Obsah (4)

§ 477§ 466§ 173§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Kohtujurist Kati Sepp Määruse tegemise aeg ja koht 28.09.2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-4855 Tsiviilasi Menetlusosalised esindaja

) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.

§ 477

lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg.
2. Avalduse ja kohtutäituri vastuse kohaselt on täiteasjas nr xxx täitedokumendiks Harju Maakohtu 29.09.2010 määrus tsiviilasjas nr 2-09-
3. Kohtutäituri vastusest nähtuvalt alustati täitemenetluse nr xxx aluseks oleva täitedokumendi täitmist kohtutäitur H K poolt 09.09.
5. Kuni
6. aprillini 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates
7. aprillist 2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni järgi on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab TsÜS § 157 lg 2 järgi kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. 2
8. Alates
9. märtsist 2016 kehtiva VÕSRS § 9 lg 4 redaktsiooni kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg 1 aegumise kohta sätestatut ka enne
10. aprilli
11. a tekkinud aegumata nõuetele. VÕSRS § 9 lg 4 esimest ja teist lauset koos tõlgendades saab järeldada, et enne
12. aprilli 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas
13. aprillist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi. Seadusandja sooviks oli aegumistähtaja olulist lühenemist võlausaldaja huvides osaliselt tasakaalustada üleminekuperioodi kehtestamisega (vt Riigikohtu
14. oktoobri
15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p-d 11–13).
16. Harju Maakohtu 29.09.2010 määrus tsiviilasjas nr 2-09-51281tulenevad nõuded oleksid TsÜS § 157 lg 1 kuni
17. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud kõige varem
18. aastal. Täitedokumendist tulenevad nõuded ei olnud seega
19. märtsil 2011 aegunud. VÕSRS § 9 lg 4 järgi hakkas
20. aprillist 2011 nõudele kehtima aegumise tähtaeg 10 aastat, mis lõppes 05.04.
22. Avaldaja, kohtutäitur ega puudutatud isik ei toonud välja aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Kohtule ei ole muud aegumise katkemise ega peatumise alused täiteasjas nr xxx teatavaks saanud. Puudutatud isiku vastuväited aegumise kohaldamisele ei anna alust jätta avaldus rahuldamata.
23. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 05.04.
24. Täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus täiteasjas nr xxx tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tuleneva nõude täitmise osas lõpetada.
25. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus toimetab määruse

§ 466lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale.

Avaldajal tuleb määrus ise edastada kohtutäiturile. 14. Avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hagita menetluses kannab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodut arvestades tuleb kohtu hinnangul jätta menetluskulud avaldaja kanda. 16.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd puudutatud isik esitas kohtule oma seisukoha, kuid menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ei esitanud, puudub menetluskulude rahaline suurus, mida kindlaks määrata. 3 (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik 4