et mõistlik on käsitleda käesoleva kohtuasja raames perioodi kuni 28.10.

1. Kohtueelses menetluses käsitleti ja kohtuasjas on kogutud andmed ja tõendid kaebaja kinnipidamise tingimuste kohta osakonnas V8 (kambrites V804 ja V814). Menetlus on isegi kestnud kaua, selle täiendamine uute nõude alustega lükkaks asja lahendamise edasi. Lisaks kinnipidamistingimustele muutuvad ajas ka arsti soovitused ja kaebaja tervislik seisund. Olukorras, kus nõude põhjendatus sõltub muutuvatest asjaoludest, tuleb käsitletav periood paratamatult kuidagi piiritleda. Kohus ei saa sellist asja lahendada nii, et periood pikeneb pidevalt (sh järgmistes kohtuastmetes), mis omakorda toob kaasa pideva uute tõendite kogumise vajaduse. Kaebajal on võimalik esitada eraldi nõue seoses kahju tekitamisega alates 5 29.10.
2. Selle nõude esitamise tähtaeg ei ole möödas. Nõude esitamine eraldi kahju hüvitamise taotlusena ja kaebusena ei ole kaebajale ebamõistlikult koormav. Kohus lahendab seega kaebuse kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamise nõudes alates astma diagnoosimisest kuni 28.10.2020 ning ei luba kaebajal täiendada kaebust hiljem tekkinud kahju hüvitamise nõudega. Kuivõrd kohus ei ole seni ühegi lahendi resolutsioonis fikseerinud käsitletavat perioodi, siis teeb kohus seda käesolevas otsuses.
3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja 2 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Viidatud sätted tähendavad, et kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu või tegevusetus avalikõiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kui kasvõi üks nendest tingimustest täidetud ei ole, siis kahju hüvitamise nõuet rahuldada ei saa.
4. Kaebaja tugineb vastustaja õigusvastase tegevuse ja tegevusetusena kinnipidamistingimustele Viru vanglas, täpsemalt õhuvahetusele kambris (sh avatava akna puudumisele) ja õhu kvaliteedile. Astma tekkimine
5. Tõendatud on, et astma diagnoositi kaebajal esmakordselt
6. aastal Viru vanglas viibimise ajal. Viru Vangla arst V. Pronevitš märkis 01.04.2017 kaebaja tervisekaarti, et kaebaja kurtis raskusi hingamisel, viimasel ajal iga päev, 3-4 nädalat tagasi hakkas hingeldama. Allergotest negatiivne. Vanglas ei ole võimalik spiromeetriat teha. Arst märkis diagnoosiks J45 - astma ning suunas kaebaja pulmonoloogi juurde (I kd tl 108). Pulmonoloog J. Vinnikova koostatud ambulatoorse epikriisi 26.06-03.08.2017 (I kd tl 83-85) põhjal on kaebaja lõplik kliiniline diagnoos J45.0 - valdavalt allergiline astma, statistiline liik esmashaigestumine. Ekspert märkis astma diagnoosi püstitamise kuupäevaks 26.06.
8. Ida-Viru Keskhaigla epikriisis 07.02-02.04.2020 oli algselt ekslikult märgitud, et kaebajal diagnoositi astma
9. aastal. Kohtumenetluses parandas haigla epikriisi ja kinnitas, et tegemist oli veaga (I kd tl 185). Ühestki kohtuasjas esitatud tõendist ei nähtu, et kaebajal oleks astma diagnoositud enne
10. aastat.
11. See, et kaebajal tekkis astma vangistuse ajal, ei võrdu aga sellega, et astma tekkis Viru vanglas valitsevate tingimuste tõttu. Ekspert selgitas, et astmasse haigestumist mõjutavad geneetiline eelsoodumus, varases lapseeas põetud hingamisteede infektsioonid, keskkonnas leiduvad allergeenid ja kemikaalid, suitsetamine ja ülekaal. Ei ole võimalik kindlaks määrata, millised konkreetsed tekkepõhjused võivad olla kaebajal ega hinnata iga põhjuse osakaalu. Kinnipeetava igapäevase elu tingimused ei või olla temal astma tekkimise peamiseks põhjuseks. Kohus märkis ekspertiisi määramisel, 6 et igapäevase elu tingimuste all on mõeldud kambri pindala või kubatuuri ühe isiku kohta, siseõhu temperatuuri ja niiskust, ventilatsiooni liiki (loomulik või sundventilatsioon), sundventilatsiooni parameetreid, ööpäeva jooksul suletud kambris veedetud aega, võimalust viibida värskes õhus, välisõhu kvaliteeti (saastatust) jms (I kd tl 141).
12. Eksperdi nimetatud asjaoludest esineb kaebaja puhul allergia. Ekspertiisi põhjal esines kaebajal kõige tugevam allergiline reaktsioon kõrrelistele. Epikriisis 26.06-03.08.2017 on öeldud, et spetsiifiline IgE allergeenide segu (lõhnav maarjahein, püsiraihein, pilliroog, kultiveeritud rukis, samethein) suhtes oli S2-gp IgE 0,25 kIU/l ehk positiivne (I kd tl 84). Ekspert selgitas, et raviasutustes diagnostikaks kasutusel olevad allergeenide paneelid ei kajasta kõikide keskkonnas tsirkuleerivate allergeenide spektrit, vaid kõigi levinumate allergilist reaktsiooni tekitavate ainete rida ehk teoreetiliselt võib kaebaja anda allergilist reaktsiooni ka seni tuvastamata ainele või ainete rühmale. Ambulatoorsetes epikriisides 21.08-24.08.2020 (I kd tl 178, 187) ja 28.05.2021 (I kd tl 196) on öeldud, et varasemalt on teada ka allergia kodutolmulestale. Epikriisis ei ole viidatud, millel sellised andmed põhinevad. Toimikus olevad andmed on vastupidised - kaebaja tervisekaardi andmetest nähtub, et - 02.01.2017 teostatud immuunanalüüsi põhjal on tolmuallergeenide segu 2 suhtes tulemus <0,10 (I kd tl 106 pöördel); - 08.08.2019 uuriti kaebaja reaktsiooni mitmetele allergeenidele ning kõik tulemused olid referentsväärtusest väiksemad. Sh hx2 IgE / tolmuallergeenide segu 2 suhtes oli tulemus 0,1 ning referentsväärtus on 0,35 (I kd tl 125 pöördel); - 05.09.2019 oli üld IgE tulemus 17,5, referentsväärtus on 95 (I kd tl 126). Seega kohtuasjas esitatud tõendid pigem ei kinnita seda, et kaebajal on allergia tolmu suhtes.
13. Kohtu hinnangul esineb kaebaja puhul astma riskifaktoritest ka suitsetamine. Kaebaja tervisekaarti on märgitud 25.05.2015, et kaebaja suitsetab umbes 0,5 pakki päevas, alustas 19aastasena ning 16.02.2016, et kaebaja suitsetab umbes 0,5 pakki päevas, alustas 25-aastasena. Kaebaja väitis kaebuses algselt, et tema elu jooksul on kogunenud võib-olla 1,9 aasta jagu päevi, mil ta on suitsetanud sigari või sigarillo. Eeltoodut arvestades ei ole usutav kaebaja viimane väide, et ta ei ole kunagi suitsetanud. Ei ole võimalik kindlaks teha, millal ja kui palju kaebaja suitsetas, kuid ei saa ka öelda, et suitsetamist kui astma riskifaktorit kaebaja puhul ei esine.
14. Kokkuvõttes nähtub eespool viidatud tõenditest, et kaebaja väidetud tingimused vanglas ehk õhuvahetus ja õhu kvaliteet ei saanud põhjustada astma tekkimist kaebajal ning kaebaja puhul esineb muid asjaolusid, mida seostatakse astma tekkimisega. Kinnipidamistingimuste nõuetekohasus
15. Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad muuhulgas kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, ning kambris peab olema aken. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha põhjal ei ole loomulik ventilatsioon, sh avatav aken kinnipeetava kambris nõutav. Viru vangla hoonetele on väljastatud kasutusluba (I kd tl 74-75). See tähendab, et hoonete vastavust õigusaktide nõuetele saab eeldada - ehitusseadustiku § 50 lg 1 kohaselt antakse 7 kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Kohtuasjas on lisaks esitatud tõendid selle kohta, et
16. aastal tehtud mõõdistamise põhjal vastas sundventilatsiooniga tagatud õhuvahetus kaebaja kambris projektile. Õhuvahetus kambris projekteeriti määras 10 l/s inimese kohta (I kd tl 71). Mõõdistamisel jäi nii sissepuhe kui väljatõmme vahemikku 18-20 l/s ning lubatud kõikumine on +/- 20 % (I kd tl 63-69). Pärast eelnimetatud mõõdistamist on ventilatsioonisüsteemi regulaarselt hooldatud (I kd tl 76-80). Kohtu hinnangul olid kaebaja kinnipidamistingimused õigusaktide nõuetega kooskõlas. Käesolevas kohtuasjas omab selle kõrval aga tähtsust ka küsimus, kas üldiselt ehk keskmise kinnipeetava seisukohast õiguspärased tingimused olid kooskõlas ka kaebaja erivajadusega, mis tuleneb sellest, et kaebajal on diagnoositud astma, ning kas vajadus kohaldada kaebajale eritingimusi pidi olema vastustajale äratuntav.
