Obsah (5)

§ 223§ 237§ 169§ 16§ 33

Väärteoasi 4-22-1139 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2022 Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Julia Senk

§ 223lg 1;§ 237 lg 1 järgi.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Jaak Paju. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas: 1. Jätta M R kaebus rahuldamata. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 15.03.2022 otsus väärteoasjas nr. 2302,22,001009, millega M R’i karistati

§ 223

lg 1 väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 105 trahviühikut s.o 420 eurot ja

§ 237lg 1 väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 120 trahviühikut, s.o.

480 eurot.

1. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv kokku 900 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank AS. Kohustuslik on märkida viitenumber
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
4. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, tema esindajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 22.11.
5. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
6. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 15.03.2022 otsusega väärteoasjas nr 2302,22,001009 karistati M R´i liiklusseaduse (edaspidi

) § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ning talle määrati karistuseks rahatrahv 105 trahviühikut, s.o 420 eurot selle eest, et M. R juhtis mootorsõidukit xxx, oma käitumisega ei hoidunud kõigest, mis võiks ohustada ja kahjustada teiste vara ning tervist, enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses ning keeras peale vasakul, teisel sõidurajal liikunud sõidukile xxx, mis kokkupõrke vältimiseks keeras vasakule, kaotas juhitavuse ning sõitis vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastassuunast otseliikunud sõidukiga xxx. xxx peale kokkupõrget xxx paiskus ette paremal liikunud veokile xxx ja peale seda vastu valgusfoori posti. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju xxx AS'le, T K'le, xxx OÜ'le ja xxx AS'le ning tervisekahjustused K A'le ja T K'le. Sama otsusega karistati M R´i

§ 237

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ning talle määrati karistuseks rahatrahv 120 trahviühikut, s.o 480 eurot selle eest, et M R põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt teavitamata liiklusõnnetusest häirekeskust ning andmata abivajajale esmaabi, ei tähistanud liiklusõnnetuse sündmuskohta ega kirjutanud üles liiklusõnnetuse pealtnägijate nimesid ja aadresse.

1. 06.04.2022 esitas M. R kaebuse, leides, et otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel kuna kaebaja pole rikkunud liiklusseaduse § 16 lg 1, § 33 lg 2 p 8 ja § 169 lg 2 p 1, 2, 3, 4 nõudeid, käesolevas asjas pole tõendatud, et kaebaja rikkus liiklusseaduse sätteid.
2. Kaebuse esitaja kaitsja seisukoha kohaselt tegi M. R 21.01.2022 manöövri (reavahetuse) vältimaks otsasõitu tema ees sõitnud ja äkiliselt pidurdanud sõidukile. Reavahetuse tegi M. R paremalt sõidurealt vasakule sõidureale ja vasak sõidurada oli manöövri tegemise kohas vaba. Enne reavahetust M. R pidurdas ja veendus ka selles, et vasak sõidurada on manöövri tegemiseks vaba. Sõidutee oli sündmuskohas libe ning 2 lund täis tuisanud ning paremal sõidureal M. Ri ees sõitnud sõiduauto juht sellega ei arvestanud ja sooritas äkilise pidurdamise arvestamata teiste liiklejatega. Edasiste sündmuste ahela põhjustajaks saab pidada nimetatud sõiduauto juhti. Nimetatud sõiduauto juht lahkus sündmuskohalt. Vasakul sõidureal tagapool sõitnud xxx juht ei arvestanud samuti liiklusoludega ja sõitis kiirusega, mis oli kiirem kui M. Ril ja ei suutnud oma kiirust enam vähendada ja keeras tagant otsasõidu vältimiseks vasakule, mille tagajärjel sattus vastassuunavööndisse. Edasised sündmused kulgesid xxx xxx juhi süü tõttu, kuna viimane ei arvestanud liiklusolusid ja sõitis liiklusoludele mitte vastava kiirusega ning oli seetõttu sunnitud tegema ohtliku manöövri vastassuunda. Toimunud liiklusõnnetuses on seega süüdi teised juhid, mitte M. R. Kaebaja on seisukohal, et liiklusõnnetuse algpõhjustaja, ehk kaebaja ees sõitnud sõiduki juhi tuvastamata jätmise või võimatuse tõttu pole õige süüdistada kaebajat liiklusõnnetuse põhjustamises. Kaebaja oli samuti üks ja õnnetul kombel sündmuste ahelas osalenud isik, kuid ei põhjustanud sündmuste ahela algust.
3. Kaebuse kohaselt M. R ei saanud aru, et tema taga toimus liiklusõnnetus ja tema võis olla osaline selles või selle põhjustaja. Samuti ei saanud ta aru, et inimene oli vigastada saanud. Samuti ei saanud ta aru, et liiklusõnnetuse oleks põhjustanud tema tegevus. Seega ei saanud ta täita

§ 169lg 2 ette nähtud kohustusi.

Samuti M. R ei põgenenud sündmuskohalt, vaid lahkus, sest ei saanud aru liiklusõnnetuse toimumisest.

