) § 66 kohaselt, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati.
lg 1 kohaselt tähtaja ennistamise avaldus esitatakse samas vormis, mis kehtis menetlustoimingu suhtes, mis tuli teha. Avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus.
6.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. 2 Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul analüüsida, kas kostjal oli mõjuv põhjus tähtaja järgimata jätmiseks. Käesolevalt esitas kostja Harju Maakohtule 09.06.2022 taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses (töövaidlusasi nr 4-1/286/22, hageja A K). Taotluse kohaselt ei ole kostja nõus töövaidluskomisjoni 19.04.2022 otsusega (otsuse teatavaks tegemise aeg 25.04.2022). Taotluse kohaselt sai kostja TVK otsuse kätte 08.06.2022, kui töötaja (hageja) pöördus e-kirjaga tööandja (kostja) ühe osaniku M L poole e-kirjaga nõudes TVK otsuse täitmist. Kostja leiab, et TVK otsusele sai kaebuse esitada 30 päeva jooksul. Arvestades, et kostja sai TVK otsuse kätte 08.06.2022 on kostja hinnangul kaebus esitatud tähtaegselt. Kostja märgib, et juhul kui TVK on leidnud, et ta on otsuse avaldajale kätte toimetanud varasemalt, taotleb avaldaja kaebuse esitamiseks kohtusse menetlustähtaja ennistamist, sest TVK ei ole avalduse esitajale otsust kätte toimetanud ega selle kättetoimetamist tõendanud. Kostja leiab, et mõjuvaks põhjuseks seaduses sätestatud tähtaja järgimata jätmiseks oli see, et TVK toimetas kostjale 19.04.2022 otsuse (teatavaks tegemise aeg 25.04.2022) kätte postkasti jätmisega kostja juriidilisele aadressile, kuid eeltoodu ei ole eluliselt võimalik, sest kostjal ei ole postkasti. Kostja aadressil xxx oli AS Windoor postkast, mis on aga hoopis teine äriühing. Kohtu hinnangul ei ole kostja piisavalt põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu. Riigikohus on lahendis 3-2-1-40-11 toonud selgelt välja, et tähtaja ennistamise avalduse lahendamisel peab kohus hindama, kas avalduse esitaja on põhistanud, st usutavaks teinud (vt
) mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida (vt Riigikohtu
lg 1 tähenduses eeldab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1148-06, p 12). TVK toimikust 4-1/286/22 nähtub, et TVK otsus saadeti tähitult äriühingu registrisse kantud aadressil xxx, Harju maakond. Postiljonil ei õnnestunud tööandjale otsust juriidilisel aadressil allkirja vastu üle anda, mistõttu jäeti otsus peale ebaõnnestunud katset 27.04.2022 kostja postkasti. Seega on kostjale otsus kätte toimetatud TvLS § 24 ja
Aadress xxx, Saue vald, Harjumaa on äriregistri andmetel kostja juriidiline aadress. Kostja väitel ei ole kostjal kui äriühingul postkasti ning aadressil xxx asus AS Windoor postkast, mis on aga hoopis teine äriühing. TVK toimiku materjalidest töövaidlusasjas 4-1/286/22 nähtub, et TVK on tööandjale töövaidlusasjas 4-1/286/22 otsuse edastanud ning Omniva andmetel on otsus jäetud tööandja juriidilisel aadressil asuvasse postkasti 27.04.2022. Töövaidluskomisjon on lugenud tööandja otsuse kättesaaduks 28.04.2022.
alusel otsuse toimetamisega kostja (tööandja) aadressile xxx Saue, Harjumaa, mis on ka käesoleval hetkel kostja registreeritud asukoht. Riigikohus on selgitanud, et
lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohus viitab Tallinna Ringkonnakohtu 13.09.2021 lahendile tsiviilasjas 2-21-6874, kus on toodud välja, et
lg 1 p 4 eesmärgiks on välistada kohtusse pöördumine vaidluses, mis on juba siduvalt lahendatud ning kolleegiumi hinnangul on osundatud säte kohaldatav analoogia alusel ka juhtudel, kui seaduses sätestatud kohtueelses menetluses on jõustunud lahend, mille osas on seaduses vastavalt kindlaks määratud kohtueelse menetluse lahendi õigusjõud vaatamata sellele, et kohtus asja algatamise aluseks on muu kui hagiavaldus. Selline jõustunud lahend saab olla tehtud näiteks töövaidluskomisjoni poolt töövaidluses. Arvestades, et TsLS § 58 lg 1 tulenev kohtusse pöördumise tähtaeg on kaebeõigust reguleeriv õigustlõpetav tähtaeg, mille möödalaskmisel töövaidluskomisjoni otsus jõustub ja välistab samas asjas kohtusse pöördumise, on maakohus õigesti kontrollinud, kas TvLS § 58 lg 4 järgse taotluse esitamise tähtaeg on möödunud või mitte (vt
K II, § 371 kommentaar, p 3.3.4.4. a) Kohus keeldub kostja Windoor Facades OÜ poolt kohtule 09.06.2022 esitatud taotluse menetlusse võtmisest
lg 1 p 4 alusel, kuna pooltevaheline kohtueelse menetluse lahend on jõustunud enne kostja poolt kohtule taotluse esitamist. 11. Tulenevalt
§-dest 168 lg 1 ja § 173 tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. 12. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.