17. Vangla arst V. Pronevitš on selgitanud, et kaebaja pöördus ajavahemikul sügis 2017 jaanuar 2019 korduvalt perearsti poole küsimusega, kas seoses astmaga vajab ta lahtikäivat akent kambris. Arst leidis, et kui kaebaja päeva jooksul jalutab päevarežiimi järgi ja ruumis on ventilatsioon olemas, siis ei ole lahtikäiv aken kambris vajalik. Arsti hinnangul ei ole otsest seost astma prognoosi parenemise ja lahtikäiva akna olemasolu vahel (I kd tl 172). 26.06-03.08.2017.a epikriisis ei andud eriarst (pulmonoloog) soovitusi kaebaja olmetingimuste osas. 28.05.2019.a epikriisis (I kd tl 86-87) soovitas arst rohkem värskes õhus olla, ruumis ventilatsioon. 07.02-02.04.2020.a epikriis (I kd tl 186) ei sisalda soovitusi, kuna ravi jäi pooleli eriolukorra tõttu. 21.08-24.08.2020.a epikriisis soovitas arst kaebaja üle viia tingimustesse, kus oleks võimalik avada akent lisaks igapäevastele jalutuskäikudele.
18. Kohtu hinnangul ei tulenenud punktis 20 toodud arstide juhistest vastustajale kohustust luua kaebajale tavapärasest erinevaid kinnipidamistingimusi. Arstid kas ei leidnud kaebaja puhul erivajadusi või on andnud soovitusi. Kohus on ka varem leidnud, et kaebaja kinnipidamistingimused olid sobivad. Kohus on korduvalt lahendanud kaebaja avaldusi (enamuses esialgse õiguskaitse taotlusi) eesmärgiga kohustada vastustajat paigaldama kaebaja kambrile lahtikäiv aken või viima kaebaja üle teise vanglasse (kohtuasjad 3-19-1502, 3-19-1756, 3-20-1681, lahendid I kd tl 173-177, 179-182). Kohus leidis kõigil kordadel, et kaebajale sobivad olemasolevad tingimused ja avatav aken ei ole kaebajale vältimatult vajalik.
19. Kohustuse puudumine ei tähenda, et vastustajal puudus õigus võimalusel kaebaja olukorda kergendada. Ühe tema jaoks olulise tingimusena tõi kaebaja välja selle, et kambris oleks rohkem õhku, sh seeläbi, et kaebaja on kambris üksi. Vastustaja selgitas, et kaebaja paiknes enamuse praeguses kohtuasjas käsitletavast perioodist kahekohalises kambris üksi (II kd tl 12). Ajavahemikul 01.04.2017 - 28.10.2020 oli kaebajal kambrikaaslane kokku 207 päeval: Algus 01.04.2017 05.06.2017 12.07.2017 27.07.2017 Lõpp 05.04.2017 04.07.2017 18.07.2017 07.11.2017 Päevi 4 29 6 103 8 14.11.2017 29.11.2017 21.08.2018 Kokku 22.11.2017 20.12.2017 26.09.2018 8 21 36 207 Arvestades, et 01.04.2017 - 28.10.2020 on 1306 päeva, oli kaebajal kambrikaaslane 15,85 % ulatuses sellest ajast. Alates 26.09.2018 ei ole kaebajal kambrikaaslast olnud.
