KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- detsember 2022 Kohtuasja number 1-21-2285 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtuasi Vitali Uhvanovi (isikukood 37201065218) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- novembri 2022 määrus Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Vitali Uhvanov Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Sofja Hristoforova Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- novembri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Viru Maakohtu
- märtsi 2021 otsusega tunnistati Vitali Uhvanov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja teda karistati 10-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust V. Uhvanovile Viru Maakohtu
- novembri 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud ja 22 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse kandmise aja algust V. Uhvanovi kinnipidamisest
- märtsil 2021 ning tema karistusaeg lõppeb
- juulil
- Viru Vangla esitas
- oktoobril 2022 Viru Maakohtule materjalid V. Uhvanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Vangla ega prokuratuur V. Uhvanovi vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- novembri 2022 määrusega V. Uhvanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
- Täidetud on formaalsed eeldused V. Uhvanovi ennetähtaegseks vabastamiseks.
- V. Uhvanovil on vabaduses olemas kindel elukoht. Töötamisse ja õppimisse suhtub ta positiivselt, tal on põhiharidus, ta oskab ehitus- ja keevitustöid, tal on majanduslik toimetulekuoskus, võlad tal K-Raha andmetel puuduvad ning vabanemisfondis on tal 800,90 eurot. Distsiplinaarkaristusi tal pole, vanglas on ta osalenud individuaalse täitmiskava täitmisel, on töötanud, õppinud eesti keelt, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osalenud vestlustel esilekerkivate probleemide lahendamise ja kuritegeliku käitumise ühiskondliku mõju teemal ning teistega arvestamise teemal, mõistmaks teiste inimeste seisukohti, oma tegevuse tagajärgi ja vägivalla mõju lähisuhetele. Vaatamata neile positiivsetele asjaoludele on V. Uhvanovi uue kuriteo risk tema vabastamiseks liialt suur ja seda tulenevalt tema karistusandmetest, kuritegude asjaoludest ning muudest teda iseloomustatavatest andmetest.
- Karistusregistri andmetel on V. Uhvanovil kaks kehtivat kriminaalkaristust ning ka vanglas viibib ta teist korda. Lisaks on V. Uhvanovi suhtes hetkel menetluses kriminaalasi KarS § 183 lg 1 tunnustel. Praegust vangistust kannab V. Uhvanov korduva kehalise väärkohtlemise ja korduva mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Kuna viimase kuriteo pani V. Uhvanov toime varasema kohtuotsusega määratud katseajal, moodustati talle liitkaristus. V. Uhvanovi karistusandmete põhjal on alust järeldada, et tal on kuritegelikud hoiakud, mis on seotud alkoholi tarvitamise ja mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimisega. Alkoholi tarvitamine võib soodustada tema kuritegelikku käitumist ka edaspidi. Vangla meditsiiniosakonna andmetel ei ole V. Uhvanovil küll diagnoositud alkoholisõltuvust, kuid alkoholi hakkas ta enda sõnul tarvitama juba 16-aastaselt. Ta on kohati tarvitanud alkoholi mitmeid päevi järjest. Kaks korda on V. Uhvanov end ka n-ö kodeerinud ja seda kavatseb ta teha ka pärast vanglast vabanemist. Kuigi vangistuse ajal läbis V. Uhvanov sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja osales vestlustel, tuuakse nende tegevuste kokkuvõtetes välja, et V. Uhvanov ei ole motiveeritud alkoholi tarvitamist vähendama ega näe alkoholi tarvitamist probleemina. Seega ei pruugi V. Uhvanov alkoholi tarvitamisest loobuda, karsket eluviisi hoida ning uusi kuritegusid mitte toime panna. V. Uhvanovi senine käitumine, sh kuritegude arv ja raskus, kuritegude toimepanemine katseaja kestel, näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist, eriti alkoholi mõju all. Riskiteguriks on ka kindla töökoha ja lähivõrgustiku puudumine: niiviisi on V. Uhvanovil väga palju sisustamata aega ning ta võib täita seda aega muu hulgas alkoholi tarvitamisega. V. Uhvanovi edasise õiguskuulekuse seavad kahtluse alla ka vangla iseloomustusest nähtuvad andmed selle kohta, et ta on vägivaldne, ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid, ei mõtle oma tegude võimalikele tagajärgedele ning kordab oma vigu, suutmata neist õppida. Märkimisväärne on seegi, et varasem vangistus ei pannud V. Uhvanovit mõtlema oma tegude tagajärgedele ega kutsunud esile muutust tema käitumises. Kuna kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et praeguse vangistuse ajal on V. Uhvanovi hoiakud sedavõrd muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks oluliselt vähenenud, ei saa teda ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas V. Uhvanov määruskaebuse, milles märgib kokkuvõtlikult järgmist. Ta palub üles näidata vastutulelikkust ja piirduda tema praeguse vangistusajaga. Ta on viibinud rangetes tingimustes ning see aeg on olnud piisav, et mõista ja kahetseda oma kuritegu. Ta on järginud vastuvaidlematult kõiki vangla reegleid ja talle määratud programme. Kui ta saaks tagasi selle päeva, mil ta asus alkoholi jääknähtudega mootorsõidukit juhtima, veenduks ta esmalt selles, et võib rooli minna ning alles siis arvestaks põhjusega, miks ta rooli läks (oma venna haige poja haiglasse viimiseks). Ta on teinud kaks järeldust. Peamine järeldus on see, et mistahes olukorras tuleb kõigepealt veenduda oma tegevuse seaduslikkuses ja alles seejärel tegutseda. Teine 2
(4)järeldus on see, et ta ei soovi enam vanglasse sattuda. Ta lubab, et kui talle antakse ennetähtaegse vabanemise võimalus, siis ta ei kuritarvita seda. Ringkonnakohtu seisukoht
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul maakohus V. Uhvanovit vabastamata jättes kaalutlusviga ei teinud.
