← Eesti

1-22-797/48

Obsah (11)§ 121§ 118§ 64§ 68§ 2§ 56§ 74§ 69§ 57§ 58§ 4

1-22-797 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2022, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-797 (21233000850) Kohtukoosseis kohtunik Regiina Le

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3,

§ 118

lg 1 p 7 järgi, üldmenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andreas Kangur Süüdistatav Ilja Potjomkin isikukood 38508012227; registrijärgne elukoht XXX, enne kinnipidamist elas XXX; viibimiskoht Viru Vangla; määramata kodakondsus; XXX; emakeel vene keel; töökoht puudub; kolm kehtivat kriminaalkaristust, viimati Viru Maakohtu 28.11.

  1. a otsus kohtuasjas nr 1-19-7234 vangistus 1 aasta 2 kuud ja 21 päeva, mis on täielikult ära kantud; viibib vahi all alates 10.08.2021 Kaitsja Igor Belugin RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest § 3101, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas:
  2. Tunnistada Ilja Potjomkin süüdi

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

2. Tunnistada Ilja Potjomkin süüdi

§ 118lg 1 p 7 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

3.

§ 64lg 1 alusel mõista Ilja Potjomkinile liitkaristuseks 9 (üheksa) aastat vangistust. 1

(34)1-22-797 4.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 (kaks) päeva, s.o alates 10.04.2021 kuni 11.04.

  1. Ilja Potjomkini ärakandmata karistus on vangistus 8 (kaheksa) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
  2. Ilja Potjomkini ärakandmata karistuse 8 (kaheksa) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust kandmise algusajaks lugeda

§ 68lg 1 kohaselt kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 10.08.2021.

Ilja Potjomkinile valitud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

  2. Kannatanu T R (ik XXX ) tsiviilhagi rahuldada VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1 alusel ning mõista Ilja Potjomkinilt välja kannatanu T R kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1 701,70 eurot (üks tuhat seitsesada üks eurot ja seitsekümmend senti). Nimetatud summa tuleb kanda T R arvelduskontole XXX AS-is Swedbank.
  3. Mõista Ilja Potjomkinilt Eesti Vabariigi kasuks välja esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1 635 eurot, ekspertiisi tegemise kulud summas 2 449 eurot ning osutatud õigusabi kulud summas 3 026,24 eurot (sh käibemaks), s.o kokku 7 110,24 eurot.
  4. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel jätta ülejäänud kulu ekspertiisi tegemise eest summas 3 378 eurot riigi kanda.
  5. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Ilja Potjomkin kohustub temalt välja mõistetud menetluskulud summas 7 110,24 eurot tasuma ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena iga kuu
  6. kuupäevaks. Esimesel kuul kuulub tasumisele vähemalt 100 eurot, teisel kuul kuulub tasumisele vähemalt 300 eurot, kolmandal kuul kuulub tasumisele vähemalt 500 eurot, neljas kuni üheteistkümnes kuu kuulub tasumisele igakuiselt vähemalt 690 eurot ning viimasel kaheteistkümnendal kuul kuulub tasumisele 690,24 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, arveldusarvele nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700014689 ning selgitus „Ilja Potjomkin, 1-22-797, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
  7. Asitõendid: - J K riided (dressipüksid, aluspüksid, sokid, tennised, 2 juuksekummi) kohtuotsuse jõustumisel hävitada vastavalt KrMS § 126 lg 3 p-le 4; - J K ehted (läbi lõigatud musta värvi pael õigeusu hõbedast ristiga, sõrmus ja sõrmus kiviga) tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel esemete omanikule või esemete seaduslikule valdajale, s.o J K pärijale; - Ilja Potjomkini riided (t-särk, lühikesed püksid) tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel esemete omanikule või esemete seaduslikule valdajale, s.o Ilja Potjomkinile; - froteerätik kui väärtusetu ese hävitada vastavalt KrMS § 126 lg 3 p-le 4 kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord 2

(34)1-22-797 Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 19.05.
  1. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  2. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 19.05.
  3. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Ilja Potjomkinit süüdistatakse järgmiste kuritegude toimepanekus A. 10.04.2021 kella 23:21 paiku XXX lõi Ilja Potjomkin oma elukaaslasele J K peaga näkku ja seejärel käega vastu pead, millega tekitas J K füüsilist valu ja hematoomi parema silma ümber. Sellise tegevusega pani Ilja Potjomkin toime

§ 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo – lähisuhtes teise isiku tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. B. Olles 10.04.2021 juba oma elukaaslase J K suhtes kehalise väärkohtlemise toime pannud, Ilja Potjomkin täpselt tuvastamata kuupäeval vahemikus 10.04 kuni 19.05.2021 XXX maja ees tiris J K juustest ja peksis teda käte ja jalgadega, tekitades sellega J K füüsilist valu. Sellise tegevusega pani Ilja Potjomkin toime

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo – lähisuhtes ja korduvalt teise isiku valu tekitava kehalise väärkohtlemise. C. Olles 10.04.2021 ja vahemikus 10.04.2021 kuni 19.05.2021 juba oma elukaaslase J K suhtes kehalise väärkohtlemise toime pannud, Ilja Potjomkin 14.07.2021 kella 03:48 paiku XXX korteris haaras J K jõuliselt kätest ning peksis teda rusikatega pähe ja kehasse, millega tekitas K rohkeid verevalumeid. Sellise tegevusega pani Ilja Potjomkin toime

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo – lähisuhtes ja korduvalt teise isiku tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. D. 10.08.2021 Ilja Potjomkin peksis J K rusikatega ning lõi teda peaga vastu keskkütteradiaatorit. Sellest sai J K rohkeid verevalumeid peal, kätel ja kehal ning lisaks kõvakelmealuse ajuverevalumi suuraju parema poolkera pinnal ja ämblikuvõrkkestaaluse verevalumi paremal pool oimusagara piirkonnas, mille tüsistusena tekkis kannatanul kooma ning kujunes välja peaajuturse koos ajutüve pitsumisega. Nende vigastuste tagajärjel kannatanu J K suri 11.08.2021 kell 12:06. Sellise tegevusega pani Ilja Potjomkin toime

§ 118lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo – tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud kannatanu surm. 3

(34)1-22-797 POOLTE SEISUKOHAD Prokurör leidis, et Ilja Potjomkini süü

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 ja § 118 lg 1 p 7 järgi on kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist ja taotles Ilja Potjomkini karistamist

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi 4-aastase vangistusega ja

§ 118lg 1 p 7 järgi 10-aastase vangistusega.

Liitkaristuseks palus prokurör

§ 64

lg 1 alusel mõista 10 aastat vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega. Menetluskulud taotleti jätta 186 euro ulatuses riigi kanda ja ülejäänud osas mõista välja Ilja Potjomkinilt. Kannatanu tsiviilhagi palus prokurör rahuldada. Kaitsja arvamusel süüdistus

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi tuleb kvalifitseerida

§ 121

lg 2 p 3 järgi, kuna lähi- või sõltuvussuhet süüdistatava ja kannatanu vahel ei olnud. Kaitsja arvamusel ei saa asjaolu, et Potjomkin ja K veetsid tihti aega koos, tõlgendada selliselt, et nendel oli lähisuhe. Neid ühendasid ainult alkoholi ühine tarvitamine, mis omakorda tõi kaasa nendevahelisi tülisid. Osa nendest kehavigastustest tekkisid süüdistatava arvamusel peamiselt ettevaatamatuse tõttu. Konflikti käigus esimese löögi tegi tavaliselt J . Kaitsja arvamusel asja materjalidega ei ole tuvastatud, millistel asjaoludel või kelle süül sai J K neid kehavigastusi, millised põhjustasid hiljem tema surma. Seega Ilja Potjomkini süü

§ 118lg 1 p 7 järgi ei ole tõendatud ja ta tuleb selles episoodis õigeks mõista.

Ei saa välistada, et süüdistuses märgitud vigastused sai kannatanu oma kasvu kõrguselt kukkumise tõttu. Selline järeldus näeb välja eriti tõenäoline, kui võtta arvesse, et J K oli diagnoositud XXX. Ajuverevalumi ja ämblikuvõrkkestaaluse verevalumi tüsistusena kannatanul tekkinud koomat ning väljakujunenud peaajuturset koos ajutüve pitsumisega saab seletada J K suure koguse alkoholi tarvitamisega süüdistuses märgitud päeval 10.08.2021. Kaitsja arvamusel ei saa välistada ka seda, et süüdistuses märgitud vigastused sai kannatanu oma kasvu kõrguselt kukkumise tõttu pärast seda kui „T andis temale 5 sigaretti, K jõi ära pitsi viina ja läks ära.“ Ei saa ka välistada, et T korterist lahkumise järel kohtus tema trepikojas kellegagi ja võttes arvesse K käitumist iseloomustavaid andmeid kogutud asjas, sai tekkida konflikt ka trepikojas. Kuna süüdistatav ei tekitanud oma tegudega tahtlikult kannatanule kehavigastusi, millised hiljem põhjustasid J K surma, asjas esitatud hagi rahuldamisele ei kuulu. Karistuse määramisel palus kaitsja võtta muu hulgas arvesse, et Ilja Potjomkinit varem vägivaldsete kuritegude eest karistatud ei ole, ta kahetseb episoodides, milliseid ta tunnistab, tema terviseseisundit ja kavatsust asuda rehabilitatsioonravile. Igal juhul prokuröri poolt pakutud 4 aastat vangistust

§ 121järgi on kaitsja arvamusel liiga suur ning sellega ei saa nõustuda.

Kaitsja on nõus prokuröri poolt pakutud menetluskulude jagamise ettepanekuga, võttes arvesse ka õigeks mõistvat kohtuotsust. Ilja Potjomkin tunnistas ennast süüdi J K kehalises väärkohtlemises kolme esimese süüdistuses kajastatud episoodi osas ning selgitas, et tal on kahju, et J niimoodi neil juhtus. Neil olid vastastikkused kaklused kogu aeg. 10. kuupäeva süüdistuse kohta § 118 järgi süüdistatav ennast süüdi ei tunnistanud, ta ei tea, mis juhtus, kuidas see juhtus ja kuidas tema veri sattus igale poole, tal oli sel päeval käsi katki lõigatud.

§ 121

järgi kahetses väga tehtut ja § 118 kohta märkis, et tal on kahju, et ei peatanud J alkoholi tarvitamast, teda ei saanud keegi peatada. KOHTU SEISUKOHT Kohus käsitleb esmalt kohtule esitatud tõendeid (I). Seejärel tuvastab kohus faktilised asjaolud, andes neile õigusliku hinnangu (II) ja selgitab süüdistatavale mõistetavat karistust (III). Pärast seda käsitleb kohus kannatanu tsiviilhagi (IV) ja lahendab muud kohtuotsuse tegemisel tõusetuvad küsimused (V). I 4

(34)1-22-797 TÕENDID Kohus luges kõik prokuröri ja kaitsja poolt kohtuistungil esitatud dokumentaalsed tõendid asjakohasteks ja lubatavateks. Seonduvalt tõendite usaldusväärsusega märgib kohus, et alust ei ole kahelda dokumentaalsete tõendite usaldusväärsuses. Kannatanu J K kohtueelse menetluses antud ütlused (kriminaaltoimik I kd, lk 115-117, 145151) võttis kohus tõendina vastu KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel. Kohtu hinnangul on täidetud KrMS § 291 lg-s 3 sätestatud tingimused ning kaitsja kohtuistungil kannatanu varasemate ütluste vastuvõtmisele vastuväiteid ei esitanud (kohtutoimik lk 76 pöördel, lk 92 pöördel), seega on tegemist asjakohaste ja lubatavate tõenditega. Sisuliselt ei vaidle kaitsepool vastu ka kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste usaldusväärsusele, vaid vaidlustab kannatanu nende väidete usaldusväärsuse, mida kannatanu on esitanud politseiametnikele ja kiirabitöötajatele ning mis kõlavad patrullpolitseiniku vormikaamera salvestistel. Nimetatud tõendid ei ole aga kannatanu ütlused. Kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlustes puudub kohtul alus kahelda vaatamata kaitsja poolt esitatud Viru Maakohtu 28.11.2019. a otsusele kriminaalasjas nr 1-19-7234 (kriminaaltoimik II kd, lk 50-63), milles Ilja Potjomkin mõisteti õigeks süüdistuses

§ 121lg 2 p 2 järgi.

Kohus märgib, et isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse hindamisel on kohtupraktikas kujunenud välja mitmed põhimõtted. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi. Kui tunnistaja on saanud kriminaalmenetluse esemeks olevatest tegudest teadlikuks kannatanu vahendusel, on tunnistajate ütlused selle kohta, mida on neile öelnud kannatanu, käsitatavad (KrMS § 66 lg-s 21 sätestatud aluste puudumisel) kaudse tõendina, mille abil tuleb kontrollida kannatanu ütluste usaldusväärsust. Samuti võib isiku ütluste usaldusväärsuse hindamisel tugineda tema ütlustevälisele selgitusele (nt eksperdile, arstile öeldu) (vt RKKKo 1-18-1247 p 37). Samuti tuleb ütluste usaldusväärsuse hindamisel uurida, millisel määral või kas üldse riimuvad need ütlused ülejäänud tõendikogumiga, samuti on teatud juhtudel kohane tõstatada küsimus ütluste nn elulise usutavuse kohta (vt RKKKo 3-1-1-49-16 p 19). Seega tuleb ütluste usaldusväärsuse hindamisel lähtuda konkreetses kriminaalasjas erinevatel menetlusetappidel antud ütlustest, samuti ütluste riimumisest ülejäänud tõendikogumiga. Ütluste usaldusväärsust ei saa üldjuhul mõjutada teises kriminaalasjas tuvastatud asjaolud, kuid kohus möönab, et muude vastuolude esinemise korral võiks ka varasem valeütluste andmine olla üheks argumendiks, et ütluste usaldusväärsuses kahelda. Nagu prokurör aga õigesti märkis ei ole J K valeütluste andmises süüdi tunnistatud. 28.11.