1. 07.06.2022 toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja ja tema kaitsja kaebuse juurde. M. R tegi etteheidetava manöövri seepärast, et tema ees liikunud sõiduk järsult pidurdas ja ta pidi valima kas sõita sellel sõidukile tagant otsa või keerata vabale rajale. M. R keeras vabale rajale kuna see oli vaba ja ta ei taksitanud sellega ühtegi liiklejat. M. R ei saanud arugi, et tema taga toimus liiklusõnnetus. M. Ri taga sõitev sõiduk ei suutnud vältida otsasõitu M. Rile ja keeras vasakule vastassuunavööndisse ja M. R liiklusõnnetuses ei osalenud, ta ei saanud aru, et liiklusõnnetus toimus. Liiklusõnnetuse toimumise kohast ära minemise eest saab isikut karistada vaid juhul kui isik teadis, et toimus liiklusõnnetus ja kaeba isik sellest aru ei saanud.
2. Kohtulikes vaidlustes 27.09.2022 jäi kaitsja seisukohale, et kaebaja ei ole temale etteheidetavaid tegusid toime pannud. Kaitsja möönab, et võib-olla manöövrit tehes oli kaebaja n.ö pimedas nurgas ja kaebaja seda sõidukit ei näinud ega saanud aru, et toimus avarii. Kaitsja möönis, et kaebaja on olnud hooletu, et ta polnud täielikult veendunud, et tema kõrval ei olnud ühtegi teist sõidukit. Tõenditest nähtub, et Jxxxeep oli vahetult tema kõrval, mistõttu võis olla see kaebaja jaoks pimeda nurga all ja tõepoolest sõiduki märkamine on manöövrit tegeva juhi kohustus. Küll aga ei ole kaebaja kaitsja jätkuvalt nõus M. Rile etteheidetava sündmuskohalt lahkumise süüdistuse osas kuivõrd M. R ei näinud õnnetust, see toimus vastassuunavööndis ja kuna kaebaja ei olnud õnnetusest teadlik ei saa talle ette heita ka sündmuskohalt lahkumist kuivõrd lahkuda saab vaid juhul kui isik teadis liiklusõnnetuse toimumisest.
3. 07.06.2022 ei nõustunud kohtuväline menetleja kaebaja poolt esitatud kaebusega leides, et M. R tegi ohtliku manöövri veendumata selle ohutuses. Kohtuvälise menetleja hinnangul pole vahet mis põhjusel M. R selle manöövri tegi, mööndes, et isegi kui keegi oleks kaebaja ees äkiliselt pidurdanud viitab see asjaolu, et M. R ei hoidnud ohutut pikivahet vastavalt ilmastikuoludele. Samuti selgitas kohtuväline menetleja, et ei ole võimalik ka, et kaebaja ei saanud aru liiklusõnnetuse toimumisest 3 kuivõrd nii sündmuskoha vaatlusest koos fotodega ja tunnistaja ütlustega on tuvastatud, et kokku põrkas kolm sõidukit, üks suur veoauto ning tunnistajad kirjeldasid kuidas M. R seisma jäi ja ka autost väljus mida kinnitas ka kaebaja ise kohtueelses menetluses. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusalune isik toime pannud temale inkrimineeritud väärteod, see on tõendatud ning on ebausutav, et M. R ei saanud aru õnnetuse toimumisest. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
4. Kohtulikes vaidlustes jäi kohtuväline menetleja oma seisukoha juurde täpsustades, et sündmuskohalt lahkumine on raskem rikkumine kui mitte teatamine. Kirjalike materjalide ja tunnistaja ütlusetega on tõendatud, et liiklusõnnetuse põhjustajaks oli kaebaja tegevus kuivõrd kaebaja ei veendunud, et manööver mida ta teeb on ohutu. Samuti on kaebaja ise kirjutanud liiklusõnnetuses osalenud isikule ja selgitanud oma käitumist, mida kaebaja nägi ja kuidas tajus. Kohtuvälise menetleja hinnangul on määratud karistused proportsionaalsed, sanktsiooni alumises kolmandikus. Kohtuotsuse põhjendused
5. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kuulas kohus üle tunnistajad K A´i, T K´i, D K ja M A´i ning uuris väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid.
6. 21.02.2022 koostatud väärteoprotokollist nr AB1546445 väärteoasjas 230222001009 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 21.01.2022 kell 11:11 juhtis M. R mootorsõidukit XXX reg.märgiga xxx, oma käitumisega ei hoidunud kõigest mis võiks ohustada ja kahjustada teiste vara ning tervist, enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses ning keeras peale vasakul, teisel sõidurajal liikunud sõidukile xxx, mis kokkupõrke vältimiseks keeras vasakule, kaotas juhitavuse ning sõitis vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastassuunast otseliikunud sõidukiga Xxx. Xxx peale kokkupõrget xxx paiskus ette paremal liikunud veokile Xxx ja peale seda vastu valgusfoori posti. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju xxx AS'le, T K'le, xxx OÜ'le ja xxx AS'le ning tervisekahjustused K A'le ja T K'le. Varaline kahju on fikseeritud sõidukite vaatlusprotokollides ja sündmuskoha vaatlusprotokollis ning isiku tervisekahjustused SA PERH teatistes. Juht põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt teavitamata liiklusõnnetusest häirekeskust ning andmata abivajajale esmaabi, ei tähistanud liiklusõnnetuse sündmuskohta ega kirjutanud üles liiklusõnnetuse pealtnägijate nimesid ja aadresse. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik

§ 16

lg 1, § 33 lg 2 p 8 ja § 169 lg 2 p 1, 2, 3, 4 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime

§ 223lg 1, § 237 lg 1 ettenähtud väärteod.

1. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit, teeolud tol päeval olid väga halvad, tuiskas ja oli libe ja ühel hetkel ta vahetas rida vasakule sõidurajale ja sõitis edasi, ootas maha keeramise rajal ja paar minutit hiljem sooritas vasakpöörde kui oli veendunud, et vastutulevad autod olid möödunud. Menetlusalune isik avaldas kohtuistungil kahetsust, et selline asi juhtus, aga tema hinnangul oli tema tehtud manööver täiesti ohutu. Manöövri tegi ta kahel põhjusel, esiteks tema ees hakkas auto aeglustuma ja teiseks kuna ta tahtis nagunii paarsada meetrit hiljem teha vasakpööret siis ta pidi selleks reastuma vasakule. Menetlusaluse isiku hinnangul järsult pidurdamist eessõitval autol ei olnud, ees sõitev auto hakkas paremale pöörama kuna menetlusaluse isiku mäletamist mööda lülitas tema ees sõitev sõiduk sisse ka parempoolse suunatule, et pöörata paremale. 4
2. Kohtuvälise menetleja küsimustele vastas menetlusalune isik, et autosid ei olnud tema taga, temast eespool liikusid autod 30-40 km/h. Hiljem dokumentidest nägi, et oli üks tume maastur. Menetlusalune isik mäletab ähmaselt, et vaatas vasakusse peeglisse enne reastumist ja vasakusse tagumisse aknasse, pöörates pead. Menetlusalune isik kahtlustab, et kuna oli libe kardeti temale sisse sõita. Ütluste kohaselt ta ei jäänud seisma kui õnnetus toimus, ta soovis peale manöövrit 3-4 min pärast sooritada vasakpöördet ja läks selleks keskmisele maha pööramise rajale. Seismine võis näida teistele kuna ta ootas pööret. Autost ta ei väljunud.
3. Kohtuväline menetleja palus ja kohus nõustus avaldada menetlusaluse isiku ütlused 21.02.2022 10 rea algusest „Kuna minu juhtud sõidukil oli kiirus sees ning auto taga, jäin esimesel võimalusel tee keskele ohutuledega seisma ning väljusin korraks autost“. Menetluslune isik selgitas, et kohtueelses menetluses on ta öelnud, et ta seisis seal 10 minutit ja kordas üle, et tunnistusi andes ta fantaseeris kokku midagi, mis selles šoki seisundis kõlas lihtsalt talle loogiliselt süüdistust lugedes. Kaebuse esitaja selgitas, et andis kohtueelses menetluses valeütlusi kuna oli šokiseisundis mis oli tingitud ootamatust väärteomenetluse protsessist mis oli kaebajale väga stressirikas ja ootamatu (vt 07.06.2022 kohtuistungi protokoll lk 1-3). Menetlusalune isik kahetses istungil kohtuvälisele menetlejale valeütluste andmist.
4. 30.08.2022 kuulas kohus üle tunnistaja K A, kelle ütlustest nähtub, et 2022 aasta jaanuari kuus, päevasel valgel ajal, sattus ta liiklusõnnetusse Vabaduse pst ja Hiiu tn ristmiku vahetus läheduses. Ütluste kohaselt juhtis tunnistaja sõidukit liikudes mööda Vabaduse pst Laagri suunas ja märkas samal teekonnal juba Järve keskuse juures huvitavat värvi – mündirohelist xxx sõidukit, mis jäi tunnistajale silma just värvi tõttu kuna ta pole sellist värvi autot varem näinud. Enne Hiiu ristmikku sõitis tunnistaja teises reas, esimeses reas sõitis xxx auto ja tema ees jäid autod seisma. Tunnistaja ei mäleta täpselt kas samal teel liikunud ja peatunud buss jäi oma taskusse kuid järsult ilma suunatuld näitamata sööstis tunnistajale ette sama mündiroheline xxx auto. Tunnistaja proovis vältida kokkupõrget, pidurdas kuid kuna tee oli jäine ja lumine ei saanud auto pidama. Tunnistaja sõnul oli vahemaa väga väike ja ta keeras vasakule sooviga otsasõidu vältimiseks peatuda Hiiu vasakule pöörava rea väikeses taskus. Tunnistaja ei tahtnud xxx autole otsa sõita, see xxx auto oleks tunnistaja sõiduki esikülje maha sõitnud paremalt poolt. Tunnistaja aga ei saanud pidama, tee oli libe ja lumine ning sattus vastassuuna vööndisse ja põrkas kokku vastutulevate sõidukitega. Tunnistaja ütluste kohaselt tegi tema sõiduk 180 kraadise pöörde. Kui tunnistaja oma sõnade kohaselt lõpuks autost välja suutis tulla nägi ta eemal, kusagil 100 meetri kaugusel vasakul pool, seismas sama xxxx sõidukit, tunnistajale tundus, et ta võis olla ristmikul kuid seisis seal ja jälgis peeglitest sündmust. Tunnistaja kirjeldas oma tundeid, soovi sellele autole järele joosta, paluda tal seisma jääda või number kirja panna kuid ta oli sel hetkel šokiseisundis ja hakkas oma väga katkist autot vaatama. Tunnistaja oli ütlusi andes kindel, et xxx sõiduk talle järsult ette keerates ei näidanud suunda, viidates Liiklusseaduse sättele, et 3 sekundit varem peaks suunda näitama. Lisaks viitab tunnistaja xxx autodesse paigaldatud jälgimisseadmele, mille pealt on võimalik vaadata, et sündmuskohast umbes 100 meetri kaugusel see sõiduk seisis. Tunistaja sõnul ei seisnud see xxx sõiduk seal natuke aega vaid ikka tükk aega.