- V. Uhvanovil on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning ka vangistust kannab ta teist korda. See näitab, et varasem karistamine ja ka vangistuse kandmine talle õiguskuulekusele suunavat mõju ei avaldanud.
- Praegust vangistust kannab V. Uhvanov liitkaristusena kohtuotsuste kogumis. Esmalt karistati teda
- aastal oma abikaasa korduva kehalise väärkohtlemise ja mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Temale mõistetud vangistus jäeti tingimisi katseaja ja käitumiskontrollile allutamisega täitmisele pööramata ning muu hulgas keelati tal käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine. Siiski ei suutnud V. Uhvanov käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamisest hoiduda: ta rikkus vähemalt kahel korral alkoholi tarvitamise keeldu, millest ühel korral pani toime ka uue kuriteo – järjekordse mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes. See näitab, et alkoholi tarvitamine on olnud V. Uhvanovi jaoks selgelt probleemne: ta pani alkoholi tarvitades toime kuritegusid ning ei suutnud sellest hoiduda isegi tingimisi kohaldatud vangistuse ajal, teades, et alkoholi tarvitamise keeldu rikkudes tuleb tal tõenäoliselt minna vanglasse. Probleemi tõsidust näitab seegi, et alkoholi tarvitamist alustas V. Uhvanov juba varases nooruses ja kohati tarvitas ta alkoholi mitu päeva järjest. Tõsise alkoholi tarvitamise probleemiga isiku puhul ei pruugi pelgalt vanglas viibimine iseenesest himu alkoholi tarvitamise järele ära võtta. V. Uhvanovi saaks ennetähtaegselt vabastada vaid juhul, kui mingisuguste asjaolude tõttu oleks alust uskuda, et ta on motiveeritud oma alkoholiprobleemiga tegelema, mõistab sellega kaasnevaid riske ja soovib edaspidi tõsimeelselt alkoholi tarvitamisest hoiduda. Paraku sellist järeldust teha ei saa.
- Vangla iseloomustusest nähtub küll see, et V. Uhvanov mõistab alkoholi tarvitamise kahjulikkust, teadvustab vajadust sellest vabaduses loobuda, soovib end alkoholi tarvitamise vastu uuesti n-ö kodeerida ning nähtuvalt maakohtu istungiprotokollist on ta valmis alluma ka alkoholi tarvitamise keelule. Samas nähtub vangla iseloomustusest seegi, et kui V. Uhvanov osales vanglas sõltuvuskäitumisega tegelevas sotsiaalprogrammis, ei täheldatud tal motivatsiooni alkoholi tarvitamist vähendada. Ka pärast seda programmi V. Uhvanoviga vanglas peetud vestluste kokkuvõtete kohaselt ei näe kinnipeetav alkoholi tarvitamist probleemina ega arva, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine oleks tõsine rikkumine. Seetõttu ei pruugi V. Uhvanov tegelikult mõista oma alkoholiprobleemi tõsidust, alkoholist loobumise vajadust ja ohte, mis võivad kaasneda tema alkoholi tarvitamisega. Lubaduse alkoholist loobuda võis V. Uhvanov anda pelgalt selleks, et kindlustada oma ennetähtaegne vabastamine. Vabaduses võib V. Uhvanov panna alkoholi tarvitamisega seonduvalt toime uued kuriteod. Pelgalt alkoholi tarvitamise keeluga seda ohtu maandada ei saa: seda keeldu on V. Uhvanov juba varem rikkunud ja võib seega rikkuda ka edaspidi. Riski alkoholi tarvitamisega jätkamiseks suurendab seegi, et vabaduses puudub V. Uhvanovil kindel töökoht ja seetõttu oleks tal ilmselt rohkelt vaba aega, mida sisustada just alkoholi tarvitamisega.
- Riskitegurit näeb ringkonnakohus ka selles, et vangla iseloomustuse kohaselt püüab V. Uhvanov oma vastutust paarisuhtes toime pandud vägivallakuriteos vähendada ning leiab, et 3
(4)teatud olukordades on vägivalla tarvitamine õigustatud. Kuigi praegu soovib ta kannatanuks olnud abikaasast lahutada, võib V. Uhvanov nt uue paarisuhte tekkimisel pidada uuesti õigustatuks lahendada võimalikke konflikte just vägivaldsel teel. Seetõttu on alust karta temalt nii alkoholi tarvitamisega seonduvate liikluskuritegude kui ka vägivallakuritegude kordumist. Pelgalt V. Uhvanovi lubadus, et ennetähtaegse vabastamise korral ta ei kuritarvitaks seda usaldust, on paljasõnaline. Positiivset retsidiivsusprognoosi ei saa teha ka selle pinnalt, et vanglas ei ole V. Uhvanovit distsiplinaarkorras karistatud ning ta on osalenud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevustes. Kuigi mõnel juhul võib tõesti positiivne käitumine vanglas viidata sellele, et süüdimõistetu suudab jätkata oma elu vabaduses seaduskuulekalt, siis V. Uhvanovi puhul see nii ei ole – seda juba tulenevalt tema võimaliku alkoholi tarvitamisega seonduvast riskitegurist, mis eelkõige aktualiseerub just vabaduses (vanglas ei ole alkohol lihtsalt kättesaadav). 14. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 9. novembri 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)