  1. a kohtuotsuses leidis kohus vaid, et tõsikindlalt ei leidnud kohtuliku uurimise tulemusena tõendamist see, et süüdistatav süüdistuses toodud ajal ja kohas kehaliselt väärkohtles kannatanu J K selliselt nagu süüdistusaktis talle süüks pannakse. Tunnistaja G T kohtueelses menetluses antud ütlused (kriminaaltoimik I kd, lk 188-206) võttis kohus tõendina vastu KrMS § 291 lg 1 p 3 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel tunnistaja poolt varem antud ütluse tõendina vastu võtta, kui tunnistaja ei ole võimeline ütlusi andma oma terviseseisundi tõttu. Riigikohus on küll selgitanud, et KrMS § 291 lg 1 p 3 eeldab üldjuhul haiguse diagnoosimist, mida saab teha vaid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lg-s 1 nimetatud isik (RKKKo 3-1-1-45-07, p 17.4), kuid G T puhul ei ole küsimus selles, et ta oleks ootamatult haigestunud ning sellest tulenevalt võimetu kohtuistungile ilmuma. Vaidlus puudub selles, et G T kõne oli juba sündmuste ajal
  2. aastal häiritud ja temast arusaamine oli raskendatud. Viited sellele, et G T on raskusi kõnelemisega ja temast on raske aru saada, sisaldusid juba kohtus eelnevalt uuritud tõendites. Nimelt 23.03.
  3. a kohtuistungil vaadeldud vormikaamera salvestiselt nähtub, et G T ei saa ise politseiametniku küsimustele vastata (kohtutoimik lk 77 ja 77 pöördel, 5

(34)1-22-797 kriminaaltoimik kd I, lk 157, 159-170). Tunnistaja E T ütlustest nähtuvalt oli üks korteris olnud meesterahvas kõnedefektiga seoses insuldi või infarktiga, temast oli raske aru saada (kohtutoimik lk 76). Ka 11.08.
  1. a asitõendi vaatlusprotokollist koos selle lisaks oleva DVD+R plaadiga (videosalvestis P32079 [10.08.2021 22_36_06] alates 05.06 minutist kuni 05.23 minutini, kohtutoimik lk 62) nähtuvalt on G T kõnest raske aru saada. Tunnistaja J E ütluste kohaselt korteriomanik (G T ) oli vist kas haige või tal oli insult, ta rääkis väga halvasti ja temaga oli väga keeruline suhelda. Prokuröri küsimusele Kas teil õnnestus selle korteri peremehega siis suhelda ikkagi kuidagi, vastas tunnistaja J E Ei. Tal oli suhtlus rikutud, ta vaid mõmises (kohtutoimik lk 59). 23.03.2022 kohtuistungil esitas prokurör kohtule koos taotlusega võtta tõendina vastu G T kohtueelses menetluses antud ütlused ka hoolekandeasutuse „S “ tugiisiku 18.03.
  2. a vastuse päringule, millest nähtub, et G T kõne on praktiliselt arusaamatu, G T saab aru, millest talle räägitakse, kuid ta ei saa vastata (kriminaaltoimik I kd, lk 69). Kohus veendus G T ülekuulamise videosalvestisega tutvudes, et temast arusaamine oli juba 26.08.2021 raskendatud (kriminaaltoimik kd 1, lk 188). Kuivõrd G T kõne on nüüdseks vastuskirja kohaselt praktiliselt arusaamatu ka tugiisikule, kes seni oli võimeline teda tõlkima, siis jääb kohus oma seisukoha juurde, et esineb KrMS § 291 lg 1 p 3 tulenev alus G T kohtueelses menetluses antud ütluste vastuvõtmiseks. Kohtul puudub igasugune alus kahelda, et tugiisiku vastus ei oleks objektiivne ning olukorras, kus tunnistajaga igapäevaselt suhtlev isik ei ole võimeline tema kõnest aru saama, on selge, et tunnistaja kõnest arusaamisega oleks raskusi nii kohtunikul, rahvakohtunikel kui ka menetlusosalistel. Seega esinevad kohtu hinnangul objektiivsed asjaolud, mille tõttu G T teabe saamine tavapärasel viisil (kohtulikul arutamisel ristküsitluse käigus) on tõepoolest võimatu ning tema kohtueelses menetluses antud ütlused on tõendina lubatavad. Vaidlust ei ole ka selles, et ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses, kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks ning tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid ehk täidetud on KrMS § 291 lg 3 sätestatud tingimused. Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et kaitsja viitas kaitsekõnes ka ise korduvalt G T ütlustele kui usaldusväärsetele (kohtutoimik 131 pöördel-133). Tunnistajate G V (kohtutoimik lk 49-52 pöördel), V M (kohtutoimik lk 53-57 pöördel), J E (kohtutoimik lk 58-60), E T (kohtutoimik lk 75 pöördel-76 pöördel), K K (kohtutoimik lk 78-82), E P (kohtutoimik lk 82-86), O M (kohtutoimik lk 95 pöördel-101), N L (kohtutoimik lk 101-103 pöördel), N R (kohtutoimik lk 103 pöördel-106), L P (kohtutoimik lk 112-116 pöördel), kannatanu T R (kohtutoimik lk 93-95 pöördel), eksperdi J T (kohtutoimik lk 69 pöördel-73) ning süüdistatava Ilja Potjomkini ütlused (kohtutoimik lk 117 pöördel-121 pöördel) on samuti asjakohased ja lubatavad. Ütluste usaldusväärsusele ja tõendamisväärtusele annab kohus hinnangu kõiki tõendeid kogumis analüüsides kohtuotsuse põhjendavas osas. II FAKTILISED ASJAOLUD JA ÕIGUSLIK HINNANG Süüdistus

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi 10.

aprilli 2021. a episood Süüdistuse kohaselt lõi Ilja Potjomkin 10.04.2021 kella 23.21 paiku XXX oma elukaaslasele J K peaga näkku ja seejärel käega vastu pead, millega tekitas J K füüsilist valu ja hematoomi parema silma ümber. 6

(34)1-22-797 J K poolt kohtueelses menetluses kannatanuna antud ütlustest nähtuvalt on ta 11.04.2021 uurijale selgitanud, et 10.04.2021 kella 20.00 paiku ta tuli külla aadressile XXX (korteri numbrit ei mäletanud). Seal elavad tema tuttavad G T ja G (perekonnanime ei teadnud). Nad hakkasid koos viina tarvitama. Hiljem (täpsemalt ei mäleta) tuli korterisse tema elukaaslane Ilja Potjomkin ja palus kannatanul minna koos temaga õue. J K läks ütluste kohaselt koos Ilja Potjomkiniga õue, G ja G jäid korterisse. Ilja kohe hakkas kannatanuga tülitsema, kuna ta lahkus kodust ilma tema nõusolekuta. J K saatis igaks juhuks häälsõnumi oma õele O M , paludes tal kutsuda politsei. Mis toimus edasi, J K rääkida ei soovinud (kriminaaltoimik I kd, lk 115-117). Kohtuistungil andis tunnistaja O M ütlusi (kohtutoimik lk 95 pöördel-101), et
  1. aprillil ta ise kutsus politsei välja, sest J K palus tal seda teha. Saatis häälsõnumi O , kutsu politsei, ta peksab mind, pani sinika silma alla. Ja saatis ka pildi koos häälsõnumi ja videoga. Kui tunnistaja sõnumi sai, siis ta hakkas politseid välja kutsuma. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust kinnitab 06.09.
  2. a asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt helistas O M häirekeskusesse 10.04.2021 kell 23.
  3. Teataja sõnul aadressil XXS teisel korrusel kohe vasakul meesterahvas peksab naisterahvast (kriminaaltoimik I kd, lk 157, 159, tõlge 165-166). Kuigi kõne kellaaja osas erineb tunnistaja ütlus vaatlusprotokollis kajastatud häirekeskusesse saabunud kõne kellaajast (tunnistaja sõnul hakkas politseid välja kutsuma 23.47), on tunnistaja öelnud, et tegi 2 kõnet ning arvestades seejuures ka sündmusest möödunud aega, ei anna paarikümne minutiline eksimus kellaajas alust tunnistaja ütluste usaldusväärsuses kahelda. Tunnistaja ütlused riimuvad selles osas nii J K ütlustega kui ka 06.09.
  4. a asitõendi vaatlusprotokolliga. 06.09.
  5. a asitõendi vaatlusprotokollist (patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestis 10.04.2021, kriminaaltoimik kd I, lk 157, 159-170) nähtuvalt saabusid politseinikud sündmuskohale 10.04.2021 kell 23.
  6. Politseinikud sisenesid korterisse nr XX. Küsimusele Mis toimub, vastas J K Noh, inimene lööb mind. Vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevalt videosalvestiselt nähtub, et korteris oli 4 inimest. Kaks naisterahvast istusid laua taga, kaks meesterahvast istusid diivanil. Kindlaks oli tehtud, et korteris viibis Ilja Potjomkin, G T , G V ja J K (kannatanu). Lööjana viitas J K Ilja Potjomkinile. Politseiametniku küsimusele Kuidas tema teid lõi, kas rusikatega, vastab kannatanu pead raputades Peaga. Videosalvestuse 07.55 minutil ütleb kannatanu, et Tuli andis vastu kõrvu! Tänaval, lõi peaga. Vaatlusprotokolli lisaks olevalt videosalvestiselt on näha, et J K osutab samal ajal oma paremale silmale. 11.04.2021 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et Ilja Potjomkin peeti kahtlustatavana kinni 10.04.2021 kell 23.50 XXX (kriminaaltoimik lk 108-114). Patrullpolitseinikuna sündmuskohal viibinud E T ütlustest (kohtutoimik lk 75 pöördel-76 pöördel) nähtuvalt oli väljakutse seotud lähisuhtevägivallaga. Et naisterahvas sai oma elukaaslaselt peksa. Tema saabudes oli korteris neli inimest, sh kahtlustatav Ilja, kelle tunnistaja kohtusaalis ära tundis. Oli näha, et J on näopiirkonnas vigastused, vigastus parema silma piirkonnas, ja siis oli näha, et midagi ikkagi tal juhtus. Kannatanu kohe ütles, et Ilja teda peksis ja lõi näkku. Kohtuistungil tunnistas Ilja Potjomkin ka ise enda süüd selle episoodi osas, mäletab, et hakkasid riidlema ja siis sõnad muutusid füüsilisteks löökideks nii tema kui kannatanu poolt (kohtutoimik lk 118, 119). Oma tegevusega tekitas süüdistatav kannatanule tervisekahjustuse, mis on tõendatud 11.04.
  7. a isiku läbivaatuse protokolliga, millest nähtuvalt tuvastati J K läbivaatusel parema silma hematoom, protokollile on lisatud fototabel, fotodel on J K parem silm kinni 7
(34)1-22-797 paistetanud ning silma ümbruses on selgelt tuvastatav hematoom (kriminaaltoimik I kd, lk 118123). Puutuvalt süüdistatavale inkrimineeritavale teole õigusliku hinnangu andmisse selgitab kohus, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKKo 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Isiku läbivaatuse protokolli lisaks olevaid fotosid vaadates puudub kohtul alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, samuti tundub see reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud

§ 121

ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o nii teise inimese tervise kahjustamine kui ka valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Seega on eeltoodud ja omavahel riimuvate tõenditega tõendamist leidnud, et oma tegevusega põhjustas süüdistatav kannatanule valu ja tervisekahjustuse, s.o parema silma hematoomi. Lähtudes eeltoodust on täielikult tõendatud, et Ilja Potjomkin pani 10.04.2021 kella 23.21 paiku XXX maja juures J K suhtes toime füüsilist valu ja kehavigastusi põhjustanud kehalise väärkohtlemise. Kuigi süüdistuse kohaselt on tegu toime pandud XXX, siis asjas uuritud tõenditest nähtub, et kehaline väärkohtlemine leidis aset õues, misjärel mindi korterisse XXX ning Ilja Potjomkin peeti hiljem kinni nimetatud aadressil. Tegemist on vähetähtsa kõrvalekaldega süüdistuses märgitud asjaoludest ning see ei muuda süüdistuse aluseks oleva teo põhisisu.

§ 121

süüteokoosseis eeldab, et tegu on toime pandud tahtlikult, s.o vähemalt kaudse tahtlusega. Kuriteo asjaoludest ning kirjalikest tõenditest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime kavatsetult, sest oli teadlik, et selline temapoolne tegevus põhjustab kannatanule valu, ning vähemalt kaudse tahtlusega tekitas ta kannatanule ka kehavigastused, sest pidas võimalikuks, et kannatanut peaga näkku silma piirkonda lüües tekitab kannatanule vigastuse. Seejuures on üldteada ja ka keskmisele inimesele raskusteta tajutav, et nägu, sh silma piirkond on õrn piirkond ja sellele piirkonnale suunatud füüsiline jõud, antud juhul peaga silmapiirkonda löömine, põhjustab intensiivsemat valu ja tekitab kergemini vigastusi (hematoomid), kui näiteks keha piirkonda suunatud jõud. Lähisuhte ja korduvuse osas võtab kohus seisukoha 14.07.

  1. a episoodi lõpus.
  2. aprilli kuni
  3. mai
  4. a episood Süüdistuse kohaselt Ilja Potjomkin, olles 10.04.2021 juba oma elukaaslase J K suhtes kehalise väärkohtlemise toime pannud, täpselt tuvastamata kuupäeval vahemikus 10.04 kuni 19.05.2021 XXX maja ees tiris J K juustest ja peksis teda käte ja jalgadega, tekitades sellega J K füüsilist valu. Peamiseks otseseks süüstavaks tõendiks on tunnistaja N R ütlused, millest nähtuvalt nägi ta millalgi
  5. aastal aknast, et Ilja Potjomkin tiris J K juustest, kuupäeva ja kuud ta ei mäletanud, kuid mäletas, et oldi jopedes. Talv see ei olnud, pidi vist olema kevad, kuna see oli enne
  6. augustit, kui J K suri. Tunnistaja nägi, et Ilja Potjomkin tassis J K juustest. Prokurör avaldas tunnistaja kohtueelsel menetluses antud ütlused – „Sel päeval purjus I. Potjomkin tassis K juustest, lõi teda kätega vastu pead ja keha, ja jalgadega“ – ning tunnistaja kinnitas, et siis ta mäletas sündmusi paremini ja just nii oli – nimelt nägi ta, et lisaks juustest tirimisele Ilja Potjomkin ka lõi J K rusikate ja jalgadega (kohtutoimik lk 105-105 pöördel). Tunnistaja ütluste usaldusväärsusele viitavad kaudselt ka tunnistaja O M ütlused, kes on kohtuistungil selgitanud, et nägi J uuesti
  7. kuupäeval (aprillis 2021) ning nägi tal sinikaid 8

(34)1-22-797 kehal, näol. Kehal olid koguaeg sinikad, igakord tekkisid uued, kätel, näol. Prokuröri küsimusele Pärast 13.04, millal te järgmine kord saite teada, et J kallal oli vägivalda tarvitatud, vastas tunnistaja See oli väga tihti (kohtutoimik 96 pöördel). Lisaks viitavad ka teised isikulised tõendiallikad sellele, et J K oli koguaeg sinikates. Nii on kannatanu T R andnud kohtuistungil ütlusi, et
  1. aasta oli õudne aasta, tütar oli koguaeg sinikates, neid oli näha. Väga tihti nägi tal näol sinikaid. Kui Ilja Potjomkinit ei olnud tema elus, siis J K nägi hea välja. Samuti selgitas T R , et J K on talle rääkinud, et Ilja lööb teda mitte millegi eest. T R märkas, et J olid sagedasti sinikad
  2. aastal, siis ta hakkas elama Ilja Potjomkiniga, enne seda tal sinikaid ei esinenud (kohtutoimik lk 94). Lisaks on tunnistaja N R isikuna, kes elab samuti XXX majas ning tundis J K kolm aastat või rohkem, andnud ütlusi, et väga tihti nägi J K sinikaid, et sinikad ei läinud veel üle, kui kõrvale tekkisid juba uued (kohtutoimik lk 104). Kohtuistungil tunnistas Ilja Potjomkin ka selles episoodis end süüdi (kohtutoimik lk 118), tunnistas, et on võimalik, et ajavahemikul aprillist maini XXX maja juures tiris J K juustest ja peksis teda kätega (kohtutoimik tl 119 pöördel). Nagu eelnevalt märgitud, on valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKKo 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKKo 3-1-1-50-13 p 12). Arvestades tunnistaja N R poolt kirjeldatud asjaolusid puudub kohtul igasugune alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises. Juustest tirimisel ning käte ja jalgadega peksmisel valu tundmine tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud

§-s 121 ettenähtud koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Kuriteo asjaoludest ning tunnistaja ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime kavatsetult, sest oli teadlik, et selline temapoolne tegevus põhjustab kannatanule valu Samuti teadis ta ka oma eelneva elukogemuse pinnalt, et ilmselgelt kannatanust füüsiliselt tugevama isikuna teda juustest tirides ja käte- ning jalgadega lüües tunneb kannatanu valu. Lähtudes eeltoodust on kohtu hinnangul tõendatud, et Ilja Potjomkin pani täpselt tuvastamata kuupäeval vahemikus 10.04 kuni 19.05.2021 XXX maja ees J K suhtes toime füüsilist valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise. Lähisuhte ja korduvuse osas võtab kohus seisukoha 14.07.

