Tsiviilasi nr 2-21-20462 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2022, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-20462 Tsiviilasi Rx

§ 153lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Võlausaldaja (registrikood) Saamata Jaotise nõue € % 2 119,62 4,14 1. Inkassoteenused OÜ

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

1. Vabastada Tiia Kalaus Rxxxx Üxxxx(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
2. Määrata pankrotihaldur Tiia Kalause tasuks Rxxxx Üxxx (pankrotis) pankrotimenetluses 792 eurot, mille lisandub käibemaks 158,40 eurot, kokku 950,40 eurot, ja mõista tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le CiviLex.
3. Pankrotihalduri tasu 430,27 eurot, millele lisandub käibemaks 86,05 eurot, kokku 516,32 eurot, tasuda pankrotivara arvel.
4. Anda Rxxxx Üxxxxx (pankrotis) hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 361,73 eurot, millele lisandub käibemaks 72,35 eurot, kokku 434,08 eurot.
5. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Tiia Kalause pankrotihalduri tasu katteks riigi vahenditest 434,08 eurot, sh käibemaks, OÜ CiviLex (registrikood 12088721) arvelduskontole nr EE
7. Algatada Rxxxx Üxxxx(pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne
8. aasta
9. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (

§ 1933lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

1. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses RxxxxxÜxxx usaldusisikuks Annika Rau (isikukood 48405176538; telefon: 56620629: e-post: volanoustamine@gmail.com).
2. Usaldusisikul (Annika Raul) kanda tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, Rxxxx Üxxx igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole. Igakuuliselt tuleb eraldada võlausaldajate tarbeks 75% tulust, millele seaduse kohaselt saab pöörata sissenõude. Eraldis kanda teisele arveldusarvele, millelt usaldusisik (Annika Rau) teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. novembril).
4. Kohustada Rxxxx Üxxxxesitama kohtule perioodilisi (iga kuue kuu tagant) aruandeid ja teavet võlgniku (s.o iseenda) tegevuse, sissetulekute, vara ning võlausaldajatele raha eraldamise kohta (

§ 173sätestatud kohustused).

Esimene aruanne esitada

1. juunil 2023, järgnev
2. detsembril 2023, jne. Usaldusisikul (Annika Raul) tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud 2 jaotistele üks kord aastas (iga aasta
3. novembril) võlausaldajatele väljamakseid ja esitada selle kohta aruanne kohtule iga aasta
4. detsembriks, esimene aruanne esitada hiljemalt
5. detsembril
7. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; FIMS § 47 lg 3).

Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173lg 4; FIMS § 47 lg 4).

1. Määrus saata menetlusosalistele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni kaheksanda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. 3
2. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.

§ 164

lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja

§ 171

lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas

§ 162lg 2, § 163 lg 2 või § 171 lg 1 sätestatud vastuväite.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Rxxxx xxxxesitas 31.12.

1. a Tartu Maakohtule võlgade ümberkujundamise avalduse. 08.04.
2. a saabus Tartu Maakohtule Rxxxx Üxxx avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus jättis 29.04.
3. a määrusega Rxxxx Üxxx avalduse tema võlgade ümberkujundamiseks läbi vaatamata ja kuulutas välja Rxxxx Üxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 18.05.
4. a. 16.08.
5. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 19.08.
6. a määrusega. 26.10.
7. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub: 1) lõpetada Rxxxx Üxxx pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; 2) Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Tiia Kalaus halduri kohustustest; 3) Kinnitada pankrotimenetluses halduri tasu summas 950,40 € (s.h. käibemaks), ning mõista tasu välja OÜ Civilex kasuks (EE312200221055387366); 4) Anda võlgnikule menetlusabi summas 434,08 eurot (s.h. käibemaks) ja välja mõista halduritasu katteks riigi vahenditest OÜ Civilex (EE312200221055387366) kasuks; 5) Halduritasu summas 516,32 eurot mõista välja pankrotivara arvelt; 6) Otsustada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja nimetada Rxxxx Üxxxkohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks võlanõustaja Annika Rau (i.k. 48405176538, kontakt: e-post: volanoustamine@gmail.com, tel. 56620629). Kohus on avaldanud 01.11.
8. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 1500 eurot hiljemalt 23.11.
9. a. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Annika Rau on esitanud kirjaliku nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. ARUANNE
10. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 1.1.

