) § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja hagejale on.
lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatise miinimummääras nõudmisel ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas 2-15-15909, p 12).
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
lg-te 3, 4, 5 ja 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Hageja esitatud tõendite järgi saab hageja lastetoetust 60 eurot kuus. Seega on põhjendatud, et elatise miinimummäärast lahutatakse maha pool ühele lapsele makstavast lapsetoetusest. Seega on kostja kohustatud hagejale maksma perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022 elatist 213,44 eurot (243,44-60/2) kuus ning alates 01.04.2022 225,64 eurot (255,64-60/2) kuus. 21.
lg 6 kohaselt, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt viibib hageja kostja juures ühes kuus vähem kui seitse ööpäeva, kuid kostja on 04.04.2022 esitanud kohtusse avalduse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Riigikohus on selgitanud, et kohus vähendab proportsionaalselt
alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist tulenevalt viibib laps lahuselava vanema juures keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus või kui vanemad selle üle ei vaidle (vt Riigikohtu 22.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 14.7). Kuigi tsiviilasjas nr 2-22-4924 on kohus 10.11.2022 teinud suhtluskorda reguleeriva kohtumääruse, ei ole see veel jõustunud ning kohus lähtub hageja seadusliku esindaja selgitustest, et kostja viibib koos hagejaga vähem kui seitse ööpäeva kuus, millega kostja istungil ka nõustus. Kui 10.11.2022 tehtud kohtumäärus asjas 2-22-4924 peaks jõustuma, nähtuks ka sellest, et hageja veedab kostjaga kuus vähem kui seitse ööpäeva. Seetõttu ei ole kohtul alust elatist kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga proportsionaalses osas vähendada. 22.
lg 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Käesoleval juhul on kostja kohustatud tasuma elatist vaid ühele sama pere lapsele, mistõttu
23.
lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. 23.1 Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal on diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Kostja nõustus, et hagejale vajalike ravimite kulu on hageja erivajaduse tõttu 40 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja ei ole kohtule esitanud rohkem tõendeid, mis annaksid alust arvata, et hageja kulud erivajadusest tulenevalt oleksid suuremad. Seega loeb kohus põhjendatuks, et hagejale tehtavad põhjendatud kulutused on elatise miinimummäärast 40 eurot kõrgemad. 23.2 Kohtul on õigus elatist miinimummäärast suuremas summas välja mõista ka olukorras, kus last peamiselt kasvatav vanem on kaotanud osaliselt või täielikult töövõime ning teise vanema sissetulek võimaldab elatist tasuda suuremal määral (vt perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 474 SE seletuskiri, lk 9). Kuna vaidluse all ei ole, et hageja ema võimalused sissetuleku teenimiseks on osalise töövõime tõttu võrreldes isa võimalustega oluliselt piiratud, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta hageja ravimikulud 40 euro ulatuses kostja kanda. Elatise suuruse kindlaks määramisel lähtub kohus muuhulgas ka vanema võimalustest sissetulekut saada (vt ka Riigikohtu 29.04.2015 otsust tsiviilasjas 3-2-1-21-15, p 14) ning kohus leiab, et kuna kostja on tööealine ja terve, on tal ka võimalus teenida sissetulekut ja täita ülalpidamiskohustust suuremas ulatuses kui hageja emal. 24. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjal tuleb hagejale maksta alates 30.01.2022 elatist
alusel arvutatud miinimumsumma suuruses, millele on lisatud 40 eurot hageja ravimikulud. Seega on perioodil 30.01.2022 kuni 31.03.2022 summa, mida kostjal tuleb hagejale elatisena tasuda 253,44 eurot (243,44-60/2+40) kuus ning alates 01.04.2022 summas 265,64 eurot (255,64-60/2+40) kuus. 25. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei ole põhjust kõrvale kalduda seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotusest hagilises perekonnaasjas. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.