  1. a episoodi lõpus.
  2. juuli
  3. a episood Ilja Potjomkinit süüdistatakse ka selles, et tema, olles 10.04.2021 ja vahemikus 10.04.2021 kuni 19.05.2021 juba oma elukaaslase J K suhtes kehalise väärkohtlemise toime pannud, 14.07.2021 kella 03.48 paiku XXX korteris haaras J K jõuliselt kätest ning peksis teda rusikatega pähe ja kehasse, millega tekitas J K rohkeid verevalumeid. J K 15.07.2021 ütluste kohaselt 13.07.2021, kellaaega kannatanu ei mäletanud, korteris XXX Potjomkin haaras teda käsivartest, lõi vastu paremat õlga [v õlavart], tal oli väga valus. Jälle tekkisid sinikad. Ta kutsus jälle politsei välja. Ta ei teadnud, milles oli konflikti põhjus. Selle juures viibis G T . Kannatanul olid enda sõnul käed sinikates, kuid politseitöötajad Potjomkinit kinni ei pidanud, vaid soovitati lihtsalt uksi mitte avada (kriminaaltoimik I kd, lk 145-151). 9

(34)1-22-797 Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab 06.09.
  1. a asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega, millest nähtuvalt 14.07.2021 kell 03.08 on tehtud häirekeskusesse kõne. Kõne on tehtud telefoninumbrilt XXX (15.07.
  2. a kannatanu ülekuulamise protokolli kohaselt on tegemist J K kuuluva telefoninumbriga ning protokolli lisaks olevalt salvestiselt on kuulda, et teataja ütleb ka oma isikukoodi ja nime – J K ). Teataja küsib, kas on võimalik kutsuda politsei aadressile XXX, seal on meesterahvas Ilja Potjomkin, kes teda pidevalt lööb. Häirekeskuse ametniku küsimusele Kas tema täna teile ka midagi füüsilist tegi, kas lõi või midagi? Vastab teataja Nii, et sinikaid näha ei jääks (kriminaaltoimik kd I, lk 157; 159-170). Asjaolu, et kannatanu on oma ütlustes nimetanud sündmuse kuupäevaks 13.07.2021 ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseks, kuivõrd asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt leidis sündmus aset 13.07.2021 vastu 14.07.2021 öösel, seega pole midagi tavapäratut selles, et kannatanu mäletas sündmuse toimumise ajana eelnenud päeva. 06.09.
  3. a asitõendi vaatlusprotokollist (patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestis 14.07.2021) nähtub, et politseinikud saabusid sündmuskohale 14.07.2021 kell 03.
  4. Politseiametnikud sisenesid korterisse nr XX, kus ametnik suhtleb J K , kes räägib sellest, et tema elukaaslane Ilja Potjomkin lööb teda pidevalt ning osutab paremal rangluul olevale verevalumile, mis kannatanu sõnul tekitati nüüd. Pärast vestlust avaldajaga vestleb politseiametnik läbi suletud ukse Ilja Potjomkiniga, kes keeldub ust avamast ning avaldab, et mingit vägivalda tema J K suhtes ei rakendanud (kriminaaltoimik kd I, lk 157; 159-170). 15.07.
  5. a isiku läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati J K palju erineva suurusega ja eri värvi – hallist kuni ere-tumepruuni värvi – hematoome mõlema käe käsivartel ja õlgadel [v õlavartel], kaks väikest hematoomi kõhu alaosas, halvasti märgatav hematoom vasaku silma piirkonnas. Nimetatud hematoomid on nähtavad ka läbivaatuse protokollile lisatud fototabelist (kriminaaltoimik I kd, lk 131-144). 29.07.2021 on teostatud J K kohtuarstlik ekspertiis, mille kohaselt eksperdiarvamuse kohaselt esinesid J K järgmised vigastused: hulgalised verevalumid näol, kehatüvel ja ülajäsemetel, mis tekkisid kõva tömbi eseme toimest, võimalik, et löökidest ja sõrmedega haaramisest; verevalumite iseloomu ja värvi põhjal arvas ekspert, et need tekkisid erineval ajavahemikul (5st kuni 10 ööpäevani), mida pole võimalik täpselt määrata. Need vigastused ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust (kriminaaltoimik I kd, lk 152-156). Kannatanu ütluste usaldusväärsusele viitavad ka T R ütlused, et viimasel korral oli ta J koos augustikuus abikaasa juubelil, T R palus J K minna sauna ja kui ta tol ajal võttis riidest lahti, siis kogu kehal olid sinikad. Viimati nägi T R J K
  6. augustil, ka siis olid tal sinikad, ta oli kõvasti meigitud, vasakul pool olid sinikad ja paistetus (kohtutoimik lk 94). Ka tunnistaja K K kinnitas kohtuistungil, et ta nägi ema (J K ) sinikaga silma all viimati enne tema surma
  7. juulil (kohtutoimik lk 81). Samuti on ta öelnud, et emal olid koguaeg sinikad, kätel, siis olid jalgadel, siis olid kõhul. Ja näol koguaeg sinikad (kohtutoimik lk78 pöördel).
  8. aastal tal sinikaid ei olnud, kõik algas siis, kui Ilja Potjomkin vanglast välja sai (kohtutoimik lk 81). Kuigi kannatanu J K ütluste kohaselt haaras Ilja Potjomkin teda vaid käsivartest ja lõi vastu paremat õlga [v õlavart], tõendavad tunnistajate ütlused, isiku läbivaatuse protokoll ja kohtuarstlik ekspertiis, et füüsiline vägivald oli tunduvalt intensiivsem ning selle tagajärjel tekkisid J K näole ja kehale hulgalised verevalumid. Kohtuarstliku ekspertiisi kohaselt tekkisid verevalumid kõva tömbi eseme toimest, võimalik, et löökidest ja sõrmedega haaramisest. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et Ilja Potjomkin mitte üksnes ei haaranud J K käsivartest ega löönud vastu paremat õlga, vaid nagu süüdistuses kirjeldatud haaras J K jõuliselt kätest ning 10
(34)1-22-797 peksis teda rusikatega pähe ja kehasse, millega tekitas J K kehatüvele ja ülajäsemetele. rohkeid verevalumeid näole, Kohtuistungil tunnistas Ilja Potjomkin ka selles episoodis end süüdi (kohtutoimik lk 118), kuigi märkis, et sündmuse täpsemaid asjaolusid ei mäleta, kuna iga päev jõi detsembri algusest kuni kinnipidamiseni (kohtutoimik lk 119 pöördel). Lähtudes eeltoodust on kohtu hinnangul tõendatud, et Ilja Potjomkin pani 14.07.2021 XXX korteris J K suhtes toime füüsilist valu ja kehavigastusi põhjustanud kehalise väärkohtlemise. Süüdistuse kohaselt on kuriteo ajaks 14.07.2021 kella 3.48 paiku, kuid 06.09.
  1. a asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et kõne häirekeskusele tegi J K 14.07.2021 kell 3.08 ning politsei saabus sündmuskohale kell 3.
  2. Seega nähtub uuritud tõenditest, et tegu on toime pandud 14.07.2021 kella 3.08 paiku ehk enne J K kõne häirekeskusele. Tegemist on vähetähtsa kõrvalekaldega süüdistuses märgitud asjaoludest ning see ei muuda süüdistuse aluseks oleva teo põhisisu. Nagu eelnevalt märgitud, on valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKKo 3-1-1-48-04, p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Kannatanu J K on oma 15.07.
  3. a ütlustes selgitanud, et Potjomkin haaras teda käsivartest, lõi vastu paremat õlga [v õlavart], tal oli väga valus. Isiku läbivaatuse protokollile ja kohtuarstlikule ekspertiisile tuginedes puudub ka kohtul alus kahelda kannatanu poolt avaldatus, et ta tundis haaramise ja löökide tagajärjel valu, samuti arvestades J K tuvastatud vigastusi tundub see reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud

§ 121

ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o nii teise inimese tervise kahjustamine kui ka valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Seega on eeltoodud ja omavahel riimuvate tõenditega tõendamist leidnud, et oma tegevusega põhjustas süüdistatav kannatanule valu ja tervisekahjustuse, s.o hulgalised verevalumid näol, kehatüvel ja ülajäsemetel.

§ 121

süüteokoosseis eeldab, et tegu on toime pandud tahtlikult, s.o vähemalt kaudse tahtlusega. Kuriteo asjaoludest ning kirjalikest tõenditest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Puudub igasugune tõsiseltvõetav kahtlus selles, et süüdistatav tahtis kannatanut mitu korda lüüa ning tegigi seda, tekitades kannatanule füüsilist valu. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga, sest Ilja Potjomkin oli teadlik, et J K jõuliselt kätest haaramine ning tema rusikatega pähe ja kehasse peksmine põhjustab kannatanule valu ning kehavigastused. Seejuures on üldteada ja ka keskmisele inimesele raskusteta tajutav, et inimesest jõuliselt haarates ja teda rusikatega pekstes tekitab ta intensiivset valu, mille tagajärjel tekivad vähemalt hematoomid. Eeltoodut arvestades ei nõustu kohus kaitsjaga, et osad vigastused on põhjustatud ettevaatamatusega.

§ 121

lg 2 p 2 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Lähisuhe on kahe või rohkema inimese vaheline pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhe, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtele on iseloomulik omavaheline tundeseotus, sh pere-, sõprus-, paari- ja armastussuhted. Lähisuhe võib, kuid ei pea sisaldama füüsilist lähedust (554 SE Riigikogu XII koosseis). Seega lähisuhte olemasolu ei sõltu sellest, kas osapooled jagavad elukohta, kuid kui osapooled jagavad ka elukohta, siis seda enam on alust eeldada lähisuhet, kuivõrd siis saab jaatada ka sotsiaalset ja emotsionaalset sidet inimeste vahel. 11

(34)1-22-797 J K poolt kohtueelses menetluses kannatanuna antud ütlustest nähtuvalt on ta 11.04.2021 uurijale selgitanud, et elab aadressil XXX koos oma elukaaslase Ilja Potjomkiniga (kriminaaltoimik I kd, lk 117). Ka kannatanu ülekuulamise protokolli ankeetandmete kohaselt on J K avaldanud, et kahtlustatav on tema elukaaslane (kriminaaltoimik I kd, lk 115), mistõttu on menetleja selgitanud kannatanule ka õigust keelduda ütluste andmisest oma elukaaslase suhtes. Kahtlustatavana kinnipidamisel 10.04.2021 on Ilja Potjomkin protokolli kohaselt samuti oma aadressiks nimetanud XXX ehk J K poolt nimetatud elukoha aadressi (kriminaaltoimik I kd, lk 108). 06.09.
  1. a asitõendi vaatlusprotokollist (patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestis 10.04.2021, kriminaaltoimik kd I, lk 157, 159-170) nähtuvalt salvestise 05.46 minutil küsib politseiametnik Ilja Potjomkinilt, millised on tema suhted kannatanuga. Ilja Potjomkin vastab mina elasin temaga, ametniku küsimusele, endine, vastab Ilja Potjomkin ja elan (st praegune). Kannatanu 15.07.2021 ülekuulamise protokolli kohaselt on J K selgitanud, et elab Ilja Potjomkiniga vabaabielus umbes 4 aastat. Elavad koos siis, kui Potjomkin viibib vabaduses. Viimati Potjomkin vabanes 20.10.2020, pärast mida nad elasid temaga aadressil XXX (kriminaaltoimik I kd, lk 145-151). Tunnistaja G T ütluste kohaselt hakkasid Ilja Potjomkin ja J K tema juures XXX elama pärast Potjomkini vabanemist, aga ei elanud pidevalt, kord J juures, kord tema, G T , juures (kriminaaltoimik I kd, lk 188; 189-206). Ka kohtus ülekuulatud tunnistajate ütlused viitavad selgelt sellele, et J K ja Ilja Potjomkini vahel oli lähisuhe. Tunnistaja V M andis kohtuistungil ütlusi, et J K ja Ilja Potjomkin käisid koos G T juures, suurema osa ajast veetsid G T korteris. Tunnistajale jäi mulje, et elasid nagu perepaarina, kuna mitu korda nägi, et nad käisid ja embasid üksteist ja suudlesid (kohtutoimik lk 53 pöördel). Kuigi süüdistatav väitis kohtuistungil, et see tunnistaja oli koguaeg purjus (kohtutoimik lk 119 pöördel), siis kohtul puudub alus tunnistaja ütlustes kahelda, kuivõrd kohtuistungil oli tunnistaja kaine ja rääkis, mida ta on näinud ja mida mäletab ning tunnistaja ütlused riimuvad ka teiste tunnistajate poolt tajutuga. Tunnistaja K K (kannatanu J K tütar), ütluste kohaselt elasid J K ja Ilja Potjomkin koos pikalt – rohkem kui kaks aastat.
  2. aastal elasid samuti koos, alguses XXX ja pärast elasid koos sõbra juures XX tänaval, XX tänavale asusid elama suvest. Tunnistaja ütles ka, et ema oli talle rääkinud, et armastab Ilja Potjomkinit väga (kohtutoimik lk 78 pöördel, lk 80 pöördel). Ka tunnistaja E P andis kohtuistungil ütlusi Ilja Potjomkini ja J K omavaheliste suhete kohta, nimelt, et nad olid paar. Nad elasid koos. Siis vahepeal riidlesid ja läksid lahku, siis tulid tagasi kokku, nagu tavaline paar (kohtutoimik lk 83). Selles osas puudub kohtul alus kahelda tunnistaja E P ütluste usaldusväärsuses. Kannatanu T R , kes oli J K ema, on samuti kohtuistungil märkinud, et J K ja Ilja Potjomkin elasid koos. Nad olid koos juba
  3. aastal ja siis Ilja pandi vanglasse ja ta puudus tütre elus. Siis ta tuli jälle vanglast välja ja siis nad elasid juba reaalset elu. 2021 kevadel ja suvel elasid nad koos. J oli oma elukoht, kuid nad ei elanud seal, nad elasid kuskil teises korteris, kus neil oli hea koos elada, nad vist elasid sõbra juures, maja asus XX tänaval (kohtutoimik lk 93 pöördel). Tunnistaja O M (kannatanu J K õde) on samuti öelnud, et Ilja Potjomkin ja J K olid elukaaslased, neil oli vabaabielu (kohtutoimik lk 96). Samuti on tunnistaja öelnud, et nad elasid ühiselt tema (J K ) korteris, siis kui Ilja Potjomkin vabanes, siis elasid koguaeg selles korteris, aga üks või kaks viimast kuud elasid XX tänaval (kohtutoimik lk 100). Tunnistaja N L , kes elab aadressil XXX ehk samas trepikojas, kus G T , ütles kohtuistungil, et augusti alguses elas J koos Iljaga G T korteris (kohtutoimik lk 101 pöördel). Tunnistaja N R on samuti andnud ütlusi, et temale jäi mulje, et Ilja Potjomkin oli J K noormees, neil olid lähedased suhtes (kohtutoimik lk 104). 12
(34)1-22-797 10.04.2021 XXX sündmuskohal käinud tunnistaja E T ütluste kohaselt mäletas ta, et küsis kannatanult, kas ta soovib ütlusi anda, mille peale kannatanu vastas, et ei, praegu ei taha, sest mind nagunii kutsutakse jaoskonda. Ja vastas ka, et ei taha, kuna ta armastab Iljad ja samuti rääkis, et kardab teda (kohtutoimik lk 76). Ka tunnistaja L P , kes on Ilja Potjomkini ema ja kelle ütlustega kaitsepool soovis tõendada lähisühte puudumist, on andnud ütlusi, et Ilja Potjomkin vabanes vanglast oktoobris 2020 ja elas kodus, aga mitte kaua, oktoobrist peaaegu detsembri lõpuni. Pärast seda ta aimab, et nad kohtusid kuskil J . Kaks korda nägi ta seejuures J ka G T korteris, tavaliselt ta lamas diivanil, tõstis vaid pead, et tervitada, kuna oli väga purjus. Tunnistaja käis XX aadressil kord nädalas või kord kahe nädala jooksul, viis toitu ja võttis riideid pesemiseks. Kui ta kohale tuli, nad (s.o J K ja Ilja Potjomkin) tulid koos alla toidu järgi. Üks kord tuli üks välja, teinekord kahekesi või koeraga. J ise helistas tihti tunnistajale, et tal on abi vaja. Samuti on tunnistaja andnud ütlusi, et Ilja jalutas tihedamini koeraga, kuna J oli sellises seisundis, et ei saanud isegi koeraga jalutada. Ka on tunnistaja ise kinnitanud, et arvab, et J oli emotsionaalne sõltuvus Ilja Potjomkinist. Tunnistaja andis ka ütlusi, et nad (s.o J K ja Ilja Potjomkin) käisid Narvas, tulid tunnistaja juurde ja sõid tema juures ja jõid teed, see oli juuni lõpp, juuli algus. Nad käisid koos Narvas dressikomplekti ostmas. Kui tunnistaja läks J K retseptiravimeid välja ostma, siis J K ID-kaardi tõi talle Ilja Potjomkin jalgrattaga (kohtutoimik lk 112 pöördel-113, lk 116). Kõik eeltoodu aga pigem viitab just sellele, et Ilja Potjomkini ja J K vahel olid lähedased suhted ning nad veetsid suurema osa oma ajast koos. Ilja Potjomkin on ise kohtuistungil öelnud, et tema ise elas alates detsembrist G T juures XXX. Kevadest, aprilli algusest, hakkas seal käima ka J K . Suve algusest hakkas seal ka ööbima. Hiljem kolis G V juurde elama vastaskorterisse (kohtutoimik lk 118). Süüdistatav on ka väitnud, et temal J K mingeid suhteid enam ei olnud, J elas noormehega ja kui see noormees pandi kinni, siis J tuli elama XX. Seda, et J K oleks olnud mõne teise noormehega lähisuhet (armastussuhet), ei kinnita aga ükski J K lähedane ega ka ükski teine kohtus ülekuulatud tunnistaja, seega peab kohus süüdistatava seda väidet ebausaldusväärseks ja jätab selle tõendikogumist välja. 11.08.
  1. a asitõendi vaatlusprotokollist nähtub tõepoolest, et J K on siis ka ise selgitanud, et Ilja Potjomkin on tema endine elukaaslane ning on öelnud, et tema elab G juures ja kodus, samas videosalvestiselt nähtuvalt ütleb ta siiski, et on elukaaslased (kriminaaltoimik I kd, lk 158, 171-181). Ka tunnistaja K K on kohtuistungil andnud ütlusi, et nad (Ilja Potjomkin ja J K ) suve alguses hakkasid seal ühetoalises korteris koos elama ja siis keset suve kolisid lahku, kuna ema kirjutas Ilja Potjomkini peale avalduse ja tal oli distants määratud. Ema elas naabri juures ja tema (Ilja Potjomkin) elas vastaskorteris (kohtutoimik lk 80 pöördel). Seega viitavad uuritud tõendid, et mingil hetkel suve keskel J K tõepoolest kolis vastaskorterisse, kuid esmalt ei saa sellest järeldada, et koheselt lõppes ka emotsionaalne side. Nagu eelnevalt märgitud, ei eelda lähisuhe alati ühist elukohta. Erinevad tunnistajad, sh kannatanu lähedased, on kinnitanud, et Ilja Potjomkini ja J K vahel olid paarisuhted, mitmed tunnistajad on öelnud, et J oli ise öelnud, et armastas Iljad, nad olid paar. Samuti viitavad asjas kogutud tõendid sellele, et ka pärast vastaskorteritesse kolimist viibisid J K ja Ilja Potjomkin sagedasti koos. Nii on ka Ilja Potjomkin 10.08.
  2. a sündmuste osas kohtuistungil selgitanud, et ta kohtus J K 10.08.2021 G T juures, J ei lahkunudki sellest korterist, ööbis selles korteris, käis ka G juures või enda juures ja siis meile tagasi (kohtutoimik lk 118-118 pöördel). Teiseks märgib kohus sedagi, et kõik kehalise väärkohtlemise episoodid leidsid aset enne seda, kui J K väidetavalt G V juurde kolis. Seega asub kohus kokkuvõtvalt seisukohale, et Ilja Potjomkini ja J K vahel oli 10.04.2021-14.07.2021 ehk perioodil, mil Ilja Potjomkinile heidetakse ette J 13
(34)1-22-797 K kehalist väärkohtlemist, lähisuhe ning suurema osa süüdistuses kajastatud ajaperioodist jagasid nad ka ühist elukohta. Kuna Ilja Potjomkin on eeltoodust tulenevalt seega pannud J K suhtes kehalise väärkohtlemise toime lähisuhtes korduvalt, s.o 10.04.2021, ajavahemikul 10.04.2021 kuni 19.05.2021 ja 14.07.2021, siis on tema tegu õigesti kvalifitseeritud

