1-19-3209/73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-3209 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri 2022 määrus Argo Bogdanovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Argo Bogdanovi (Bogdanov; isikukood 38506295210) vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. novembri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Argo Bogdanovi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu 13.01.2020 otsusega mõisteti Argo Bogdanov õigeks süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Sama otsusega karistati A. Bogdanovit KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 7 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 21.05.2014 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta 10 kuu 27 päeva vangistuse võrra ning mõisteti A. Bogdanovile liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. 1.
7. Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2020 otsusega tühistati maakohtu otsus A. Bogdanovi õigeksmõistmises KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, süüditunnistamises ja karistamises KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistuse mõistmises KarS § 65 lg 2 järgi. Sama otsusega karistati A. Bogdanovit KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 1 aasta vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 21.05.2014 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta 10 kuud 27 päeva vangistust võrra ning mõisteti A. Bogdanovile liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud 27 päeva vangistust. 1.
8. Karistuse kandmise aja algus 05.10.2020 ja lõpp 01.09.
10. Viru Maakohtu 08.11.2022 määrusega jäeti A. Bogdanov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Vaidlust ei ole selles, et formaalsed eeldused vabanemiseks on täidetud, sh on süüdimõistetul garanteeritud elukoht. 2.
11. Maakohus leidis seoses süüdimõistetu käitumisega enne vangistust, et A. Bogdanov on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Enne käesoleva karistuse aluseks olevat kohtuotsust mõisteti A. Bogdanov süüdi Viru Maakohtu 21.05.2014 otsusega nr 1-13-7696 KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 ja § 121 järgi. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt vabastati A. Bogdanov nimetatud kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt Viru Maakohtu 14.11.2017 määrusega, katseaja ja käitumiskontrolliga kuni 27.10.2019 ning uue kuriteo pani A. Bogdanov toime katseajal. Seega isiku käitumisest nähtub, et varasem kokkupuude kriminaalmenetlusega, katseaeg ega kriminaalhooldus ei ole mõjutanud isikut kuritegude toimepanemisest loobuma. Jätkuv kuritegude toimepanemine, seejuures ajal, mil isik oli vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaegselt vabastatud, näitab isiku ükskõikset suhtumist temale varasemalt määratud karistustesse ning talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses olles. 2.
12. Süüdimõistetu käitumisele vangistuses andis maakohus positiivse hinnangu. A. Bogdanov on vangistuses töötanud ning läbinud viha juhtimise sotsiaalprogrammi. Vähemalt sõnades on isik olnud motiveeritud vabaduses õiguskuulekalt käituma. Samas isiku varasem käitumine näitab, et vabaduses on motiveerituse osas olnud suured tagasilöögid. 2.
13. Seoses süüdimõistetu võimalustega vabaduses leidis maakohus järgmist. Isik töötas enne vangistust ning ettevõte, kus A. Bogdanov praegu avavanglas töötab, on andnud nõusoleku garanteerida töökoht ka peale vabanemist. Süüdimõistetul on märkimisväärses ulatuses rahalisi nõudeid, kuid vanglas on säilinud tööharjumus. Samas tuleb isikul leida endale vabaduses uus elukoht, kuna praegune elukoht on ajutine. 2.
14. Vaatamata eelpool loetletud positiivsetele asjaoludele, ei ole A. Bogdanovi puhul käesolevaks ajaks karistuse eesmärgid täidetud. Isik pani vabaduses toime kuritegusid katseajal ja olles allutatud käitumiskontrollile, seega kriminaalhooldusega kaasnev kontroll isiku üle ei olnud piisav, et kuritegusid ära hoida. Ainult formaalsed eeldused sotsiaalprogrammi läbimise ja isiku lubaduste näol ei anna kohtule piisavalt veendumust karistuse eesmärkide täidetuse kohta. Isiku hoiakutes peab olema märgatav muudatus, enda käitumise sügav taunimine, mis annaks põhjust arvata, et tõenäoliselt isik enam süütegusid toime ei pane. Hetkel maakohus selliseid asjaolusid ei näinud. Süüdimõistetu käitumine vangistuses on olnud eeskujulik, kuid see ei taga, et vabaduses jääb isiku käitumine seadusekuulekaks. See vähendab riske küll teatud juhtumitel, kuid seda individuaalselt, arvestades süüdimõistetut iseloomustavaid andmeid. A. Bogdanovi puhul on näha, et vabaduses ei hoia isik oma käitumist kontrolli all piisaval määral ja jätkuvalt on valmis kasutama vägivalda. Süüdimõistetu saab järelejäänud karistusaja jooksul veel teha vajalikke järeldusi enda käitumisest. Maakohus küll hindas süüdimõistetu pingutusi, s.o motiveeritust osaleda vangistuses aktiivselt tööhõives ka väljapool vanglat ja asjaolu, et vabaduses on isikul olemas esialgne elukoht ning töökoht. Toime pandud kuritegude asjaolud, isiku varasem käitumine (karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegse vabanemise järgselt) ja prognoos vabaduses on need põhjused, miks ei ole uue kuriteo toimepanemise oht kinnipeetava puhul piisavalt maandatud. Isik on enda impulsiivse käitumisega võimeline seadma ohtu teisi isikuid ning samuti ei saa välistada, et raskesse materiaalsesse seisu sattudes (mis on tõenäoline, arvestades isiku võlgnevustega) paneb ta uuesti toime narkootikumide käitlemisega seotud kuriteo. Maakohtul puudus kindlus, tulenevalt A. Bogdanovi varasemast käitumisest, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on kinnipeetava puhul sobilikud ja piisavalt tõhusad meetmed hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist. Määruskaebus
15. Viru Maakohtu 08.11.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Bogdanovi kaitsja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets, kes taotleb tühistada maakohtu määrus ja vabastada A. Bogdanovi tingimisi ennetähtaegselt. Maakohus on teinud kaalutlusvea ja on 2 rikkunud põhistamiskohustust. Määruskaebusele on lisatud A. Bogdanovi pöördumine ja P. ning V.B. kiri kaitsjale. 3.
16. Maakohus jättis hindamata viimase süüteo asjaolud, millest nähtub, et kui oleks olnud tegemist süüdlase isikuga, kes poleks olnud varasemalt karistatud, siis tegelikult ei oleks olnud süü suur ja teo põhjustas ka kannatanu enda õigusvastane käitumine. A. Bogdanov kahetses oma tegu enne süüdimõistmist, palus kannatanult vabandust ja siiras vabandus võeti kannatanu poolt vastu. Seega hindas kohus KarS § 76 lg 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise asjaolusid osaliselt. 3.
17. Maakohus hindas osaliselt A. Bogdanovi varasemat elukäiku, tuginedes üksnes süüstavatele faktidele, jättes arvestamata, et A. Bogdanov on varases nooruses sattunud halba gruppi, olnud sellest mõjutatud. Mida aeg edasi, siis A. Bogdanov ei ole olnud enam mõjutatud gruppidest ega tarvitanud alkoholi või lubamatuid aineid. 3.
18. Maakohus on alusetult pidanud A. Bogdanovi käitumist vanglas viibimise ajal „formaalseks“ ja „lihtsalt sõnadeks“. Nii KarS § 76 lg 4 kui ka kohtupraktika on pidanud väga oluliseks just isiku käitumist vanglas karistuse kandmise ajal. Maakohus on jätnud arvestamata, et vangla poolt antud iseloomustuses ei ole A. Bogdanovi käitumises mitte ühtegi negatiivset asjaolu välja toodud. Lubamatu on maakohtu poolt sellised süüdimõistetu püüdlused pisendada näivaks formaalseks käitumiseks. 3.