5. Tunnistaja kirjeldas, et ette Vabaduse pst ja Hiiu tn ristmikku on 4 sõidurada, seal on pööramine paremale, kaks otse ja üks hiiu tänavale vasakule pöördekoht. Tunnistaja 5 liikus otse suunas teises reas, Xxx oli otse suunas esimeses reas. Ütluste kohaselt oli Xxxi sõiduk suhteliselt tunnistaja sõiduki kõrval kui pööret hakkas sooritama, võibolla pool autot tunnistaja autost eespool, auto pikkust kindlasti ei olnud. Tunnista ütluste kohaselt ka Xxxi ees liikus sõidukeid, tol hetkel oli liiklus Vabaduse pst päris tihe just linnast välja Laagri suunas. Ka tunnistaja ees liikus sõidukeid. Tunnistaja ja tema ees liikuva sõiduki vahe võis olla üks autopikkus, Xxxi ja tema ees liikuvate autode vahet ei osanud tunnistaja öelda. Tunnistaja mäletab, et jälgis liiklust ja mäletab ka seda, et reas kus liikus ka Xxx Xxx sõidukit pidurdasid. Tunnistajas arvas istungil, et buss võis oma taskust välja hakata tulema vms. Tunnistaja arvates kuna teised autod pidurdasid ees võis Xxx Xxx sõidukijuhti mõelda, et teeb kiire jõnksu, et mitte pidurdada ja rahulikult edasi kulgeda kuid ta ei arvestanud, et oli libe ja lumine. Tunnistaja kirjeldas, et tema liikus kiirusega 50+ km/h ja ta ei oska hinnata kui kiiresti sõitis Xxx Xxx. Tunnistaja liikus liiklusvooga samas tempos. Tunnistaja ütluste kohaselt oli Xxxi manööver väga ootamatu, tunnistajal ei olnud võimalik sujuvalt peatuda. Tunnistajal oli kaks varianti, kas Xxxile otsa sõita või proovida põigata. Tunnistaja ei tahtnud otsa sõita kuna ta auto oleks purunenud ja kiirelt arvas tunnistaja, et ta saab vasakus ära pööratavas reas seisma jääda kuid libeduse tõttu sõiduk ei peatunud ja tunnistaja sattus vastassuunavöööndisse kus juhtus õnnetus, ta põrkas kokku Xxxga. Tunnistaja viidi küll haiglasse kuid õnneks tal ei fikseeritud füüsiliselt kehavigatusi, tunnistaja sõiduk läks mahakandmisele – sõiduki esi parem külg oli täiesti sodi. Kahju suurust palju kindlustus hüvitas ei osanud tunnistaja öelda. Samuti peab tunnistaja end väga korralikuks liiklejaks, tal on pikka aega (üle 10 a) load olnud ja kunagi pole õnnetust juhtunud.
6. Kaitsja küsimustele vastas tunnistaja, et teeolud olid lumised. Vasakule pöörav rada oli lume all. Tunnistaja ei fiskeerinud kas sademeid oli, ta ei mäleta seda, samuti ei kaardistanud ta kohta kus Xxx Xxx seisma jäi kuid ta nägi, et Xxx Xxx sõiduk seisab vasakpoolses reas vastassuuna vööndi pool, silmaga nähtaval kaugusel. Tunnistaja sõnul ei sesinud Xxx sõiduk ei esimeses ega teises reas, tunnistaja ei tea kas seal oli veel kolmas rida. Peale õnnnetust ei läinud tunnistaja sinna kohta tagasi. Tunnistaja sõnul ta ei vaadanud küll kella kuid Xxx Xxx auto seisis sündmuskoha vahetus läheduses tükk aega, tunnistaja jõudis juba toibuda esmasest šokist ning auto endiselt seisis seal ning mingil hetkel hakkas auto liikuma, sõitis mööda Vabaduse pst Laagri suunas edasi. Tunnistaja sõnul ilmselt jälgis Xxx Xxx juht toimunut.
7. Tunnistaja T K andis kohtus ütlusi, et sattus jaanuaris 2022 reedesel päeval liiklusõnnetusse kui sõitis oma autoga Laagrist Tallinna linna poole. Tunnistaja oli vasakpoolses sõidureas, möödunud just paremas reas olevast rekkast sõitis talle otsa vastassuunast teine auto. Tunnistaja nägi ainult seda hetke kui auto oli vastas. Ütluste kohaselt põrkas tunnistaja auto vastu tuleva autoga ja siis paiskus ta auto rekka vastu ja auto parem külg oli täiesti sodi ja vasakult kust rekka sisse sõitis ka omakorda. Kõik turvapadjad avanesid mis võimalikud. Sel hetkel ei saanud tunnistaja tervisekahjustusi, kuigi paar kuud hiljem käis tunnistaja seljavaludega arsti juures, ilmselt sai põrutada. Tunnistaja sõiduk on maha kantud. Praeguseks on mingi osa kindlustus hüvitanud, alla turu väärtuse ja see kadalipp mida tunnistaja sellega seoses läbima pidi oli kohutav. Ilm oli tunnistaja sõnul lörtsine, klassikaline Eesti talve ilm, natukene tuisusem kui tavaline hommik. Kui tunnistaja rooli istus ei tuisanud, nähtavus oli OK, midagi ebatavalist ei täheldanud. Teel oli vagusid, läga mis kerge sulaga tekib. Kui kokkupõrge oli toimunud, sai tunnistaja ise autost välja. Teise autojuhiga ta suhtles, naine vabandas, et ta ei saanud enam pidurdada. Ta suutis niipalju hoogu maha 6 pidurdada, et sealt midagi rohkem drastilist ei juhtunud. Tunnistaja sõnul surus õnnetusse sattunud auto tunnistaja poolt juhitud sõiduki valgusfoori posti ja enda auto vahele. Tunnistajale oli õnnetusse sattunud teine tunnistaja koheselt selgitanud, et temale sõitis kõrvalt reast ette teine auto ja ta ei saanud mitte midagi teha. See auto kes talle ette sõitis jäi sündmuskohale. Lähenedes peaaegu ristmikule, on selline koht kus saab ära keerata enne järgmist valgusfoori, Sanatooriumi pargi juurest tulev tee ja enne risti parkis see auto ennast aeglustusrajale vasakule poole. Tunnistaja ei näinud, mis autoga oli tegemist, oli sõiduauto ja tunnistaja ei saa väita kas oli rendi või enda auto kuna tunnistaja nägi auto tagumist osa. Tunnistaja ei näinud, et selle auto autojuht oleks välja tulnud. Samuti ei osanud tunnistaja öelda kui kaua see juht seal seisis, äkki 15-20 min. Sealt autost nende juurde ei tulnud kedagi ja keegi nende seltskonnast ei jõudnud ka tema juurde. Tunnistaja sõnul teine tunnistaja Karoliina helistas häirekeskusesse. Ütluste kohaselt pöördus