20. Pooled on nimetanud ka seda, et kaebajal oli võimalus töötada vabas õhus. Kaebaja määrati tööle jalutusbokside koristajaks alates 05.07.2017 (II kd tl 3). Kaebaja selgituse põhjal töötas ta alguses 6 tundi nädalas, hiljem 3 tundi nädalas, kaebaja ei selgitanud, millal muudatus toimus. Vastustaja andmetel töötas kaebaja tööaja arvestuse järgi
21. aastal keskmiselt 14,03 tundi kuus ja
22. aastal 5,13 tundi kuus. 08.08.2017 määras arst jätta ööseks toiduluuk avatuks suve perioodil kuumade ilmadega, kuna kinnipeetav põeb astmat (I kd tl 112).
23. Tervisekaardi (I kd tl 90-127, II kd tl 5-11) andmete põhjal kurdab kaebaja pidevalt õhupuudust kambris. Ekspert leidis, et kaebaja haigus ehk astma on ajas muutunud raskemaks. Ekspert selgitas, et astma kulgu raskendavad nii õhupuudushoogude tekkimist soodustavad faktorid (kokkupuude allergeenidega, saastunud, tolmune, umbne keskkond) kui ka puudulik spetsiifiline medikamentoosne ravi. Kuna kaebaja eeldatavate kõrvaltoimete tekke tõttu ei manusta täies mahus talle raviarsti poolt määratud medikamentoosset ravi, siis ei saa kindlalt tuvastada, kas terviseseisundi halvenemise (haiguse süvenemise) põhjuseks on ebakorrektne ravimite võtmine või olmetingimused. Kohtu hinnangul tuleneb tõenditest kogumis, et kaebaja vaevusi ja tema seisundi halvenemist põhjustab eelkõige see, et kaebaja ei kasuta täies mahus talle astma tõttu määratud ravimeid, ning kambri õhuvahetus ja õhu kvaliteet ei ole määrava mõjuga. Kohus põhjendab seda alljärgnevalt.
24. Kaebaja seostab oma vaevusi ja seisundi halvenemist sellega, et vanglas ringleb üks ja seesama tolmuga saastatud õhk. Kohtu hinnangul see nii ei ole. Sundventilatsioon ei tähenda seda, et vangla õhuringlus on suletud süsteem. Ventilatsiooni siseneb välisõhk, mis soojendatakse ja filtreeritakse (I kd tl 72 pöördel). 02.11.2020 esitatud avalduses leidis kaebaja, et õhu halba kvaliteeti osakonnas V8 tõendab see, et ta paigutati ümber osakonda V7 ja tema seisund paranes. Hiljem selgus, et see ei ole nii 14.11.2021.a avalduses selgitas kaebaja, et peatselt stabiliseerus seisund endisele halvale tasemele ja on pärast seda veelgi halvenenud. Seega ei mõjutanud kaebaja seisundit asjaolu, et osakonnas V8 paiknes savitöökoda. Kaebaja pakkus uue versioonina välja, et põhiline allergeen on tema puhul kodutolmulest, ka selle esinemise põhjuseks õhus pidas kaebaja seda, et ventilatsioon kujutab endast suletud süsteemi. Kohus näitas eespool, et õhuringlus vanglas ei ole suletud süsteem ja allergiat tolmule (sh kodutolmulesta suhtes) kaebajal kindlaks tehtud ei ole. Tervisekaardi andmetel kurtis kaebaja õhupuudust kambris esimest korda Tallinna vanglas viibides, 21.07.2016 (I kd tl 101). Järgmine kaebus õhupuuduse ja hingeldamise osas oli Viru 9 vanglas 21.03.2017 ning kaebaja ütles selle olevat tekkinud viimasel ajal, umbes 2 nädala jooksul (I kd tl 107 pöördel). See tähendab, et alates Viru vanglasse saabumisest 11.10.2016 kuni 21.03.2017 ehk rohkem kui 5 kuu jooksul ei olnud kaebajal õhupuudusega selliseid probleeme, mis oleksid väärinud meditsiinitöötajale märkimist. Ka kaebaja avaldused vastustajale seoses õhupuudusega algasid 21.04.2017 ehk rohkem kui 6 kuud pärast Viru vanglasse saabumist (vt otsuse punkti 5).