Materiaalne põhi- ja käibevara: Võlgnikule kuulub Transpordiameti registris sõiduauto Volkswagen POLO (v.l. 2004). Võlgniku kinnitusel ei ole sõidukit olnud võimalik kasutada juba pikema perioodi vältel, sest vajab remonti. Haldur avaldas kaks enampakkumise teadet sõidukile alghindadega 300 € ja 100 €. Mõlemad enampakkumised nurjusid osavõtjate puudumise tõttu. Haldur hindab vara pankrotivarana väärtusetuks. Sõiduki utiliseerimine on ilmselt kulukam, kui sellest laekuv tulu. 4 1.

1. Muu laekumine: puudub Võlgnik on saanud pankrotimenetluse jooksul tulu peamiselt ainult toetuste ja hüvitistena. Haldur ei arestinud võlgnikule laekuvat tulu lapsele makstud puude hüvitisest ning kahele lapsele makstavat elatist. Ülejäänud summade osas vaatas haldur kogulaekumist ning arestis pankrotimenetluse perioodil võlgniku tulu arvelt kokku 524,00 eurot (mai, ja septembri laekumiste arvelt). Võlgniku ülalpidamisel on 4 alaealist last ning perekonnaseisult on lahutatud. Ühisvara halduri poolt tuvastatud ei ole. Laekumine pankrotivarasse seisuga
2. oktoober
3. a on 524,00 (viissada kakskümmend neli) eurot.
4. Andmed pankrotiseaduse § 146 lg 1 nimetatud väljamaksete kohta (

§ 143

lg 1 p 3) Väljamaksed vastavalt

§ 146

lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded – puuduvad; Väljamaksed vastavalt

§ 146

lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – pankrotivara arvelt pole tasutud; Väljamaksed vastavalt

§ 146

lg 1 p 3 (massikohustused) – 6,40 eurot Panga teenustasud (deebetkaardi kuutasu) 6,40 eurot; Väljamaksed vastavalt

§ 146lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) – väljamaksed puuduvad.

Pankrot kuulutati välja ilma ajutist haldurit nimetamata. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul esitas haldur taotluse halduritasu määramiseks toimingutasuna. Haldur palub määrata

§ 65

lg 113 toimingutasuna halduritasu summas 792,00 eurot (lisandub käibemaks), kokku 950,40 eurot. 3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 3.1.

II järgu võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. 3.

1. I järgus ja III järgus tunnustatud nõuded puudusid.
2. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) Pandiesemeid pankrotivarasse ei kuulunud.

5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162

lg 2 p 5) Müümata on pankrotivarasse arvatud sõiduk, mille kohta on esitatud selgitused aruande p 1.1. 6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6) Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Võlgniku pangakontodele oli seatud halduri kasutus- ja käsutusõigus. 7. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud moodustavad 51 172,23 eurot ja jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Jrk nr Võlausaldaja Tunnustatud nõude suurus EUR Jaotis % Saamata jaotis EUR Võlausaldajate andmed Konto nr/viitenumber 5 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Inkassoteenused OÜ

§ 162lg 2 p 8) Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha.

9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 9) Kohtukulud puuduvad.

Halduri poolt tehtud kulutused on kirjeldatud aruande punktis 2 ja lisatud lõpparuandele. Lõpparuande kinnitamisel kuulub kinnitamisele pankrotihalduri tasu. Haldur palub määrata

§ 65

lg 113 toimingutasuna halduritasu summas 792,00 eurot (lisandub käibemaks), kokku 950,40 eurot. Halduritasust 516,32 eurot määrata pankrotivara arvelt ning summas 434,08 eurot anda võlgnikule menetlusabi ja tasuda riigi vahenditest. Prognoositav halduritasu ei ületa

§ 95lõikes 113 sätestatud piirmäära.

10. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus (

§ 162

lg 2 p 10, lg 3) Rxxxx Üxxx pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli võlgniku ebapiisav sissetulek kohustuste täitmiseks. Võlgnik kasvatab nelja alaealist last, laenude vajadus oli igapäevaseks toimetulekuks. Võlgnikul on tuvastatud osaline puue, mistõttu tema väljavaated suurema sissetulekuga töö saamiseks on piiratud. Võlgnik on asunud töötama 2022.a. septembrist (töötasu väljamakse xxxxxxxxx vallavalitsuselt). Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu

mõttes. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Nimetatud menetluse algatamise otsustab kohus. KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga

§ 158lg 4 mõttes.

6 Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Rxxxx Üxxxxpankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus

§ 165lg 3 alusel Tiia Kalause pankrotihalduri kohustest.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.

1. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
2. aasta
3. juunini. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne
4. a
5. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
6. aasta
7. juunini. 08.04.
8. a esitas võlgnik Rxxxx xxx (pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldus sisaldas kinnitusi, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 18.05.2022.

§ 171

lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis

§ 171

lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus kuulas Rxxxx Üxxx ära menetlustoimingul 16.12.2022.a. Rxxxx Üxx kinnitas soovi täita oma kohustusi võlausaldajatele nii palju kui suudab. Tal on ülalpidamisel viis alaealist last ja ta on mõelnud läbi, et saab võlausaldajatele maksmisesse panustada. Tal on puuduv töövõime kuni märtsini 2023, siis toimub uus hindamine. Usaldusisiku Annika Rau nimetamisega on nõus. Kohus, kaalunud Rxxxx Üxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist

§ 171

lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta

§ 171lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist.

§ 1933lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. 7 Kohus rahuldab Rxxxx Üxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.

§ 173

sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.

§ 173

lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 173

lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; FIMS § 47 lg 3).

Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173

lg 4; FIMS § 47 lg 4).

§ 172

lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Võlanõustaja Annika Rau on esitanud nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus leiab, et Annika Rau tuleb nimetada Rxxxx Üxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Annika Rau nimetamise usaldusisikuks.

§ 172sätestab usaldusisiku kohustused.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Rxxxx Üxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.

§ 173lg 4 järgi, Pank

S § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (Rxxxx Üxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib 8 asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik jätma võlgnikule igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta

1. novembril). Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta kord aastas (iga aasta
2. detsembril), esimene aruanne tuleb esitada
3. detsembril
4. a. Rxxxx Üxxxx tuleb esitada kohtule perioodilisi aruandeid iga aasta
5. juuniks ja
6. detsembriks, mis sisaldab teavet võlgniku tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele raha eraldamise kohta (

§ 173sätestatud kohustused).

Esimene aruanne esitada

1. juunil 2023, järgnev
2. detsembril 2023, jne. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada FIMS § 47, varasemalt

§ 173lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. FIMS § 49 lg 1 sätestab: Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

§ 1933

lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka

§ 175

lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud

§ 65lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.

§ 65

lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2022. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 792 eurot, millele lisandub käibemaks 158,40 eurot, kokku 950,40 eurot. Tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le CiviLex. Tööaja arvestuse järgi kulus halduril ülesannete täitmisele 12 töötundi hinnaga 66 eurot tund, s.o 24 pooltundi hinnaga 33 eurot pooltund. 9 Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 434,08 eurot, sh käibemaks 72,35 eurot. Pankrothalduri tasust 516,32 eurot, sh käibemaks 86,05 eurot, on võimalik tasuda pankrotivara arvel.

§ 65

lg 11 sätestab: Kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Halduri tasu 12 töötunni puhul on: 12 h × 66 eurot ehk kokku 792 eurot, millele lisandub käibemaks 158,40 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Tiia Kalause taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 950,40 eurot, sh käibemaks 158,40 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜle CiviLex. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi vahenditest. Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 01.01.2022 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot, kahekordne alammäär on 1308 eurot. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning Rxxxx Üxxxxx tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 434,08 eurot, sh käibemaks 72,35 eurot. Tasu hüvitis maksta välja OÜ-le CiviLex. Pankrotihalduri tasust 516,32 eurot, sh käibemaks 86,05 eurot, tasuda pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 10