KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 21. november 2022, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-21-7124 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Prokurör Laurita Gavrilov

§ 76; Kr

MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Jätta EDGAR IVANOV vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Välja mõista Edgar Ivanovilt menetluskuluna riigituludesse 76,80 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Heiki Kuningase poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank – IBAN EE351010052031000004, (SWIFT EEUHEE2X), Swedbank – IBAN EE522200221013264447 (SWIFT HABAEE2X), Luminor Bank – IBAN EE401700017002872300 (SWIFT RIKOEE22) või LHV Pank – IBAN EE957700771001523585 (SWIFT LHVBEE22) viitenumbriga 99921700049969 selgitusse märkida: „1-21-7124 menetluskulud“. 1 Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Edgar Ivanovile ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.10.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Edgar Ivanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamiseks. Edgar Ivanov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 01.12.2021 otsusega

§ 274

lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 alusel liitis kohus mõistetud karistusele Viru Maakohtu 9.06.2021 kohtuotsusega mõistetud karistuse 4 aastat ja 3 kuud, moodustades liitkaristue mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõistis kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat ja 5 kuud vangistust, mille kandmise alguseks luges kohus 5.01.

1. Kohtuotsus jõustus 18.12.
2. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud kokku 11 korral karistatud (kolm arhiveeritud ja kaheksa kehtivat karistust). Toimepandud kuriteod on eriliigilised. Kümnest kuriteost on kolm vägivaldset kuritegu. Edgar Ivanovil on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster, millele viitab see, et ta ei õpi oma varasematest vigadest, vaid kordab neid. Toimepandud kuritegusid iseloomustab süstemaatilisus, sest ta on toime pannud mitu samalaadset kuritegu. Teda on korduvalt karistatud asja omavolilise kasutamise eest ning võimuesindaja vastu vägivalla kasutamise eest, aga samuti ka kinnipidamiskohas selle sisekorra vastastes toimingutes osalemise eest. Praegune kuritegu on vägivald võimuesindaja vastu. Kuritegu oli toime pandud vanglas (käesoleva vangistuse alguses, kui kinnipeetav kandis eelvangistust). Kuritegude toimepanemise muster kordub, sest kinnipeetavat on korduvalt karistatud võimuesindaja vastu vägivalla kasutamise eest. Vägivaldsuse raskusaste ei ole suurenenud, enamik kuritegusid on toime pandud grupis, praegune aga üksi. Enamasti tegutseb isik impulsiivselt ehk hetkeemotsioonide ajel, kuriteod ei olnud põhjalikult ette planeeritud (v.a varasemad vanglas toimepandud kuriteod). Toimepandud kuritegude soodusteguriks võib olla alkoholi kuritarvitamine, impulsiivsus, puudulik probleemide ja konfliktide lahendamise oskus, seiklushimu ja grupi mõju. Kuritegusid iseloomustab ka isiku ükskõikne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse, samuti ükskõiksus tegude tagajärgede suhtes. Praeguse kuriteo toimepanemise soodusteguriks on impulsiivsus, puudulik probleemide lahendamise oskus ja kättemaksumotiiv. Vanglas viibib isik kuuendat korda. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on Edgar Ivanov avalikkusele ohtlik. Oht seisneb avaliku korra raskes rikkumises; ähvardamises; võimuesindaja vastu vägivalla kasutamises. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui kinnipeetav ei muuda oma mõtlemist ja käitumist, jätkab alkoholi kuritarvitamist ja suhtleb kriminaalse mõtteviisiga tuttavatega, kelle poolt võib olla mõjutatav ning tunnustuse nimel on valmis toime panema õigusrikkumisi. Samuti siis, kui ei oska lahendada probleeme ja konflikte õiguskuulekalt, vaid kasutab füüsilist ja vaimset vägivalda ning käitub impulsiivselt. Samuti siis, kui tema elustiil on riskiv ja hoolimatu ning ta otsib pidevalt teravaid elamusi (seiklushimu). 2 Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Edgar Ivanov taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et elama hakkab esialgu xxxx ema juures, siis plaanib minna õppima infotehnoloogiat, kuna huvitub väga muusikast ja kirjutab muusikat, on andnud ka mõned kontserdid, ka meeldib laulda, tahab alustada muusiku karjääri. Lähedasteks nimetas ema, venna, kasuisa, vanaema ja onu. On aru saanud, et alkoholil ja narkootikumidel ei ole tema elus kohta, varem ei teadvustanud seda. Vanade tuttavatega enam ei suhtle ja sõpru ei ole. Selgitas distsiplinaarkaristuste sisu, tal ei lubatud osaleda muusikatundides ja tal on televiisori vaatamise keeld, distsiplinaarkaristused on vaidlustatud. Kaitsja Heiki Kuningase hinnangul on vangla materjalide kohaselt isikul tekkinud Eluviisitreeningu programmi läbimise tulemusena motivatsioon ja oskused hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarvitamistest. Sõltuvusained ongi Edgari kõige suurem probleem ja tahtmine nendest vabaneda ning teadmine, mis selleks vaja teha on positiivne. Ta tunnistab, et ta vajab selleks kõrvalist abi. Kuigi varasemad kriminaalhooldused on nurjunud, siis see ei tähenda, et ka seekordne võiks halvasti minna. Pereliikmete kriminaalkorras karistatuse kohta saab öelda, et vanemaid ja pereliikmeid ei saa valida. Kaitsja palus uskuda ka Edgari enda juttu, et see viimane vangistuses olemise aeg on teda muutnud. Kaitsja palus isik vabastada ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja oli seisukohal, et elektrooniline valve piirab isiku liikumist, mis omakorda taltsutab inimest ja mis on kokkuvõttes ainult positiivne. Prokurör Elle Karm asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokurör oma seisukohta põhjendanud pole. Maakohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära kohtuistungil süüdimõistetu ning tema kaitsja leiab, et Edgar Ivanov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus märgib esmalt, et Edgar Ivanovile on mõistetud liitkaristus teise astme kuritegude toimepanemise eest, seega tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda

§ 76

lg-s 1 sätestatust.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Edgar Ivanov talle mõistetud karistusest (4 aastat 5 kuud vangistust) ära kandnud 1 aasta 10 kuud ja 15 päeva ehk enam kui kolmandiku mõistetud karistusajast ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla on Edgar Ivanovi puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et Edgar Ivanov on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Vastavalt

§ 76

3 lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad. Ennetähtaegse vabastamise poolt räägib vabanemisel elukoha olemasolu. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et Edgar Ivanov asuks vabanemisjärgselt elama xxxx. Tegemist on 2-toalise üürikorteriga, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Hetkel elavad korteris kinnipeetava ema, kasuisa ja vend. Korteriomanik ning korteris elavad isikud on vastavad nõusolekud andnud. Seega on Edgar Ivanovil olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaega vangistusest vabastamise vältimatuks eelduseks. Isiku lähisuhtevõrgustikku kuuluvad ema, vanaema ja vanem vend, suhted nende vahel on head ja toetavad. Vend on varem kriminaalkorras karistatud. Lähedastega koos elab ka kinnipeetava kasuisa, kellega on enne vangistust regulaarselt toimunud nii verbaalsed kui ka füüsilised konfliktid. Kinnipeetava ema sõnul on suhted paranenud, kuid kohtu hinnangul võivad asjaolude kokkulangemisel toimuda ühises elukohas uued konfliktid. Arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, siis kuuluvad tema suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikud. Ka kinnipeetava ema on kinnitanud, et Edgaril olid enne vangistust sõbrad, kes avaldasid talle negatiivset mõju. Kinnipeetava enda sõnul on ta otsustanud kriminaalse taustaga isikutega enam mitte suhelda. Vangla andmetel aga nähtub kirjavahetuskaardilt, et kinnipeetav suhtleb endiselt teiste kinnipeetavatega: on saatnud 2022. septembris mitmeid kirju nii Viru kui ka Tallinna Vangla kinnipeetavatele. Kohus on seisukohal, et läbikäimine kriminaalse mõtteviisiga tuttavatega võib suurendada uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja seda olukorras, kus Edgar Ivanov on kergesti mõjutatav ja on pannud kuritegusid toime kaaslaste heakskiidu pälvimiseks ehk siis kinnipeetav võib sõltuda oma sõprade arvamusest ja on tunnustuse nimel valmis toime panema õigusrikkumisi. TÖR-i andmetel ei ole Edgar Ivanov vabaduses kunagi ametlikult töötanud. Mitteametlikult on enda sõnul töötanud ehitusel, aga olnud arvel ka Töötukassas. Kinnipeetaval puuduvad ka tööoskused, mis aitaksid kaasa töökoha leidmisele. Samuti puudub tal pikaajaline töökogemus kindlas ametis. Ka on isikul raskusi tulude-kulude tasakaalus hoidmisega ehk siis tema majanduslik toimetuleku oskus on puudulik. Toimetulekut mõjutas ka veel sõltuvusainete tarvitamine. Ennetähtaegse vabanemise korral Edgar Ivanovil töökoht puudub ja eelnevast tulenevalt on tema konkureerimisvõime tööjõu turul samuti problemaatiline. Kohtu hinnangul võib töökoha puudumine suurendada isiku ohtlikkust ühiskonnas vaatamata asjaolule, et varavastased kuriteod ei ole toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil vaid seiklushimust, kuid kinnipeetaval on palju sisustamata vaba aega. K-Raha andmetel on kinnipeetaval täitmata rahalisi nõudeid 24 667,12 eurot, mis võib isiku majanduslikule toimetulekule avaldada negatiivset finantssurvet. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud akuutne sõltuvus erinevatest ainetest (peamiselt alkoholist ja ecstasyst). Ta tunnistab ka ise, et on vahepeal tarvitanud alkoholi suurtes kogustes ja igapäevaselt ning käitunud alkoholi mõju all 4 õigusvastaselt. Isik on korduvalt alkoholijoobes kuritegusid toime pannud (sh vägivaldseid), mis omakorda viitab sellele, et alkoholi tarvitamise ja vägivaldse käitumise vahel esineb põhjuslik seos). Sõnades küll mõistab alkoholi tarvitamise kahjulikkust ning seda, et alkoholi kuritarvitamine on tekitanud kahju nii temale endale kui ka teda ümbritsenud inimestele, kuid kaldub süüdistama olukorda või muid endast sõltumatuid asjaolusid. Narkootikumidest tarvitas enne käesolevat vangistust enamasti ecstasyt (vähemalt kord nädalas) koos alkoholiga. Sõnades mõistab narkootikumide kahjulikkust, kuid pisendab siiski nende tähtsust oma elus. Narkootikumide tarvitamisega seotud vägivaldsust pole täheldatud. Tulevikus tahab sõltuvusainetest täielikult loobuda, kinnipeetav kinnitas seda ka kohtuistungil. Kohus on seisukohal, et arusaadavalt kontrollitud keskkonnas sõltuvusainetest loobumise plaan ning mittetarvitamine toimib, kuid vabaduses, kus kõik olemas ja saadaval, ei ole see olukord nii lihtne. Vangistuses olles on lihtne väita, et alkoholil ja narkootikumidel ei ole tema elus enam kohta, kuna nende kättesaadavus on sisuliselt välistatud. Kohus leiab siiski, et sõltuvusainete, eriti just alkoholi tarbimisega seotud riskid ei ole täielikult maandatud, mistõttu võib ta naasta alkoholi kuritarvitamise juurde ning asjaolude kokkulangemisel võivad realiseeruda ka uued kuriteod. Kohtu hinnangul on kinnipeetaval olnud varasemalt võimalus tegeleda alkoholi kuritarvitamise probleemiga ja otsida abi, kuid ta pole sellega tegelenud. Ka ei ole ta pöördunud narkootikumide võõrutusravile. Positiivseks loeb kohus selle, et Edgar Ivanov on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille tulemusel on isikul motivatsioon ja oskused, et tulevikus sõltuvusainete tarvitamisest hoiduda. Ka osales ta riigikeele A1 taseme õppes, kuid ei ole motiveeritud õpinguid jätkama. Alates 23.08.2022 osaleb sotsiaalprogrammis Õige Hetk. Alates 01.06.2022 on Edgar Ivanov määratud tööle koristaja ametikohale, kuid alates 22.09.2022 on isik tööst keelduja ja on väljendanud negatiivseid hoiakuid vangla poolt pakutava majandustöö suhtes, mis omakorda viitab subkultuursetele hoiakutele. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Edgar Ivanovi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust (sealhulgas kartserikaristus 7 päeva allumatuse ja suhtlemisega seotud rikkumise eest). Kohus peab vajalikuks märkida, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu tahab oma käitumisega veenda kohut selles, et ta on tõesti muutunud, peaks tema käitumine vangistuses olema eeskujulik. Kuna käitumist vangistuses peetakse oluliseks näitajaks, prognoosimaks, milliseks kujuneb isiku käitumine väljaspool vanglat, siis võib teha järelduse, et Edgar Ivanovi karistus ei ole veel eesmärki täitnud. Kohus leiab, et Edgar Ivanovi puhul on täitmata ennetähtaegse vabanemise sisuline eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Ebaõige on ka Edgar Ivanovi väide, et ta on distsiplinaarkaristused vaidlustanud: Kohtute Infosüsteemi andmetel ei ole ta Tartu Halduskohtus vaidlustanud ühtegi distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja. Iseloomustuse kohaselt on Edgar Ivanovile omane impulsiivne käitumine, ta ei mõtle asju läbi, vaid tegutseb hetkeajel, ei ole võimeline oma tegusid seletama ning satub raskustesse. Ta ei teadvusta endale toimepandud kuritegude tagajärgi ja käitub ka nende ilmnedes impulsiivselt, olukorda seeläbi oluliselt halvemaks tehes (nt ärandatud autoga politsei eest põgenemine). Ta 5 ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid, samuti teiste isikute õigusi ja vabadusi. Ei näe mõtet oma käitumist piirata teiste heaolu nimel. Isikul on küll olemas kindlad eesmärgid nii vangistuse ajaks (eriala omandamine, riigikeele õpe, muusikaga tegelemine) kui ka vabanemisjärgselt (stabiilse töökoha ja sisstuleku omamine, pere loomine, muusika viljelemine) ja ta oskab kirjeldada, mida on vaja eesmärkide saavutamiseks teha, kuid tunnistab, et vajab juhtumikorraldaja tuge ja suunamist. Seega peaks kohtu hinnangul kinnipeetav jätkama enda arendamist kinnipidamisasutuses. Kohtu hinnangul räägib Edgar Ivanovi vabastamise vastu ka tema varasem elukäik. Siinkohal on oluline