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud ühegi eeltoodud episoodi osas. Ilja Potjomkin oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu

§-s 34 sätestatud asjaolusid. 05.11.2021. a ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 111 nähtub, et Ilja Potjomkin kannatab alkoholisõltuvuse all. Temaga seotud kuritegude toimepaneku ajal ei esinenud tal mingeid psühhootilisi ilminguid, mis välistaksid võimet oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. Tema käitumine oli tingitud alkoholijoobest (kriminaaltoimik I kd, lk 182-187). Samuti puuduvad Ilja Potjomkini puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on Ilja Potjomkini teod koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Ilja Potjomkin pani toime

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Süüdistus

§ 118

lg 1 p 7 järgi Süüdistuse kohaselt peksis Ilja Potjomkin 10.08.2021 J K rusikatega ning lõi teda peaga vastu keskkütteradiaatorit. Sellest sai J K rohkeid verevalumeid peal, kätel ja kehal ning lisaks kõvakelmealuse ajuverevalumi suuraju parema poolkera pinnal ja ämblikuvõrkkestaaluse verevalumi paremal pool oimusagara piirkonnas, mille tüsistusena tekkis kannatanul kooma ning kujunes välja peaajuturse koos ajutüve pitsumisega. Nende vigastuste tagajärjel kannatanu J K suri 11.08.2021 kell 12.06. Kohtuvaidlustes märkis kaitsja, et süüdistusest ei nähtu, kus paiknes radiaator, mille vastu J K pead löödi. Kohus möönab, et süüdistusakti p-s 17 ei ole korratud kuriteo toimepanemise kohana XXX korterit nagu see on välja toodud süüdistusakti alguses kuriteo asjaolude kirjelduses, kuid oluline on silmas pidada, et teo toimepanemise koha kindlaksmääramine on oluline selleks, et isikul on võimalik aru saada, millist tegu talle ette heidetakse ja esitada sellele vastuväiteid ehk teostada kaitseõigust. Menetluses ei tekkinud kordagi kahtlust selles, et Ilja Potjomkinit süüdistatakse J K tervisekahjustuste tekitamises just XXX korteris. Ilja Potjomkin on kohtuistungil väitnud, et kui J G T korterist ära läks, siis tal mingeid vigastusi ei olnud ja tema ei tea, kust J temal tuvastatud vigastused sai. Seega ei ole kahtlust selles, et Ilja Potjomkin sai aru, et teda süüdistatakse J K rusikatega peksmises ja tema pead vastu kõva tömpi eset, milleks võis olla keskkütteradiaator, löömises just XXX korteris temaga koos viibides. Seejuures on süüdistatav ka selgitanud, et palus menetlejal võtta just sellest XXX korteris asuvalt radiaatorilt DNA-proovid, seega ei ole ka küsimust selles, et süüdistatav ja kaitsja ei saanud aru, kus asus keskkütteradiaator, mille vastu süüdistuse kohaselt J K pead löödi. Selles osas on saanud kaitsepool menetluses vastuväiteid esitada ja on seda ka teinud. KrMS § 268 lg 1 sätestab, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui samas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 268 lg 5 esimene lause näeb ette, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Praegusel juhul ei ole alust väita, et tuvastades kuriteo 14

(34)1-22-797 toimepanemise kohana XXX korteri, oleks see asjaolu süüdistatavale või kaitsjale mingil viisil üllatuslik, samuti ei irduks kohus süüdistusaktis kajastatud faktilistest asjaoludest. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et sündmusel oleks olnud vahetuid pealtnägijaid. Samas otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Täiesti loomulik on, et otseste tõendite puudumisel püütakse otsida ja leida isiku süüd kinnitada võivaid kaudseid tõendeid ja põhimõtteliselt pole välistatud, et süüdimõistev kohtuotsus tuginebki üksnes kaudsetele tõenditele, kui need oma kogumis võimaldavad rääkida süü tõsikindlast tuvastatusest. Riigikohtu praktikas ei ole välistatud isiku süüditunnistamist ka kaudsetele tõenditele tuginevalt. Kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tuleb tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis. Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust (RKKKo 3-1-1-15-12). Alles tõendamisprotsessi lõppetapil - siis, kui kõigi - nii otseste kui kaudsete tõendite kogumi tervikhinnangu tulemina pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava süüs, tuleb pöörduda in dubio pro reo põhimõtte poole. Eeltoodust tuleneb aga seegi, et in dubio pro reo põhimõte pole sedavõrd tõendamis-, kuivõrd otsustusreegel; kui kohus ei ole tõenditele üldhinnangu andmise tulemil täielikult veendunud süüdistatava süüs, tuleb isik õigeks mõista, mitte langetada otsust isiku kahjuks. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõudis kohus veendumusele, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 11.08.2021 vormistatud asitõendi vaatlusprotokollist (kriminaaltoimik I kd, lk 158; 171-181) nähtuvalt tehti 10.08.2021 kell 22.24 kõne häirekeskusesse. Teatajaks osutus J K , kes palus politsei välja kutsuda aadressile XXX, kuna tema endine noormees, Ilja Potjomkin, andis talle peksa. J K teatas, et tema ise on korteris XX, aga Ilja Potjomkin on korteris XX. Samuti teatas J K , et kiirabi on ka tarvis, kuna tal on pea üleni ära löödud. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja G V , kes elab XXX korteris, ütluste kohaselt, kui ta J K viimati nägi, tuli kannatanu tema juurde 10. kuupäeval /2021/ kell 22.30, ta oli läbi pekstud, ta oli üleni verine. Ta rääkis, et kutsu kiirabi välja. Kiirabi tuli, politsei tuli ka kohale. Ja siis ta viidi minema ja järgmine päev ta Tartus suri. Kannatanu vigastuste osas märkis tunnistaja, et huul oli tal katki, laup siin (näitas käega laubale) ja sinikad (näitas silmaalusele). Tunnistaja kodus oli kõik verine. Kiirabi ja politsei tulid kohe kohale (kohtutoimik lk 49 pöördel). Samuti kinnitas tunnistaja, et ka varem tuli J K tema juurde vigastustega, nt sinikatega näol, kuid seda, kes need vigastused põhjustas, tunnistaja kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei teadnud (kohtutoimik lk 50). Tunnistaja V M , kes elab XXX korteris, on kohtuistungil andnud ütlusi, et sellel päeval, kui see kõik juhtus (10.08.2021), siis ta kuulis mingit müra, kuid ärkas siis, kui juba kiirabi ja politsei tulid (kohtutoimik lk 53 pöördel-54). Kohtuistungil selgitas tunnistaja, et siis, kui kiirabi 10.08.2021 õhtul tuli, siis ta nägi J K aknast, see võis olla kella üheksa paiku, kümne poole lähemal. Enne samal päeval kella kuue ajal nägi ta teda (J K ), kui ta koeraga välja läks. Siis olid J K näha vaid vanad sinikad. Tunnistaja on selgitanud, et ta kuulis oma kohal olevast 15

