KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 05. september 2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-7713 Tsiviilasi X’i avaldus täitemenetluse lõpetamisek

) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.

§ 477

lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning

§ 477

lg 7 esimese lause kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg. Täitedokumendiks on Tallinna notar Anneli Saaber 27.03.1998 notariaalselt tõestatud leping nr.

1. Täitedokument esitati esmakordselt kohtutäiturile täitmiseks 23.02.
2. TsÜS § 157 lg 1 enne
3. aprilli 2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte alates
4. aprillist 2011 kehtiva redaktsiooni järgi on sellise nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne
5. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne
6. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas
7. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (Riigikohtu 17.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13 ja Riigikohtu
8. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 32-1-141-13, p 22). Täiteasjas nr 022/2002/1109 oleksid täitedokumendist tulenevad nõuded TsÜS § 157 lg 1 kuni
9. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud kõige varasemalt 2031.a, seega ei olnud täitedokumendist tulenevad nõuded
10. märtsil 2011 aegunud ja neile hakkas alates
11. märtsist 2011 kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. VÕSRS 21.03.2016 redaktsioonist lähtuvalt on aegumise ümberarvutamise algusaja kuupäev 05.04.2011 st täiteasjas nr 022/2002/1109 esitatud nõude täitmine sai aeguda kõige varasemalt alates 05.04.
12. Kohtutäituri vastusest nähtub, et nõude täitmise aegumine on katkenud. Võlgnik tasus maksegraafiku alusel perioodil 22.11.2011 kuni 26.03.2018 igakuiselt makseid summas 70,00 eurot. Võlgnik on enda avalduses samuti märkinud, et tasus võlgnevust maksegraafiku alusel, viimase osamakse teostas
13. aastal. Kohus leiab, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine on katkenud nõude tunnustamisega ehk selle osalise tasumisega maksegraafiku alusel, arvestades, et viimane osamakse tasuti 26.03.
14. Kohtutäitur on nõude osalist tasumist tõendanud maksegraafiku ja 26.03.2018 maksekorraldusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täitemenetlusest tuleneva nõude täitmine ei ole aegunud, mistõttu jätab kohus avaldaja avalduse täitemenetluse lõpetamiseks rahuldamata. Hagita menetluses kannab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vastavalt eeltoodule tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuna sissenõudja ei ole kohtule vastust esitanud, määrab kohus, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik