Tsiviilasi nr 2-22-91 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Põlva kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2022. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (

§ 1933lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

1. Jätta Axxxxs Txxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada Axxxxx Txxxx (ik xxxxxxxxxxx; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxx vald, xxxxxxxxxxx maakond; e-post: xxxxxxxxxx@gmail.com) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Usaldusisikul (Axxxxx Txxxxx) kanda võlgniku arveldusarvele üle 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning 2 ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele üks kord aastas (iga aasta
3. novembril).
4. Axxxxx Txxxxx esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; FIMS § 47 lg 3).

Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173lg 4; FIMS § 47 lg 4).

1. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, määrus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile, pankrotihalduril saata määrus võlausaldajatele.
2. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 3
3. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Asjaolud

1. Tartu Maakohus kuulutas 25.01.
2. a määrusega välja Axxxxx Txxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi.
3. Pankrotihaldur esitas 07.06.
4. a kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete rahuldamisjärgu ja jaotiste määramiseks.
5. Tartu Maakohtu 01.07.
6. a määrusega kinnitas kohus võlausaldajate nimekirja.
7. 11.11.
8. a esitas pankrotihaldur Einar Vallandi kohtule kinnitamiseks lõpparuande, palus lõpetada pankrotimenetlus koos pankrotihalduri vabastamisega kohustustest ning otsustada Axxxxx Txxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine.
9. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 11.11.
10. a avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda Axxxxx Txxxx (pankrotis) lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet.
11. 15.12.
12. a korraldas kohus võlgniku ärakuulamise, kus kohus selgitas võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse käiku, võlgniku kohustusi ja usaldusisiku ülesandeid selle menetluse jooksul. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 7.

Võlgnikule kuulunud mopeedi müügist laekus pankrotivarasse 175 eurot. Pankrotivarasse laekus ka enne pankroti väljakuulutamist võlgniku poolt tsiviilasjas nr 2-21-14229 antud, kuid kasutamata jäänud tagatis 175 eurot. Võlgniku sissetulekust on pankrotivara hulka arvatud 4 078,01 euro suurune osa. Koos pankroti väljakuulutamise hetkel võlgniku arvelduskontol olnud 2,36 euroga kujunes pankrotivara väärtuseks 4 430,37 eurot. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 8.

Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega.

1. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele.
2. Massikohustused: Pankrotivara arvel ei täidetud massikohustusi.
3. Pankrotimenetluse kulu: Pankrotivarast ei ole tehtud väljamakseid pankrotimenetluse kulu katteks. Kõik seoses menetluse läbiviimisega halduril tekkinud kulud katab pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt määratava töötasu arvel. Edaspidi tasutav pankrotimenetluse kulu koosneb pankrotihalduri töötasust ja sellele lisanduvast käibemaksust.

§ 65lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel.

Pankrotihalduri tasu taotlemisel ja määramisel saab lähtuda erinevatest arvestuspõhimõtetest (toimingutasu, tööaja arvestusel põhinev tasu, pankrotivara väärtusel põhinev tasu). Võlausaldajate esimesele üldkoosolekule koostatud menetluskulude kalulatsioonis viitasin, et halduri jaoks on otstarbekaim rakendada

§ 65lg 113 sätestatud tööajaarvestuseta toimingutasu, mille maksimumsumma on 2022.

aastal 1962 eurot. Maksimumsumma on seni tavaks olnud halduri töötasu ja kulude summast märksa suurem. Tasu taotledes võtab haldur muuhulgas arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud 4 büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse (mis on varem olnud umbes 170 eurot menetluse kohta, lisandub käibemaks), aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus keskmiselt 48 eurot kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 26 eurot kuus). Arvestan sedagi, et kohus kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist pankrotihaldurit määramata, mistõttu tuli pankrotihalduril võlgniku pankrotieelsete varaliste suhete, maksejõuetuse tõenäolise põhjuse ja tekkimise aja väljaselgitamiseks täita ka tavapäraselt ajutisel pankrotihalduril lasuvaid ülesandeid. Eeltoodu kokkuvõtteks taotleb haldur kohtult pankrotihaldurile

§ 65lg 113 sätestatud toimingutasu 700 eurot, millele lisandub käibemaks 140 eurot.

Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Taotletav tasu vastab tasule, mida riik maksab varatutes menetlustes pankrotihaldurile 10,6 töötunni eest. Pelgalt võrdluse eesmärgil viitan ka

§le 651 lg 1, mille kohaselt on 4 428,01 euro suuruselt pankrotivaralt arvutatud pankrotihalduri töötasu alammäär 1 062,72 eurot, lisandub käibemaks 212,54 eurot. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 12.

Pankrotivarast on

§ 153lg 1 p 2 nimetatud rahuldamisjärgu jaotiste katteks välja makstud 3 590,37 eurot järgmiselt: Võlausaldaja nimi ja registrikood Inbank Finance AS

§ 162lg 4) 13.

Ei tunnustatud pandiõigusi ega ole laekumisi pandieseme müügist. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) 14.

Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162lg 2 p 6) 15.

Kuna kohus kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist haldurit nimetamata, tuli pankrotihalduril teha ka toiminguid, mis enamasti kuuluvad ajutise pankrotihalduri ülesannete hulka – koguda teavet võlgniku pankrotieelse tegevuse kohta, selgitamaks võlgniku varaliste suhete kujunemist, maksejõuetuse tekkimise aega ja põhjuseid ning vara tagasivõitmise 5 võimaluste olemasolu. Lisaks eeltoodule tegi haldur iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid: 1) viis läbi koosoleku, koostas ja esitas dokumente kohtule ning muudele isikutele; 2) suhtles võlausaldajatega, kontrollis esitatud nõudeid ning tuvastas kogutud tõendite alusel iga võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa ning 3) suhtles võlgnikuga, pidas arvestust tema jooksva sissetuleku üle, korraldas selle jagamise pankrotivaraks ning võlgniku igapäevaste kulude katmiseks jäävaks varaks. 4) müüs müügikõlbliku vara.

1. Nõuete kaitsmise raames vaatas haldur läbi 15 võlausaldaja nõudeavaldused summas 51 339,62 eurot. Nõuetele ei esitatud vastuväiteid.
2. Võlgnikule kuulunud mopeedi müümiseks viis haldur Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hallatavas oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee läbi avaliku elektroonilise oksjoni alghinnaga 75 eurot. Oksjonist võttis osa kuus ostuhuvilist, ülepakkumiste tulemusena kujunes mopeedi müügihinnaks 175 eurot.
3. Teostas järelevalvet võlgniku sissetuleku üle ning korraldas sellest osa eraldamise pankrotivara hulka. Võlgnik töötab Kxxxxxxxx OÜ-s harvesterioperaatorina. Ajavahemikus jaanuar – november 2022 on võlgnik saanud sissetulekut kokku 13 749,81 eurot. Jaanuari sissetulek oli pankroti väljakuulutamise hetkeks valdavalt ära kasutatud ning sellest osa pankrotivara hulka arvamisel on piirdutud summaga, mida reaalselt oli võimalik pankrotivara hulka kanda. Arvestades, et võlgnikul on üks ülalpeetav, on võlgniku sissetulekust arvatud pankrotivara hulka 4 078,01 eurot. Võlgnikule on tema enda ja tema ülalpeetava tarbeks jäänud 9 671,80 eurot. Sissetulek on kuude lõikes laekunud ja jagunenud järgmiselt: Kuu Töötasu Muu jaan 2022 veebr 2022 märts 2022 aprill 2022 mai 2022 juuni 2022 juuli 2022 august 2022 sept 2022 okt 2022 nov 2022 KOKKU: 2048,00 2249,00 1041,00 1107,00 2596,41 586,16 81,24 654,00 1059,00 1473,00 855,00 13082,41 667,40 Sissetulek kokku Sissetulekust võlgniku osa Sissetulekust pankrotivara 2634,16 2249,00 1041,00 1107,00 2596,41 81,24 0,00 654,00 1059,00 1473,00 855,00 13749,81 2 044,16 1 246,91 844,24 866,24 1 362,71 81,24 0,00 613,51 850,24 988,24 774,31 9671,80 590,00 1 002,09 196,76 240,76 1 233,70 0,00 0,00 40,49 208,76 484,76 80,69 4078,01 Võlgniku sissetulek laekub tema nimele AS-is Swedbank avatud arvelduskontole nr EE042200221017137648, mille suhtes ei ole võlgniku käsutusõigus piiratud, kuid mille suhtes on pankrotihalduril oma ülesannete täitmise tagamiseks paralleelne käsutusõigus. Pankrotivara hoidmiseks võtsin kasutusele võlgniku nimele AS-is LHV Pank avatud arvelduskonto nr EE
4. Võlgniku kontol nr EE042200221017137648 olevat raha ei käsita ma pankrotivarana, vaid võlgniku jooksva sissetuleku selle osana, mis seaduse kohaselt peab olema ja ongi võlgniku käsutuses tema igapäevaste kulude katmiseks.
5. Vastavalt 01.07.2022 jõustunud FIMS §-le 68 lg 2 kohaldatakse enne 01.07.2022 esitatud avalduste menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni
6. aasta
7. juunini. Andmaks võlausaldajatele võimaluse arvamuse avaldamiseks ja kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 172

lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks, valmistasin ette võlausaldajate 6 üldkoosoleku, mis teeks kohtule usaldusisiku määramist puudutava ettepaneku. Teate koosoleku aja, koha ja päevakorra kohta avaldasin väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.06.2022. Koosolek pidi toimuma 14.06.2022 algusega kell 10.00, kuid ükski võlausaldaja ei võtnud koosolekust osa. Arvan, et juhul kui võlausaldajad ei võta osa

§ 172

lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks kokku kutsutud võlausaldajate üldkoosolekust, on kohtul võimalik nimetada usaldusisik oma äranägemisel. Võlgnik on kirjalikult kinnitanud, et on nõus täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. Esitan selle kinnituse kohtule koos pankrotihalduri aruandega. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg 2 p 7) 20.

Võlausaldajate nõuded, mille katteks võlausaldajad ei ole raha saanud, on järgmised: 2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (

§ 153lg 1 p 2) Võlausaldaja nimi, registri- või isikukood Andmed võlausaldajale väljamaksete tegemiseks Võlasumma Jaotis Inbank Finance AS

§ 162lg 2 p 8) 21.

Selles pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 9) 22.

Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud lõpparuande teise punkti alapunktis 4. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 162lg 3) 23.

Võlgnik on pärast xxxxx Kutsehariduskeskuses palkmajaehitaja ameti õppimist töötanud palkmajaehitajana, hiljem harvesterioperaatorina. Teenitud töötasu ei olnud nii väike, et see ei oleks katnud võlgniku ja pereliikmete vältimatuid kulusid. Nähtavasti soovis võlgnik enesele ja pereliikmetele paremat elustandardit, kui sissetulek võimaldas. Sarnaselt paljude muude hiljem maksejõuetuks muutunud isikutega otsustas ka võlgnik oma pere elustandardit parandada laenatud raha arvel. See ei olnud mõistlik valik, sest iga võetud laenuga kaasnes märkimisväärne kulu, mille katmiseks oli vaja üha rohkem raha. Ei ole andmeid, et laenuks võetud rahaga oleks ümber käidud pillavalt. Samuti ei ole teada, et laenatud raha eest oleks võlgnik soetanud väärtuslikke esemeid, mida saaks võlgade katteks müüa. Võlgniku väitel sattus ta lihtsalt laenude võtmisest sõltuvusse. Võlgnik kasutas krediiti mitme aasta kestel enne tema pankroti väljakuulutamist. Eriti viimasel ajal kulus suur osa uutest laenudest varasemate laenulepingute täitmiseks. Selliselt toimides on võlgade mahu suurenemine vältimatu. Pankrotieelsetel aastatel teenis võlgnik küllaltki suurt sissetulekut (brutotulu oli

