← Eesti

1-18-6738/10

Obsah (8)§ 424§ 73§ 65§ 69§ 75§ 50§ 68§ 5

1-18-6738 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. septembril 2018. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-6738 (kohtueelses menetluses

§ 424

järgi kokkuleppe menetluses Abiprokurör Paul Pikma Süüdistatav T.T isikukood: XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, emakeel vene keel, keskharidus, ei tööta, elukoht: xxx, alates 08.10.2017.a kohaldatud tõkendit - elukohast lahkumise keeld, 3 väärteokaristust, 1 kriminaalkaristus: 12.12.2016 Harju Maakohtu poolt

§ 424

järgi karistatud tingimisi (

§ 73) vangistusega 9 kuud 2aastase katseajaga.

Kaitsja vandeadvokaat Kristina Suvalova (määratud korras; süüdistatav ei soovi kaitsja osalemist kohtumenetluses) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 45 lg 4 p 1, 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 p-d 3 ja 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg-d 1 ja 3, 248 lg 1 p 5, 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada T.T (i.k. XXX)

§ 424

järgi (alates 01.11.2017 kehtiva

§ 424

lg 2 järgi) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 2.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise, s.o.

Harju Maakohtu 12.12.2016 nr 1-16-10672 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa: 8 kuud ja 28 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1-18-6738

  1. T.T’i karistusaja hulka arvata tema eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 (kaks) päeva (07-08.10.17) ja lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.
  2. Võttes aluseks

§ 69lg 1 asendada 1 aasta 8 kuud ja 26 päeva vangistust so.

626 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestusega, et 1 päev vangistust võrdub 1 tunni üldkasuliku tööga, mõistes asendatud karistuseks 626 tundi üldkasulikku tööd.

  1. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18 (kaheksateist) kuud. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist arvestada kohtuotsuse jõustumise päevast.
  2. Võttes aluseks

§ 69

lg 4 on T.T kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:  elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmed oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7. Võttes aluseks

§ 75

lg 2 p 2 kohus määrab, et T.T on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. 8. Võttes aluseks

§ 75

lg 2 p 8 kohus määrab, et T.T on käitumiskontrolli ajal kohustatud läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi. 9.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta T.T’ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks.

  1. T.T suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  2. KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista T.T’ilt riigituludesse menetluskuludena:  kaitsjatasu summas 90 eurot.  sundraha summas 750 eurot; Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 T.T’il tasuda menetluskulud kokku summas 840 eurot ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 70 eurot. Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe 2

(4)1-18-6738 kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-postiaadressile või kinnipidamisasutusse. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Kohus selgitab, et vastavalt Liiklusseaduse §-le 127 on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS
  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU T.T ’i süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 07.10.2017 kella 01:35 ajal Tallinnas xxx juures suunaga xx tänava poole mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xx xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 0,98 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. T.T pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o

§ 424

järgi (alates 01.11.2017 kehtiva

§ 424lg 1 järgi) kvalifitseeritava kuriteo.

27.08.2018 sõlmisid abiprokurör Paul Pikma, süüdistatav ja tema kaitsja vandeadvokaat Kristina Suvalova järgmise kokkuleppe.

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale T.T-le karistuseks vangistuse 1 (üks) aasta.

§ 65

lg 2 alusel liitkaristusena varasema kohtuotsusega mõistetud kuid ärakandmata osaga mõista vangistus 1 (üks) aasta, 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millest

§ 68

lg 1 alusel lugeda ärakantuks 2 (kaks) päeva kahtlustatavana kinnipidamist (0708.10.17) ning lõplik ärakandmata liitkaristus on vangistus 1 (üks) aasta, 8 (kaheksa) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva , mis asendada vastavalt

§ 69lg 1 üldkasuliku tööga 626 3

(4)1-18-6738 (kuussada kakskümmend kuus) tundi, mille tegemisajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdistatav vastavalt

§ 69

lõigetele 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdistatav ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lõike 1 punktides 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdistatav kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 alusel on süüdistatav kohustatud mitte tarvitama alkoholi ning osalema sotsiaalprogrammis.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta T.T-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse alus ja ese: ei ole. a. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 .- eurot; b. Kaitsjatasu summas 90 .- eurot; c. Kokku: 840.- eurot. Süüdistataval tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud kogusummas 840.- eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 70.- eurot. 14. septembril 2018. a toimunud istungil jäid prokurör ja süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kohtuotsuse tegemise hetkel vastab kuritegu

§ 424

lg 2 kvalifikatsioonile mitte

§ 424

lg 1 kvalifikatsioonile, sest teo toime panemise ajal oli süüdistataval kehtiv karistus

§ 424järgi, nimetatud karistusega moodustatakse ka liitkaristus.

Siiski tulenevalt

§ 5

lg 2 järgi ei kohaldu käesolevas asjas

§ 424

lg 2 kui raskema koosseisu karistus, sest tegu pandi toime enne raskema koosseisu redaktsiooni jõustumist. Kohtu hinnangul ei tingi teo ebaõige kvalifitseerimine kriminaalasja tagastamist prokuratuurile, sest teo toime panemise aja järgne kvalifikatsioon, mille järgi tuleb karistus mõista, on õige Velmar Brett Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.