19. Maakohus on jätnud arvestamata, et väga väheseid vangistuses viibivaid isikuid ollakse valmis võtma alaliselt tööle ning on jätnud arvestamata, et A. Bogdanovit on iseloomustatud kui isikut, kes oskab tööd teha, teeb seda hoolsalt ja distsiplineeritult. Maakohus jättis andmata hinnangu isiku omadustele, et A. Bogdanovi töösuhteid ei ole lõpetatud tööandja algatusel ning puuduvad töödistsipliini rikkumised. Kaitsja ei ole rahul ka A. Bogdanovile antud hinnanguga, et ta võib vabaduses hakata võlgnevuste tõttu ebaseaduslikult tulu hankima. Tuvastatud faktide alusel saaks üksnes asuda järeldusele, et A. Bogdanovil on vabanedes eeldused ja võimalused teenida seaduslikku tulu ning täita oma võlakohustust. 3.
20. Maakohus jättis täielikult arvestamata vangla poolt antud kirjelduse, et A. Bogdanovile oli programmi läbimine positiivsete tagajärgedega, et ta peale seda omandas oskuse oma käitumist analüüsida ja teha järeldusi. Samuti jättis maakohus tähelepanuta, et A. Bogdanov läbis vanglas jätkuprogrammi ning ka selle mõju on vangla hinnangul olnud isikule positiivne. Maakohus ise ei usu ega usalda sotsiaalsete programmide läbimise vajalikkust ja mõju vangistatud isikutele ning kahtleb (või ei pea võimalikuks) isikute isiksuse arengut paremaks inimeseks, sest minevikku tuleb lugeda olulisemaks ja vältimatuks. 3.
21. Maakohus on leidnud, et A. Bogdanovil tuleb leida endale uus elukoht, kuid on jätnud andmata hinnangu, et A. Bogdanovi vanemad on kinnitanud, et nende pojal on vabanedes nende juures olemas elukoht. Vanematel on oma maja ja piisavalt ruumi ka A. Bogdanovile. Tegemist ei ole ajutise elukohaga vaid alalise elamise võimalusega, mis ei nõua ka lisakulutusi ning koosmõjus alalise töökoha ja tulu teenimise võimalusega annab kindlustunde oma eluga vabaduses toime tulla ning kohustusi täita. 3.
22. Maakohus on jätnud hindamata ka A. Bogdanovi hea suhte oma vanematega – vanemad on A. Bogdanovit vanglas külastanud mitmel korral ja A. Bogdanov on mitmel korral külastanud oma vanemaid. Veelgi enam, tegemist on töövõimetute vanematega, kes vajavad ja ootavad oma poega koju ega anna elukohta pelgalt formaalsuse sunnil. 3.
23. Maakohus on jätnud täielikult arvestamata vangla poolt avaldatud A. Bogdanovi suhtlusoskuse, mida vangla pidas viisakaks ja heaks. Tegemist on olulise isikuomadusega, kui kaalutakse vanglas viibiva isiku võimalikku sotsialiseerumist vabaduses. Ka on A. Bogdanov siiralt kahetsenud oma süütegusid. On vabandanud kannatanute ees, on kahetsenud kohtumenetluses oma süütegu, avaldas siirast kahetsust 08.11.2022 kohtuistungil. 3 3.
24. Maakohus on rajanud oma kaalutlusotsuse ebaproportsionaalselt ainult sellele, et A. Bogdanov on isik, kes pani vabaduses toime kuritegusid katseajal, olles allutatud käitumiskontrollile, seega kriminaalhooldusega kaasnev kontroll isiku üle ei olnud piisav, et kuritegusid ära hoida. Teisi eeldusi pidas kohus formaalseteks. Maakohus ei ole hinnanud kõikide positiivsete eelduste koosmõju ja selle koosmõju äralangemise ohtu karistamise peamisele eesmärgile – isiku muutumisele seaduskuulekaks väärikaks ühiskonna liikmeks. Käesoleval hetkel on A. Bogdanovil teadmine, et oma hea käitumisega saab heastada varasema halva, tal on kodu, töökoht, sugulaste toetus – tal on kinnitus, et teda oodatakse ja vajatakse. On üldteada asjaolu, et enamusel vanglast vabanenud isikutel seda pole ja just sellepärast ei anna soovitud tulemust ka kuitahes pikk vanglakaristus. A. Bogdanovil on täidetud individuaalne täitmiskava. Maakohus ei ole ka kaalunud A. Bogdanovi suhtes käitumiskontrolli määramist. Kriminaalhooldaja arvamus on kohane ja süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisel täidaks kõige paremini A. Bogdanovi jätkuvat väärikaks ühiskonna liikmeks kujunemise eesmärki.