tema poole Instagrami teel sõiduki juht M, kes keeras ette ja põhjustas õnnetuse kuid tunnistaja sellele kirjale ei vastanud. Tunnistaja sõnul vabandas kirjutaja, et selline asi juhtus. Tunnistaja arvas, et tõenäoliselt aeti teda segamini teise tunnistaja Karoliinaga, kuna tunnistajale endale mees ju ette ei sõitnud. Instagramis selgitas isik olukorda, mis temaga sel hetkel toimus, miks ta arvab miks ta seda tegi ja arvas, et tol hetkel ta ei oleks pidanud rooli istuma. Vabandas juhtunu pärast, ta oli saanud tol hommikul Covid positiivse vastuse ja ta pidi oma elukohast välja kolima, pidi asju transportima. Ta arvas, et tema tervise seisund oli nii kehva, et ei oleks pidanud rooli istuma. Täiendavat suhtlust temaga ei ole olnud. Tunnistaja kirjale ei vastanud ja mingi hetk see kiri oli kustunud.
8. Kaitsja küsimustele vastas tunnistaja T K, et nägi kui sündmuskoha vahetus läheduses seisma jäänud sõiduk pani ohutuled põlema. Tunnistaja sai teada läbi teise tunnistaja, et see oli olnud sõiduk kes õnnetuse põhjustas, sündmuskohal viitas autole ka teine tunnistaja. Tunnistaja sõnul seisis see sõiduk seal omajagu aega. Tunnistajale saadetud Instagrami kirjas ka kirjeldas M, et ta seal seisis ja veendus, et liikluskord taastus. Tunnistaja ütluste kohaselt ei taastunud see liikluskord seal vähemalt kaks tundi peale õnnetust. M kirjutas kirja märtsi kuus, see oli peale seda kui tunnistaja oli käinud andmas politseis tunnistusi. Tunnistaja sai aru, et M oli aru saanud, et avarii toimus. Tunnistaja luges kohtuistungil ette talle Me poolt saadetud kirja, kohus avaldab selle järgnevalt:
9. 21.02.2022 10:38 „Tere T, tundsin, et pean kirjutama. Mina olen see, kes sinu ette julmalt Vabaduse pst rida vahetades ning mille tõttu pidi kalduma vastassuuna vööndisse. Sain alles täna teada mis sellel hommikul päriselt toimus ning mis edasi sai. Olin tol hommikul värskelt koroonapositiivne, üsnagi tugevate sümptomitega ning haigusest täiesti hajevil ning udu sees. Ma ei oleks pidanud rooli istuma aga olin lihtsalt sunnitud kolima külaliskorterist välja ja vahetama enda karantiinipaika. Minu ees kihutas sinine auto, pikivahe oli libeduse jaoks liiga lühike ning täielikult instinktiivselt kaldusin vasakule. Jäin esimesel võimalusel paariks minutiks tee keskele seisma, tulin autost välja ja oma udus jäi mulle ekslik aga kindel mulje, et kõik lõppes õnnelikult ja liiklus taastus koheselt. Täna tean, et kas haigusest tekkinud hingamisraskuste, tuisu või šokiseisundi tõttu ei märganud ma visuaalselt mis juhtus. Tagasi ristmikule lähemale sõitmine oleks olnud õige tegu. Sain šoki kui kuulsin täna, et tekkisid ka tervisekahjustused. Kas ma võin südamerahuks küsida kui suured need kahjustused olid?“ 7
10. Kohus kuulas 30.08.2022 istungil üle ka tunnistaja D K, kelle ütluste kohaselt ta mäletab liiklusõnnetuse toimumisest nii palju, et tema juhtis suurt pakiautot Xxx, oli hommikupoolne aeg, enne lõunat, ilm oli lumine kuid selge, teekate ei olnud puhastatud, tema kiirus oli ca 40 km/h. Tunnistaja nägi kuidas xxx kaldus vastassuunda, tunnistaja võttis koheselt hoo maha ja pööras paremale nii palju kui sai kuid teine auto Xxx peatus tunnistaja ees ja tunnistaja auto põrkas temaga kokku. Tunnistaja ei näinud miks xxx kaldus vastassuuna vööndisse. Pärast kokkupõrget tulid nad kõik välja, tunnistaja vaatas Xxx sisse kas naine on kannatanud, temaga oli kõik ok. Seejärel hakkasid nad ootama patrullautot, kes avarii vormistaks. Inimesed jäid seisma, autod ei peatunud. Tunnistaja sõnul see naine kes oli xxx oli nii šokis, et temaga tunnistaja rääkida ei saanud, ta seisis ja kiirabi tuli võttis ta hiljem kaasa. Tunnistaja suhtles teise tunnistajaga, kes oli Xxxs, tema ka ei näinud miks õnnetus nii juhtus. Ütluste kohaselt oli üks vanem mees tunnistaja, kes nägi, et mingi auto sundis xxx vastassuunda. Ütlustest nähtuvalt sai tunnistaja sõiduki esistange, üks vilkur, tiib kahjustada ja esi parem uks vajus sisse. Istungi ajaks pole sõiduk veel korda tehtud, kindlustusega on probleemid. Peale õnnetust oli liiklus häiritud, mõlemad read olid kinni pandud, kõrval olev Laagrisse viiv rada oli vist lahti.
11. 27.09.2022 kuulas kohus üle tunnistaja M A kelle ütlustest nähtuvalt juhtis ta oma sõidukit xxx, sõitis Valdeku tänava poolt Vabaduse pst Hiiu ristmiku poole ja tema ees sõitis maastur, mille märki ja marki tunnistaja ei mäleta. Distants oli kuskil 50-60m. Ilmastikuolud olid tunnistaja hinnangul normaalsed. Maastur sõitis vasakpoolses rajas ja Xxxi auto sõitis kõrval parempoolses rajas. Ütluste kohaselt mingil seletamatul põhjusel, vahetult enne Hiiu risti keeras Xxxi juht järsku vasakule ehk hakkas ümber reastuma olukorras kus maastur ja Xxxi sõidukid olid praktiliselt kõrvuti. Seda nähes maasturi juht keeras kohe rooli vasakule ja tunnistaja nägi, et ta liikus külg ees valgusfoori posti poole. Tunnistaja ei tea kas maastur põikas vastu valgusfoori posti, tunnistaja arvab, et maastur põikas vastu äärekivi ja sealt viskas ta vastassuunavööndisse kus tuli üks tume auto vastu. Tunnistaja sõitis üle ristmiku, Xxxi auto jäi seisma vasakul pool Pargi tn pööramiseks oleval lisareal. Tunnistaja sõitis Xxxi auto kõrvale ja analüüsis, et ta ei pargi ennast sinna vaid teeb ümber kvartali ringi ära ja tuleb sinna tagasi. Põhjus miks tunnistaja otsustas nii teha oli see, et ta poeg elab Pargi tn-l ja tal on sama tooni auto. Aga kuna ma ei suutnud fikseerida, mis masin see täpselt oli, siis ta läks tagasi. Kui tunnistaja jõudis ümber kvartali tagasi, oli Xxxi auto läinud ning tunnistaja nägi vaid õnnetusse sattunuid. Tunnistaja arvab, et tõenäoliselt oli sel Xxxi sõidukil samas reas ees mingi takistus, kas liinibuss vms hägusalt mäletab aga ei ole kindel. Tunnistaja arvab, et miski pidi juhti sundima teda järsult vasakule minema. Tunnistaja nägi, et Xxxi auto jäi seisma. Ta sõitis ristmikult üle, jäi sinna raja peale seisma peale seda situatsiooni. Tunnistaja ise keeras vasakule Pargi tn-le ja tuli tagasi sinna Liiva tn foori alla, ajavahemik hinnanguliselt võis olla tunnistaja sõnul minut-poolteist. Tunnistaja mäletab täpselt foori tuli oli roheline ta sai kohe keerata, järgmine tänav on sealt 100m kaugusel lasteaia juures pööras uuesti vasakule, mis tuli Hiiu tn-le vana taksopargi juurde välja. Xxx jäi kohe pidama vahetult sinna kus algas Pargi tn keeramise rada ehk tekkis kolmas rada. Tunnistaja möödus Xxxi juhist.
12. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta sündmuskohale naastes hüsteerias olevat naisterahvast, keda püüti rahustada. Kuna tunnistaja nägi, et ta ei ole suuteline millegagi aitama siis andis ta enda numbri, et kui tekib küsimusi, siis saavad helistada. Tunnistaja mäletab, et Xxxi roolis oli nooremapoolne meesterahvas, oluliselt 8 tunnistajast noorem. Tunnistaja sõnul läks maastur selliselt külglibisemisse kuna kogu autorong sõitsis 50-55 km/h kiirusel, kui selle kiiruse pealt järsult risti keerata, siis on loogiline, et ei ole suvine pidamine. Kui Xxx ei oleks manöövrit teinud, siis ei oleks Jeep libisenud. Seda hetke nägi tunnistaja täpselt, et Xxx keeras ja maastur keeras ennast risti. Tunnistaja ka küsis sündmuskohal kus on Xxxi masin ja selgitas sellele inimesele, kes püüdis hüsteerias olnud naist rahustada, et Xxxi masin keeras risti ette, jäi sinna seisma, tunnistaja näitas neile koha.
13. Kohtu küsimustele vastas tunnistaja, et kindlasti oli näha, mis toimus Xxxi taga. Xxxi juht oli natukene eespool, ta keeras oma nina ette. Pidi nägema, et kõrval olev auto läks külglibisemisse. Seda oli võimatu mitte näha. Lisaks selgitas tunnistaja, et ega Xxxi juht ka muidu ei oleks sinna seisma jäänud.
14. Kaitsja küsimustele vastates tõdes tunnistaja, et on kursis pimedast nurgast kuid ta ei tea kuidas pime nurk moodustub ja kas sel hetkel võis moodustuda. Xxxi juht keeras xxx ette. Kui oleks sisse keeranud siis nad oleks omavahel kokku põrganud. Aga kuna ta keeras ette, siis xxx juht üritas tast mööda minna, aga möödaminekuks oli väga halb koht. Kui Xxx sõidab talle vasakus reas ette siis xxx ei ole kuhugi minna. Foori post oli ees, ülekäiguraja saar oli ees. xxx juhil ei olnud muud varianti, kas üritada talle mitte sisse sõita. Ette keeramise all mõtles tunnistaja seda, et nad sõitsid praktiliselt kõrvuti, Xxx keeras ette, rohkem ridu ei olnud. Tunnistaja sõnul prooviks igaüks kokkupõrget ära hoida. Kui ta oleks jätkanud otse sõitu, siis nad oleks kahekesi kokku saanud. Tunnistaja hinnangul ei olnud see mis toimus reastumine, see oli hädasunnil järsku vasakule keeramine. Kas seal oli liinibuss tõesti peatusesse sõitnud, tunnistaja ei mäleta, aga miski sundis ka Xxxi juhti seda tegema.
15. Kirjalikest tõenditest uuris kohus 21.01.2022 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, millest nähtub, et Tallinnas, Vabaduse pst ja Hiiu tn ristmikul toimus liiklusõnnetus, milles osales 4 sõidukit – xxx reg nr xxx, xxx reg nr xxx, Xxx xxx reg nr xxx ja xxx reg nr xxx. On kirjeldatud ilmastikuolusid - pilvine, valge aeg, tee tingimustena on märgitud, et sõidutee oli libe, teekate märg, lumelörtsi, soolalumine segu. Õnnetus toimus fooriga reguleeritud ristmikul ning õnnetuses sai vigastada 2 inimest. Liiklusõnnetuse esmase kirjelduse kohaselt Xxx Xxx s/a manöövri tõttu ja otsasõitu vältinud s/a xxx kaotas juhitavuse, kaldus vastassuunavööndisse ning põrkas kokku vastu liikunud s/a-ga Xxx, mis saadud löögist liikus otsa veoautole Xxx. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on kirjeldatud sündmuskoha tehnilisi andmeid, märgitud tee ja sõiduraja laiused. Sündmuskohavaatlusprotokolli juurde on lisatud fototabel 13-l lehel, kus on fikseeritud fotod sündmuskohast ja selle vahetust lähedusest. Samuti on sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud skeem mis vastab sündmuskohavaatlusprotokollis kirjeldatule.
