1-16-6328/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-6328 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu E.N (isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
8. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
9. juuni 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole K. Kooga makstava riigi õigusabi tasu suuruseks E.N-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot. Mõista E.N-ilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Viru Maakohtu
11. septembri
12. a otsusega tunnistati E.N süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 8 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud ja 10 päeva.
13. Viru Maakohtu
14. juuni 2017 määrusega jäeti E.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus tõi välja, et E.N on enda väitel töötanud erinevatel ehitustöödel ning tootmistöölisena. Karistusregistri kohaselt on E.N neli kehtivat karistust, sh kolm neist mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. E.N on ka 4 liiklusalast väärteorikkumist ja 2 karistust väheväärtusliku asja varguse eest. Praegu kannab ta karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuriteo pani E.N toime ajal, mil ta oli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud. Kohus pidas positiivseks, et E.N on vabanemisjärgne elukoht ning lähedased. Sellele vaatamata pidas kohus ennatlikuks E.N-i ennetähtaegset vabastamist. Kohus leidis, et E.N-i varasem käitumismuster on kriminaalne. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb poole aasta pärast. Kohtul ei tekkinud veendumust, et E.N ei pane enam uusi kuritegusid toime. Karistust kandes oleks E.N aga võimalik teha oma varasemast käitumisest järeldusi, osaleda sotsiaalprogrammis või jätkata töötamist. Süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Kohus hindaski E.N-i pingutusi (kindel elukoht ja lähedaste olemasolu, hea käitumine vangistuses) kiiduväärseteks, ent nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul peab tekkima veendumus, et isik on kriminaalhooldusele sobilik. Sellist veendumust kohtul ei tekkinud – E.N-i on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viimase kuriteo pani ta toime katseajal olles. See näitab, et ta ei ole seaduskuulekale elule orienteeritud. Samuti ei ole tagatud E.N-i majanduslik stabiilsus, kuivõrd tal puudub garanteeritud töökoht ja ka abikaasa on kodune. See võib viia uute varavastaste kuritegude toimepanemiseni. Lisaks on E.N-i tutvusringkonnas talle halba mõju avaldavaid sõpru. Kohus leidis, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik E.N-i käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerida.
15. Kaitsja taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja E.N-i vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kokkuvõtlikult seisneb kaitsja määruskaebus järgmises. Määruskaebuse esitaja märgib, et kohus on tuginenud E.N-i mittevabastamisel kolmele asjaolule: varasem karistatus, uue kuriteo toimepanemine katseajal ning garanteeritud töökoha puudumine. Kohus on ära märkinud ka positiivsed asjaolud nagu distsiplinaarkaristuste puudumine, töötamine vanglas, sotsiaalprogrammide läbimine, elukoht ja lähedaste toetus, s.o isiku käitumist vangistuses iseloomustab vaid positiivne. Jättes E.N-i aga vabastamata, hälbis kohus riigikohtu praktika vastu, kus primaarseks tuleb siiski pidada isiku käitumist vangistuses ning eelnevad karistused sellest olulisemad olla ei saa. Ka kohtu järeldus isiku ennatliku vabastamise osas on väär. Nagu kohus isegi märgib, on E.N kanda karistust vaid pool aastat – seega on tema viimane võimalus vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Kindlasti on käitumiskontrollile allutamine ning lisakohustuste kohaldamine tulemuslikum, kui vangistuse kandmine lõpuni. Ka kohtu järeldus, et E.N on väljakujunenud kriminaalse käitumismustriga isik, on väär. E.N-i kuriteod viitavad ennekõike mõtlematusele ja hoolimatusele, kuid positiivsed muutused selles osas on toimunud (vt kinnipeetava iseloomustus). Käesolevaks ajaks on E.N ka garantiikiri töökoha olemasolu kohta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord E.N-i ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Kohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad E.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea. 2
17. Kaitsjal on õigus, et kohtupraktikas on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamiseks sisuliseks eelduseks isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mida hinnatakse esmajoones selle kaudu, kuidas on isik ennast karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Samas ei saa ringkonnakohtu hinnangul vaid sellega piirduda, sest seadus näeb ette ka rida teisi kriteeriume, mida kohus hindama peab. E.N distsiplinaarkaristusi ei ole. Samas kui hinnata tema varasemat elukäiku, siis selgub, et isikut on korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud. Enne eelmise karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegset vabastamist (E.N vabastati Viru Maakohtu
18. novembri
19. määrusega) oli ta
20. a läbinud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“ ning ka programmi toetavad vestlused, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kriminaalhooldusel olles läbis ta LOP programmi. Sellele vaatamata ei rakendanud E.N õpitut ellu ning pani uue kuriteo toime katseajal olles. E.N-i varasem käitumine ei võimalda seega teha järeldust, et ta on motiveeritud saadud teadmisi kasutama ning ka karistushirm karistuse täitmisele pööramise eest ei hoidnud ära uue kuriteo toimepanemist. Apellatsioonikohus leiab, et korduvalt kriminaalkorras karistatud isikute puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks suurem ning ka nende tingimisi ennetähtaegne vabastamine nõuab kaalukamaid põhjendusi, kui vaid hea käitumine vangistuses ning vabanemisjärgsed tingimused. Viimaste osas leiab ringkonnakohus samuti, et ehkki kindel elukoht ja lähedaste toetus on üldiselt positiivsed asjaolud, siis E.N-i puhul ei ole kumbki nimetatutest uusi kuritegusid ära hoidnud. Kuidas muidu seletada asjaolu, et inimene, kellel on pere eest hoolitsemise kohustus (E.N on 4 last, kellest 2 elavad pere juures), paneb toime uue kuriteo katseajal olles. Ringkonnakohtu jaoks näitab taoline ignorantne suhtumine, et pere olemasolu ei motiveeri inimest pingutama, nagu see tavaolukorras reegliks peaks olema. E.N-i puhul on kinnipidamisasutus näinud ohtu tema mõtlemises, mis väljendub selles, et isik rikub seadust hetketuju ajel ja kordab oma vigu. Samaliigiliste kuritegude toimepanemine näitab, et ta ei ole enda jaoks järeldusi teinud ning lähtub eelkõige enda heaolust. Ka hoiakute osas on kinnipidamisasutus märkinud, et E.N on küll motivatsioon muutumiseks olemas, ent ta ei oska/taha sellega tegeleda. Sellises olukorras ei saa apellatsioonikohus teha kaitsjale meelepärast lahendit ega vabastada kinnipeetavat tingimisi enne tähtaega. Ringkonnakohtu hinnangul esineb endiselt suur risk (ka vangla poolt on uue kuriteo riskiprotsendiks prognoositud 41%), et E.N tingimisi ennetähtaegselt vabanedes paneb toime uue kuriteo. Kui kohtul ei teki veendumust, et isik on võimeline õiguskuulekalt käituma ning et kriminaalhoolduslike vahenditega on võimalik tema sotsiaalset kohanemist toetada ja tema üle kontrolli teostada, siis läheks sellise isiku vabastamine tingimisi enne tähtaega vastuollu kohtu siseveendumusega.
21. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
22. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on kirjutanud määruskaebust 2 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud lg 2 I lause järgi E.N-i kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau