Obsah (10)

§ 178§ 168§ 172§ 428§ 663§ 651§ 456§ 657§ 659§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 09.12.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-16941 Kohtuasi X (X) taotl

§ 178lg-d 1 ja 2).

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja, ema) esitas 28.10.2021 Harju Maakohtule avalduse lapse Y (Y, puudutatud isik I, laps) tagastamiseks Haagi 25.10.1980 lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni alusel. Avalduse kohaselt kinnitati Harju Maakohtu 29.03.2018 määrusega avaldaja ja lapse isa Q (puudutatud isik II, isa) vahel kompromiss. Lepiti kokku, et lapse elukohaks on avaldaja ehk ema alaline elukoht ja isaga suhtleb laps suhtluskorra alusel. Kokkuleppe kohaselt pidi laps viibima Eestis perioodil 09.10–16.10.
2. Isa ei tagastanud 16.10.2021 last Hispaaniasse. Avaldaja palus kohustada puudutatud isikut II laps avaldajale üle andma lapse Hispaania Kuningriiki tagastamiseks viie päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest.
3. Avaldaja esitas 07.09.2022 maakohtule taotluse avaldusest loobumiseks. Avalduse kohaselt loobub avaldaja avaldusest seetõttu, et puudutatud isik II on tema nõude lapse tagastamiseks pärast avalduse esitamist rahuldanud ning võimaldanud lapsel koju ema juurde naasta. Avaldaja hinnangul tuleb menetluskulud jätta

§ 168lg 5 alusel puudutatud isiku II kanda.

3. Puudutatud isik II nõustus menetluse lõpetamisega, kuid mitte avaldaja esitatud alustega menetluse lõpetamise kohta ning menetluskulude jätmisega puudutatud isiku II kanda. Puudutatud isik II ei andnud põhjust kohtusse pöördumiseks, tegemist ei ole lapserööviga Haagi konventsiooni mõistes. Tsiviilasjas nr 2-17-11660 29.03.2018 sõlmitud kompromiss sätestab, et Y elukohaks on ema alaline elukoht (seda seni, kuni laps avaldab vastupidist tahet). Kuna puudutatud isik II ei pannud toime lapseröövi, vaid lähtus kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-1711660, ei ole alust temalt menetluskulude väljamõistmiseks. Puudutatud isik II palub jätta menetluskulud avaldaja kanda, määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja välja mõista avaldajalt puudutatud isiku II kasuks 1755 eurot, millele lisandub viivis. Menetluskulude avaldaja kanda jätmine on põhjendatud tulenevalt

§ 172lg-st 1.

Maakohtu määrus ja põhjendused 4. Harju Maakohus lõpetas 26.09.2022 määrusega menetluse, jättis avaldaja ja puudutatud isiku II menetluskulud nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. 2 Maakohus leidis, et taotlus menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ega huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele

§ 428lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel.

Maakohus võttis avaldusest loobumise vastu ning lõpetas menetluse.

§ 168

lg 4, § 172 lg-te 1 ja 3 alusel jättis maakohus avaldaja ja puudutatud isiku II menetluskulud nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. Maakohus selgitas, et puudutatud isik II ei ole pärast avalduse esitamist avaldaja nõuet rahuldanud. Laps on küll läinud tagasi Hispaaniasse avaldaja juurde, mille tõttu on avalduse esitamise alus ära langenud ja saabunud avaldaja soovitud tagajärg, kuid laps jäi omal soovil Hispaaniasse avaldaja juurde. 29.03.2018 tsiviilasjas nr 2-17-11660 kompromissi kinnitava määruse punkti 1.3 kohaselt on lapse elukohaks tema ema alaline elukoht (seda seni, kuni laps avaldab vastupidist tahet). Eelnevat arvesse võttes jäid vanemate menetluskulud nende endi kanda. Määruskaebus 5. Puudutatud isik II esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega jäeti puudutatud isiku II menetluskulud tema enda kanda. Puudutatud isik II palub teha tühistatud osas uue kohtulahendi, millega määratakse puudutatud isiku II menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 168

lg-t 4 ja

§ 172lg-t 1.

Menetluskulude poolte endi kanda jätmine

§ 172

lg 1 alusel on lubamatu, sest maakohus on sisuliselt asunud seisukohale (tuvastanud), et lapseröövi ei ole toimunud. Lapse elukohavahetuse tingis lapse soov, mille täitmine oli vanematele kohustuslik vastavalt sõlmitud kohtulikule kompromissile.

§ 168lg 4 kohaselt tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Maakohus tuvastas, et puudutatud isik II ei ole avaldaja nõuet rahuldanud ja on sisuliselt tuvastanud (möönnud), et avaldaja poolt avalduse esitamine praeguses asjas oli põhjendamatu. Seetõttu on ebaõiglane jätta puudutatud isiku II menetluskulud tema enda kanda. Laps on korduvalt isale selgitanud, et ta ei soovi elada Hispaanias, vaid koos vendadega Eestis isa juures. Isa ei reageerinud koheselt, vaid otsustas oodata, eesmärgiga välja selgitada, kas tegemist on lapse kindla sooviga. Mida aeg edasi, seda rohkem ja jõulisemalt hakkas laps oma Eestis elamise soovi avaldama. Laps keeldus Hispaaniasse tagasi minemast. Laps kinnitas korduvalt oma kindlat soovi ja tahet jääda Eestisse elama emale, isale, eestkosteasutusele, määratud esindajale ja ka kohtule. Isa võimaldas lapsel jääda Eestisse koos isa ja vendadega elama. Ema kohtus lapsega Eestis 21.10.2021 ja 22.10.

1. Emal oli võimalus laps endaga Hispaaniasse viia, kuid arvestades lapse soovi, ei teinud ta seda. Vastavalt vanemate kokkuleppele viibis laps emaga Hispaanias ka kohtumenetluse ajal, s.o 25.04.2022–11.05.
2. Ema lendas 25.06.2022 koos lastega Hispaaniasse. Lapsed ja ema andsid
3. aasta juulis isale teada, et puudutatud isik I on soove muutnud ning soovib jääda koos emaga Hispaaniasse elama. Kuna isa jaoks on oluline laste heaolu, nende soovidega arvestamine ja kompromissist kinnipidamine, oli ta nõus, et puudutatud isik I jääb emaga Hispaaniasse elama. Avaldaja seisukoht
4. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. 3 Asjaolu, et avaldaja on avaldusest loobunud, ei anna alust jätta

§ 168lg 4 alusel menetluskulusid avaldaja kanda.

Avaldaja ei ole kohtuvaidlust põhjustanud. Kohus pole määruses tuvastanud, et lapseröövi ei toimunud. Kohus lõpetas menetluse sisulist lahendit tegemata. Üksnes asjaolu, et pooled on sõlminud kompromissi, mille kohaselt on lapse elukoht ema juures seni, kuni lpas avaldab teistsugust tahet, ei anna isale õigust muuta lapse elukohta omavoliliselt ja lapse emaga kooskõlastamata. Seda isegi juhul, kui selline oleks olnud lapse tegelik tahe (mis on antud juhul vaidluse all). Menetluse edasine käik 7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Seega vaatab ringkonnakohus maakohtu määruse läbi üksnes menetluskulude jaotuse osas.

§ 456

lg 4 teise lause alusel on maakohtu määrus ülejäänud osas edasi kaebamata jõustunud. 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 ja

§ 659alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 10. Kolleegium leiab, et maakohus jättis põhjendatult avaldaja ja puudutatud isiku II menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause alusel nende endi kanda.

10.1.

§ 172

lg 1 teise lause järgi, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 10.2.

§ 172

lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, eeldusel et hagita menetluses osaleb mitu isikut.

§ 172

lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020 nr 2-16-5794, p. 12). 10.3. Praegusel juhul ei väljunud maakohus menetluskulude jaotuse määramisel diskretsiooni piiridest ning alust maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ei esine.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sellest sättest tuleneva põhimõttega saab arvestada ka hagita menetluse kulude jaotamisel. Maakohus leidis põhjendatult, et kuigi laps läks tagasi ema juurde Hispaaniasse, ei tulene sellest, et puudutatud isik II oleks pärast avalduse esitamist nõude rahuldanud. Samas on avaldaja loobunud avaldusest seetõttu, et ta on avaldusega taotletud eesmärgi saavutanud, s.o laps on tema juures Hispaanias. Maakohus ei ole ka tuvastanud, et avaldaja oleks esitanud põhjendamatu avalduse, mis tingiks menetluskulude tema kanda jätmise. Maakohus ei lahendanud avaldust sisuliselt. Eelnevat arvestades nõustub kolleegium maakohtuga, et 4 praegusel juhul oli kõiki asjaolusid arvestades põhjendatud avaldaja ja puudutatud isiku II menetluskulude nende endi kanda jätmine

§ 172lg 1 teise lause alusel.

Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata. 11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel puudutatud isiku II kanda.

11.

1. Avaldaja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on avaldaja menetluskuluks seoses määruskaebuse menetlemisega lepingulise esindaja kulud 720 eurot (sh käibemaks). Lepingulisel esindajal on kulunud kohtumäärusega tutvumisele ja koos kaaskirjaga kliendile edastamisele 20 minutit; määruskaebusega tutvumisele, õiguslikule analüüsile ja seisukoha koostamisele ning kliendiga suhtlemisele 3 tundi ja 5 minutit; menetluskulude nimekirja koostamisele 20 minutit. Kokku on avaldaja lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi ja 45 minutit. Lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 160 eurot (millele lisandub käibemaks). Avaldaja palub menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Avaldaja palub menetluskuludelt välja mõista ka viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. 11.
2. Avaldaja lepingulise esindaja kulu on põhjendatud osaliselt. Võttes arvesse maakohtu määruse pikkust ja sisu, on sellega tutvumise ja kliendile edastamise põhjendatud ajakulu 10 minutit. Hinnates määruskaebuse ning avaldaja vastuse mahtu, on määruskaebusele vastuse koostamise (sh ettevalmistavad toimingud ning suhtlus kliendiga) põhjendatud ajakulu 2 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakulu on 15 minutit. Kokku on põhjendatud ajakulu 2 tundi ja 25 minutit. Arvestades käesoleva asja sisu ja mahtu ning tavapäraseid õigusteenuse osutamise tasusid, on avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot (millele lisandub käibemaks) põhjendatud. Avaldaja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega kokku 464,64 eurot (2,42h*160 eurot + KM 20%). Nimetatud summa kuulub puudutatud isikult II avaldaja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele. 11.
3. Avaldaja taotluse alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 5