25. Ekspert selgitas, et bronhiaalastma on krooniline põletikuline hingamisteede haigus, mis avaldub lämbumistundena või lämbumishoona (astmahoona). See on tingitud hingamistorude (bronhide) limaskesta põletikust või ülitundlikkusest (allergiast) mõnede ainete suhtes, mis põhjustavad bronhide ahenemise. Kõige tõhusamaks astmahoogude ennetavaks faktoriks on vältida kokkupuudet allergeeniga, kuid see on tavaelus praktiliselt võimatu. Astma medikamentoosne ravi seisneb põletiku kõrvaldamises ja bronhide laiendamises (bronhospasmi kõrvaldamises e bronhide silelihasrakkude lõdvestamises). Ravi on kaheosaline ning äärmiselt oluline on manustada nii põletikuvastaseid ravimeid (kõigepealt hormoonravi) kui ka bronhodilataatoreid (bronhilõõgastid spasmi kupeerimiseks). Kaebaja on õhupuudushoogude kõrvaldamiseks kasutanud vaid bronhodilataatoreid, põletiku kõrvaldamiseks mõeldud preparaate (hormoonravi) ei ole kaebaja sõnul tekkivate kõrvaltoimete tõttu (ülakõhuvalu, südame pekslemine) korrektselt kasutatud. Spetsiifilist astmavastast ravi ei saa kompenseerida muudatustega olmetingimustes. Kohtuasja dokumentide põhjal on kaebaja ravi korduvalt muudetud. Käesolevas kohtuasjas jääb vastuseta küsimus, kas see, et kaebaja ei saa kasutada astmaravimeid täies mahus, on kaebaja organismi iseärasustest või kaebajal esinevate haiguste koosmõjust tingitud paratamatus või on tegemist raviveaga. See küsimus väljub kohtuasja piiridest.
26. Kohus küsis ekspertiisi määramisel muuhulgas, kas ja millised erivajadused esinevad kaebajal igapäevase elu olmetingimustes tulenevalt temal kindlaks tehtud haigusest ning kas erivajaduste järgimine on lähtuvalt kaebaja terviseseisundist vältimatu või on see soovituslik elukvaliteedi parandamiseks. Ekspert vastas, et kaebajal on astmahaigena õhupuudushoogude ennetamiseks väga oluline vältida kokkupuudet allergeenidega ning saastunud, tolmuses, umbses keskkonnas viibimist; see nõue on soovituslik elukvaliteedi parandamiseks. Otsuse punktis 25 toodu põhjal ei saa olmetingimusi Viru vanglas pidada saastatud, tolmuseks või umbseks keskkonnaks. Kui kaebajal esines kõige tugevam allergiline reaktsioon õistaimedele ning reaktsioon tolmule on väga nõrk, siis ei saa vanglat pidada ka keskkonnaks, kus kaebajal on kokkupuude allergeenidega (otsuse punkt 16).
27. Kokkuvõttes ei ole kaebaja tõendanud, et õhuvahetus või õhu kvaliteet Viru vanglas põhjustavad kaebajale tagajärgi, mille ärahoidmiseks oli vastustajal kohustus kaebaja kinnipidamise tingimusi muuta. Soovitus kinnipeetava elukvaliteedi parandamiseks ei loo vastustajale kohustust haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks. Vastustaja on muutnud olmetingimusi kaebajale soodsamaks - kaebaja on enamasti kambris üksi ja tal võimaldati töötada vabas õhus. Vastustajale ei saa ette heita õigusvastast tegevust või tegevusetust.
28. Eeltoodu tähendab, et täitmata on kaks kahju hüvitamise eeldust: kaebaja kinnipidamistingimused olid õhuvahetuse ja õhu kvaliteedi osas õiguspärased ning kaebaja seisundi (astma tekkimise, raskemaks muutumise, kaebaja tajutud vaevuste) ning kinnipidamistingimuste vahel puudub põhjuslik seos. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. 10 Kui mõned kahju hüvitamise eeldused on täitmata, siis puudub vajadus hinnata kõigi eelduste täidetust. Sh kohus sel juhul ei hinda, millisel RVastS § 9 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise alusel on kaebajal mittevaraline kahju tekkinud. Menetluskulud. Selgitused 30.

§ 109

lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Ainsaks kohtule teada olevaks menetluskuluks on eksperdi kulu, selle kohta teeb kohus eraldi määruse. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda. 31. Kuna otsus käsitleb kaebaja terviseandmeid, siis asendab kohus omal algatusel otsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 11