← Eesti

2-21-4910/45

Obsah (7)§ 455§ 164§ 177§ 159§ 50§ 175§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 21. märts 2022.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tänava kohtumaj

§ 455lg 2). 1

(2)Tsiviilasi nr 2-21-4910 6. Jätta tsiviilasja menetluskulud isaduse vaidlustamise nõudes kostja H.P.`i kanda ning põlvnemise nõudes menetlusosaliste endi kanda kanda (alus

§ 164lg.1 , lg 1.1, lg.2).

  1. Määrata kindlaks hageja M.I.´e poolt asjas kantud põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 1848,80 eurot (üks tuhat kaheksasada nelikümmend kaheksa eurot ja kaheksakümmend senti, so nõuetelt tasutud riigilõiv 80,00 eurot, ekspertiisikulud summas 228 eurot ning kulutused lepingulisele esindajale summas 1540,80 eurot)
  2. Välja mõista kostja H.P.`ilt hageja M.I.`e kasuks isaduse vaidlustamise nõudega seoses kantud põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku summas 924,40 eurot (üheksasada kakskümmend neli eurot ja nelikümmend senti, so isaduse vaidlustamise nõudelt tasutud riigilõiv 40,00 eurot, pool ekspertiisikuludest summas 114,00 eurot ning pool lepingulise esindaja kuludest summas 770,40 eurot). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostja H.P.`il tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (alus

§ 177lg 2).

9. Kanda hageja M.I. poolt kohtu ettemaksukontole tasutud ekspertiisikulud 228,00 (kakssada kakskümmend kaheksa) eurot Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 15.12.2021 õiendi alusel DNA-ekspertiisi kulude katteks riigituludesse (alus: Kohtuekspertiisiseaduse § 26 lg 56, § 273,

§ 159). 10.

Tagastada hageja M.I.`ele hagiavalduselt 29.03.2021 maksega enamtasutud riigilõivust 32,00 eurot (kolmkümmend kaks eurot), mis kanda Advokaadibüroo Valge & Uiga arvele XXXXXXXXXXX , selgitusega: enamtasutud riigilõiv, tsiviilasi nr 2-21-4910, I.. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud, kostjate vastuväited ja menetluse käik

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-21-4910, M.I.’e hagi K.E.R.’i ja H.P.’i vastu isaduse vaidlustamise ja põlvnemise tuvastamise nõudes. 1.
  2. Hagiavalduse kohaselt registreeriti Xxxxxxxxxxx Vallavalitsuses xxxxxxxxxxx laps K.E.R.’i sünd (sündinud xxxxxxxxxxx) ja rahvastikuregistris olevate andmete kohaselt on lapse vanematena registrisse kantud L.R. ja H.P.. M.I.e ja L.R.i vahel olid 2020.aasta I poolaastal intiimsuhted. See tähendab, et ka ajal, kui eelduslikult on eostatud K.E.R.. L.R. teatas M.I.ele, et ootab M.I.e last. M.I. ja L.R. ei elanud sellel hetkel koos ning ei planeerinud ka lapse sündimise järgselt kooselu alustada. M.I. ja L.R. pidasid kuni 30.jaanuarini 2021 läbirääkimisi sellest, kuidas hakkab olema isa ja lapse vaheline suhtlemine. L.R. teavitas 30.jaanuaril 2021 saadetud e-kirjas M.I.t esmakordselt, et tegelikkuses ei ole sündiv laps M.I.e laps. L.R. ei ole olnud nõus tegema kohtuväliselt kolmepoolset DNAekspertiisi, et tuvastada/välistada K.E.R.i põlvnemine M.I.est. 1.
  3. Perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 lause 2 kohaselt võib ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates isaduse vaidlustada mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Hageja taotleb käesoleva hagiga lisaks isaduse vaidlustamisele ka isaduse tuvastamist. Sellest lähtudes on hagejal alus esitada isaduse vaidlustamise hagi. Hagejale teadaolevate andmete kohaselt on kostja 1 bioloogiline isa hageja. Hagejal on kostja 1 seadusliku esindajaga peetud kirjavahetusest lähtudes selleks põhjendatud kahlus. PKS § 95 kohaselt otsustab isaduse tuvastamise või vaidlustamise kohus 2