16. Kohtule esitatud materjalide hulgas on ka sõiduki xxx reg nr xxx, xxx reg nr xx ja Xxx xxx reg nr xxx vaatlusprotokollid, milledes on fikseeritud sõidukite vigastused. Sõiduautol xxx reg nr xxx on deformeerunud esiosa (purunenud esituled, esimene põrkeraud, kapott, esimesed poritiivad). Sõiduauto xxx reg nr xxx on kahjustatud sõiduki tagaosa (tagumine põrkeraud, tagaluuk, purunenud tagumine klaas, poritiivad), deformeerunud on sõiduki esiosa (põrkeraud, purunenud vasak esituli, kapott, vasakpoolne esimene poritiib), purunenud parempoolne tagumine tuli. Avanenud on turvapadjad. Sõiduki xxx reg nr xxx vaatlusega on tuvastatud, et kahjustunud on 9 esimene parempoolne nurk, esimene parempoolne tuli, sõiduki esiosa. Vaidlust kohtumenetluses sõiduki vigastuse üle ei toimunud. Esitatud on koopiad teatistest liiklusõnnetuses kannatada saanud isikutest, kontrollitud on K. A ja T. K ning fikseeritud kerged vigastused. K A osas on fikseeritud, et trauma tunnused puuduvad ning vigastuste raskusastet on hinnatud kergena. T Ki on fikseeritud vigastusena parema käe pöidla põrutus ning vigastuse raskusastet on hinnatud kergena.
17. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, tunnistajate ütlused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, kontrollinud väärteoasjades kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud.
18. Kohtu hinnangul ei saa menetlusaluse isiku ütlusi (vt p 12-14) usaldusväärseks lugeda. Esmalt seepärast, et menetlusalune isik on oma ütlusi ja seisukohti menetluse vältel muutnud, lausa tunnistanud, et andis kohtueelses menetluses valeütlusi ning fantaseeris midagi süüdistuse pinnalt kokku põhjendades seda nii šokiseisundi kui ka õnnetuse toimumise päeval olnud kehva enesetundega. Teisalt ei ole menetlusaluse isiku kohtus antud ütlused usaldusväärsed kuna vastanduvad tunnistajate ütlustega kelle ütlused omavahel jällegi sisult kattuvad ja kohtul ei tekkinud ühegi tunnistaja puhul kahtlust nende ütluste usaldusväärsuses. Tunnistajate M A ja K A ütlustega on tuvastatud, et menetlusalune isik tegi äkkmanöövri vasakule mis sundis temaga peaaegu kohati olnud sõidukit kokkupõrke vältimiseks pidurdama ja kõrvale põikama. Seega pole võimalik, et menetlusalune isik tegi sujuva manöövri, veendudes enne vasakule peeglisse vaadates ja füüsiliselt pead pöörates taha aknasse vaadates, et manööver oleks ohutu. Kohus märgib, et pime nurk millele üritas kaitsja tähelepanu korduvalt juhtida, võib muidugi tekkida kui kaks sõidukit liiguvad peaaegu kohakuti kuid selle versiooni usutavuse lükkab lisaks tunnistajate ütlustele ümber ka menetlusaluse isiku enda väide, et ta vaatas ka juhipoolsest tagumisest küljeaknast pead pöörates kõrvale või taha ja selliselt vaadates pole kuidagi võimalik kohtu hinnangul enda kõrvale jõudvat või kõrval juba sõitvat sõidukit mitte näha, liiati veel olukorras kui menetlusaluse isiku kõrval liikunud sõiduk xxx on märkimisväärselt suurem sõiduk kui menetlusaluse isiku poolt juhtud xx.
19. Mis puutub menetlusaluse isiku ütlustesse vasakpöörde ootamise kohta ristmikul märgib kohus, et tegemist on teelõiguga kus sel kellaajal kui liiklusõnnetus juhtus (kl 11:11) ei ole liiklustihedus väga tihe, on ebausutav väide, et isik ootas 3-4 minutit ainuüksi vasakpöörde sooritamist, eriti olukorras kui menetlusalune isik saadab kohtus ka tunnistusi andnud tunnistajale kirja milles märgib, et tuli ka oma sõidukist välja. Ükski vasakpööret ootav isik ei tule lihtsalt keset liiklust põhjuseta sõidukist välja veendumaks kas „kõik lõppes õnnelikult ja liiklus taastus koheselt“.
20. Kohtu hinnangul ei suutnud menetlusalune isik veenda kohut kuidas on tema kohtus antud ütlused tõepärasemad kui kohtueelses antud ütlused. Menetlusaluse isiku selgitused, et kui ta menetluse ruumi sisse läks oli ta hetkega mentaalses seisundis mil ta oleks kõike selgitanud ja ütluste kohaselt menetlusalune isik arvas, et kui ta mõtleb faktid välja ja annab sellise tunnistuse siis on see kõige parem ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav. Menetlusalune isik andis kohtueelselt ütlusi detailides mida keegi temalt ei küsinud, seega pole kohtul palju tõlgendamisruumi ning menetlusaluse isiku ütlused tuleb lugeda tervikuna ebausaldusväärseks.’ 10
21. Tunnistajate K A, T K, D K ja M Ai ütluste usaldusväärses ei ole kohtul alust kahelda kuivõrd need on oma sisult kokkulangevad, loogilised ja jälgitavad.
22. K A ja M Ai ütluste kohaselt pööras Xxxi kirjadega sõiduk järsult tunnistaja K A poolt juhitud sõidukile xxx ette mistõttu K A proovides vältida kokkupõrget Xxxi sõidukiga ning pidurdamise ja vasakule poole äkkpöörde tagajärjel kaldus xxx vastassuuna vööndisse kus põrkas kokku nii vastu tulnud Xxx kui ka Xxxga. Kõike kinnitab ka tunnistaja T K selle erisusega, et ta ei märganud põhjust miks xxx äkkpidurduse ja pöörde, mille tagajärjel sõiduk vastassuunda kaldus tegi kuid seda selgitas T Kile sündmuskohal vahetult peale õnnetuse juhtumist tunnistaja K A.

