1-16-6328/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-6328 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.F-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 08.06.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu K.F, isikukood XXX, xxx Kaitsja Määratud kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, kohus määras: Jätta K.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt K.F-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 48 eurot (sh kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 40 eurot, käibemaks 8 eurot). Välja mõista K.F-ilt kriminaalmenetluse kulud: 48 eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest. K.F tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700061473 ning selgitus „K.F 1-166328 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. K.F tunnistati süüdi Viru Maakohtu 05.09.2016 otsusega KarS § 424 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2, § 76 lg 8 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud 10 päeva. Karistuse kandmise algus 23.10.2016 ja lõpp 02.01.
2. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 28.05.
3. Kinnipidamisasutusest K.F-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Isik on läbinud sotsiaalprogrammi xxx. 01.03.2017-31.05.2017 töötas majandustöödel koristajana. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 3-toalise, ahiküttega korteriga. Isikul on algharidus, xxx. Väidetavalt on töötanud xxxl:
4. a xxx renoveerimisel umbes 6 kuud,
5. ja
6. a tegeles juhutöödega,
7. a xxx-s ja xxx-s oskustöölisena, xxx farm töölisena. Isik töötas ametlikult alates 14.03.2016 kuni uue karistuseni xxx-is tootmistöölise ametikohal. Sissetulekuteks oli varasemalt isiku töötasu, emapalk ning sotsiaalsed toetused. Lähedasteks on abikaasa, kellega on neli ühist last. Samuti on toeks tema ema, kes elab xxx K.F on tuttavaid, kellega koos kuritarvitas alkoholi ja kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. Täitemenetlusregistri järgi on isikul rahalisi nõudeid summas 7171 eurot. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 41 %. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Viru Vangla toetab K.F-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetava lähedasteks elukaaslane, kellega on neli ühist last, kellest kaks kasvavad kodus. Vanemad pojad kasvavad xxx. Samuti on isikule vabaduses toeks tema ema, kes elab samuti xxx. Pere on xxx sotsiaalregistris, perele on määratud tugiisik. Võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral on K.F võimalus elama asuda aadressile xxx. Tegu 3-toalise avara, ahiküttega korteriga, mida pere üürib xxx-lt xxx aastast 2014.a. Elukaaslane on kodune. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht isikul puudub. Riskikäitumist vabaduses suurendab alkoholi kuritarvitamine, tegevuseta olek. Prokurör (oma kirjalikus seisukohas tl 23-25) toetab K.F-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetav K.F-i vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – distsiplinaarkaristuste puudumine ja sotsiaalprogrammi xxx läbimine viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks. Vabanedes on K.F olemas sobiv elukoht ning lähedaste toetus. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdlasel tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Prokuratuuri hinnangul esineb Siim 2 K.F-i puhul positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda tingimisi enne tähtaega vabastada taasühiskonnastamise huvides. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla K.F-i puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohaldumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli K.F-i edasise käitumise üle. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ning lisakohustuste panemisega. K.F selgitas kohtuistungil, et ta teadvustab probleemi alkoholiga ja vabaduses hakkab sellega tegelema. Kaitsja arvates in isiku ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Isikul on elukoht ja lähedaste toetus. Tema käitumine vanglas on hea. Läbitud on sotsiaalprogramm. Karistuse eesmärgid on seega saavutatud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et K.F tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. K.F on omandanud xxx Enda sõnul on töötanud erinevatel ehitustöödel. Vahetult enne vangistust töötas alates 14.03.2016 tootmistöölisena xxx-is. Sissetulekuteks oli varasemalt isiku töötasu, emapalk ning sotsiaalsed toetused. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on neli kehtivat kriminaalkaristust. Teda on karistatud 3-l korral mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ja 1-l korral varguse eest, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega. Väärteokaristusi on süüdimõistetul kuus: 4 liiklusalaste rikkumiste ja 2 väheväärtusliku asja varguse eest. Käesolev karistus on mõistetud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Tähelepanuväärne on asjaolu, et süüdimõistetu oli vabastatud tingimisi ennetähtaegselt, ja pani kuriteo toime kehtiva katseaja jooksul. Kinnipeetav on olnud vangistuses hõivatud majandustöödel koristajana. Isikul puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Süüdimõistetul on isikut tõendav dokument, ID-kaart, mis kehtib kuni 08.08.
8. 3 Vabanemise korral soovib elama asuda xxx. Tegemist on 3-toalise, ahiküttega üürikorteriga. Korterisse asub elama koos abikaasa ja kahe lapsega. Isikul puudub vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne elukoht ning lähedased (abikaasa ja kaks last). Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole siiski õigustatud ning oleks liialt ennatlik. Kohtu hinnangul annab näitab isiku varasem käitumine, nimelt korduv karistatus, et tal on välja kujunenud kindel, kriminaalne, käitumismuster. Tuleb tähele panna, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 02.01.2018, s.o ca poole aasta pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaledes näiteks sotsiaalprogrammides ja/või jätkata töötamist. Isik on vanglas korduvalt ja uus kuritegu oligi toime pandud pärast ennetähtaegset vabastamist katseajal. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht ja lähedaste olemasolu ning hea käitumine vangistuses) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. 4 Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd K.F on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viimase kuriteo pani ta toime katseajal (olles vabastatud tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmisest), näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Samuti ei ole isiku finantsstabiilsus kuidagi tagatud, sest puudub garanteeritud töökoht ja abikaasa on kodune. See aga võib viia uute varavastaste kuritegude toimepanemiseni. Lisaks eksisteerib tutvusringkonnas halba mõju avaldavad sõpru. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu, tervise ja vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu K.F-i temale Viru Maakohtu 05.09.2016 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik 5