1. aastal 35 206,21 eurot,
2. aastal 32 982,36 eurot ja
3. aastal 24 864,85 eurot), kuid ka laenude kasutamise kulud olid suured ning kõikide kohustuste täitmine ei olnud enam jõukohane. Võlgnik suhtus varaliste kohustuste võtmisse liiga kergemeelselt. Maksejõuetus on selle tagajärg. Midagi erakordset võlgniku mõtlemise ja tegutsemise viisis ei ole. Sarnaselt mõtlevaid, tegutsevaid ja maksejõuetuks muutuvaid isikuid on suhteliselt palju. Halduri arvates ei ole alust väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. Võlgniku makseraskused süvenesid järk-järgult, kuid tundub nii, et võlgnik ei mõistnud õigeaegselt probleemi ulatust ning püüdis jätkata võlausaldajatega sõlmitud kokkulepete täitmist. Haldur arvab, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks
4. aastal. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine 24.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.

§ 163

lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. 8 25. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid

§ 163lg 5 tähenduses muu asjaolu.

26.

§ 165

lg 3 alusel tuleb Einar Vallandi vabastada pankrotihalduri kohustusest Axxxxx Txxxx pankrotimenetluses. Pankrotihalduri tasu 27.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.

§ 65

lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (

1. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.
2. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist

§ 65lg 113 alusel toimingutasuna.

22.02.

1. a koostatud menetlusdokumendis taotles haldur tasu toimingutasuna. Haldur palub määrata tasu toimingutasuna summas 700 eurot, millele lisandub käibemaks 140 eurot, kokku 840 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Einar Vallandi taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 840 eurot, sh käibemaks 140 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu pankrotivarast välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine
2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.
3. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
4. aasta
5. juunini.
6. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne
7. a
8. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
9. aasta
10. juunini. 31.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. 32.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

1. 04.01.
2. a esitas võlgnik Axxxxx Txxx kohtule pankrotiavalduse, milles sisaldus ka avaldus võlgniku kohustustest vabastamiseks, milles sisaldusid võlgniku kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ning et võlgnik kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 22.02.2022. a. 34.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 9 35. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, ning avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. 36.

§ 174

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Vastavalt

§ 176

lg 1 kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotiavalduse esitamise eesmärgiks oli võlgnikule võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (

§ 2II lause).

Võlausaldajad ei ole Axxxxx Txxxx kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Axxxxx Txxxx kohustustest vabastamise menetluse. 37.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

38.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

1. 15.12.
2. a korraldas kohus võlgniku ärakuulamise, kus kohus selgitas võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse käiku, võlgniku kohustusi ja usaldusisiku ülesandeid selle menetluse jooksul. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning Axxxxx Txxxxxennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtule on esitatud võlgniku kirjalik kinnitus, et võlgnik on valmis täitma usaldusisiku kohustusi võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kohustab Axxxxx Txxxx esitama iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Axxxxx Txxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (Axxxxx Txxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab Axxxxx Txxxxkandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust.

1. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa 10 TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lgte 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.
2. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; FIMS § 47 lg 3).

Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173lg 4; FIMS § 47 lg 4).

1. Axxxxx Txxxxx on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
2. novembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.
3. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 (p 11) leidnud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
4. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. 46.

§ 1933lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. 47.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 48.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 49.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 1933

lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka

§ 175lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.

50.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 51.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. 11 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 12