25. Tartu Ringkonnakohtu 28.11.2022 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 05.12.
27. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
28. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu lõppjärelduse muutmiseks, mistõttu jääb see edutuks ning maakohtu määrus muutmata.
29. Maakohus on asjaolude kogumi pinnalt jõudnud põhjendatult seisukohale, et A. Bogdanovi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Käesoleval ajal ei ole võimalik asuda seisukohale, et süüdimõistetu puhul oleks uute kuritegude risk viidud miinimumini, mis nähtub KarS § 76 lg 4 asjaolude kogumis analüüsimisest. Riigikohtu praktikast asjas nr 3-1-1-12-17 punktist 20 tuleneb, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Seega, esmajoones tuleb hinnata küll isiku käitumist vangistuses, kuid see ei tähenda, et kõik teised KarS § 76 lg 4 kogumis toodud asjaolud tuleks justkui kõrvale heita. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumist. Samuti ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks vääralt kohaldanud kaalutlusõigust. Maakohtu määruse põhistustega mittenõustumine ei ole käsitletav ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumisena. Sisuliselt leitakse määruskaebuses, et kuna süüdimõistetu käitumine on vangistuses olnud normikohane, siis tähendaks see justkui süüdimõistetu vabastamist ennetähtaegselt, mis on eelnevalt avaldatuga vastuolus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole uute kuritegude oht viidud miinimumini ja seda ei ole konkreetse isiku puhul võimalik saavutada ka kriminaalhooldusega.
30. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüdimõistetu käitumine on olnud vangistuses küll normikohane, kuid arvestades asjaolusid siiski kogumis, tuleb asuda seisukohale, et õiguspärane käitumine vangistuses, programmide läbimine ja töötamine, ei ole asjaolud, mis muudaksid süüdimõistetu käitumist ka vabaduses õiguskuulekaks. Ringkonnakohus ei tähtsusta üle süüdimõistetul elu- ja töökoha olemasolu. Nimetatud asjaolud olid süüdimõistetul olemas ka eelmise vangistuse ajal, millest ta ennetähtaegselt vabastati (kriminaalasi nr 1-13-7696), kuid need ei avaldanud süüdimõistetule mõju. Nii oli isikul ka 4 varasemalt garanteeritud töökoht ning elukoht vanemate juures. Samuti pole alust arvata, et isikul ei oleks olnud vanematega ka varasemalt toetavaid suhteid. Kuidas need asjaolud käesolevalt võrreldes varasemaga tugevamat kaalu omaks, ringkonnakohtule ei nähtu. Inimlikult on arusaadav, et süüdimõistetu vanaemad vajad tema toetust, kuid ka eelmise vangistuse ajal soovis ta vabanedes oma vanemaid aidata, kuna nende tervis polnud kõige parem. Seejuures ei olnud see ilmselgelt süüdimõistetu prioriteet. Ka eelmise vangistuse ajal läbis süüdimõistetu edukalt sotsiaalprogrammi. Seejuures ei nähtu maakohtu määrusest, et maakohus oleks arvestanud konkreetse kuriteo asjaolusid. Lisaks see, et süüdimõistetu avaldas kahetsust ning vabandas, on karistuse mõistmise alused, mitte kuriteo toimepanemise asjaolud. Ka süüdimõistetu esitatud pöördumine ega kaitsjale saadetud kiri, et anna täiendavat kaalu sellele, mis juba kohtule teada on.