(34)1-22-797 korterist tüli hääli (olles eelnevalt kinnitanud, et tema korterist korrus kõrgemal korteris XX elab G T – kohtutoimik lk 53 pöördel) kuulis Ilja häält, tüli kestis üle viie minuti, aga vähem kui tund. Tüli lõppes siis, kui ta aknast kiirabi nägi (kohtutoimik lk 55 pöördel-56). Tunnistaja kinnitas kohtuistungil, et ta kuulis läbi enda katkise akna, kuidas Ilja Potjomkin ütles õues J K järgmised sõnad: „J , ütle, et sa ise kukkusid ja lõid ennast radiaatori vastu ära.“ (kohtutoimik lk 56 pöördel). Tunnistaja N L andis kohtuistungil ütlusi (kohtutoimik lk 101-103 pöördel), et nägi J K viimati elusalt siis, kui J tuli S oma kasuisa sünnipäevalt. Potjomkin kutsus teda aknast siis, kui J nende juures pingil oli. Siis J väga kartis sinna teisele korrusele minna, näo järgi oli hirmu näha. See oli samal päeval, kui J õhtul kiirabiga ära viidi. Sellel õhtul pingi peal J K näol sinikaid ei olnud. Sellel õhtul kuulis tunnistaja ka kõva rääkimist, rääkija oli Ilja, karjumist kuulis XX. korterist, tunnistaja ise oli siis oma korteris (s.o XXX). Tema korter oli esimesel korrusel, akendega teisele poole. See karjumine kestis umbes tund-poolteist, üks kuni kaks tundi. Pärast seda, kui see karjumine järele jäi, siis juba tuli kiirabi ja politsei kohale. Tunnistaja E P kohtuistungil antud ütlused on suures osas vastuolus tema kohtueelses menetluses antud ütlustega, millised prokurör kohtuistungil tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldas. Riigikohus asus 28.05.2014. a otsuses asjas nr 3-1-1-131-13 seisukohale, et võimalik on ka olukord, kus isiku ütlused loetakse osaliselt usaldusväärseks ning neile tuginetakse kohtuotsuse tegemisel, ülejäänud ütluste osa jäetakse aga tõendikogumist välja nendes esinevate diametraalsete vastuolude tõttu. Seega jätab kohus E P ütlused valdavas osas tõendikogumist välja. Küll aga saab kohtu hinnangul pidada usaldusväärseks E P ütlusi osas, mis puudutab seda, et tema tuli 10.08.2021 pärast lõunat G T juurde. Ta oli seal paar tundi, 2-3 tundi ja pärast seda, kui Ilja Potjomkin ja G T tahtsid magama minna, siis ta võttis koera ja läks mere poole jalutama. J K siis selles korteris ei olnud, aga ta käis seal paar korda naaberkorterist. J oli siis normaalses seisundis, mitte agressiivne, natuke joonud. Tunnistaja pidas võimalikuks, et kui ta lahkus, siis oli ka J K seal korteris (s.o XXX). G T ütlused kinnitavad seda, et E P käis 10.08.2021 tema juures, läks ära umbes kell 8 õhtul, kuid täpselt ei teadnud, kuna kella ei vaadanud. Pärast seda läks G T poodi, korterisse jäid J K ja Ilja Potjomkin (kriminaaltoimik I kd, lk 188, 189-206). Ilja Potjomkin on kohtuistungil andnud ütlusi, et 10.08.2021 hommikust viibis J K G T korteris. Süüdistatav kinnitas prokuröri küsimusele vastuseks, et neil tekkis tüli sel hetkel, kui G oli kodust ära läinud ehk kella 21-22 vahel. Selle tüli põhjuseks oli see, et J K lärmas samal ajal, kui süüdistatav tahtis magada, ta otsis midagi ja hüppas ringi. Süüdistatav koguaeg karjus talle mine ära või mine G juurde. Vahepeal tüli vaibus, siis hakkas uuesti lärmama. Siis süüdistatav ütles talle mingu ära ja kui ta ütles uurija kohta, siis kannatanu solvus ja lahkus (kohtutoimik lk 120). Seega tunnistab süüdistatav ka ise, et tal oli sellel õhtul kannatanuga XXX korteris tüli ning selles osas riimuvad süüdistatava ütlused ka tunnistajate ütlustega. Nii tunnistaja V M kui N L on mõlemad andnud ütlusi, et nemad enne kiirabi ja politsei saabumist kuulsid korterist tüli hääli, kõva häält, karjumist, rääkija oli Ilja. Kedagi teist selles korteris sellel ajal ei olnud, kuivõrd G T oli läinud poodi. Seega sai tüli tõepoolet olla ainult J K ja Ilja Potjomkini vahel. Samuti on nii V M kui ka N L kinnitanud, et samal päeval enne süüdistuses nimetatud sündmust J K mingeid värskeid vigastusi ei olnud. Ka ei viita G T oma ütlustes sellele, et enne tema poodi minekut oleks J K olnud mingeid nähtavaid vigastusi. Seda, et 10.08.2021 õhtul pärast XXX korterist lahkumist olid J K näol nähtavad vigastused, tõendavad järgmised tõendid. 16
(34)1-22-797 G T ütlustest nähtub, et kui ta poest tagasi tuli, siis J lamas nurgas madratsil ja nuttis, Potjomkin lamas tema kõrval madratsi peal. Potjomkinil tuli paremast käest verd. Päev varem oli Potjomkin käe katki teinud 9nda korteri akent avades. J oli parem põsk paistes. Kuigi alguses ütles tunnistaja, et korteris verd ei olnud, vastas ta hiljem uurija küsimusele, kas seinal ja madratsil oli verd, et see oli Iljuha veri, kui ta poodi läks siis seda verd seal ei olnud. Pärast seda J ütles, et ta läheb koju, pani asjad kokku ja läks G juurde (kriminaaltoimik I kd, lk 188, 189-206). Mis puudutab J K näol ja riietel vere nägemist, siis selles osas ei riimu tunnistaja väited muude kriminaalasjas uuritud tõenditega (milliseid kohus käsitleb järgnevalt), mistõttu selles osas ei pea kohus tunnistaja ütlusi usaldusväärseks ja jätab need tõendikogumist kõrvale. Tunnistaja J E ütlustest nähtuvalt sai ta 10.08.2021 patrullis olles väljakutse XXX aadressile. Kohale saabudes koputati teisel korrusel parempoolse korteri uksele ning pärast koera vastu gaasi kasutamist tuli välja naisterahvas nimega J . Tunnistaja sõnul oli naisterahvas väga läbi pekstud, nägu oli väga katkine ja verine, huuled olid katki, nägu oli vigastatud, silm oli paistes. Ta rääkis väga halvasti, tal oli valus olla. Siis, kui küsiti, mis toimus, siis ta (kannatanu) ütles, et vastaskorteris toimus tüli. Ta ütles, et tema elukaaslane lõi teda. Kohus peab vajalikuks märkida, et tunnistaja ütlused selles osas on tõendiks ka tõendamiseseme nende asjaolude suhtes mida kannatanu J K talle avaldas ehk selle kohta, kes teda peksis, kuna esinevad KrMS § 66 lg 21 p 2 alused. Kannatanu J K rääkis sündmustest J E l vahetult pärast toimunud sündmust (vt RKKKo 3-1-1-73-15 p 11). Tunnistaja J E eeltoodud ütluste usaldusväärsust kinnitab 11.08.2021 vaatlusprotokoll koos lisadega (kriminaaltoimik I kd, lk 158; 171-181). Vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud Narva politseijaoskonna patrullpolitseiniku vormikaamera XX salvestist, millest nähtuvalt on salvestise alguseks 10.08.2021 kell 22:36:06, salvestis algab vähemalt kahe patrullpolitseiniku jõudmisega aadressile XXX. Korteriukse lävele tuleb tumedapäine naisterahvas, kelle parempoolne näoosa on tugevalt paistes (tuvastatud kui kannatanu J K ) ning särk ja huul on verised. Politseiniku küsimusele Mis juhtus?, näitab kannatanu vastasukse peale ja ütleb Inimene andis mulle peksa. Edasi nähtub tunnistaja J E ütlustest, et siis suunduti vastaskorterisse, ukse avas noormees. Noormehel oli käsi seotud riietega, et ta lõikas ennast (kohtutoimik lk 58 pöördel-59). Viidatud noormehena tundis tunnistaja kohtuistungil ära Ilja Potjomkini. Korterisse sisenedes vasakpoolses toas olid vere jäljed. Meesterahvas (Ilja Potjomkin) ütles, et mitte mingisugust kaklust ei olnud, ta (J K ) lõi ennast ise ära. Tunnistaja kinnitas, et J näitas Ilja Potjomkini peale kui kahtlustatava peale, mistõttu toimetati Ilja Potjomkin Narva politseijaoskonda arestimajja. Kui küsiti J K , kas ta tahab avaldust kirjutada, siis vastas ta, et tahab küll. Ka eeltoodud ütluste usaldusväärsust kinnitab 11.08.2021. a vaatlusprotokoll, mille kohaselt koputavad patrullpolitseinikud uksele nr XX. Kell 22:37:52 avab ukse musta särgiga meesterahvas, kelle paremas käes on oranži värvi rätik. Meesterahvana on äratuntav Ilja Potjomkin, kes ütleb politseiametnikele, et Mitte keegi pole talle (s.o J K ) peksa andnud. Vot me panime tina … Ta kukkus siin. Tont teab, mille vastu. Tunnistaja J E ütluste usaldusväärsust kinnitab lisaks 11.08.2021. a vaatlusprotokollile ja selle lisadele ka kahtlustavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti Ilja Potjomkin 10.08.2021 kell 22.50 kinni (kriminaaltoimik I kd, lk 1-93). Kohus täpsustab, et kuigi kinnipidamisprotokolli kohaselt peeti Ilja Potjomkin kinni XXX korteris, siis nähtub 11.08.2021. a asitõendi vaatlusprotokollis ja selle lisaks olevalt vormikaamera videosalvestiselt üheselt, et tegelikkuses viibis Ilja Potjomkin politseiametnike saabumisel XXX korteris (kriminaaltoimik I kd, lk 158; 171-181) ning peeti vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevalt videosalvestiselt nähtuvalt kinni seal samas korteris. 17
(34)1-22-797 Edasi nähtub 11.08.
  1. a vaatlusprotokollist, et kell 22:43:05 siseneb politseiametnik 1 korterisse XX, kus asub kannatanu, ning astub edasi elutuppa. Kannatanu on diivanil pikali. Samal ajal viibib korteris ka G V . Politseiniku küsimusele Mis juhtus? vastab kannatanu Andis mulle peksa. Käte ja jalgadega peksis. K K AS kiirabikaardilt nähtub, et sündmusest teatati 22.30 ning 22.36 saabus kiirabibrigaad sündmuskohale. Sündmuskohal tuvastati J K näohematoomid ja turse (kriminaaltoimik I kd, lk 68). 11.08.
  2. a vaatlusprotokollis on vaadeldud ka Narva politseijaoskonna patrullpolitseiniku vormikaamera XX salvestist, millelt nähtuvalt on salvestise alguseks 10.08.2021 kell 22:44:
  3. Videosalvestisel kell 22:46:55 on näha, et kiirabitöötaja käes olev lapp/side, millega ta eelnevalt J K nägu pühkis, on määrdunud verega. Kell 22:47:21 küsib kiirabi töötaja J K Ütle, kes sind peksis? Kas see seltsimees peksis? Ning J K vastab Peksis vastu radiaatorit, jah. Selle peale ütleb Ilja Potjomkin Vastu radiaatorit sina või mina? Lisaks nähtub vaatlusprotokollist, et politseiametnik küsib J , ütle palun, sa ütlesid, et ta lõi sind vastu radiaatorit?, millele J K vastab Peaga. Politseiametniku küsimusele Kas ta lõi sind peaga vastu radiaatorit? vastab J K Jah. Aga nii peksis kätega, rusikatega. Umbes 4 lööki andis. K K AS kiirabikaardilt nähtub, et kell 23.15 kiirabiautos toimus äkki J K teadvuse halvenemine (kriminaaltoimik I kd, lk 68). 13.08.2021 koostatud surma tõendi kohaselt suri J K 11.08.2021 (kriminaaltoimik I kd, lk 86). Ekspertiisiaktist nr XXX nähtuvalt fikseeriti surm 11.08.2021 kell 12.06 (kriminaaltoimik I kd, lk 76). Ekspertiisiakt nr XXX (kriminaaltoimik I kd, lk 70-76) kohaselt esinesid J K surnukehal järgmised kehavigastused/tervisekahjustused: kõvakelmealune verevalum suuraju parema poolkera pinnal, ämblikuvõrkkestaalune verevalum paremal pool oimusagara piirkonnas, verevalumid kõõlustanul operatsioonihaava piirkonnas, paremas oimulihases ning kukla-kiirupiiril keha keskjoonel; pehmete kudede turse ja nahaalune verevalum paremal pool oimupiirkonnas, tugev pehmete kudede turse paremal pool näol ja huultel, nahaalused verevalumid mõlemal pool näol, parema silma sisenurgas ning huultel ja suus limaskestal paremal pool, marrastused paremal pool ülahuulel. Lisaks esinesid surnukehal nahaalused verevalumid vasakul pool kõhul ja vasakul küljel ning mõlemal üla- ja alajäsemel. Kokkuvõtvalt on eeltoodud tõenditega tõendatud, et 10.08.2021 enne seda, kui J K ja Ilja Potjomkin jäid kahekesi XXX korterisse, ei olnud J K mingeid nähtavaid värskeid vigastusi. Samuti on tõendatud see, et vahetult enne kiirabi saabumist toimus XXX korteris tüli J K ja Ilja Potjomkini vahel. Tüli lõppes siis, kui politsei ja kiirabi sündmuskohale saabusid. Politsei ja kiirabi saabudes oli J K parempoolne näoosa tugevalt paistes ning huul verine, tal olid nähtavad näohematoomid ja turse. Kohtu hinnangul ei ole usaldusväärsed süüdistatava ütlused, et kui J K 10.08.2021 õhtul G T korerist ära läks, siis temal mingeid vigastusi ei olnud ja ta võis rääkida, et tema, Ilja Potjomkin, tekitas talle löögid, seetõttu, et ta võis solvuda, et süüdistatav varem tema peale kätt tõstis. Esmalt on süüdistava enda ütlused selles osas vastuolulised, kuivõrd alguses ütles süüdistatav, et ei näinud mingeid vigastusi, hiljem väitis, et J K oli huul päevasest kaklusest E P katki. Samal päeval varem toimunud kaklust P ei kinnita aga ükski tunnistaja ega ka E P ise. Seejärel andis süüdistatav ütlusi, et enne, kui ta läks magama, ei olnud kannatanul nähtavaid vigastusi, siis järgmisel hetkel on öelnud, et oli pime ja ta ei näinud kannatanu nägu (kohtutoimik lk 120 pöördel). Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr XX nähtuvalt on Ilja Potjomkin eksperdile öelnud, et 10.08.2021 viibis korteris koos G T ja J K . Nad võtsid napsu. Mingit kaklust ei olnud, K ei kukkunud ning tema J K ei löönud (kriminaaltoimik I kd, lk 185). 11.08.
  4. a vaatlusprotokollist nähtuvalt on Ilja Potjomkin politseiametnikule vahetult pärast ukse avamist vastanud, et mitte keegi pole talle peksa andnud. Vot, me istusime, panime tina…Ta kukkus siin. Tont teab, mille vastu. Kui J K vastas kiirabitöötajale, et Peksis vastu radiaatorit, jah, siis ütleb Ilja Potjomkin Vastu radiaatorit sina või mina? Kell 22:47:47 ütleb süüdistatav 18
(34)1-22-797 tagaplaanil Jul, sa ütle, /…/, mitte mina ju ei peksnud sind vastu rad…/…/, mitte millegi vastu, /…/ (kriminaaltoimik I kd, lk 158; 171-181). Seega ei viita videosalvestistel kuuldu kuidagi sellele, et süüdistatavale oleks kõnealusel õhtul J K esinenud vigastused üllatusena tulnud, vaid ta on vahetult pärast sündmust püüdnud selgitada J K esinenud vigastusi kukkumisega. Seega on süüdistatava ütlused vastuolus nii tema enda kohtuistungil antud ütlustega, eksperdile öelduga kui ka teiste asjas kogutud tõenditega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdistatava Ilja Potjomkini ütlused 10.08.2021 õhtul J K XXX korerist lahkumisel vigastuste puudumise osas kui ebausaldusväärsed kõrvale. Seda, et tüli ei piirdunud üksnes verbaalse konfliktiga, tõendab lisaks J K esinenud vigastustele 11.08.2021 vormistatud asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisaks olev vormikaamera salvestis, millelt nähtub, et kui Ilja Potjomkin tuleb politseinikele ust avama, siis ta seob käe ümber froteerätikut, mis on määrdunud verekahtlase ainega. Kiirabitöötajale selgitas Ilja Potjomkin oma vigastatud käega seonduvalt, et kukkus, koristas pudelit ja lõikas käe katki (kriminaaltoimik I kd, lk 158; 171-181). Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et ütles politseile, et kukkus vastu katkist pudelit seetõttu, et arvas, et kui ütleb akna lõhkumise kohta, siis viiakse teda kaasa, ta ei teadnud miks politsei tuli. Tegelikult ta pudeli ega taldriku otsa ei kukkunud ja käsi oli katki, kuna avas M katkist akent (kohtutoimik lk 121). 29.11.2021. a ekspertiisiakti nr XXX (kriminaaltoimik II kd, lk 1-3) kohaselt esinesid Ilja Potjomkinil kohtuarstlikul läbivaatusel 19.08.2021 kell 10.24 rohked paranemisjärgus suhteliselt pindmised lõikehaavad mõlemal labakäel ja vasakul küünarvarrel, marrastused vasakul küünarvarrel, nahaalused verevalumid mõlemal pool rindkerel, vasakul õlavarrel, vasakul pool nimmepiirkonnas, paremal pool ristluu piirkonnas, mõlemal pool alajäsemetel. Muuhulgas tuvastati Ilja Potjomkini parema labakäe III sõrme põhilüli sirutuspinnal paranemisjärgus peaaegu horisontaalne, paksude pruunikate koorikutega kaetud siledate servade ja teravate nurkadega haav pikkusega 2,3 cm, mille ümbruses oli lokaalselt punetav ja komplemisel veidi turseline piirkond läbimõõdus 3 cm. Parema käe labakäe siseküljel paksu pruuni koorikuga kaetud eelnevaga sarnaste tunnustega haav 1,3x0,8 cm suurusel alal. Vasaku labakäe III sõrme keskmise lüli selgmisel pinnal paksu koorikuga kaetud eelnevatega sarnane horisontaalne haav 1x0,2 cm suurusel alal. Lõikehaavad on tekitatud terava vägivalla toimel löökidest teravaotsalise, lõikeserva omava esemega (nt klaasikillu või muu sarnase esemega), mida tõestavad haavade suhteliselt siledad servad ja teravad nurgad. Võttes arvesse lõikehaavade morfoloogilisi iseärasusi (paksu pruuni, kohati servadelt äralangeva kooriku esinemine), on alust arvata, et lõikehaavad võisid olla tekitatud orienteeruvalt 5-10 päeva enne kohtuarstlikku läbivaatust. 11.08.2021 teostati XXX korteris sündmuskoha vaatlus. Vaatlusprotokolli (kriminaaltoimik I kd, lk 12-37) kohaselt sisenedes korterisse on korteri ukse taga väikene esik koos otse vastasseinas oleva vannitoa ja vasakul pool asuva panipaigaga. Esiku põrandal korteriukse taga maas oli oranži värvi froteerätik. Froteerätikul tuvastati visuaalse vaatluse käigus verekahtlasele ainele viitavad määrdumised. Korteriuksest vasakul asub ristkülikukujuline avatud kööginurgaga tuba. Toas põrandal oleval madratsil olevad esemed olid määrdunud verekahtlase ainega. Madratsil erinevates kohtades oli hulganisti verekahtlasele ainele viitavaid määrdumisi. Madratsi kohal akendevahelisel seinal tuvastati diagonaalne ca 45° nurga all verekahtlase aine paiskumisjäljele sarnanev määrdumine, mis on suunaga vasakult paremale ülevalt alla, verekahtlase aine määrdumine seinal kujunenud põrandast ca 600-1000 mm kõrgusel. Kööginurgast välisukse poole jääval kipsmaterjalist vaheseinal põrandast ca 1160 mm kõrgusel vertikaalse kujuga pikliku seina läbiva vigastuse kõrval tuvastati verekahtlase aine ülekandumisjäljele sarnanev määrdumine. Froteerätikult, madratsilt ja seinalt verekahtlasele ainele viitavatelt määrdumistelt võeti puuteproov. Nimetatud puuteproovidelt saadi 19
(34)1-22-797 DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad Ilja Potjomkini DNA profiiliga (tõepärasuhe 1021). Seega tuvastati, et korteris olnud verekahtlase ainega määrdumised pärinevad Ilja Potjomkinilt. Lisaks on J K dressipükste vasaku jala esikülje pinnalt verekahtlasest määrdumisest võetud puuteproovist saadud DNA-analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev Ilja Potjomkini DNA-profiiliga (hüpoteesi tõepärasussuhe 1021) (kriminaaltoimik I kd, lk 87-100). Kohtuistungil märkis süüdistatav, et XXX korteris oli ainult tema veri. Sellega seonduvalt on ekspert kohtuistungil selgitanud, et ainuke koht, kus J K võis olla verejooks või veritsus, olid marrastused huule poolel (kohtutoimik lk 72 pöördel). Tunnistaja G V ja J E on mõlemad kohtuistungil kinnitanud, et J K oli 10.08.2021 õhtul huul katki. Eeltoodut kinnitab ka 11.08.
  1. a asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisaks olev videosalvestis. Asjaolu, et J K ei olnud peale katkise huule muidu veritsevaid haavu, selgitab, miks J K verd korterist ei leitud. Samas on oluline viidata sellele, et lisaks Ilja Potjomkini verele leiti siiski ka asitõenditelt J K bioloogilist materjali. Kannatanu J K dressipükste parema jala esikülje pinnalt on verekahtlasest määrdumisest võetud puuteproovist saadud DNA-analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev J K DNA-profiiliga (hüpoteesi tõepärasussuhe 1021). Samuti on Ilja Potjomkini T-särgi esiküljelt võetud puuteproovist (T-särgi 40 cm kaugusel alumisest äärest ja 27 cm kaugusel paremast küljeõmblusest mustjat värvi plekk) saadud DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam, kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev J K DNA-profiiliga (hüpoteesi tõepärases 1021) (vt 13.08.
  2. a asitõendi vaatlusprotokoll ja 02.09.
  3. a asitõendi vaatlusprotokoll puuteproovide võtmise kohta, kriminaaltoimik I kd, lk 51-66; 14.10.
  4. a ekspertiisiakt nr XXX, kriminaaltoimik I kd, lk 87-100). Lisaks on proovidest, mis võeti Ilja Potjomkini vasakult käelt, Ilja Potjomkini T-särgi esiküljelt ja parema varruka pinnalt ning kannatanu J K sõrmuse sisepinnalt, saadud DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuse alusel ei saanud välistada Ilja Potjomkinilt ja J K pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes proovides. Nende proovide osas tehti täiendav ekspertiis (kriminaaltoimik I kd, lk 101-107), millest nähtuvalt Ilja Potjomkini vasakult käelt võetud proovist saadud DNA-profiili saamine on 1018 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduva bioloogilise materjali allikaks on J K ja Ilja Potjomkin võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on Ilja Potjomkin ja üks juhuslikult valitud tundmatu isik. Ilja Potjomkini T-särgi esiküljelt võetud proovi (võis eeltesti alusel sisaldada verd) osas on ekspertiisi kohaselt 1018 korda tõenäolisem, et bioloogilise materjali allikaks on J K ja kaks tundmatut isikut võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. Ilja Potjomkini T-särgi parema varruka pinnalt võetud proovi (võis eeltesti alusel sisaldada verd) osas on ekspertiisi kohaselt 1016 korda tõenäolisem, et bioloogilise materjali allikaks on J K ja kaks tundmatut isikut võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. J K kiviga sõrmuse sisepinnalt (võis eeltesti alusel sisaldada verd) võetud proovi osas on ekspertiisi kohaselt 1020 korda tõenäolisem, et bioloogilise materjali allikaks on Ilja Potjomkin ja üks tundmatu isik võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kaks juhuslikult valitud tundmatut isikut. Seega on ekspertiisiga tõendatud, et Ilja Potjomkini vasakult käelt ja riietelt leiti ka J K bioloogilist materjali ning J K sõrmuse sisepinnalt leiti Ilja Potjomkini bioloogilist materjali. Ilja Potjomkini ütluste kohaselt oli tema veri korteris ja sattus J K riietele varem, nimelt tal oli käsi katki lõigatud ja kõik oli verine. Veriseks läks kõik päeval, kui J sidus tema aknaklaasiga vigastatud kätt, ning et kätt vigastas ta 10.08.2021 päeval (kohtutoimik lk 120). See süüdistatava väide ei riimu aga teiste asjas kogutud tõenditega. Esmalt nähtub 11.08.2021 vormistatud asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevalt vormikaamera salvestiselt, et kui Ilja Potjomkn tuleb politseinikele ust avama, siis ei ole ta käsi sidemesse seotud, vaid ta seob 20
(34)1-22-797 käe ümber froteerätikut (kriminaaltoimik I kd, lk 158; 171-181). Tunnistaja V M andis kohtuistungil ütlusi, et tema aken oli katki löödud, Ilja lõi (kohtutoimik lk 56). Hiljem, siis kui tunnistaja ei saanud oma korterisse läbi ukse sisse, siis Ilja Potjomkin tegi akna läbi katki löödud ava lahti ja kriimustas käe ära, kuid see ei olnud samal päeval, kui J K kiirabiga ära viidi (kohtutoimik lk 57). Tunnistaja N L on öelnud, et nägi Ilja Potjomkinit augustis seotud käega, kuid see oli natuke enne 10. kuupäeva (kohtutoimik lk 103). Lisaks viitab kohus sellele, et tunnistaja G V on kohtuistungil selgitanud, et siis, kui J K tuli tema juurde, ta istus diivanile, ja diivanil olnud tekk oli verine ja diivan samuti, et tunnistaja hädavaevalt sai plekid välja (kohtutoimik lk 52). See viitab aga selgelt sellele, et veri, mis oli J K riietel siis, kui ta läks 10.08.2021 õhtul G V korterisse, pidi olema värske, sest tunde varem tema riietele sattunud veri ei oleks saanud jätta jälgi tunnistaja diivanile ja tekile. Samuti nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist, et verd on ka trepikojas (kriminaaltoimik I kd, lk 12-37). Ka selles osas, et see veri sattus trepikotta päeval vigastatud käest, ei pea kohus süüdistatava ütlusi usaldusväärseks, kuna need ei riimu teiste asjas kogutud tõenditega. Tunnistaja N L ütluste kohaselt olid sissekäigu seinad verised alles pärast seda, kui J K sel õhtul (10.08.2021) alla tuli, kui kiirabi ja politsei tulid, enne seda ta seintel verd ei märganud. Tunnistaja hiljem ise isiklikult puhastas selle vere seintelt (kohtutoimik lk 102 pöördel). Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus usaldusväärseks Ilja Potjomkini väidet, et tema veri sattus korterisse ja J K riietele varem. Tõendeid kohumis hinnates on eluliselt usutav, et Ilja Potjomkini veri sattus madratsile, seintele ja rätikule seetõttu, et J K rusikatega pekstes hakkasid tema varem V M akna avamisel saadud vigastused taas veritsema ning selle tagajärjel sattus veri nii korteris olevatele esemetele ja seintele kui ka J K riietele. Kohus leiab, et eeltoodud tõendid kogumis kinnitavad seda, et Ilja Potjomkin peksis 10.08.2021 õhtul enne kella 22.24 J K XXX asuvas korteris rusikatega ning lõi teda peaga vastu keskkütteradiaatorit, tekitades sellise tegevusega J K kõvakelmealuse verevalumi suuraju parema poolkera pinnal, ämblikuvõrkkestaaluse verevalumi paremal pool oimusagara piirkonnas, verevalumid kõõlustanul operatsioonihaava piirkonnas, paremas oimulihases ning kukla-kiirupiiril keha keskjoonel; pehmete kudede turse ja nahaaluse verevalumi paremal pool oimupiirkonnas, tugeva pehmete kudede turse paremal pool näol ja huultel, nahaalused verevalumid mõlemal pool näol, parema silma sisenurgas ning huultel ja suus limaskestal paremal pool, marrastused paremal pool ülahuulel, lisaks nahaalused verevalumid vasakul pool kõhul ja vasakul küljel ning mõlemal üla- ja alajäsemel.

