Obsah (5)

§ 26§ 17§ 21§ 18§ 631

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-22-894 29. november 2022 Kadri Palm X kaebu

) alusel lasterikka pere toetust. Toetuse maksmise eeldused ning õiguslikud alused olid SKA poolt kontrollitud ning selles osas vaidlust ei olnud nagu näiteks, et kaebaja ei vastaks seaduse nõuetele ja isikule, kellele võis ja sai maksta nimetatud toetust. 15.

1. Nimetatud lapsetoetuse maksmise peatamise tingis kaebaja arusaama kohaselt asjaolu, et tema poeg Y vastustaja tuvastatud järelduste kohaselt antud ajal ei õpi. 15.
2. Vastab tõele, et Tartu Rakendusliku Kolledži
3. jaanuari
4. a direktori käskkirjaga nr 44 on kaebaja poeg lubatud akadeemilisele puhkusele. Kaebaja hinnangul on vastustaja kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti, liialt ühekülgselt hinnanud seaduse sätteid, eksinud üld- ja erinormi kasutusreeglite vastu ning tõlgendanud õigussätteid ainuüksi ilmselt grammatilisest lähtekohast ja samas kaebaja jaoks kahjulikul viisil, viimase huve ja subjektiivseid õigusi eirates – mistõttu tema kaebus peaks olema lubatav. 15.
5. Põhjenduse piisavuseks on vastustaja arvates sõnapaar (Y) „ei õpi“. Ei ole määratletud mille järgi tuvastatakse õppimist – kas see on koolis lihtsalt kohal käimine, kooli nimekirjas olemine, õppimine positiivsetele hinnetele vm? 15.
6. Õpilasel on õigus saada akadeemilist puhkust, mistõttu riiklik etteheide sellest, et õpilane ei õpi, ei ole kohane ega anna alust rakendada nn sanktsioone, peatades perehüvitise maksmise viidatud põhjusel. Tartu Kutsehariduskeskuse õppekorralduseeskirja, mis on kinnitatud nõukogu
7. septembri
8. a koosoleku protokolliga nr 1, p 10.4 määrab, et akadeemilisel puhkusel viibijad kuuluvad kooli õpilaste hulka. Neil on puhkuse ajal lubatud tegeleda ka aktiivse õppetegevusega, st sooritada arvestusi ja eksameid ning likvideerida ka õppevõlgnevusi. 15.
9. Kaebaja pereliikmete koosseis ei ole lapse akadeemilisele puhkusele jäämisega muutunud – peres on ikka kolm alaealist last-, nimetatud isik elab koos perega, ta ei ela eraldi. Nimetatud asjaolu on võimalik haldusorganil uurimispõhimõtet rakendades vajalikul määral kontrollida ja tuvastada selle asjaolu paikapidavus. Seega ei saa vastustaja otsustust õigustada ka

§ 26

lg-st 2 tulenevaga, et peretoetuse suuruse kindlakstegemisel ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last, kes elab perest eraldi. Seega ei ole lasterikka pere toetuse määramise aja seisuga muutunud olustik, pereliikmete arv on jäänud samaks, laste vajadused ei ole kuhugi kadunud jne, ei esine muid asjaolusid, mis annaksid aluse vastustajale teistsuguse otsustuse vastuvõtmiseks selle määramise aja seisuga, v.a see, et üks 17-aastaseks saanud laps vajas koolist akadeemilist puhkust seoses tema tervisliku seisundiga. 15.7. Lasterikka pere toetamise peatamisega põhjusel, et üks laps ei õpi st on akadeemilisel puhkusel, kahjustatakse ebaproportsionaalselt ka teiste peres kasvavate kahe väikelapse huve ja pere kui terviku üldist heaolu. 3 3-22-894 15.8.