(6)Tsiviilasi nr 2-21-4910 mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu. Sellest tulenevalt on hagejal õigus käesolevat nõuet esitada 1.
  1. Hagiavalduses palub hageja M.I.: 1) määrata DNA eksertiis, 2) tuvastada, et K.E.R. ei põlvne rahvastikuregistrisse isana kantud H.P.ist; 3) tuvastada, et K.E.R. põlvneb M.I.est; 4) saata vanema kande ebaõigsuse tuvastamise ja põlvnemise tuvastamise otsus pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele muudatuste tegemiseks K.E.R.i perekonnaseisuandmetes; 5) jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
  2. 25.06.2021 kirjalikus vastuses iseseisva nõudeta
  3. isik L.R. nõustus, et intiimsuhted hagejaga olid, kuid seda oluliselt lühema ajaperioodi vältel ja mitte pidevad. L. R. teatas, et ta ei ole väitnud, et see on M.I.e laps, kuid see oli eeldatud, arvestades nende vahel toimunud intiimsuhteid ning tõde selgus, kui ultraheliuuringu tulemusel nihkus eostamise periood. Samuti L. R. kinnitas, et ta ei ole olnud DNA-ekspertiisi (sh kolmepoolse) vastu ning on enda poolt pakkunud nii erinevaid võimalusi selleks kui ka konkreetset aega, mistõttu peab käesolevas asjas kohtu poole pöördumist ebavajalikuks ja arvestades enda vastu esitatud väiteid, isegi pahatahtlikuks. Seetõttu peab L. R. õigeks, et kohtukulud jäävad täies ulatuses M. I.e kanda.
  4. 26.08.2021 kirjalikus vastuses kostja H.P. palub jätta DNA-ekspertiis tegemata, hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja H. P. leiab Perekonnaseaduse § 123 tuginedes, et hagi rahuldamine lõhuks olemasoleva perekonna ning ei looks lapse ümber uut positiivset sotsiaalset keskkonda – nõude rahuldamine ei oleks kooskõlas alaealise lapse huvidega. Asetades kaalukausile lapse õiguse teada oma bioloogilist isa (mis pealegi on küsitav) ning lapse õiguse kasvada terviklikus perekonnas, tuleb eelistada perekondlike suhete säilitamist. Samuti kostja leiab, et Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel tuleb kohtul takistada DNA ekspertiisimaterjali kogumist ning ekspertiisi läbiviimist kostja H.P.i suhtes. H.P.it puudutav ekspertiisimaterjali andmise nõue on põhjendamatu ja lubamatu sekkumine kostja era- ning perekonnaellu. Õiguspäraseks ei saa lugeda kolmanda isiku (antud juhul hageja) sekkumist rahvastikuregistris fikseeritud perekonna asjadesse. Sellises olukorras on lapse huvid kaitstud, sest tal on olemas nii ema kui isa.
  5. 10.09.2021 määrusega kohus määras asjas DNA-ekspertiisi ning selgitas kostja H. P.’ile, et tulenevalt Perekonnaseaduse § 91-95 sätestatud isaduse vaidlustamise korrast, hagejal on õigus kohtusse pöörduda 1 aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Lapse huvides on võimalikult varakult välja selgitada õige isa ning selleks et tagada lapse huvide kaitse, ei ole võimalik isaduse vaidlustamise lahendamata jätmine v. lahendamine kohtuväliste kokkulepetega, perekonnaseisuosakonnale avalduste esitamisega vms viisil kohtuväliselt. Ka Perekonnaseisutoimingute seaduse § 26-28 reguleerib üksnes isaduse omaksvõttu ega näe ette isaduse tagasivõttu avalduse alusel. 4.
  6. 15.12.2021 saabus kohtule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudilt ekspertiisakt nr 21E-GE0837 ekspertiisi läbi viimise ja tulemuste kohta, mille kohaselt M.I. saab olla 99,99999999% tõenäosusega K.E.R.`i isa. H.P. ei saa olla K.E.R.`i bioloogiline isa.
  7. 03.03.2022 toimunud kohtuistungil hageja M.I. jäi hagi juurde, palus selle esitatud kujul rahuldada ja menetluskulud jätta poolte endi kanda. Olenemata sellest, kust laps kasvab, on lapsel õigus teada, kes on isa ja pole lapse huvides, et tulevikus peab laps esitama hagi, et saada teada oma bioloogiline isa. Hageja palub kohtul teha otsus, et minna edasi lapse suhtluskorraga. Last on näinud ühe korra. DNA on olemas, hageja on isa ja tahab lapse elus osaleda. Hageja palub jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, kuid leiab, et kohtul on võimalik kulud jätta ka ainult kostja 2 kanda, kes jätkuvalt arvab, et hagi ei ole põhjendatud. Kostja 1 seaduslik esindaja, L.R. istungil teatas, et vastuväiteid ei ole ja nõustub hagiga. Märkis, et ta on olnud DNA-testiga nõus varemalt, pole lapsega suhtlemist keelanud ja leiab, et laps võib teada, kes on isa. Menetluskulud palub jätta hageja kanda, L. R.il endal menetluskulusid ei ole. 3