§ 118

lg 1 p 7 järgi on karistatav tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud inimese surm. K K AS kiirabikaardilt nähtub, et kell 23.15 kiirabiautos toimus äkki J K teadvuse halvenemine (kriminaaltoimik I kd, lk 68). 13.08.2021 koostatud surma tõendi kohaselt suri J K 11.08.2021 (kriminaaltoimik I kd, lk 86). Ekspertiisiaktist nr XXX nähtuvalt fikseeriti surm 11.08.2021 kell 12.06 (kriminaaltoimik I kd, lk 76). Eksperdi arvamuse kohaselt (13.12.2021. a ekspertiisiakt nr XXX, kriminaaltoimik I kd, lk 7076) on J K surma põhjuseks pea kinnine tömp trauma kõvakelmealuse verevalumiga suuraju parema poolkera pinnal, ämblikuvõrkkestaaluse verevalumiga paremal pool oimusagara piirkonnas, verevalumitega kõõlustanul, pehmete kudede turse, verevalumite ning marrastustega näo-peapiirkonnas. Vigastuste tüsistusena tekkis kannatanul kooma ning kujunes välja peaajuturse koos ajutüve pitsumisega. J K lesinevad peapiirkonna vigastused võivad olla saadud tömbi vägivalla toimel lühikest aega enne kannatanu hospitaliseerimist I -V K 10.08.2021, võimalik, et löökidest kõvade tömpide esemete – näiteks rusikate või muude sarnaste vahenditega eeskätt paremale poole pea-näopiirkonda. Ei saa välistada, et osad 21

(34)1-22-797 vigastused on tekitatud J K pea löömisel vastu kõva tömpi eset, näiteks radiaatorit. J K keha asend ei ole peapiirkonna vigastuste tekitamise ajal täpselt määratav, selliseid vigastusi saab tekitada nii istuvale, seisvale kui selili lamavale isikule; suure tõenäosusega oli kannatanu kehaasend ajas muutuv. Nahaalused verevalumid vasakul pool kõhul ja vasakul küljel ning mõlemal üla- ja alajäsemel võivad olla tekkinud lühikest aega enne surma saabumist tömbi vägivallaga. Antud vigastused on mittespetsiifilised ning võivad olla tekkinud nii löömisest kõvade tömpide esemete kui kukkumisest vastu sarnaseid esemeid, pindu. Täielikult ei saa välistada, et nahaalused verevalumid parema kämbla-randme sirutuspinnal ning küünarvartel võivad olla tekkinud enesekaitse käigus, näiteks peapiirkonda suunatud löökide tõrjumisel. Ekspert J T on kohtuistungil täiendavalt selgitanud (kohtutoimik lk 66 pöördel-73), et J K surma põhjus oli peatrauma, mis väljendus massiivse kõvakelmealuse verevalumina, mis paiknes parema suure poolkera pinnal. Samas oli tal koldeline ämblikuvõrkkestaalune verevalum paremal pool ajupinnal. Need vigastused viisid J K peaajuturse väljakujunemiseni ning lõpuks ajutüve pitsumiseni, mis siis põhjustas ka surma. Küsimusele miks see pitsumine halb on, vastas ekspert, et see vajutab ajuosi, millel peab olema vaba ruumi olla ning antud konkreetsel juhul ajutüve pitsumine otseselt oligi surmani viinud tüsistus. Kui mehaaniliselt aju kokku pigistada, pitsumine on mehaaniline pigistus, siis saavad kahjustada ajurakud, aju morfoloogiline struktuur, tekivad verdumised ning kahjustatud on piklikaju piirkond, siis inimesel saab pärsitud suure tõenäosusega nii hingamiskeskus kui südametegevuse tsirkuleeriv keskus ning inimene sureb. Eksperdi ütluste kohaselt esines J K tömp trauma peapiirkonnas. Peapiirkonda on rakendatud välist vägivalda, mille kinnituseks on J K sedastatud välised vigastused. Trauma ajal suure tõenäosusega tekkis peaaju liikumine koljuõõne sees. See edasitagasi liikumine, mis tõmbas katki siidveenid ning nendest tavaliselt ongi kõvakelmealune verejooks. Ekspert on kohtuistungil andnud ütlusi, et kuna J K esinesid peapiirkonnas, erinevates piirkondades välised vigastused, nii paremal kui vasakul pool näol, ka juustega kaetud peanahal, siis on võimalik, et need vigastused on tekitatud löökidest kõvade tömpide esemetega. Samas võivad osad vigastused olla tekitatud ka pea löömisel vastu tömpi eset. Kuna välistel vigastustel puudus mingi kindel kuju või muster, siis kõige tavalisemalt tekitatakse sellised vigastused käepäraste asjadega, nt löökidest rusikatega. Kuna kannatanul ei olnud põrutushaavu, siis eksperdi hinnangul on enamus esemed on olnud suhteliselt mitte väljendunud servade või piiratud pindadega. Ekspert ei välistanud, et vigastused võidi tekitada rusikatega löömisel ja siis peaga vastu radiaatorit löömisel, ekspert ei näinud J K vigastustel ja kirjeldatud viisil vigastuste tekitamisel vastuolu. Löökide arv ei ole täpselt määratletav, aga arvestades näopiirkonna vigastusi, mis on omavahel eristatavad ja mis paiknevad kahel pool näol, siis kokku võis olla lööke mitte vähem kui 4 kuni 5. Arvestades vigastuste morfoloogilisi iseärasusi, siis need võisid olla tekitatud lühikest aega enne hospitaliseerimist. Seega võisid olla tekitatud 10. augustil. Samuti selgitas ekspert, et J K tervislikku seisundit arvestades võisid tal sinikad tekkida kergemini, kuid temal esinenud vigastuste tekkimiseks oli vaja ikkagi välist jõudu. Seonduvalt kaitseväitega, et J K võis temal diagnoositud epilepsia tõttu ise kukkuda ja endale vigastused põhjustada, märgib kohus, et seda versiooni ei toeta ükski teine asjas kogutud tõend. Ekspert J T on kohtuistungil selgitanud, et kuna (J K ) vigastused on mitmes piirkonnas, neid on rohkem kui üks, siis isegi epilepsiahoo ajal kukkudes ei ole võimalik nii palju vigastusi saada. Küll aga on rusikalöökidest võimalik tekitada sellist ajutraumat (kohtutoimik lk 70 pöördel). Kaitsja küsimusele vastas ekspert, et J K saavad tekkida epilepsiahoo ajal ainult siis vigastused, kui tal sellega kaasneb teadvusekaotus ning ta kukub pealöögiga vastu ümbritsevat kõva tömpi pinda. Tol juhul tekiks tõenäoliselt üks vigastus suurema tõenäosusega kukla 22
(34)1-22-797 piirkonda. Inimene kukub tavaliselt taha poole. Sellisel juhul erinevatel peapiirkondadel ei oleks nii palju vigastusi (kohtutoimik lk 71 pöördel). Samuti ei kinnitanud ükski tunnistaja seda, et oleks kunagi näinud J K minestamas. Ainuke tunnistaja, kes väitis, et J K olid minestushood, oli Ilja Potjomkini ema L P , kuid ka tema kinnitas, et pole isiklikult J kunagi minestamas näinud, vaid seda rääkis talle Ilja Potjomkin ja väidetavalt ka J K ise (kohtutoimik lk 112 pöördel, lk 113 pöördel). G T on ülekuulamisel öelnud, et J tema juuresolekul ei ole kunagi kukkunud (kriminaaltoimik I kd, lk 188; 189-206). Tunnistaja G V on kohtuistungil öelnud, et temale ei ole J K rääkinud, et tal oleksid mingisuguseid haigusi või terviseprobleeme ja tema ei ole näinud J K mingeid minestushoogusid või muud taolist – et ta oleks nt lihtsalt teadvusetult maha langenud (kohtutoimik lk 51 pöördel). Tunnistaja K K andis kohtuistungil ütlusi, et tema juuresolekul tema emal (J K l) mingisuguseid äkilisi teadvusekaotuse hooge, krambihooge, minestamist või muud sellist ei esinenud (kohtutoimik lk 79 pöördel). Kannatanu T R , kes kinnitas, et suhtles J K tihti, andis kohtuistungil ütlusi, et J K absoluutselt ei esinenud minestushoogusid või krampe või äkilist teadvusekaotust (kohtutoimik lk 94). Tunnistaja O M , kes samuti kinnitas, et suhtles J K iga päev, andis kohtuistungil ütlusi, et tema teada J ei olnud probleeme minestushoogude või langetõve ehk epilepsiaga ning tema juuresolekul kordagi J ei minestanud ega lihtsalt kukkunud teadvusetult ümber (kohtutoimik lk 99 pöördel). Tunnistaja N L , kes viibis J K 10.08.2021 õhtul enne sündmust koos, kinnitas samuti, et ei märganud J K mingisuguseid terviseprobleeme, tasakaaluhäireid või teadvusehäireid või muid silmahakkavaid haigusetunnuseid (kohtutoimik lk 102 pöördel). Samuti kinnitas tunnistaja N R , et tundis J K ligi 3 aastat, tema juuresolekul J K teadvust pole kaotanud, üks kord ta istus pingil, tal oli halb, aga seda, et oleks teadvust kaotanud, tunnistaja ei mäletanud (kohtutoimik lk 105 pöördel). Seega, kuigi J K tõepoolest oli diagnoositud epilepsia, siis ükski tema lähedastest ja temaga sagedaselt kokku puutunud inimestest ei näinud J K kordagi epilepsiahoogusid ega teda minestamas või teadvusetult kokku kukkumas. Ka kaitsja poolt kohtule esitatud Perearsti K N vastuskirjast nähtub, et perioodil 01.01.2021-09.08.2021 ei ole J K pöördunud perearsti poole kaebustega epilepsiahoogudele. Olid üksnes telefonipöördumised, mille käigus patsient palus väljastada retsepte tema poolt tarvitatavatele ravimitele (kriminaaltoimik II kd, lk 64-65). L P kohtuistungil antud ütlused viitavad seejuures sellele, et ravimite väljaostmist pidas J K vajalikuks pigem invaliidsuse säilitamiseks kui haiguse sümptomite raviks (kohtutoimik lk 114). Ekspert on ümber lükanud ka kaitsja väite, et ajuverevalumi ja ämblikuvõrkkestaaluse verevalumi tüsistusena kannatanul tekkinud koomat ning väljakujunenud peaajuturset koos ajutüve pitsumisega saab seletada J K suure koguse alkoholi tarvitamisega süüdistuses märgitud päeval 10.08.2021. Nimelt on ekspert selgitanud, et alkoholijoove võib soodustada surma saabumist, aga ei olnud antud hetkel selle põhjuseks. Surm saabus siiski trauma tagajärjel. Kaitsja küsimusele Kui J K oleks täiesti kaine, kas surm saabuks vältimatult ka sellisel juhul, vastas ekspert Suure tõenäosusega küll. Seonduvalt kaitse väitega, et J K võis raskest joobest tingituna ise kukkuda, siis ka selles osas on ekspert J T kohtuistungil selgitanud, et põhimõtteliselt on küll võimlik, et kõvakelmealuse verevalumi saab inimene oma kasvukõrguselt kukkudes, aga kuna väliseid vigastusi on J K palju, nad on erinevates peapiirkondades, siis see ei sobi kukkumisega. Kaitsja esitas ka versiooni, et ei saa ka välistada, et G T korterist lahkumise järel kohtus J K trepikojas kellegagi ja võttes arvesse J K käitumist iseloomustavaid andmeid kogutud asjas, sai tekkida konflikt ka trepikojas. Sellega seonduvalt märgib kohus, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on rõhutanud, et oluline on silmas pidada, et nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav 23
(34)1-22-797 tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kohus asub seisukohale, et käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitsetees – et J K tekitas kehavigastused keegi teine – kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga, mistõttu on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. Nagu eelnevalt viidatud, andsid V M ja N L mõlemad ütlusi, et nemad kuulsid korterist XX tüli hääli, karjumist ning need hääled lõppesid siis, kui tuli kiirabi ja politsei kohale. 11.08.2021 vormistatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt tehti 10.08.2021 kell 22.24 kõne häirekeskusesse ning juba 22.36 saabusid sündmuskohale politseiametnikud. Kui J K oleks olnud tüli maja trepikojas kellegi kolmanda isikuga, siis seda oleksid kuulnud ka tunnistajad, kuid ükski tunnistaja sellistele asjaoludele ei viita. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et