1. ptk
2. jagu sätestab peretoetuste maksmise erisused, millest vastustaja ei lähtunud, kuigi oleks pidanud selles tooduga arvestama. Nimelt sätestab selle jao § 29 lg 1, et lapse 16-aastaseks saamisel jätkatakse peretoetuste maksmist pärast Eesti hariduse infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist kuni Eesti hariduse infosüsteemist õpingute lõpetamise või kooli nimekirjast väljaarvamise kohta andmete saamiseni. 15.
3. Tulenevalt sellest kohustus vastustaja tuvastama, kas käesoleval ajal 17-aastaseks saanud laps on õpingud koolis lõpetanud või kooli nimekirjast välja arvatud. Vastustaja ei tuvastanud ei üht ega teist, pigem asjaolu, et laps on akadeemilisel puhkusel. Tegemist ei ole aga alusega, mis annaks vastustajale õiguse keelduda lapsele peretoetuse maksmisest. Laps on jätkuvalt kooli nimekirjas, ta ei ole kooliõpinguid lõpetanud, samuti ei ole teda õpilaste nimekirjast välja arvatud – tema õppetegevus on ajutiselt/tähtajaliselt peatatud. 15.
4. Kahetsusväärselt on kaebaja õiguspärane ootus ja teatavat laadi kindlus riigi toele toetada suurperesid, saanud kahjustada. Kaebaja ei tunne, et tema laps oleks korda saatnud, midagi sellist ja taunitavat, et riik peaks loobuma oma edasist tuge, kasvõi ajutiselt, pakkumast.
5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades kokkuvõtvalt järgmised seisukohad. 16.
6. SKA maksab lapsetoetust

alusel ning lapsetoetus on üks peretoetuse liikidest (peretoetus omakorda üks perehüvitise liikidest). Lapsetoetusele on õigus lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni (

§ 17lg 1).

Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni (

§ 17lg 2).

Seega on lapsel alates 16-eluaastast õigus lapsetoetusele tingimusel, et tal ei ole keskharidust ja ta õpib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppe tasemeõppes või on arvatud Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja. 16.2. Kaebaja laps Y on sündinud 11. veebruaril 2005 ning sai seega 16-aastaseks 2021. Tema puhul kohaldub

§ 17lg 2 koos selles sättes olevate tingimustega.

Laps õppis Tartu Rakenduslikus Kolledžis. Kaebaja esitas vaidemenetluses Tartu Rakendusliku Kolledži käskkirja nr 44, millega lubati Y omal soovil akadeemilisele puhkusele alates 17. jaanuarist 2022. Seega ei õpi Y ning

§-st 17 tulenevat õigust lapsetoetusele tal enam ei ole. Vaideotsuses on toodud kaebuse asjaolud ja põhjendus, millest lähtuvalt on vastustaja leidnud, et akadeemilisel puhkusel olev laps ei vasta

§ 17lg 2 tingimustele.

Vastustaja jääb selle põhjenduse juurde. 16.3. Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad

§ 17

lg-tes 1 või 2 sätestatud tingimustele (

§ 21lg 1).

Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed (

§ 26lg 1).

Kuna Y on vanem kui 15 ja ei õpi, siis ei kasva kaebaja peres enam 3 last (lisaks on kaebaja peres 2 3-aastast last), kes vastaksid

§ 17

lg-te 1 ja 2 tingimustele, mistõttu ei ole kaebajal enam õigust lasterikka pere toetusele. 16.

1. Kaebajale maksti lapsehooldustasu enne
2. septembrit 2019 kehtinud

§ 18

lg 1 p 3 alusel (

§ 631lg 2).

Kuna Y ei ole enam õigust lapsetoetusele, siis ei ole kaebaja peres 3 lapsetoetust saavat last. Seetõttu lõppes ka kaebaja õigus saada lapsehooldustasu. Tulenevalt

§-st 31 tuli vastustajal iga kuu makstava toetuse maksmine lõpetada peretoetuse saamise õiguse lõppemisele järgnevast kuust. Antud juhul seega veebruarist