(6)Tsiviilasi nr 2-21-4910 Kostja 2, H.P. vaidles kohtuistungil jätkuvalt hagile vastu ja jäi selle juurde, et kärgpere, kus lapsel on mitu isa ja nende vahel jooksmine, on lapse huvide vastu. DNA ekspertiisi tulemuse osas vaidlust olla ei saa, kuid lapse õigus saada teada, kes on tema isa ei kao ja lapse huvides ei ole see, et perekond lõhutakse. Kulud peavad jääma hageja kanda, sest kohtusse minek ei olnud põhjendatud. Kohus andis kostjatele tähtaja hageja menetluskulude osas seisukoha esitamiseks kuni 10.03.
  2. 09.03.2022 arvamuses L. R. alaealise kostja 1, K. E. R.i seadusliku esindajana palus kõik menetluskulud jätta hageja M. I.e kanda. Omapoolset menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kostja 2, H.P. 10.03.2022 taotles haigestumise tõttu vastamistähtaja pikendamist (mille kohus rahuldas kuni 17.03.2022) ning kostja 2 esitas 17.03.2022 seisukoha, milles palus menetluskulud jätta hageja kada. Koos vastuväidetega menetluskuludele esitas kostja 2 veel täiendavaid seisukohti istungi protokolli ja ekspertiisitaotluse osas. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas
  3. Kohus tutvunud asjas kogutud kõigi materjalidega, tõenditega ja poolte seisukohtadega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele Perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 ja § 95 järgi. PKS § 91 lg 1 kohaselt isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus. PKS § 95 lg kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.
  4. Rahvastikuregistri kehtiva, 21.03.2022 väljatrüki järgi on Xxxxxxxxxxx Vallavalitsuse poolt xxxxxxxxxxx väljaantud K.E.R.`i (sündinud xxxxxxxxxxx, ik xxxxxxxxxxx) sünnikandes nr xxxxxxxxxxx lapse isana registreeritud H.P. (ik xxxxxxxxxxx) ja emana L.R. (ik xxxxxxxxxxx). Hageja poolte hagiavalduses esiletoodud asjaolud ning lisatud tõendid (M. I.e ja L. R.i vaheline ekirjavahetus) andsid hagejale põhjendatud aluse arvata, et tema on lapse isa ning esitada hagi lapse isaduse vaidlustamiseks. Laps K.E.R. sündis xxxxxxxxxxx.a, hagi isaduse vaidlustamiseks esitati kohtule 29.03.2021.a, so PKS § 91 lg 1 tuleneva 1-aastase õigust lõpetava tähtaja sees.
  5. Eesti Kohtuekspertiisi instituut on kohtumääruse alusel teostanud molekulaargeneetilise eksperdiuuringu, mille kohta 15.12.2021 väljastatud ekspertiisiaktist nr 21E-GE0837 nähtuvalt kohtuekspert Kadri Tähnas tuvastas L.R.`i, K.E.R.`i, H.P.`i ja M.I.`e DNA proovide analüüsi tulemusena, et hageja M.I.`e bioloogiline isadus K.E.R.`i suhtes ei ole välistatud ja M.I. saab olla >99,99999999% tõenäosusega olla K.E.R.`i bioloogiline isa. H.P. ei saa olla K.E.R.`i isa. Kuna lapse ema L. R. on 03.03.2022 kohtuistungil seoses DNA ekspertiisi tulemustega hagiga nõustunud, et K.E.R.’i isa on M.I., millist asjaolu kinnitavad tõendina ka 15.12.2021 koostatud ekspertiisiakti tulemused, puudub kohtul alus kahelda selles, et lapse isa on hageja M.I., mitte kostja H.P..
  6. Kohus selgitab kostja 2, H.P.i poolt 28.10.2021 kirjalikus vastuses ning 03.03.2022 kohtuistungil esitatud vastuväidete osas, et kohus lähtub isaduse vaidlustamise hagi lahendamisel PKS § 91 lg.1 teisest lausest - ühe aasta jooksul arvates lapse sünnist võib isaduse vaidlustada ka mees , kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga v. kes on isaduse omaks võtnud. Hageja on vaidlustanud isadust ca 2 kuud peale lapse sündi, so tähtaegselt. Kohus leiab, et just lapse huvides ning vältimaks sekkumist lapse väljakujunenud 4
(6)Tsiviilasi nr 2-21-4910 elukorraldusse lapse hilisema kasvamise ajal ongi seadusandja ette näinud väga piiratud (üksnes lapse imikuiga hõlmava) 1-aastase tähtaja, mille jooksul lapse isa saab enda õigusi kaitsta lapse ema ja registrisse lapse isana kantud mehe nõusolekuta ja mille jooksul eeldatavasti saavad vanemad ka kujundada lapsega suhtlemise jms lapsesse puutuva stabiilse elukorralduse selliselt, et lapsele ei jää vaidluse lahendamisest kahjustavaid mälestusi v kogemusi. Lapse huvides on samuti, et ta teab võimalikult varakult, kes on tema bioloogiline isa ja lapse sünnist 1 aasta jooksul vaidlustamine on lapse huvides, arvestades lapse vanust. Kohus lähtub asja lahendamisel eelkõige lapse huvidest, mitte vanemate huvidest. 11. Kohus märgib kostja 2, H.P.i poolt 17.03.2022 esitatud vastuväidete ja seisukohtade osas, et lapse esindaja L. R. nõustus hagiga arvestades DNA ekspertiisi tulemusi ja nimetatu on protokollis õigesti kajastatud. Kostja P. vaidles hagile vastu, et hagi ei ole lapse huvides ja see on ka protokollis õigesti kajastatud. Protokollis ei pea kajastama poole öeldut sõna- sõnalt.

