Obsah (21)

§ 153§ 175§ 173§ 171§ 164§ 158§ 162§ 146§ 148§ 150§ 65§ 157§ 163§ 28§ 165§ 23§ 169§ 170§ 172§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 6. september 2019, Tartu kohtumaja Tsiviilasi D. P. (pankrotis) pankrotimenetlus Tsi

§ 153lg 1 p 2): 1.

3. Võlausaldaja Kohtutäitur Rannar Liitmaa Kohtutäitur Katrin Vellet Riigi Tugiteenuste Keskus Julianus Inkasso Kokku Rahuldamata nõude suurus eurodes 313,20 7,20 20 694,94 2 461,65 23 476,99 Jaotise % 1,334072213 0,030668327 88,14988634 10,48537312 100 III rahuldamisjärk – tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded (

§ 153lg 1 p 3): 1.

Võlausaldaja Telia Eesti AS Kokku Rahuldamata nõude suurus eurodes 931,20 931,20 Jaotise % 100 100 Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. 1/8

1. Määrata pankrotihalduri tasuks D. P. i (pankrotis) pankrotimenetluses 403,20 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 80,64 eurot, kokku 483,84 eurot, ja mõista summa OÜ Civilex kasuks, mille kaudu haldur tegutseb.
2. Jätta pankrotihaldur T. K. i tasu summas 277,40 eurot pankrotivara kanda.
3. Anda D. P. ile (pankrotis) menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 172 eurot, millele lisandub käibemaks summas 34,40 eurot, kokku 206,40 eurot.
4. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur T. K. i pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks riigi vahenditest 172 eurot, millele lisandub käibemaks summas 34,40 eurot, kokku 206,40 eurot, büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Civilex, konto nr XXX Swedbank.
5. Algatada D. P. i (isikukood XXX ) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

1. Jätta D. P. i kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada D. P. it (isikukood T. K. , viibimiskoht XXX) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Vangistuses viibides kehtib D. P. ile kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh §
3. Vangistuses viibides lasub D. P. il kohustus kontrollida vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda Tartu Vanglal teha üks kord aastas, iga aasta
4. septembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt kohtumäärusega kinnitatud jaotistele. Esmalt tuleb täita II järgu võlausaldajate nõuded täies ulatuses, seejärel tuleb täita III järgu võlausaldaja nõue.
5. D. P. il tuleb vangistuses viibides esitada kohtule pärast võlausaldajatele väljamaksete tegemist hiljemalt iga aasta
6. oktoobril aruanne, kust nähtub teave võlausaldajate tehtud väljamaksete kohta. Samuti tuleb esitada kohtule järelevalve teostamiseks võlgniku vabakasutuskonto ja nõuete fondi konto väljavõte.
7. Pärast vangistusest vabanemist tuleb D. P. il kanda oma igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti oma töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt D. P. teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
8. septembril) vastavalt kohtu kinnitatud jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele.
9. Pärast vangistusest vabanemist tuleb D. P. il esitada kaks korda aastas, iga aasta
10. aprillil ja
11. oktoobril kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted. 2/8
12. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega.

Kui tal sellist tegevust ei ole, siis on kohustatud seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2019 540 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (

1. aastal 215,44 eurot). Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
2. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Resolutsiooni seitsmenda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.
3. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

MENETLUSE KÄIK 3/8 Tartu Maakohtu 27.11.2018 määrusega kuulutas kohus välja D. P. i pankroti ja nimetas pankrotihalduriks T. K. e. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 17.12.

1. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 12.03.
2. 18.04.2019 esitas pankrotihaldur kohtule jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 03.05.2019 määrusega. 12.06.2019 esitas pankrotihaldur kohtule

§ 158lg 1 ja 3 teatise, aruande ning taotluse pankrotihalduri tasu määramiseks.

