KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-20-7948 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Tõlk Kristi Ockba Asi Süüdimõistetu Muhammad Ibrahim Uthmani vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Prokurör Abiprokurör Ruti Kilg (kohtuistungil ei osalenud, esitas arvamuse kirjalikult) Süüdimõistetu Muhammad Ibrahim Uthman (isikukood 38801010099; kannab karistust Tartu Vanglas) Kaitsja Vandeadvokaat Aare Kaldma Kohtuistungi toimumise aeg
- oktoober 2022 RESOLUTSIOON Jätta Muhammad Ibrahim Uthman Harju Maakohtu 15.06.2021 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Välja mõista Muhammad Ibrahim Uthmanilt menetluskuluna riigi õigusabi tasu 200 (kakssada) eurot 40 senti riigituludesse. Menetluskulu 200,40 eurot tasuda ositi 6 (kuue) kuu jooksul, tasudes arvates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks iga osamakse katteks 33,40 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 AS SEB Pank või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 AS LHV Pank viitenumbrile 99921700027004 (märkides makse selgituses: Menetluskulu asjas 1-20-7948). Kui menetluskulu pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub kohtumäärus menetluskulu tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu 15.06.2021 otsusega tunnistati Muhammad Ibrahim Uthman süüdi KarS § 141 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 17.07.2020 karistusaja hulka ning M. I. Uthmani karistusaja alguseks loeti 17.07.
- Käesoleval ajal kannab M. I. Uthman karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 17.07.2020 ja lõpp 17.07.
- 12.07.2022 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule M. I. Uthmani isikliku toimiku otsustamaks M. I. Uthmani vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Tartu Vangla ei toeta M. I. Uthmani ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu M. I. Uthman soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja leiab, et M. I. Uthmani võib tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles leiab, et M. I. Uthman tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla jätta vabastamata. Kohtu põhjendused M. I. Uthman kannab vanglakaristust esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt KarS § 76 lg-le 2 tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetu M. I. Uthman on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla iseloomustusest ja selle lisast nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik kontrollinud M. I. Uthmani vabanemisjärgset elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja kinnitanud, et elukoht sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Oma nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks on andnud korteri 2
(5)omanik J. F. ning samas korteris elav kinnipeetava elukaaslane J. R. . Seega on täidetud formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et M. I. Uthman tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla jätta vabastamata. Kohtu arvates välistavad M. I. Uthmani ennetähtaegse vabastamise kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja käitumine karistuse kandmise ajal. Vangla iseloomustuse kohaselt ja M. I. Uthmani isiklikust toimikust nähtuvalt on süüdimõistetul üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Tartu Vangla 1.07.2022 käskkirjaga nr 6-2/327 on M. I. Uthmani karistatud noomitusega seoses tööst keeldumisega. M. I. Uthman määrati vangla majandustööle abitöölisena 6.06.2022-6.06.2023, kuid 17.06.2022 M. I. Uthman keeldus koristustöödest. Kohtuistungil M. I. Uthman kinnitas, et tööst keeldumine oli ühekordne (ei soovinud koristamisel kasutatavate kemikaalidega kokku puutuda) ja käesoleval ajal ta vangla majandustöid teeb. Ka vangla iseloomustusest tuleneb, et süüdimõistetu siiski vangla majandustöödel on osalenud. Seetõttu ei loe seda ühekordset tööst keeldumist ülemäära raskeks rikkumiseks, mis iseenesest välistaks ennetähtaegse