§ 118lg 1 p 7 objektiivne koosseis on täidetud.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava tegevus oli saabunud tagajärjega (s.o J K surmaga) naturalistliku kausaalsuse (põhjuslikkuse) kaudu seotud ehk peksmine põhjustas J K elule ohtlikke vigastusi, mis viisid omakorda kannatanu surmani. Ei ole tuvastatud, et kannatanul esinenud elule ohtlik tervisekahjustus oleks tekitatud muu isiku poolt, samuti ei ole tuvastatud, et elule ohtlik tervisekahjustus oleks tekkinud mingil muul põhjusel (näiteks kannatanu kukkumine). Ilja Potjomkini poolt J K peksmise tagajärjel tekkis J K pea kinnine tömp trauma kõvakelmealuse verevalumiga suuraju parema poolkera pinnal, ämblikuvõrkkestaaluse verevalumiga paremal pool oimusagara piirkonnas, verevalumitega kõõlustanul, pehmete kudede turse, verevalumite ning marrastustega näo-peapiirkonnas. Vigastuste tüsistusena tekkis kannatanul kooma ning kujunes välja peaajuturse koos ajutüve pitsumisega, mis tõid kaasa kannatanu surma. Seejuures ei oma kohtu hinnangul süüküsimuse lahendamisel olulist tähtsust asjaolu, et XXX korteris olevalt radiaatorilt ei ole võetud DNA-proove, et tuvastada kas radiaatoril oli J K bioloogilist materjali. Nimelt ei ole ekspert väitnud, et J K surmani viinud vigastused tekitati temale konkreetselt just peaga vastu radiaatorit löömisel, vaid ekspert on selgitanud, et kuna J K esinesid peapiirkonnas, erinevates piirkondades välised vigastused, nii paremal kui vasakul pool näol, ka juustega kaetud peanahal, siis on võimalik, et need vigastused on tekitatud löökidest kõvade tömpide esemetega. Samas võivad osad vigastused olla tekitatud pea löömisel ka vastu tömpi eset. Kuna välistel vigastustel puudus mingi kindel kuju või muster, siis kõige tavalisemalt tekitatakse sellised vigastused käepäraste asjadega, nt löökidest rusikatega. Ekspert ei välistanud, et need vigastused võisid tekkida selliselt, et J K löödi rusikatega ja siis peaga vastu radiaatorit. Samas on ekspert selgitanud, et ka vaid rusika löögist on võimalik tekitada sellist traumat (kohtutoimik lk 70 pöördel). 2.2. Subjektiivne koosseis Senises kohtupraktikas on korduvalt märgitud, et

§ 118

lg 1 p 7 järgi saab karistada üksnes sellist ettevaatamatusest teise inimese surma põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (

§ 121

) vastav tagajärg (RKKKo 3-1-1-46-15 p 10.1, 1-16-5213/61 p 16).

§ 121

lg-s 1 kriminaliseeritud kehaline väärkohtlemine sisaldab kahte karistatavat teoalternatiivi – need on tervise kahjustamine (alt 1) ja valu tekitamine (alt 2). Seadusandja on

§ 118

lg-t 1 sõnastades määranud, et sama sätte p-des 1-7 nimetatud tagajärje põhjustanud teo saab koosseisupäraseks lugeda vaid juhul, kui on tuvastatud kannatanule just tervisekahjustuse tekitamine. Sellest tulenevalt on

§ 11824

(34)1-22-797 käsitatav vaid

§ 121lg 1 esimese alternatiivi, s.o tervise kahjustamise kvalifitseeriva koosseisuna.

Sellise,

§ 121

lg 1 esimesele alternatiivile vastava tervisekahjustuse tekitamine peab

§ 118lg 1 p 7 kohaldamiseks olema tahtlik.

Järelikult ei saa

§ 118

lg 1 p 7 realiseeritusest isiku käitumises rääkida juhul, kui isik ei kahjustanud objektiivselt kannatanu tervist või kui tal puudus tahtlus tervisekahjustuse tekitamiseks. Oluline on sealjuures, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis

§ 118lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje, s.o surma saabumiseni.

Kuriteo asjaoludest, dokumentaalsetest tõenditest ja tunnistajate ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tahtlust tekitada kannatanule tervisekahjustusi kinnitab esmalt ründe korduvus. Süüdistatav lõi kannatanut korduvalt – kokku võis olla lööke mitte vähem kui 4 kuni 5 – mis nähtub eksperdi kohtuistungil antud ütlustest. Sellist eesmärki täites näitab käitumise objektiivne külg seda, et eesmärgiks oli löömisega tervisekahjustuste tekitamine. Ka keskmise elukogemusega isik teab, et isikut pea ja näo piirkonda lüües ja pead vastu kõva tömpi eset lüües võib kindel olla selles, et löökide tagajärjel saab kannatanu vigastada. Võttes arvesse, et pea on üldteadaolevalt elutähtis piirkond, võidakse seda piirkonda tabades ilmselgelt tekitada tõsisemaid tervisekahjustusi kui teistesse keha piirkondadesse. Seega on teist inimest rusikatega pea ja näo piirkonda lüües ning pead vastu kõva tömpi eset lüües ohtliku tervisekahjustuse tekitamine enam ettenähtav kui muudesse piirkondadesse lüües. Ka ei saa vähemalt keskmise elukogemusega isik eeldada, et teist inimest pea ja näo piirkonda lüües tervisekahjustusi ei teki ja seda sõltumata lööja joobeastmest. Löökide tagajärjel tekkis kannatanul pea kinnine tömp trauma, mis väljendus massiivse kõvakelmealuse verevalumina, mis paiknes parema suure poolkera pinnal. Samas oli tal koldeline ämblikuvõrkkestaalune verevalum paremal pool ajupinnal ning need vigastused viisid J K peaajuturse väljakujunemiseni ning lõpuks ajutüve pitsumiseni, mis põhjustas ka surma. Asjaolu, et Ilja Potjomkini varasem käevigastus hakkas peksmise ajal taas veritsema ning tema vere jäljed korteris ja vere paiskumine seinale viitavad sellele, et löögid pidid olema tugevad. Sellele viitab ka kannatanu langemine koomasse ca tund pärast peksmist. Eeltoodu viitab üheselt tervisekahjustuste tekitamise tahtlusele. Kohus leiab, et tervisekahjustuse (pea kinnine tömp trauma parempoolse kõvakelmealuse verevalumiga) tekitas süüdistatav vähemalt kaudse tahtlusega, sest teist inimest korduvalt pea ja näo piirkonda lüües, pidas ta võimalikuks tervisekahjustuste põhjustamist ning möönis seda. Kohtu arvates kinnitab tahtluse olemasolu ka süüdistatava teojärgne käitumine. Süüdistatav ei osutanud kannatanule abi ega kutsunud ise kiirabi. Teda ei huvitanud, mis seisus J K oli pärast XXX korterist lahkumist. Eeltoodu tõendab tahtliku teo toimepanemist Ilja Potjomkini poolt. Kohtu hinnangul annab kohtu siseveendumusele tuge süüdistatava tahtluse kohta J K tervisekahjustusi tekitada ka süüdistatava eelnev käitumine (10.04.2021-14.07.2021), millest saab üheselt järeldada seda, et tahtliku ja tervisekahjustusi põhjustava vägivalla kasutamine J K vastu on süüdistatavale omane. J K suri süüdistatava poolt tekitatud tervisekahjustuse tagajärjel pärast massiivse kõvakelmealuse verevalumi ja koldelise ämblikuvõrkkestaaluse verevalumi tekitamist, mis viis peaajuturse väljakujunemiseni ning lõpuks ajutüve pitsumiseni. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka lõpptagajärje, s.o surma suhtes. Kohtu hinnangul süüdistatava tahtlus oli suunatud vaid tervisekahjustuse tekitamisele näo ja pea piirkonda, mille põhjustasid mitmed löögid. Surma põhjustamist süüdistatav ilmselgelt ei soovinud ja löömiste tagajärjel ei saanud see talle olla otseselt ka ette nähtav ja see ei olnud tal ka eesmärgiks. Küll saab järeldada, et süüdistatava käitumine, s.o korduvad löögid peapiirkonda põhjustasid kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse, mis põhjustas J K surma. Seega on süüdistatava käitumine ja sellele järgnenud tervisekahjustuse tekkimine ja surma saabumine põhjuslikus seoses. Eeltoodust 25

(34)1-22-797 tingituna on alust väita, et tegemist on tahtlikult toime pandud süüteoga, millega põhjustati ettevaatamatusest hooletuse vormis kannatanu surm. 2.3. Õigusvastasus ja süü Ilja Potjomkini teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Ilja Potjomkin oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu

§-s 34 sätestatud asjaolusid. 05.11.2021. a ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr XX nähtub, et Ilja Potjomkin kannatab alkoholisõltuvuse all. Temaga seotud kuritegude toimepaneku ajal ei esinenud tal mingeid psühhootilisi ilminguid, mis välistaksid võimet oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. Tema käitumine oli tingitud alkoholijoobest (kriminaaltoimik I kd, lk 182-187). Samuti puuduvad Ilja Potjomkini puhul süüd välistavad asjaolud. Seega kokkuvõtlikult leiab kohus, et Ilja Potjomkini tegu vastab

§ 118

lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo nii objektiivsetele kui subjektiivsetele koosseisuelementidele ning ta tuleb

§ 118lg 1 p 7 järgi süüdi tunnistada.

III KARISTUS Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 121

lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5 aasta pikkuse vangistuse. Arvestades süüdistatava isikut, tema varasemat kriminaalkorras karistatust ning kuriteo toimepanemise asjaolusid, oleks rahalise karistuse mõistmine Ilja Potjomkinile

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi selgelt ebapiisav.

Ilja Potjomkinit on eelnevalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest nii tingimisi vangistusega (

§ 74

lg 1, 2), asenduskaristusega (

§ 69

lg 1) kui ka reaalse vangistusega (kriminaaltoimik II kd, lk 15-19), ent varasemad karistused ei ole tema õigusvastasele käitumisele mõju avaldanud. Ühtlasi tähendab kuritegude toimepanemise jätkamine vaatamata varasematele karistustele seda, et rahaline karistus karistusliigina on Ilja Potjomkini isikuandmeid arvestades ebatõhus karistusliik, mistõttu ei pea kohus võimalikus selle kohaldamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Ilja Potjomkinit

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi karistada vangistusega.

Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Seejuures on aga oluline tähele panna, et eripreventiivsed kaalutlused ega õiguskorra kaitsmise huvid ei anna mitte kunagi alust mõista karistust, mis ületab isiku süü suurust. Just süü suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri. Nii eripreventiivseid kaalutlusi kui ka õiguskorra kaitsmise huve saab ja peab arvestama karistuse liigi ja määra valikul süü suurusega piiritletud raamides.

§ 121lg 2 sanktsioonimäära keskmiseks määraks on 2 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus.

