1-20-8855/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-8855 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri 2022 määrus Svjatoslav Šumeitšuki tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Svjatoslav Šumeitšuki (Šumeitšuk; isikukood 37612292259) kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Viru Maakohtu 01.12.2020 otsusega karistati Svjatoslav Šumeitšuki KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg-te 1, 2 järgi 6 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 29.09.2020 kohtuotsusega asjas nr 1-20-6653 mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra, s.o 2 aastat 10 kuud vangistust ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus 29.11.2020 ja lõpp 29.03.
5. Viru Maakohtu 16.11.2022 määrusega jäeti S. Šumeitšuk ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Formaalsed eeldused on täidetud – süüdimõistetu on kandnud ära nõutud osa karistusest ennetähtaegseks vabanemiseks ning tal on garanteeritud elukoht. Seejuures ei arvestanud maakohus prokuröri seisukohaga, sest see oli põhistamata ega vangla riskiprotsentidega, mille kujunemist ei ole võimalik jälgida. Maakohus leidis kokkuvõtlikult, et süüdimõistetut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta kannab ka korduvalt reaalset vangistust. Seejuures viimane kuritegu on toime pandud katseajal. Varguste toimepanemine on kujunenud S. Šumeitšukile harjumuspäraseks elustiiliks ehk süüdimõistetul on kriminaalne elustiil. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud tööhõives ja riigikeele õppes, läbinud varasemalt sotsiaalprogrammi, osaleb käesoleval hetkel veel ühes sotsiaalprogrammis ning on paigutatud avavanglaosakonda. Küll aga tuleb nentida, et negatiivselt ilmestab kinnipeetava suhtumist enesearendamisesse asjaolu, et ta ei läinud riigikeele eksamile. Maakohus tunnustas kinnipeetavat kindla vabanemisjärgse elukoha ja lähedaste toetuse eest. Samas võttis maakohus arvesse, et varasemalt kinnipeetav kasutas endise abikaasa ja nende ühise tütre vastu vägivalda, mis näitab üldjoontes, et ta ei pruugi rusikaõigust kasutades oma ohvreid valida. S. Šumeitšukil on vabanedes garanteeritud töökoht, kuid ka mitme tuhande ulatuses tasumata võlanõudeid. Kuivõrd ta on varasemalt korduvalt varavastaste kuritegude eest karistatud, võib ta majanduslike kitsikuste tekkimisel taaskord varguseid toime panna. Negatiivselt iseloomustab süüdimõistetut ka diagnoositud alkoholisõltuvus ning talle oli harjumuseks saanud kuritegusid alkoholijoobes toime panna. S. Šumeitšuki ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, sest tema poolt on uute kuritegude toimepanemise risk suur. Tema varasemad elukombed näitavad, et tal on välja kujunenud kriminaalne elustiil ja sama seisukohta toetab ka kriminaalhooldaja oma arvamuses. Maakohus leiab, et ainuüksi hea käitumine vangistuses, teatav lähedaste toetus ning kindel eluja töökoht ei suudaks teda seadusekuulekal teel hoida. Kuigi kinnipeetava sõnul on tema suhted endise abikaasa ja ühise lapsega head, ei väära see fakti, et ta on nende suhtes vägivalda kasutanud. Kuivõrd maakohtul puudub usk, et kinnipeetav suudab vabaduses kainet joont hoida, ei ole välistatud ka olukord, kus kinnipeetav võib taas emotsioone oma lähedaste peal välja elama hakata. Määruskaebus
6. Viru Maakohtu 16.11.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Šumeitšuki kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, kes palub tühistada maakohus määrus ja vabastada süüdimõistetu elektroonilise valve alla. Kokkuvõtlikult leitakse määruskaebuses, et maakohus on teostanud kaalutlusõigust vastuolus kohtupraktikaga ning on käsitlenud süüdimõistetu vabastamise kasuks rääkivad rohkeid asjaolusid süüdimõistetu kahjuks. Maakohus ei ole arvestanud asjaolusid kogumis. Määruskaebuses nimetatakse ära maakohtu poolt välja toodud positiivsed ja negatiivsed asjaolud. Kaitsja hinnangul negatiivsed asjaolud ei kaalu üle positiivseid. Vanglas on S. Šumeitšuk tegelenud kuriteo toimepanemise tegurite otsimisega, leidnud neid ja aktiivselt tegelenud nendega, mis on lõppkokkuvõttes toonud kaasa selle, et S. Šumeitšuk kannab karistust avavanglas. S. Šumeitšuki viibimine vanglas on muutunud formaalseks. Ka on S. Šumeitšuk endale selgeks teinud, et tema põhiprobleem on alkoholi tarvitamine ning talle saaks kohaldada KarS § 75 lg 2 p 8 – osaleda sotsiaalprogrammis, mis maandab isiku riske mõtlemise ja käitumise valdkonnas. Arvestades vanglas käitumist ja rehabiliteeritavates programmides osalemist vanglas ja käesoleval ajal kriminaalhooldusosakonnas, tuleb S. Šumeitšukiga tööd jätkata määrates karistuse kandmise viisi tingimisi. Alkoholi tarvitamise riski on võimalik maandada ka kriminaalhoolduses. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 2 Aarne Sarjas