vabastamise. Vangla tööhõives osalemine iseloomustab süüdimõistetut positiivsest küljest. Kuigi M. I. Uthmanil on käesoleval ajal kehtiv vaid üks distsiplinaarkaristus, tuleneb iseloomustuse sisust ja nähtub ka isiklikust toimikus olevatest distsiplinaarrikkumiste materjalidest, et süüdimõistetul on kogu karistuse kandmise aja jooksul esinenud korrale allumatust ning ebaviisakat käitumist. M. I. Uthman on korduvalt kasutanud ametnikega suheldes ebaviisakaid ja ähvardavaid väljendeid ja eiranud vanglaametnike korraldusi, mille eest teda koguni 15-l korral distsiplinaarkorras on karistatud. Viimane selline karistus kustus käesoleva aasta juunis. Lisaks on kahel korral M. I. Uthmani suhtes kohaldatud julgeolekuabinõusid. Isiklikus toimikus olevate distsiplinaarrikkumiste materjalidega on ümber lükatud süüdimõistetu kohtuistungil esitatud väide, et ta pole kunagi korraldusi eiranud ega ebaviisakalt käitunud. Kuigi need 15 distsiplinaarkaristust on käesolevaks ajaks kustunud ning neile ei saa käesoleva asja lahendamisel tugineda, on süüdimõistetu sarnast käitumismustrit jätkanud käesoleva ajani. Nii on vangla iseloomustuses märgitud, et viimase 3
(5)aasta jooksul on kinnipeetavaga läbi viidud vestlusi seoses allumatuse ja ebaviisaka käitumisega 11-l korral. Seega pole M. I. Uthman senini hakanud mõistma vanglas kehtivat korda ja selle järgimise vajadust. Sellisest M. I. Uthmani käitumisest saab järeldada, et ta on impulsiivse käitumisega, suhtub üleolevalt vanglaametnikesse ega ole suuteline käituma seaduskuulekalt isegi mitte karistuse kandmise ajal. Selline süüdimõistetu käitumine muudab kaheldavaks, et süüdimõistetu hakkaks alluma ka kriminaalhooldusametniku korraldustele. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt suhtutakse hoopis temasse halvasti ja rassistlikult – teda on ähvardatud, teda on löödud, talle pole pakutud piisavalt toitu. Süüdimõistetu kirjeldatud teod on kahtlemata lubamatud. Ent käesolevas menetluses puudub kohtul võimalus hinnata süüdimõistetu selliste väidete paikapidavust. Süüdimõistetu suhtes toime pandud võimalike õigusvastaste tegude osas saab seisukoha võtta neid tegusid käsitlevas menetluses. Süüdimõistetul on võimalik vastavasisuliste kaebustega pöörduda nii vangla administratsiooni kui muude õiguskaitseorganite poole. Kohus ei pea eluliselt usutavaks süüdimõistetu kohtuistungil esitatud väidet, et vangla administratsioon on jätnud kõik tema kaebused tähelepanuta ega saada tema avaldusi edasi. On muidugi kahetsusväärne, kui süüdimõistetu on tunnetanud enda suhtes rassistlikku käitumist. Ent see ei õigusta süüdimõistetu enda ebaviisakat käitumist ja vangla korrale mitteallumist. Vangla iseloomustuse kohaselt, mida kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil, on süüdimõistetul vabanemisel on võimalik asuda oma elukaaslase, nende ühise lapse ja elukaaslaste laste juurde. Kinnipeetavat on ka vangistuses toetanud elukaaslane ja viimase ema. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava kohaselt on M. I. Uthmanile planeeritud vangistuses riigikeele õpe perioodil 2022-2024 ja sotsiaalprogrammi „Uus suund“ läbimine
- aastal, struktureeritud vestlused vägivaldse käitumise teemal
- aastal, vabanemiseelne nõustamine perioodil 2023-
- Kohtuistungil M. I. Uthman kinnitas, et on osalenud kahes sotsiaalprogrammi „Uus suund“ sessioonil, kuid rohkem pole teda programmi kutsutud. Kuivõrd süüdimõistetu ütlused ei ole millegagi ümber lükatud, loeb kohus M. I. Uthmani ütlustega tõendatuks, et ta on alustanud sotsiaalprogrammis „Uus suund“ osalemist ja programm on veel pooleli. Süüdimõistetu istungil antud ütluste kohaselt jäi programm pooleli, sest ta ei soovinud vastata programmi läbiviinud isiku küsimustele, kuna viimane oli naisterahvas. Vangla majandusabitöödel osalemine, sotsiaalprogrammis „Uus suund“ osalemise alustamine, lähedaste toetus ja kindla elukoha olemasolu iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas, ja