KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 16. detsember 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-19246 Tsiviilasi OP, SP, TP, KP

) § 143 p 1 alusel samuti hüvitada. 8.1.

1. Arvestades tsiviilasja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, on hagejate esindajakulu maakohtus osaliselt ülemäärane. Kulunimekirjas märgitud toimingud on põhjendatud ja vajalikud kokku 67 t 58 min ulatuses, millest 10 t on tunnihinnaga 100 eurot, 18 t tunnihinnaga 120 eurot ja 39 t 58 min tunnihinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks). Need tunnihinnad on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hagejate põhjendatud ja vajalik õigusabikulu maakohtus 9394,80 eurot (≈ 10 × 100 + 18 × 120 + 39,97 × 130 × 1,2). Koos tasutud riigilõivu ja ekspertiisitasuga on hagejate menetluskulud maakohtus kokku 14 454,80 eurot (= 1150 + 3910 + 9394,80). 8.1.
2. Ringkonnakohtus oli vajalik tasuda riigilõivu 1100 eurot ja õigusabikulu on põhjendatud 7 t 20 min ulatuses tunnihinnaga 130 eurot, mis rahaliselt kokku on 2244 eurot (= 1100 + 7,33 × 130 × 1,2). 8.
3. Järgmiseks võttis maakohus seisukoha kostjate menetluskulude osas. 8.2.
4. Kostjate põhjendatud kulu maakohtus oli riigilõiv 50 eurot, ekspertiisitasu 320 eurot ja põlengujärgse ülevaatuse kulu 108 eurot ja esindajakulu 45 t 30 min tunnihinnaga 120 eurot – kokku 5938 eurot. 8.2.
5. Arvestades asja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, on kostjate esindajakulu ringkonnakohtus osaliselt ülemäärane. Kulunimekirjas märgitud toimingud on põhjendatud ja vajalikud 3 t 51 min ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, st summas 462 eurot. 8.
6. Hagejate põhjendatud menetluskulude suurus kahes kohtuastmes on 16 698,80 eurot (= 14 454,80 + 2244) ja kostjatel 6400 eurot (= 5934 + 462). Hagejate menetluskuludest jäi 35% solidaarselt kostjate kanda, siis tuleb kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja mõista 5844,58 eurot (= 16 698,80 × 35%). Kostjate menetluskuludest jäi 65% võrdsetes osades hagejate kanda, mistõttu tuleb igalt hagejalt kostjate kasuks välja mõista 832 eurot (= 6400 × 65% / 5). 8.4.

§ 445

lg 1 teise lause alusel tuleb poolte vastastikused nõuded tasaarvestada ja kostjad peavad solidaarselt hagejatele tasuma 1684,58 eurot (= 5844,58 – 5 × 832). Hagejate taotluse ja

§ 177

lg 4 alusel tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

1. Kostjad esitasid
2. oktoobril 2022 määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada osas, millega hagejate menetluskulude suuruseks määrati 16 698,80 eurot ja määrata menetluskulude suuruseks mitte rohkem kui 6747,42 eurot. Kostjad leiavad jätkuvalt, et hagejate menetluskulud ei tohiks ületada haginõuete rahuldatud osa kolmekordset määra. Menetluskulude hüvitamisel peab olema tagatud mõistlik tasakaal kohtumenetluses taotletava hüve väärtuse ja selle üle vaidlemise kulude vahel. Taotletava hüve väärtus peab olema kohtumenetluses vähemalt suures plaanis ette aimatav ja poolte rahalised kulud sellega proportsioonis.
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejatele tähtaja sellele vastamiseks. Hagejad vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
4. novembril
5. 3

§ 659kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 1).

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

1. Alusetu on kostjate seisukoht, et neile ei olnud ettenähtav, mis ulatuses nad peavad vastaspoole menetluskulusid hüvitama. Hagiavaldusega nõudsid hagejad 51 636,98 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 3576,39 eurot, edasiulatuva viivise maksmist ja lisaks mittevaralise kahju hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel. Seega pidid kostjad arvestama võimalusega, et vastaspoole menetluskulud tuleb hüvitada vähemalt nende nõudesummade suurusjärgus. Praegu kindlaks määratud kulud on algse haginõude summadest väiksemad. Maakohus arvestades asja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu ning hagejate kantud kohtukulusid ning leidis asjakohaselt, et hagejate põhjendatud menetluskulude suurus maakohtus ja ringkonnakohtus kokku on 16 698,80 eurot. See on tunduvalt väiksem summa, kui kostjad võisid ette näha.
2. Põhimenetluses jaotas ringkonnakohus menetluskulud võrdeliselt hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusega. Ringkonnakohus lähtus sellest, et hageja II nõue varalise kahju hüvitamiseks rahuldatati alla 1% ning hagejate nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldati täielikult. Ringkonnakohtu hinnangul erinevate nõuete mahtudega võrreldes (sh nõude rahuldamise eelduseks olevate asjaolude tuvastamise maht) tähendas see hagi rahuldamist 35% ulatuses. Vastavalt hagi rahuldamise ulatusele jäid hagejate menetluskuludest 35% solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskuludest 65% võrdsetes osades hagejate kanda. Praeguses menetlusetapis ei saa enam muuta kulude jaotust. Menetluskulude kindlaksmääramisel on maakohus sellest ka õigesti lähtunud.
3. Eeltoodust tulenevalt on maakohus hagejate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määranud menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses ning ringkonnakohtul ei ole alust seda muuta. Maakohus tegi kulusid kindlaks määrates kaalutlusotsuse, põhjendas seda kohaselt ega ületanud diskretsioonipiire. 15.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 16. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 4