Süü suuruse üle otsustamisel on kohus seisukohal, et Ilja Potjomkini süüd pole võimalik hinnata tuvastatud asjaolude pinnalt väikseks. Kehaline väärkohtlemine ei olnud ühekordne. Ilja 26

(34)1-22-797 Potjomkin on korduvalt ja erineva intensiivsusega J K kehaliselt väärkohelnud. Tuvastatu kohaselt põhjustas Ilja Potjomkin J K füüsilist valu ja kehavigastusi – parema silma hematoom, hulgalised verevalumid näol, kehatüvel ja ülajäsemetel. Kohtu veendumusel viitavad taolised vigastused tugevamale välismõjutusele. Siiski ei olnud tegemist selliste vigastustega, mis oleksid vajanud meditsiinilist sekkumist. Samuti võtab kohus süü suurusele hinnangut andes arvesse asjaolu, et Ilja Potjomkini teos on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis väljendub süüteo korduvas toimepanemises ja kehalises väärkohtlemises lähisuhtes. Kahe kvalifitseeriva tunnuse sedastamine võrdsustub suurema süüga. Süü juures arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Esmalt märgib kohus, et süü tunnistamine ei ole karistuse kergendav asjaolu

§ 57

lg 1 p 3 esimese alternatiivi tähenduses, sest seadusandaja on karistust kergendavaks asjaoluks pidanud süü ülestunnistamisele ilmumist. Küll aga avaldas Ilja Potjomkin kohtuistungil kahetsust, et neil J niimoodi juhtus (kohtutoimik lk 133 pöördel). Kohus arvestab puhtsüdamlikku kahetsust kergendava asjaoluna. Samuti arvestades nii süüdistataval kui kannatanul tuvastatud joobeastet, tuleb nentida, et mõlemad olid tarvitanud suures koguses alkoholi. Ilja Potjomkinil läbivaatusel tuvastatud hematoomid kui ka G T ütlused viitavad sellele, et Ilja Potjomkini ja J K kaklused olid vastastikkused ning tekkisid enamasti alkoholi tarvitamise käigus, G T ütlused viitavad ka sellele, et esimese löögi tegi tavaliselt J . Samas leiab kohus, et kannatanu käitumist alkoholijoobes ei saa käsitleda provokatsioonina, mis õigustaks süüdistatava tegu või vähendaks teo ebaõigust, kuid kannatanu käitumist ei saa tervikuna süü suuruse hindamisel ka kõrvale jätta. Kokkuvõtvalt peab kohus võimalikuks karistada süüdistatavat

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi vangistusega 3 aastat.

§ 118lg 1 näeb karistusena ette vangistuse pikkusega 4-12 aastat.

Seega sanktsiooni keskmine karistusmäär on 8 aastat vangistust. Hinnates Ilja Potjomkini süü suurust

§ 118

lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et Ilja Potjomkini tegu põhjustas kõige raskema tagajärje, mille

§ 118lg 1 ette näeb – teise isiku surma.

Süüdistatav lõi kannatanut korduvalt näkku ja lõi tema pead vastu keskkütteradiaatorit, mille tagajärjel sai kannatanu rasked tervisekahjustused ja suri. Kohtu hinnangul arvestades süüteo asjaolusid, vigastuste tekitamise intensiivsust ja süüdistatava ükskõikset käitumist kannatanu suhtes on süüdistatava süü keskmine. Kaitsja palus karistuse mõistmisel arvestada Ilja Potjomkini tervisliku seisundiga. 05.11.2021. a ambulatoorse psühhiaatrilise ekspertiisiakti nr XX kohaselt on Ilja Potjomkin oma vaimse seisundi poolest võimeline kandma süüdimõistmisel karistust (kriminaaltoimik I kd, lk 186). Ka ei nähtu kaitsja poolt esitatud väljavõttest Ilja Potjomkini haigusjuhtudest (kriminaaltoimik II kd, lk 66-69), et Ilja Potjomkin põeks selliseid haiguseid, mida ei ole võimalik vanglas ravida. Kohtu hinnangul ei ole ka Ilja Potjomkini kavatsus asuda rehabilitatsioonravile selliseks asjaoluks, mis annaks aluse karistust vähendada. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid selles episoodis Ilja Potjomkini puhul ei esine.

§ 58

p-s 8 märgitud raske tagajärje põhjustamine kui karistust raskendav asjaolu on praegusel juhul hõlmatud juba kuriteokoosseisust, milles isik süüdi mõisteti, mistõttu on seda asjaolu arvestanud seadusandja juba antud kuriteo eest sanktsioonimäära kehtestamisel. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kõike eeltoodut arvestades mõistab kohus Ilja Potjomkinile

§ 118lg 1 p 7 järgi vangistuse 8 aastat. 27

(34)1-22-797 Liitkaristuse mõistmisel lähtub kohus

§ 64

lg-st 1, mille kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuna

§ 118

lg 1 p 7 ja § 121 lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteod olid suunatud sama õigushüve vastu ning füüsilise vägivalla intensiivsus kasvas, peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes rangeimat karistuste liitmise viisi, s.o üksikkaristustest raskeima suurendamist, kuid seda siiski mitte täies ulatuses. Vältimaks liitkaristuse mõistmisel raske tervisekahjustamise tekitamisele eelnenud korduva kehalise väärkohtlemise ebaõiguse täielikku arvestamata jätmist, peab kohus põhjendatuks mõistetud karistustest raskeima suurendamisel mõista liitkaristuseks 9 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb Ilja Potjomkini karistusaja hulka arvata tema eelvangistuses viibitud aeg. Ilja Potjomkin oli kahtlustatavana

§ 121

järgi kinni peetud alates 10.04.2021 kuni 11.04.2021, seega tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ning Ilja Potjomkini ärakandmata karistus on vangistus 8 aastat 11 kuud ja 28 päeva. Kuivõrd Ilja Potjomkin on kahtlustatavana

§ 118

lg 1 p 7 järgi viibinud eelvangistuses alates tema kinnipidamisest 10.08.2021 ning viibib seal ka kohtuotsuse tegemise ajal, siis tuleb liitkaristuse alguseks lugeda eelnimetatud Ilja Potjomkini kahtlustatavana kinnipidamise päev. Tõkend Kohtueelses menetluses on Ilja Potjomkin kahtlustatavana

§ 118lg 1 p 7 järgi kinni peetud 10.08.2021.

a kell 16:45 (kriminaaltoimik I kd, lk 1-6), süüdistusaktist nähtuvalt on 12.08.2021 Ilja Potjomkin vahistatud, vahi all pidamise tähtaega on pikendatud kuni 10.02.

  1. Kriminaalasja arutav kohus jättis 08.02.
  2. a esialgse kohtu alla andmise määrusega Ilja Potjomkini suhtes kohaldatud vahistamise muutmata (kohtutoimik lk 12-14) ning 17.02.
  3. a kohtumäärusega kontrollis kohus Ilja Potjomkini vahistatuse jätkuvat põhjendatust ning leidis, et vahistamine on endiselt põhjendatud, mistõttu jättis kohus Ilja Potjomkini suhtes kohaldatud vahistamise muutmata (kohtutoimik lk 32-35). Seega on Ilja Potjomkin käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses vahi all viibinud katkematult alates 10.08.
  4. Kuivõrd kohus mõistis Ilja Potjomkinile pikaaegse reaalse vangistusliku karistuse, millest ta on otsuse tegemise ajaks kandnud ära juba 8 kuud, siis on otstarbekas, et Ilja Potjomkin kannaks karistust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest ilma teda vahepeal vabastamata, mistõttu jätab kohus Ilja Potjomkini suhtes tõkendina kohaldatud vahistamise muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni. IV TSIVIILHAGI Kannatanu T R esitas tsiviilhagi varalise kahju 1701,70 euro nõudes. Süüdistatav tsiviilhagi ei tunnistanud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Füüsiline isik on kannatanu ka juhul, kui kuriteo või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga on põhjustatud tema lähedase surm ja talle on surma tagajärjel kahju tekkinud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju 28

(34)1-22-797 tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 1 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Tõenditest nähtuvalt seisneb varaline kahju T R kantud matusekuludes. VÕS § 129 lõike 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. Antud juhul kandis matusekulud, sh peielauaga seonduvad kulud J K ema T R . Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et J K surm saabus Ilja Potjomkini süülise ja õigusvastase käitumise tagajärjel, mistõttu lasub Ilja Potjomkinil ka VÕS § 129 lg 2, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 kohaselt matusekulude hüvitamise kohustus. Hagiavalduse kohaselt tuli matustega seoses teha kulutusi üldsummas 2149,70 eurot. Kriminaaltoimikus olevale tsiviilhagile lisatud arvete kohaselt on kantud kuludeks matusetalituse läbiviimise eest tasutud 979,75 eurot (kriminaaltoimik II kd, lk 6), matusetalituse tellimine 75 eurot (kriminaaltoimik II kd, lk 7), surnu riided ja mustad sallid matusetalitusele 74 eurot (kriminaaltoimik II kd, lk 7, kohtutoimik lk 94 pöördel), hauastamisega seotud kulud 166,60 eurot (kriminaaltoimik II kd, lk 8) ning peielauaga seotud kulud, sh ka
  1. päeval summas 854,35 eurot (kriminaaltoimik II kd, lk 7, 9-12). Kohtuistungil on T R selgitanud, et see on tavapärane komme, et matustest 40 päeva pärast lähedased tulevad kokku, nii peab olema. Kristlik usk räägib sellest, et tema hing lahkub sel päeval ja lahkunut peab meenutama (kohtutoimik lk 94 pöördel). Seega on tegemist hädavajalike matusekuludega, mis arvestavad väljakujunenud tavasid. Samuti on T R selgitanud, et J oli koer ja nad olid sunnitud teda toitma. Kogu selle aja vältel oli koer nendega koos (kohtutoimik lk 94 pöördel). VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus asub seisukohale, et ka koeratoiduga seonduv kulu on varaline kahju, mis on T R tekkinud süüdistatava Ilja Potjomkini kuritegeliku käitumise tulemusena. Kui Ilja Potjomkin ei oleks J K surma põhjustanud, ei oleks T R tekkinud ka kulutusi seoses J K koera ülalpidamisega. Kuivõrd Sotsiaalkindlustusamet hüvitas ohvriabi seaduse alusel kulust 448 eurot, oli lõplik tsiviilhagis esitatud nõue 1701,70 eurot. Kohus leiab, et esitatud nõue on põhjendatud ja kantud kulu on pangakonto väljavõtte, arvete, kassatšekkide ning T R ütlustega täies ulatuses tõendatud. Eelmärgitust tulenevalt on esitatud tsiviilhagi 1701,70 euro nõudes põhjendatud ning tuleb rahuldada täies ulatuses ja varaline kahju tuleb välja mõista süüdistatavalt. V MUUD KÜSIMUSED Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Kulud, mis võivad olla menetluskuludeks, on välja toodud KrMS §-s
  2. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava Ilja Potjomkini menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest (KrMS § 175 lg 1 p 9, 29
(34)1-22-797 § 179 lg 1 p 1), määratud kaitsjatele kohtueelses menetluses ning kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4) ja ekspertiisikulu (KrMS § 175 lg 1 p 3). Sundraha Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 4

lg 2 kohaselt on käesoleval juhul

§ 118

lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritav kuritegu esimese astme kuritegu, kuivõrd antud kuriteo eest on sanktsioonina ette nähtud vaid vangistus ning seda pikkusega 4-12 aastat ehk maksimaalne karistus ületab 5 aastat vangistust. KrMS § 179 lg 1 p 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1 635 eurot. Ekspertiiside kulud Prokuratuuril ja uurimisasutustel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel õigus otsustada, kas nad teostavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on läbi viidud seitse ekspertiisi kogusummas 5 827 eurot: 1) DNA ekspertiisi nr 21E-GE0818 kulud kogusummas 4 446 eurot; 2) DNA ekspertiisi nr 22E-GE0100 kulud kogusummas 456 eurot; 3) surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr XX kulud kogusummas 316 eurot; 4) isiku keerukas kohtuarstlik ekspertiisi nr XX kulud kogusummas 84 eurot; 5) kohtupsühhiaatriaekspertiisi nr XX kulud summas 255 eurot; 6) narkootilise aine ekspertiisi nr 21E-AN1318 kulud summas 84 eurot; 7) toksikoloogiaekspertiisi nr 21E-TX0098 kulud summas 102 eurot. KES § 26 lg 5 kohaselt kannab kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. DNA ekspertiisiaktile nr 21E-GE0818 lisatud õiendi kohaselt on ekspertiisimaksumus 4 446 eurot, mis moodustub analüüsiobjektide arvust 78 ja ühiku hinna 57.00 eurot korrutisest. Ekspertiisiaktist nähtub, et DNA ekspertiisi käigus viidi läbi reaktsioonid või tõepära suhte arvutus, mida käsitletakse õiendis ekspertiisi maksumuse kohta analüüsiobjektide arvuna. Ekspertiisiaktist nähtub vastuvõetud ekspertiisimaterjalidest võetud proovide arv 26. DNA ekspertiisiaktile nr 22E-GE0100 lisatud õiendi kohaselt on ekspertiisimaksumus 456 eurot, mis moodustub analüüsiobjektide arvust 8 ja ühiku hinna 57.00 eurot korrutisest. Ekspertiisiaktist nähtub, et DNA ekspertiisi käigus viidi läbi reaktsioonid või tõepära suhte arvutus, mida käsitletakse õiendis ekspertiisi maksumuse kohta analüüsiobjektide arvuna. Ekspertiisiaktist nähtub vastuvõetud ekspertiisimaterjalidest võetud proovide arv 4. KES § 261 kohaselt on ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või 30

(34)1-22-797 toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja ekspertiisiobjektide arvu korrutis. KES § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot, seega on tegemist objektipõhise hinnaga. KES § 26 lg 2 sätestab, et ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav, õige, detailne ja järjepidev. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 07.12.
  1. a kohtumääruse nr 3-1-1-120-12 punktis 6.2 väljendanud järgmist seisukohta: Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Seega on Riigikohtu kriminaalkolleegium selgesõnaliselt öelnud, et ekspertiisi maksumus kujuneb eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud objekti arvu, mitte muude asjaolude, nt läbiviidud reaktsioonide arvu, alusel. Eeltoodust johtuvalt leiab kohus, et DNA-ekspertiisi summat tuleb vähendada summani, mis vastab analüüsiobjektide (proovide) arvule. Seega DNA ekspertiisi nr 21E-GE0818 kulu summas 2 964 eurot ja DNA ekspertiisi nr 22E-GE0100 kulu summas 228 eurot jääb riigi kanda. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr XX, isiku keerukas kohtuarstlik ekspertiisi nr XX ning nr XX ja kohtupsühhiaatria ekspertiisi nr XX kulu osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7, detsembri
  2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiis oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemus toetas süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleks eelnimetatud ekspertiisikulu jätta süüdistatava kanda täies mahus. Prokuröri kohtuistungil avaldatud seisukoht narkootilise aine ekspertiisi nr 21E-AN1318 kulu 84 eurot ja toksikoloogiaekspertiisi nr 21E-TX0098 kulu 102 eurot ei ole seotud tõendamiseseme asjaoludega ja on põhjendatud jätta riigi kanda. Määratud kaitsjale makstud tasud Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest. Kohtueelsel menetlusel makstud tasu on tuvastatav kaitsja taotlustest, millistes on kirjeldatud kaitsja osavõttu menetlustoimingutest ning kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav lisaks taotlustele ka kohtuistungiprotokollidest. Kuivõrd kriminaalasi saadeti kohtusse üldmenetluses, oli kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. Sellest tulenevalt ei saa kohus asuda arutlema selle üle kas kaitsja toimingud süüdistatava kaitsmiseks olid vajalikud või mitte. Kuigi kohus lahendas kaitsjatasu taotlused pealdisega, märgib kohus täiendavalt järgmist. Kriminaalmenetlusest kui tervikust tulenevalt saab asuda seisukohale, et isegi juhul, kui kaitsja osavõtt ei oleks olnud kohustuslik, olid kaitsja toimingud vajalikud ja põhjendatud. Tasu 31
(34)1-22-797 suurendamine mitte. Justiitsministri 26.07.
  1. a määruse nr 16 § 6 lg-e 3 kohaselt on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 324 euro ühes kohtuastmes. Sama määruse § 2 lg-e 1 kohaselt on võimalik põhjendatud taotluse alusel tasupiirmäära suurendada. Kohtu arvates ei ole tasutaotlus, mis on esitatud 06.04.
  2. a (kohtutoimik lk 136) seoses kohtulikuks vaidlusteks ettevalmistamisega suurendamisega 145 euro võrra (lisandub km) põhjendatud, s.o kohus ei pea põhjendatuks tasu suurendamist 36,42% võrra. Kaitsja taotleb tasu suurendamist argumendil, et te

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.