KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 17.11.2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-10234 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Elle Karm Kaitsja Vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid R.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu R.P, i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 16.08.2014 ja lõpp 13.02.2016. Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.11.2015, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Vabastada R.P tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 14.11.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuus
(6)kuud ja määrata tema katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada R.P suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 2 alusel järgmised kohustused: 1 1, 4, 7 ja 8 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi; 2) katseajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või õppima või võtma end töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja/või narkootikume ning mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega; 5) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Välja mõista R.P-lt menetluskuluna riigituludesse 162,60 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „1-13-10234, menetluskulud“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahend itest Advokaadibüroo Clarus kasuks 162,60 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare poolt süüdimõistetu R.P kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. R.P vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, R.P-le, kaitsjale ja prokurörile ning kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.09.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. R.P on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 14.11.2013 kohtuotsusega KarS § 424 järgi 7-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus karistust Viru Maakohtu 26.08.2013 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ning liitkaristuseks mõistis kohus 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 16.08.2014. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega 6-kuulise katseajaga ja katseajaks isiku allutamisega käitumiskontrollile ühes lisakohustuste määramisega. Kohtuistung R.P taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et ta kavatseb vabanedes võtta end töötukassas arvele, kuid asuda tööle niipea kui võimalik. Elama hakkab koos elukaaslase ja kahe lapsega. Negatiivselt mõjuvate tuttavatega pole 2 aastat enam suhelnud, alkoholiga probleeme ei ole. Kui kohus peab vajalikuks, siis on nõus minema alkoholismi vastasele ravile. Kinnitab, et kontrollnõuded oleks talle täitmiseks jõukohased. 2 Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt ta toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ja nõustub vangla poolt kinnipeetavale antud üldiselt positiivse iseloomustusega. Kaitsja taotles kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ja märkis, et tegemist on isikuga, kes on vangistuses hulgaliselt läbinud sotsiaalprogramme ning oli motiveeritud grupis töötama. Samuti osales R.P korduvalt vanglas majandustöödel, kuigi majandustöödel osalemine on vangide hulgas äärmiselt ebapopulaarne. Kaitsja on seisukohal, et eelnev näitab, et isik on pööranud selja kriminaalse mõttemaailmaga inimestele ning soovib edaspidises elus olla õiguskuulekas. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et vanglaametnikud on näinud R.P osas taasühiskonnastamise positiivseid väljavaateid ning seetõttu toetab vangla põhjendatult isiku ennetähtaegset vabastamist ühes isiku allutamisega käitumiskontrollile koos lisakohustuste määramisega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ja prokuröri seisukohaga leiab, et R.P saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vangistusest vabastada teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et R.P-le saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht elukaaslase ja kahe ühise alaealise lapse juures. Tegemist on 3-toalise avara üürikorteriga. Samuti on vabaduses toetav sotsiaalvõrgustik ema ja elukaaslase näol. Välisriigis elava isaga suhtleb harvem. Vabanemisjärgne töökoht puudub, kuid isikul on võimalus end koheselt arvele võtta töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus 6 peidetud sigareti omamise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kohus on aga seisukohal, et muud positiivsed asjaolud on kaalukamad, kui üks kehtiv distsiplinaarkaristatus. Positiivseks loeb kohus asjaolusid, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kus osales aktiivselt, käis korrektselt kohal, kodused tööd olid tehtud, kohanes grupiga kiiresti ja julges oma arvamust välja öelda. Samuti osales sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“, kus oli motiveeritud grupis töötama, kodused tööd olid tehtud, kuid jäi tagasihoidlikuks. Erinevatel perioodidel töötas 3 majandustöödel koristajana. Kohus on seisukohal, et kinnipeetav on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Kinnipeetava käitumine vanglas näitab, et ta on teinud endale vastavad järeldused karistusest ja karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud. Lisaks arvestab kohus, et kinnipeetav kannab vanglakaristust esmakordselt. Positiivseks tuleb pidada ka asjaolu, et kinnipeetav on seadnud endale eesmärgiks vabanedes asuda v õimalikult kiiresti tööle ja hoida peresuhteid. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetaval tuleb läbida veel katseaeg kriminaalhooldaja järelevalve all. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Samuti saab kinnipeetav vabaduses asuda likvideerima tasumata rahalisi nõudeid ning käituma vastutustundliku lapsevanemana. Tööle asumine ning pere eest hoolitsemine aitaks vähendada tegevusetust ja koos sellega ka alkoholi kuritarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et R.P kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Anu Ammer Kohtunik 4