Kohus avaldas 17.06.2019 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus D. P. i pankrotimenetluse raugemise vältimiseks hiljemalt 08.07.2019 maksta kohtu deposiiti 500,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tähtaegselt tasutud. 12.07.2019 esitas pankrotihaldur taotluse paranduse. Pankrotihalduri taotlused on kokkuvõtvalt järgmised: 1) lõpetada D. P. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu; 2) pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur T. K. halduri kohustustest; 3) kinnitada pankrotimenetluses halduri tasu summas 403,20 € (lisandub käibemaks), millest 277,44 (sh käibemaks) tasuda pankrotivara arvelt ja summas 206,40 (sh käibemaks) anda võlgnikule menetlusabi ning mõista välja OÜ Civilex kasuks, konto nr EE312200221055387366 Swedbank; 4) otsustada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine. 05.08.2019 esitas D. P. kohtule nõusoleku täitmaks usaldusisiku kohustusi. PANKROTIHALDURI ARUANNE (

§ 158

lg 3, § 162 lg 2, § 162 lg 3) I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 1.

1. Materiaalne põhi- ja käibevara: Võlgnikul puudub materiaalne vara. TMS § 66 lg 1 kohaselt ei kuulu arestimisele võlgniku isiklikud esemed ja vara, mida ta vajab igapäevaseks tarbimiseks. 1.
2. Rahalised vahendid: Võlgnik on pankrotimenetluse ajal viibinud kinnipidamisasutuses ning tema tulude arestimine on toimunud vastavalt VangS §
3. Perioodil 27.11.2018 – 10.06.2019 on pankrotivarasse laekunud kokku 277,74 eurot.. II Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162

lg 2 p 2)

§ 146

lg 1 p 1 – vara välistamise nõuded – puuduvad;

§ 146

lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – puudub

§ 146

lg 1 p 3 (

§ 148

) massikohustused – puuduvad;

§ 146

lg 1 p 4 (

§ 150

) pankrotimenetluse kulud – kinnitamata Pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel.

Pankrotimenetluses on halduril õigus saada tasu ja menetluse läbiviimiseks on haldur kasutanud bürooteenuseid. Kokku palub haldur määrata tasu summas 403,20 eurot (lisandub käibemaks) tasumisele

§ 65lg 11 alusel ja anda võlgnikule menetlusabi summas 206,40 € (s.h.

käibemaks). Pankrotivara arvelt tasuda 277,44 eurot (s.h. käibemaks). Tasu mõista välja haldurit teenindavale büroole OÜ-le Civilex. III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 4/8 Väljamakseid võlausaldajatele tehtud ei ole.

IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) Pandiesemeid pankrotivaras ei olnud.

V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162

lg 2 p 5) Müümata pankrotivara ei ole ja teistelt isikutelt saada olevad rahalised vahendid on pankrotipessa laekunud. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6) Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. VII Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded summas 23 476,99 €, mille osas ei ole jaotisi välja makstud, kujuneb võlausaldajate vahel alljärgnevalt:

4. Võlausaldaja Kohtutäitur Rannar Liitmaa Kohtutäitur Katrin Vellet Riigi Tugiteenuste Keskus Julianus Inkasso Kokku Rahuldamata nõude suurus eurodes 313,20 7,20 20 694,94 2 461,65 23 476,99 Jaotise % 1,334072213 0,030668327 88,14988634 10,48537312 100 III rahuldamisjärk – tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded (

§ 153lg 1 p 3): 1.

Võlausaldaja Telia Eesti AS Kokku Rahuldamata nõude suurus eurodes 931,20 931,20 Jaotise % 100 100 VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha.

IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 9) Kohtukulud puuduvad.

Halduri poolt tehtud kulutused on kirjeldatud aruande punktis 2 ja lisatud lõpparuandele. X Maksejõuetuse tekkimise põhjus ja muud tähtsust omavad asjaolud (

§ 162lg 3, 10) D.

P. pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli suutmatus tasuda rahalisi kohustusi. Võlgnik on kinnipidamisasutuses, kus tulu teenimise võimalused on piiratud. Halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. 5/8 Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Edasises pankrotimenetluses ei ole prognoositav võlausaldajate nõuete rahuldamine ning juhul, kui kohus algatab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse, siis on tal võimalik nimetatud menetluse raames asuda oma kohustusi võlausaldajate ees täitma. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine

§ 157

p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.