tema isikut. M. I. Uthmani isiklikus toimikust olevatest kohtulahenditest tuleneb, et M. I. Uthmanil on vaid üks kehtiv kriminaalkaristus, kuid see on mõistetud raske isikuvastase kuriteo eest. M. I. Uthman pani toime vägistamise, s.o kannatanu tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise, ära kasutades kannatanu seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. Harju Maakohtu 15.06.2021 otsuse sisust nähtub, et M. I. Uthman võttis 12.07.2020 öösel enda autosse (millega ta taksot sõitis) silmanähtavalt tugevas alkoholijoobes ja ebaadekvaatses seisundis oleva 18 aastase neiu, viies viimase ära koduukse eest. Selle asemel, et abitus seisundis tütarlast aidata oma koju, viis M. I. Uthman kannatanu enda poole 4
(5)ja vägistas seal. Kannatanule oli see esimene seksuaalvahekord. Juba kriminaalasja sisulise arutamise käigus M. I. Uthman kuriteo toimepanemist ei tunnistanud. Ka käesolevas menetluses ta oma tegu ei tunnistanud ja leidis, et tõendid on fabritseeritud. Kuna M. I. Uthmani süü on kindlaks tehtud jõustunud kohtuotsusega, on põhjendamatu tema väide alusetust süüdimõistmisest. Kaaludes M. I. Uthmani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (töötamine vanglas, sotsiaalprogrammis „Uus suund“ osalemise alustamine, lähedaste toetus ja kindla elukoha olemasolu) ja vastu rääkivaid asjaolusid (kuriteo asjaolud, süüdimõistetu isik ja käitumine karistuse kandmise ajal) ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud üles negatiivseid. Kindel elukoht, lähisuhe naistuttavaga ja ühine laps olid süüdimõistetul olemas ka kuriteo toimepanemise ajal, ent need ei hoidnud ära võhivõõra 18 aastase neiu vägistamist. M. I. Uthmani pidev allumatus korrale ja ebaviisakas käitumine karistuse kandmise ajal näitab, et isegi range järelevalve tingimustes valmistab talle seaduskuulekas käitumine suuri raskusi. M. I. Uthmani suhtumine toimepandud kuriteosse näitab, et ta ei mõista seni oma teo ebaõiglust ega ole karistusest mingeid järeldusi teinud. Kuna süüdimõistetu oma kuritegu ei kahetse, puudub igasugune kindlus, et taolised sündmused tulevikus ei kordu. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Kohus pole veendunud, et vabaduses suudab M. I. Uthman õiguskuulekalt käituda ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab M. I. Uthmani tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. M. I. Uthmanil on vangistuses pooleli sotsiaalprogrammi „Uus suund“ läbimine ja toimumata on struktureeritud vestlused vägivaldse käitumise teemal. Arvestades toimepandud kuritegu (tegemist on seksuaalkuriteoga), M. I. Uthmani käitumist karistuse kandmise ajal ja tema suhtumist kuriteosse, on M. I. Uthmani isikust tulenevate riskide maandamiseks hädavajalik vastava sotsiaalprogrammi läbimine ja vestlustes osalemine. Kohtu hinnangul ka elektrooniline järelevalve ei maanda uue kuriteo toimepanemise riski – ka elektroonilise järelevalve all on M. I. Uthmanil võimalik kuritegusid toime panna. Harju Maakohtu 15.06.2021 otsuse sisust nähtub, et M. I. Uthman panigi kuriteo toime oma kodus. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et M. I. Uthmani ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. M. I. Uthmani puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb vaatamata täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemisele pidada suureks. M. I. Uthmanil tuleb jätkata karistuse kandmist. M. I. Uthmani karistusaja pikkus võimaldab tema tingimisi enne tähtaega vabastamist arutada kohtul veel ka edaspidigi. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsjale väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi tasu 200,40 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb nimetatud menetluskulu süüdimõistetult riigituludesse välja mõista. Süüdimõistetu taotlusel ja KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulu tasumise ositi pikema aja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
(5)