1. Vaidlustatud otsuses on lapsetoetuse maksmine peatatud. Seetõttu andis vastustaja
2. mail 2022 välja uue otsuse nr P6-2022-185108, millega lõpetatakse kaebajale 4 3-22-894 lapsetoetuse maksmine. Samuti on kaebaja e-posti aadressile edastatud
3. mail 2022 otsus nr P6-2022-183461 lasterikka pere toetuse maksmise lõpetamise kohta ja otsus nr P62022-183464 lapsehooldustasu maksmise lõpetamise kohta. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Käesoleva vaidluse põhiküsimus on, kas lapsetoetuse maksmine tuleb lõpetada, kui kutseõppes õppiv üle 16-aastane laps on akadeemilisel puhkusel. Vastustaja on erinevalt kaebajast seisukohal, et akadeemilisel puhkusel olev laps ei vasta

§ 17lg-s 2 sätestatud tingimustele.

18.

§ 17

lg 1 kohaselt on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni.

§ 17

lg 2 sätestab, et põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse toetust jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. 19. Vastustaja on

§ 17

lg-t 2 tõlgendanud nii, et ka akadeemilisel puhkusel viibimise ajal lapsetoetust ei maksta. Täpsemalt on vastustaja

1. jaanuari
2. a otsuses märkinud, et
3. jaanuaril
4. a tehtud kontroll näitas, et Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel Y ei õpi. Vaidlusaluses vaideotsuses on vastustaja esitanud täiendavad põhjendused, selgitades, et akadeemilisel puhkusel olijad jäävad kooli õppijate nimekirja, kuid on samas vabastatud õppekohustusest. Akadeemilist puhkust õppeaja hulka ei arvata. Akadeemilise puhkuse ajaks peatub üliõpilase nominaalne õppeaeg ja õppe lõpukuupäev lükkub edasi puhkusel oldud aja võrra. Akadeemilisel puhkusel viibijal puudub õigus stipendiumile, samuti peatub ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 12 lg 3 alusel akadeemilisel puhkusel olija kindlustuskaitse.
5. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Tartu Rakendusliku Kolledži
6. jaanuari
7. a käskkirja nr 44 kohaselt on Y lubatud alates
8. jaanuarist 2022 akadeemilisele puhkusele (dtl 22-24). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et Y on jätkuvalt Tartu Rakendusliku Kolledži nimekirjas.
9. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja on kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti.

§ 17

lg-st 2 tuleneb, et lapsetoetuse maksmine lõpetatakse, kui õpilane arvatakse kooli nimekirjast välja. Seda sätet ei saa tõlgendada nii, et lapsetoetuse maksmine lõpetatakse/peatatakse ka siis, kui õpilane on jätkuvalt kooli nimekirjas, kuid on akadeemilisel puhkusel. Vastustaja viitab vaideotsuses

eelnõu nr 217 seletuskirjale, kuid ka seadusandja seletuskirja tekst ei toeta vastustaja tõlgendust. Seletuskirjas (kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5adae638-7018-4fe1-86be-b7027f2f94b4) on vaid järgmine selgitus: „Lõikes 2 on täpsustatud, et lapse 19-aastaseks saamisel makstakse toetust kuni kooli nimekirjast välja arvamiseni või jooksva õppeaasta lõpuni põhikooli ja gümnaasiumiseaduse tähenduses. Kui õpilane lõpetab gümnaasiumi, arvatakse ta kooli nimekirjast välja juunikuus. Peale kooli nimekirjast väljaarvamist lapsetoetust lapsele ei maksta. Jooksev õppeaasta lõppeb 31. augustil. Kui 19-aastane õpilane ei lõpeta kooli, makstakse peretoetusi talle 31. augustini. Tegemist on senise rakenduspraktika selgema sõnastamisega seaduses.“ Seega ei nähtu

eelnõu seletuskirjast, et seadusandja oleks soovinud akadeemilisel puhkusel olijad toetuse saajate ringist välja arvata. 5 3-22-894 22. Vastustaja viitab asjaolule, et ka RaKS § 12 lg 3 alusel peatub akadeemilisel puhkusel olijale kindlustuskaitse, kuid vastustaja jätab tähelepanuta, et viidatud sättes on selline tingimus sõnaselgelt sätestatud, erinevalt

