KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-2573 Haldusasi X taotlus esialgse õigu

) § 250 lg 1 punkt 3). Keelates kontrollida akadeemilist tõendit või hinnetelehte Eesti ENIC/NARIC Keskuse 04.11.2022 vastuse alusel esineb oht, et Eestis tegutseb ebakompetentne kaitsja, kelle teadmised ei vasta Euroopa Liidus kehtestatud nõuetele. Kaebajal puudub teine võimalus vajalike dokumentide väljanõudmiseks. KOHTU PÕHJENDUSED 3.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal.

§ 249

lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. 4. Puudub vaidemenetlus või kohtumenetlus, mille raames esialgset õiguskaitset taotleda. Vaidemenetluse olemasolu kaebaja ei väida ning kohtule esitati ainuüksi esialgse õiguskaitse taotlus, mitte taotlus koos kaebusega. Seega ei ole taotlus kooskõlas

§ 249

lg-tega 1, 2 ja 5 ning see ei ole menetluslikult lubatav ja tuleb jätta rahuldamata. 5. Kohus ei näe ka, et esialgse õiguskaitse taotlust saaks käsitada puudustega kaebusena, mis võimaldaks leida, et on olemas kaebuse menetlus, mille raames õiguskaitset taotleda. Kohtule esitatud asjaolude ja materjalide pinnalt oleks potentsiaalse kaebuse lubatavus, sh halduskohtumenetluses, ka äärmiselt küsitav. Ei nähtu, et KRA-le või õigusnõunikule oleks üldse keeldutud kaitsja akadeemilise õiendi andmisest. KRA ega õigusnõunik pole seda ENIC/NARIC keskusest küsinud, vaid keskuse 04.11.2022 vastus on antud A (tema õigusbüroole) ja seal märgitakse, et isiku diplom Venemaal saadud hariduse kohta on autentne ning selgitatakse akadeemilise õiendi ning hinnetelehe olemust. Keskus leidis kokkuvõttes, et kaitsja hariduse tõendamise probleem on lahendatud. Seega puudub keskuse keeldumine KRAle või kaebajale, mida halduskohtus vaidlustada, ja halduskohtumenetluses pole võimalik ka esitada kaebust kaitsja kui eraisiku kohustamiseks (vt

§ 4lg 1, § 5).

1. Lisaks kuulub vaidlus väärteomenetluses osaleva kaitsja kompetentsuse üle olemuslikult üldse maakohtu pädevusse. Kui KRA kahtleb kaitsja kompetentsuses, siis võib ta VTMS § 20 lg 1 kohaselt mitte anda talle luba esindamiseks (või selle tagasi võtta), tehes VTMS § 48 lg 1 punkti 1 kohase määruse ja seejuures põhjendada seda nt asjaoluga, et isik ei esitanud nõudmisel akadeemilist õiendit. Selle menetlusotsustuse vaidlustamiseks on ette nähtud eraldi kord (VTMS § 76 jj), mille puhul on pädevaks kohtuks maakohus, kes saab mh hinnata akadeemilise õiendi nõudmise põhjendatust.
2. Halduskohtu pädevuses pole ka KRA asemel teha VTMS § 20 lg 1 kohast otsustust isiku kaitsjaks mittelubamise kohta. 2 (allkirjastatud digitaalselt) 3