← Eesti

2-22-106875/33

Obsah (5)§ 100§ 101§ 105§ 116§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 23.11.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-106875 Tsiviilasi R-R R hagi K

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. 2 Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot.
  3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja emaks on kostja (dtl 40). Kohus on piiranud kostja isikuhooldusõigust hageja elu- ja viibimiskoha määramise, tervise ja hariduse osas, samuti varahooldusõigust hageja suhtes (dtl 27-39). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks oma ülalpidamiskohustust täitnud, s.o elatist tasunud. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et ta oleks oma ülalpidamiskohustust muul moel täitnud. Kohus peab vajalikuks ka korduvalt selgitada, et erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud 3 teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.

  1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise summas 200 eurot, s.o väiksemas ulatuses, kui kehtiv miinimum. Kohus on seisukohal, et iseenesest tagab miinimummääras elatise väljamõistmine alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).
  2. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 1983 eurot, s.o asendushooldusteenus perekodus 1943 eurot ning huvitegevuses osalemine 40 eurot. Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses väiksemas ulatuses, siis ei olnud hagejal vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta. Ka kostja ei ole oma vastuses iseenesest hageja igakuiseid kulusid ja nende suurust vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja igakuised kulud vastavad vähemalt 400 eurole. 7.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul on kostja menetluses viidanud oma teise lapse ülalpidamiskohustusele ning oma majanduslikule olukorrale ja tervislikule seisundile.

  1. Kohus loeb tõendatuks, et kostjal on tuvastatud puuduv töövõime perioodiga 25.04.202224.04.2027 (dtl 69-71). Vara, mille arvelt elatist tasuda, ei ole kohus menetluses tuvastanud. Kostjal on pangakonto AS-s SEB Pank, mille saldo 02.09.2022 seisuga oli 0,15 eurot (dtl 109). 6 kuu jooksul on nimetatud kontole laekunud 1284,20 eurot, mis teeb keskmiseks sissetulekuks ca 214 eurot kuus (dtl 103-108). Kuigi igakuiseid väljaminekuid ei ole kostja kohtule esile toonud, siis on eluliselt usutav, et teatud igakuised kulud võivad kostjal tekkida, s.h kulud söögile, tervishoiule, eluasemele. Kohus selgitab, et kuigi vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12), siis käesoleval juhul on tõendatud, et kostja ei ole suuteline oma tervisliku seisundi tõttu täiendavat sissetulekut teenima. Arvestades kostja igakuise sissetuleku suurusega ning asjaoluga, et kostjal on puuduv töövõime, siis on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud 4 välja mõista kostjalt elatis alla miinimummäära, s.o summas 100 eurot. Nimetatud summa määramisel lähtub kohus kostja vastuses väljatoodust, et ta on olnud suuteline tasuma hagejale taskuraha 100 euro ulatuses. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kuigi kostja on menetluses viidanud ka oma teise lapse ülalpidamiskohustusele, siis rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostja teine laps täisealine. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi tõendit teise lapse ülalpidamiskohustuse täitmise osas. Seega kohus teise lapse olemasoluga elatise väljamõistmisel käesoleval juhul ei arvesta.
  2. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 100 eurot alates 01.03.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Seega tuleb elatise summad tasuda hageja arveldusarvele iga kuu

  1. kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
  2. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud
  3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.