-st, kus sarnast tingimust kirjas ei ole. Seejuures on Sotsiaalminister

1. septembri
2. a määrusega nr 107 „Tingimused, mille puhul kindlustuskaitse akadeemilise puhkuse ajaks ei peatu“ otsustanud, et RaKS § 5 lg 4 p-s 5 nimetatud kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku kindlustuskaitse ei peatu akadeemilise puhkuse ajaks, kui akadeemiline puhkus on tingitud isiku haigusest või vigastusest.
3. Vastustaja on seisukohal, et akadeemilisel puhkusel olijale lapsetoetuse maksmine asetaks ebavõrdsesse seisundisse need õppijaid, kes on õppetööga hõivatud, ei kasuta oma õigust akadeemilist puhkust saada ja saavad toetust seega ka lühema aja eest. Kohtu hinnangul ei ole see argument asjakohane. Ka õppeaja pikendamise korral (Tartu Kutsehariduskeskuse õppekorralduseeskirja p 30.5.) saaks õppija kauem toetust.
4. Tartu Kutsehariduskeskuse õppekorralduseeskirja (dtl 68-89) p 10.
5. kohaselt on akadeemiline puhkus õppija vabastamine õppekohustustest; p 10.
6. kohaselt kuuluvad akadeemilisel puhkusel olijad kooli õppijate hulka. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud osaleda õppetööl, sooritada hindamisülesandeid, eksameid ning likvideerida õppevõlgnevusi; p 10.
7. kohaselt kustutatakse õppija kooli algatusel õppijate nimekirjast, kui õppija ei ole pärast akadeemilise puhkuse lõppemist kahe nädala jooksul õppetööle ilmunud. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kontrollinud asjaolu, kas kaebaja laps osales akadeemilise puhkuse ajal õppetöös, sooritas hindamisülesandeid, eksameid ning likvideeris õppevõlgnevusi, seega tegeles õppetööga. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja laps oli akadeemilisel puhkusel, ei ole toetuse maksmise lõpetamisel määrav.
8. Eeltoodu põhjustel on SKA
9. jaanuari
10. a otsus nr P6-2022-18717 ja
11. märtsi
12. a vaideotsus nr 5.2-3/11136-5 õigusvastased ja tuleb tühistada.
13. Kuna Y oli lapsetoetuse maksmise peatamine õigusvastane, on õigusvastased ka SKA
14. mai
15. a otsused nr P6-2022-183461, P6-2022-183469, P6-2022-183464 ja
16. mai
17. a otsus nr P6-2022-185108.

§ 21

lg 1 sätestab, et lasterikka pere toetuse saamise õigus on mh ühel vanemal, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad

§ 17

lg-s 1 või 2 sätestatud tingimustele, s.o on kuni 16-aastased või omandavad kuni 19-aastaseks saamiseni haridust. Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad lapsed, kellel on õigus saada lapsetoetust (

§ 26lg 1).

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Seega tuleb otsustada kaebaja menetluskulude vastustajalt väljamõistmine.
2. Kohus mõistab välja üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja on taotlenud riigilõivu (15 eurot, dtl 48) ja õigusabikulude (1260 eurot, dtl 127-129, 131) väljamõistmist. Toodud õigusabikulud on mõistlikus ulatuses ja põhjendatud, mistõttu mõistab kohus kaebaja taotletud õigusabikulud 1260 eurot välja tervikuna.
3. Kohus selgitas
4. aprilli
5. a määruses, et kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p-le
6. HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel enam tasutud riigilõiv tagastatakse. Seetõttu palus kohus kaebajal esitada andmed arvelduskonto kohta, kuhu kaebaja soovib riigilõivu tagastamist. Kaebaja esindaja taotles
7. mail 2022 6 3-22-894 riigilõivu tagastamist osaühing „Madal ja Partnerid“ pangakontole (dtl 57). Kohtute infosüsteemist nähtub, et 15 eurot on
8. mail 2022 tagastatud osaühingule „Madal ja Partnerid“. Seega selle väljamõistmine vastustajalt ei ole põhjendatud.
9. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja ja tema laste nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 7