← Eesti

2-22-12025/7

Obsah (8)§ 113§ 82§ 402§ 8§ 76§ 108§ 1132§ 412

2-22-12025 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 18.11.2022. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-12025 Tsiviilasi

§ 113lg-s 1 sätestatud määras alates 19.11.2022.

a kuni põhivõla täitmiseni.

  1. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.
  2. Kohtuotsus tuleb Mxxx Mxxxxxxxxx kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Menetluskulude jaotus
  3. Välja mõista MxxxxMxxxxxxxxxxOÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 415 (nelisada viisteist) eurot.
  4. Välja mõista MxxxxMxxxxxxxxx OÜ Aktiva Finants kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 1

(4)kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Aktiva Finants OÜ esitas 16.08.
  2. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Mxxx Mxxxxxxx vastu laenulepingutest tuleneva nõude ja viivise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 300 eurot, intressi 6,36 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 192,21 eurot, samuti viivised alates 17.08.
  3. a kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras.
  4. Kohus võttis hagi 24.08.
  5. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.
  6. Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostja kätte avalikult 27.08.
  7. a. Kostja hagiavaldusele ei vastanud. KOHTU SEISUKOHT
  8. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
  9. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi asjaolude kohaselt on kostja ja BB Finance OÜ 20.11.
  10. a sõlminud laenulepingu nr 920197951, mille alusel kostja sai laenu 100 eurot ning 11.12.
  11. a sõlmisid pooled lisaks laenulepingud nr 920199148 ja nr 920199139, mille alusel sai kostja laenu vastavalt 100 eurot ja 100 eurot. Kostja kohustus laenu (300 eurot) tagastama maksegraafiku alusel. Kostja laenu tagastanud ei ole. BB Finance OÜ loovutas 21.03.
  12. a nõude koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid OÜ-le Aktiva Finants. Kõikides viidatud lepingutes leppisid pooled kokku intressimääras 44,63% aastas. Kostja võlgneb intressi summas 6,36 eurot (1,32+2,52+2,52). 2
(4)Hageja nõuab viivist alates lepingute loovutamisest kuni hagiavalduse esitamiseni lepingus kokkulepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras. Hagiavalduse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 192,21 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja põhinõudelt viivist seadusjärgses määras kuni põhinõude tasumiseni. Sissenõudmisega seotudkulud on kokku 30 eurot, sh kolme tasulise kirja saatmine (15+5+5) ja 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud. 6. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval.

§ 402

lg 1 sätestab, tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on BB Finance OÜ-ga sõlmitud lepingut rikkunud ja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud, s.o ei ole tasunud nõuetekohaselt laenu osamakseid vastavalt koostatud maksegraafikule. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on lepingu alusel tasumata põhivõlg kokku summas 300 eurot.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 300 eurot.

  1. Kohus peab intressinõuet summas 6,36 eurot põhjendatuks. Põhjendatud on ka viivisenõue määras 44,63% aastas. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 226,69 eurot (192,21+34,48). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 19.11.
  2. a viivise põhivõlalt seadusjärgses määras 8% aastas kuni põhivõla täitmiseni.
  3. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu summas 30 eurot väljamõistmist.

§ 1132

lg 2 p 2 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi võlateatist. Esitatud on üksnes 11.03.2021. a teatis nõude loovutamise kohta. Teatist nõude loovutamise kohta ei saa lugeda meeldetuletuskirjaks, kuivõrd võlausaldajal oli seadusest tulenev kohustus tarbijat nõude loovutamisest teavitada (

§ 412

lg 1) ning lisaks ei sisalda kostjale edastatud teatis ühtegi võlgnetavat summat ega tähtaega. Ka muud makseviivitusega tekkinud kulude tõendamiseks ei ole kohtule ühtegi tõendit esitatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata sissenõudmiskulude nõude summas 30 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 3

(4)TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 175 eurot, mida kohtu hinnangul saab pidada põhjendatud menetluskuluks. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja tasu 360 eurot on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades hageja lepingulise esindaja tasu ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on seisnenud järgmises: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule. Kokku 3 tundi. Ühe töötunni hind on 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohtu hinnangul on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Selleks puuduks ka vajadus. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on sama hageja poolt esitatud erinevate hagide puhul samad. Seega pole kohtu hinnangul tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks hagimenetluses 2 tundi ning õigusabikulud kokku on põhjendatud summas 240 eurot (käibemaksuta). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 415 eurot (175+240). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.