31. Ringkonnakohtu hinnangul ongi isiku käitumisele vangistuses antud hinnang teatud mõttes formaalne. Tegemist on range järelevalve tingimustes rakendatavaga. Kuidas A. Bogdanov käitub vabaduses, ei ole 100% võimalik väita. Küll näitab tema isik ja varasem elukäik, et vanglas toimunu põhjal, arvestades asjaolusid kogumis, ei ole võimalik teha järeldusi, et süüdimõistetu puhul oleks uute kuritegude oht viidud miinimumini. Kaitsja väited, et väheseid vanglast vabanenuid võetakse tööle, on alusetu. Paljudel on olemas garanteeritud töökoht ka siis, kui isik ei ole vangistuses samal töökohal töötanud või ei ole selles ettevõttes üldse varasemalt töötanud. Maakohus on analüüsinud, et A. Bogdanov varasemalt on vabaduses töötanud, seejuures ei ole maakohus süüdimõistetule ette heitnud, et tal oleks olnud töökohal probleeme. Küll võib selle argumentatsiooni põhjal väita, et töötamise kohustus ei ole süüdimõistetut eemale hoidnud kuritegevusest. Vangla iseloomustusest tuleneb, et „Enda sõnul elas enne vangistust aadressil XXX. Korter kuuluvat elukaaslase vanematele ning elas seal koos elukaaslasega. Toob välja, et tegemist oli ajutise elukohaga, kuniks saab enda korteri ehitus- ja remonttööd valmis. Vabanemise korral soovib elama asuda aadressile XXX. Tegemist on pärandiks saadud kahekorrulise majaga (korterid kokku ehitatud), mis kuulub Argo Bogdanovi ema P.B.ile.“ Sellest nähtuvalt on õige kaitsja väide, et praegune vabanemise elukoht ei ole ajutine, vaid vabaduses viibides oli varasemalt süüdimõistetul ajutine elukoht. Samas maakohus on arvestanud, et isikul on garanteeritud elukoht. Seega ei too see lõppjärelduse osas kaasa muutusi. Kaitsja soovib rõhutada, et süüdimõistetu suhtlemisoskus on vanglas viisakas ja hea. Ka eelmise vangistuse puhul vangla tõdes, et A. Bogdanov on vangistuses ametnikega sõbralik ja koostööaldis, kuid see ei hoidnud ära uut kuritegu. Samuti on alusetu kaitsja väide, et maakohus ei ole süüdimõistetu suhtes kaalunud kriminaalhooldust. Nähtub selge argumentatsioon, mille puhul on maakohus järeldanud, et A. Bogdanovi uue kuriteo riski ei maandanud kriminaalhooldus varem ja puudub alus uskuda, et samade asjaolude alusel oleks käesolevalt olukord teine.
32. Vandeadvokaat M. Mägi-Rohtmets esitas ka taotluse menetluskulude summas 564 eurot süüdimõistetule hüvitamiseks. 05.12.2022 arve nr 1055 kohaselt osutati A. Bogdanovile õigusabi teenust 3 tunni 55 minuti ulatuses järgmises: Viru Vangla materjalidega tutvumine 1 tund, A. Bogdanovi esindamine Viru Maakohtu istungil 25 minutit, maakohtu määrusega tutvumine 30 minutit ja määruskaebuse koostamine 2 tundi, s.o kokku 564 eurot, sh käibemaks 94 eurot. Tunnihind 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohut puudutab esitatud taotlusest üksnes maakohtu määrusega tutvumine ning määruskaebuse koostamine. Muus osas oleks tulnud kaitsjal esitada taotlus siiski maakohtule. 5 Maakohtu määrusega tutvumise osa ning määruskaebuse osa loeb ringkonnakohus põhjendatuks. Samuti on põhjendatud kaitsja tunnihind. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega jäävad menetluskulud selles osas A. Bogdanovi kanda.
33. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
34. novembri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 6 Aarne Sarjas