) § 17 kohased vara- ja võlanimekirjad ja enda hinnangu. Pankrotiavalduse ning usaldusisiku vara- ja võlanimekirja ning usaldusisiku esitatud andmete kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste suurus vähemalt 7256,51 eurot, millest peamise osa 6472,43 eurot moodustab maksekäsuga lahendatud laenukohustus Bondora AS ees ja 761,42 eurot kohtutäituri täitekulu. Vara võlgnikul seevastu ei ole ja tervise tõttu ei saa võlgnik ka piisavalt sissetulekut teenida. Võlgnikule on määratud Töötukassa otsusega osaline töövõime perioodiks 2020-2025 ning tema igakuine sissetulek moodustub sotsiaaltoetusest (34,01 eurot) ja töövõimetoetusest (270,11 eurot).
S) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtule esitatud andmete kohaselt ületavad võlgniku kohustused tema vara. Maksejõuetuse põhjuste ja sissetuleku teenimise võimaluste piiratuse kohta esitatud selgitused annavad kohtule aluse järeldada, et piisavat vara ja sissetulekut võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgnikul ei ole. Sotsiaal- ja töövõimetoetuse kõrval muu vara võlgnikul puudub ning kohustusi võlausaldajate ees on vähemalt kogusummas 7256,51 eurot. Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Sestap kuulutab kohus PankrS § 31 lg 1 alusel välja võlgniku pankroti.
lg 1 ja 2 otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi
Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. 12. Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (
Pärast pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule vastavalt
lg-tes 3-5 sätestatule ja ta on kohustatud usaldusisikule üle andma ka poole pärimise teel saadu väärtusest. 3 13.
lg 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 30. novembriks 2023. 14. Võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel (
Eelviidatud paragrahvi lg 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses.
lg 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Menetluskulud, usaldusisiku tasu 15.
lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda. 16. Usaldusisik Martin Pärn on esitanud tasutaotluse. Taotluse kohaselt on usaldusisik teinud võlgniku varade ja võlgade kindlakstegemiseks ja hindamiseks (
§-st 17 tulenevate ülesannete täitmiseks) tööd 10 tunni ulatuses. Usaldusisiku töötunni maksumus on 66 eurot, millele lisandub käibemaks. Usaldusisik palub märata enda tasuks 660 eurot (10 x 66 eurot), millele lisandub käibemaks 132 eurot ja maksta see välja OÜ-le Advokaadibüroo Naur ja Pärn. Usaldusisiku tasust 654 euro, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, suuruse osa palub usaldusisik hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest. Võlgnikul usaldusisiku tasu suurusele vastuväiteid ei olnud. 17. Usaldusisikul on
S § 23 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise
S § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kontrollib kohus ajutise halduri (usaldusisiku) ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 4 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021.a määruse nr 116 § 1 kohaselt on alates 01.01.2022 kuupalga alammäär 654 eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 130,80 eurot. 18.
lg 4 järgi arvestab kohus tasu suuruse määramisel usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi. Kohus leiab, et tasutaotlus tuleb rahuldada. Tasutaotluses loetletud toimingud on olnud vajalikud ja usaldusisiku tööle kulunud aeg on ülesannete mahtu, keerukust ja tema kutseoskusi arvestades põhjendatud. Kohus määrab usaldusisiku tasu suuruseks 660 eurot.
lg 4 ja 9 alusel määrab kohus usaldusisiku taotlusel tasu büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb ja lisab sellele
S § 65 lg 11 alusel käibemaksu 132 eurot. Kokku tuleb OÜ-le Advokaadibüroo Naur ja Pärn maksta usaldusisiku tasu koos käibemaksuga 792 eurot. 19. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest.
lg 7 järgi võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Viidatud TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 20. Kohus leiab, et R.Vi usaldusisiku tasu maksmiseks ühe alampalga ulatuses menetlusabi andmine on põhjendatud. Võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Seega pankrotimenetluses ei ole reaalset võimalust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvelt. Arvestades lisaks võlgniku täitmata kohustuste suurust, on kohus seisukohal, et võlausaldajatelt ei saa mõistlikult oodata täiendavate kulude tegemist võlgniku pankrotimenetlusele. Kohus annab võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi seaduses sätestatud maksimaalses ulatuses, mida võlgnik ei pea riigile tagasi maksma, s.o 654 eurot pluss käibemaks. Usaldusisik taotleb tasu maksmist büroole, mille kaudu ta tegutseb, seega lisandub tasule PankrS § 65 lg 11 kohaselt käibemaks. Osas, mida menetlusabi ei kata, jääb usaldusisiku tasu koos lisanduva käibemaksuga pankrotivara arvelt võlgniku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.