§ 50

lg.1 järgi menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise v. võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Protokollile on lisatud kohtuistungi salvestus. H.P. ei ole taotlenud ka protokolli parandamist. 11.1 Kohus jätab kõik muud seisukohad, mis ei puuduta vastuväiteid menetluskuludele tähelepanuta, kuna täiendavaid seisukohti ei saa peale asja sisulist arutamist enam esitada. Ekspertiisitaotluse osas kohus märgib, et ka juhul, kui kostja ei oleks sellest taotlusest istungil loobunud, siis kohus leiab, et see taotlus ei kuuluks rahuldamisele, kuna tähendaks sisuliselt PkS § 91 lg.1 toodud 1 aastase tähtaja vaidlustamist eksperdi arvamusega. Kohus ei ole pidanud vajalikuks omal algatusel ekspertiisi määramist.

  1. Arvestades eeltoodut, eelkõige molekulaargeneetilise ekspertiisi tulemusi, kohus leiab, et tuleb tuvastada, et kostja 2, H.P. ei ole kostja 1, K.E.R.’i isa ja kostja 1 sünnikandes on isa kanne ebaõige. Samuti tuleb lugeda tuvastatuks, et K.E.R. põlvneb M.I.ist, mille kohta tuleb teha rahvastikuregistrisse kanne peale ebaõige kande kustutamist. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-3608). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. Menetluskulude jaotus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 164

lg 11 kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja, kuid kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 164

lg.2 järgi kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hageja on taotlenud jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 13.1. Eeltoodust tulenevalt, tuginedes