§ 158

lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lg 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus nõustub pankrotihaldur T. K. iga, et pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning D. P. i (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteotunnustega teod

§ 163

lg 5,

§ 28

tähenduses.

§ 165lg 3 alusel tuleb T.

K. vabastada pankrotihalduri kohustusest D. P. i pankrotimenetluses.

§ 65lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lõike 2 teine lause sätestab, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasuks 403,20 eurot, millele lisandub käibemaks 80,64 eurot, kokku 483,84 eurot. Pankrotimenetluses on halduril olnud töötunde 6,3. Pankrotihalduri tunnitasuks on 64 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada T. K. e taotluse ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 403,20 eurot, millele lisandub käibemaks 80,64 eurot, kokku 483,84 eurot. Pankrotihalduri tasu summas 277,40 (sh käibemaks) tuleb jätta pankrotivara kanda. Pankrotihalduri tasu maksmiseks tuleb võlgnikule anda menetlusabi summas 206,40 eurot (sh käibemaks). Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista riigi vahenditest büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Civilex. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 6/8

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpetades pankrotimenetluse raugemise tõttu. 30.07.2018 esitas võlgnik D. P. kohtule pankrotiavalduse. 22.08.2018 esitas võlgnik kohustustest vabastamise menetluse avalduse.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlgnik on kinnipeetav Tartu Vanglas, vangistuse eeldatav lõpptähtaeg on 21.02.

1. Võlgnik on töötanud majandustöödel, kuid omab tööst vabastust terviseprobleemide tõttu kuni 30.09.
2. Võlgnik saab tasu riigikeele õpingute eest. Võlgnik selgitab 05.08.2019 kirjas, et püüab tööle pääseda. Kohtu hinnangul puuduvad seaduses sätestatud alusel võlgniku kohustustest vabastamata menetluse algatamata jätmiseks.

§ 175

lg 51 annab kohtule võimaluse menetlust pikendada kuni seitsme aastani, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine viie aasta möödumisel ei ole põhjendatud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada D. P. i kohustustest vabastamise menetluse.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et D. P. täidab usaldusisiku kohustusi ise. Tartu Vangla inspektor on kohtule esitanud info, et D. P. il on võimalik kohtuga telefoni ja kirja teel suhelda ning kinnipeetaval on ligipääs asjakohastele õigusaktidele. D. P. i kohtule esitatud avaldustest ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid, et D. P. ei ole suuteline usaldusisiku kohustusi täita. Eelolevast tulenevalt leiab kohus, et D. P. i kohustustest vabastamise menetluses tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustab D. P. it täitma ise usaldusisiku ülesandeid. Vangistuses viibides lasub D. P. il kohustus kontrollida enda vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda Tartu Vanglal teha üks kord aastas, iga aasta 10. septembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. Kui kohus on kohustanud võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, kontrollib kohus kas võlgnik oma kohustusi täidab (

§ 172lg 6).

Kohus kohustab vangistuses viibides D. P. it kord aastas (iga aasta

1. oktoobril) ning pärast vangistusest vabanemist kaks korda aastas (iga aasta
2. aprillil ja
3. oktoobril) esitama kohtule aruandeid. Vangistuses viibides tuleb D. P. il kohtule järelevalve teostamiseks esitada vabakasutuskonto ja nõuete fondi väljavõte. Pärast vangistusest vabastamist tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, 7/8 andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Vangistuses viibides kehtib D. P. ile kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44, mille esimese lõike kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ning teise lõike kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes

§ 173

lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt D. P. i tööandjale) teatama. Pärast vangistusest vabanemist peab usaldusisik

§ 173

lg 4 järgi,

§ 173lg 3 nimetatud tulust (D.

P. i töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust peab D.

P. ile kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 10. septembril).

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze 8/8