märkida, et kuna kinnipidamisasutus on Edgar Ivanovi iseloomustuses esitanud kohtule informatsiooni ka kustunud karistusi puudutavates andmetes, siis lähtuvalt Riigikohtu praktikast (lahend 1-14-10087 p. 34) käsitleb kohus vaid neid andmeid kinnipeetava suhtes koostatud iseloomustusest, mis on seotud kehtivate karistusandmetega. Edgar Ivanovi iseloomustab asjaolu, et tal on kaheksa kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt on teda korduvalt karistatud asja omavolilise kasutamise, võimuesindaja vastu vägivalla kasutamise ja kinnipidamiskohas massilistes korratustes osalemise eest. Tema tegusid iseloomustab impulsiivsus ning seiklusjanu. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu ja korduvkaristatus sellele, et Edgar Ivanovi näol ei ole tegemist seadusekuulekusele orienteeritud isikuga ning oht karistatud saada ning kinnipidamisasutusse sattuda süüdimõistetut seaduskuulekusele ei mõjuta. Kinnipeetaval on ka 13 kehtivat väärteokaristust, mis omakorda süvendab kahtlust kinnipeetava soovi asuda paranemise teele ja käituda vabaduses seaduskuulekalt. Kinnipeetav on varasemalt neljal korral viibinud kriminaalhooldusel, tema suhtumine kriminaalhooldusesse on negatiivne - varasemalt on ta rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, on teadlikult esitanud kriminaalhooldusametnikule valed andmed seoses registreerimistele mitteilmumisega ning on rikkunud registreerimiskohustust. Käesoleva kuriteo pani toime katseajal ning umbes kolme kuu möödumisel tema vanglast vabanemisest. Seega puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita olukorras, kus ta varem ei ole seda suutnud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem elukäik (korduv karistatus ja ebaõnnestunud kriminaalhooldused), suhted kriminaalse taustaga isikutega, sõltuvusainete ja eriti alkoholi võimalik taastarvitamine. Kohus on seisukohal, et riski suurendavad ka küsitavad väärtushinnangud ning hoiakud (negatiivne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse normidesse seiklusjanu, mõjutatavus tunnustuse ja heakskiidu nimel jne). Ka märgib kohus, et distsiplinaarkaristusena kohaldatud 7-päevane paigutamine kartserisse viitab tõsisemale korrarikkumisele vangistuse ajal ja kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu veelgi süvendab kahtlust võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses veel ei tekita, pole võimalik isikut ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Lisaks ei pea kohus põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel Edgar Ivanovi ennetähtaega vangistusest tingimisi elektroonilise valve alla vabastada. Karistusaja lõpuni on 6 jäänud veidi üle 2,5 aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni omandada ja kinnistada positiivseid hoiakuid ning käituda eeskujulikult. Lisaks näeb individuaalne täitmiskava ette, et 2023.aastal omandab Edgar Ivanov vangistuses kutsehariduse (abikoka eriala). Kohtu hinnangul on kutsehariduse omandamine äärmiselt oluline, kuna see kasvatab isiku konkurentsivõimet tööturul. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Menetluskulud Edgar Ivanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisest võttis kinnipeetava soovil määratud korras kaitsjana osa vandeadvokaat Heiki Kuningas. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 76,80 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on täies summas põhjendanud ja kinnitab seetõttu riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks koos käibemaksuga 76,80 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 180 mõistab kohus Edgar Ivanovilt menetluskuluna välja 76,80 eurot kaitsjatasu vandeadvokaadi Heiki Kuningase poolt õigusabi osutamise eest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 08.12.2022 kohtumäärusega jäeti määruskaebus Viru Maakohtu määruse peale läbi vaatamata. 21.11.2022 kohtumäärus 1-21-7124 jõustus 28. detsembril 2022 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 7