§ 164

lg 11, arvesse võttes, et hageja on esitanud asjas 2 nõuet, millest isaduse vaidlustamise nõue on suunatud kahe kostja, so K.E.R.`i ja H.P.`i vastu ning põlvnemise nõue tulenevalt PKS § 95 suunatud alaealise kostja K.E.R.i vastu ja hageja poolt kantud kulud olid vajalikud mõlema nõude lahendamiseks, kohus leiab, et hageja menetluskulud ühes nõudes tuleb jätta hageja enda kanda ja teises nõudes kostja 2, so H.P.i kanda. Põlvnemise nõudes menetluskulusid oleks äärmiselt ebaõiglane jätta alaealise lapse kanda, kuid isaduse vaidlustamise nõude osas on põhjendatud jätta menetluskulud kostja 2, H.P.’i kanda, kes on hagile põhjendamatult 5

(6)Tsiviilasi nr 2-21-4910 vastu vaielnud ning kelle korduvad tähtaegade ja ekspertiisi ilmumise pikendamise taotlused on asja lahendamist viivitanud. 14. Menetluskulude kindlaksmääramine.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 14.1. Hageja taotleb 03.03.2022 kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas määrata kindlaks ja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks asjas kantud menetluskulud – riigilõiv summas 80 eurot, ekspertiisikulud 228 eurot ning lepingulise esindaja kulud 11 tunni eest (120€/t+km=144 €/t) summas 1584 eurot, kokku 1892 eurot (sh käibemaks), millele lisandub vastavalt protokollile 03.03.2022 toimunud kohtuistungi ajakulu tunnihinnaga 144 €/h (sh käibemaks). Vastavalt protokollile kestis 03.03.2022 istung kl 15:02 – 16:02, so 1 tund, millega hageja menetluskulude nõue moodustab kokku 1892 + 144= 2036 eurot. 14.2.

§ 175

lg 1 alusel, arvesse võttes asja keskmist keerukust ning asjaolud, et hageja menetluskulude nimekirjas, spetsifikatsiooni punktides 1-27 toodud lepingulise esindaja toimingutest osa moodustab tutvumine dokumentidega, kohus leiab, et, punkti 1-9 osas on esindaja töömaht põhjendatud 3 tunni ulatuses ja 1 tunni ulatuses põhjendamata, punktide 11-13 osas on põhjendatud töömaht 1 tund ja põhjendamata 0,3 tunni osas. Muus osas on esindaja toimingud põhjendatud, lisandub kohtuistungil esindamine 1 tund. Kohus peab hageja lepingulise esindaja mõistlikuks ajakuluks asjas 12 tunni asemel kokku 10,7 tundi (10,7 x 120€/t), summas 1284 €, lisandub käibemaks 256,80 €, kokku 1540,80 eurot. Vältimatuks ja vajalikuks menetluskuluks asjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2 x 40 eurot ja DNA-ekspertiisikulud summas 228 eurot, mis on hageja esindaja poolt tasutud 29.03.2021 maksekorraldusega ettemaksuna kohtu deposiitkontole ning arvatakse seoses EKEI poolt ekspertiisiülesande täitmisega 15.12.2021 õiendi alusel riigituludesse. 14.3. Seega moodustavad hageja M.I.e vajalikud ja mõistlikud menetluskulud kokku 80 + 228 + 1540,80 = 1848,80 eurot. Kohus leiab, et ½ on ühe nõude menetluskulud ja ½ teise nõude menetluskulud. Seega sellest summast kuulub kostja H.P.’ilt hageja M.I.’e kasuks välja mõistmisele pool summas 924,40 eurot (so isaduse vaidlustamise nõudelt tasutud riigilõiv 40,00 eurot, pool ekspertiisikuludest summas 114,00 eurot ning pool lepingulise esindaja kuludest summas 770,40 eurot). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostja H.P.`il tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (alus

§ 177lg 2).

15. Hageja esitas 03.03.2022 istungil ka taotluse enamtasutud riigilõivu tagasi saamiseks. Asjas on hageja eest lepingulise esindaja advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu tasutud 29.03.2022 kohtute riigilõivude ja ettemaksude kontole 340 eurot, millest 80 eurot on riigilõivu katteks ning 228 eurot hageja taotlusel arvatud ekspertiisikulude katteks, enamtasutud on riigilõivu seega 340 – 80 - 228 = 32 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab

§ 150

lg 1 p1 alusel hageja M.I.`ele hagiavalduselt 29.03.2021 maksega enamtasutud riigilõivu summas 32,00 eurot, mis kanda taotletud kontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.