§ 223lg 1 33.

Menetlusalusele isikule heidetakse ette

§ 16

lg 1 nõude eiramist, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Samuti heidetakse menetlusalusele isikule ette

§ 33

lg 2 p 8 rikkumist mille kohaselt enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.

1. Pole vaidlust asjaolu üle, et menetlusaluse isik juhtis xxx reg nr xxx süüdistuses etteheidetud ajal ja kohas. Tunnistajate K A ja M A ütlustega on tõendatud, et menetlusalune isik tegi ootamatu manöövri ning keeras ette teisel sõidurajal liikunud sõiduautole, mida juhtis tunnistaja K A ning mille tõttu toimus liiklusõnnetus kuivõrd tunnistaja K A pidi kokkupõrke vältimiseks menetlusaluse isiku sõidukist mööda põikama. Tunnistajate ütlusi kinnitab tunnistaja T K, kes samuti sattus liiklusõnnetusse ning vahetult peale õnnetuse toimumist selgitas talle sündmuskohal tunnistaja K A, et talle keerati ette, viidates sündmuskoha vahetus läheduses peatunud sõidukile. Manöövri tegemist ei eita ka menetlusalune isik ise, kuid tema ütluste usaldusväärsuse seadis kohus kahtluse alla. Peale kohtus uuritud tõendeid möönis ka menetlusaluse isiku kaitsja, et menetlusalune isik oli hooletu manöövri sooritamisel.
2. Kõiki tõendeid kogumis hinnates on tõendatud, et menetlusalune isik ei veendunud manöövri ohutuses ning oma käitumisega ei hoidunud kõigest, mis võiks ohustada ja kahjustada teiste vara ning tervist. On tõendatud, et menetlusalune isik keeras peale vasakul, teisel sõidurajal liikunud sõidukile xxx, mis kokkupõrke vältimiseks keeras vasakule, kaotas juhitavuse ning sõitis vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastassuunast otseliikunud sõidukiga Xxx ning Xxx omakorda peale kokkupõrget põrkas kokku veokiga Xxx ja peale seda veel vastu valgusfoori posti.
3. Vaatamata asjaolule, et M. Ri poolt juhtud sõiduk teiste sõidukitega kokku ei põrganud ning ta ei sõitnud millegile ega kellegile otsa on kohtu hinnangul M. Ri käitumise ja saabunud tagajärje vahel naturalistlik seos. Kui M. R poleks ohtlikku ja äkilist manöövrit teinud ei oleks seda liiklusõnnetust juhtunud. M. Ri äkilise manöövri tõttu proovis tunnistaja K A vältida M. Ri sõiduki ja K A sõiduki kokkupõrget, pidi seepärast keerama vasakule ning sõiduki külglibisemise tõttu sattus tunnistaja sõiduk vastassuunavööndisse ning põhjustas avarii. Kui M. R oleks käitunud õiguskuulekalt ning järginud liiklusseaduse nõudeid poleks seda liiklusõnnetust juhtunud. Seega 11 tuvastatud asjaolude pinnalt saabus tagajärg kaebaja isiku teo tõttu ning talle saab ette heita liiklusõnnetusega põhjustatud tagajärgede tekkimist.
4. Sõidukite ja valgusfoori posti füüsilised vigastused nähtuvad nii sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juurde koostatud fototabelist (vt p 25) ning täpsemalt on sõidukite xxx reg nr xxx, xxx reg nr xxx ja xxx reg nr xxx vigastused vaadeldud vaatlusprotokollides (vt p 26). Eelkirjeldatu osas ei ole ka vaidlust. Seega on tuvastatud, et oma tegevusega põhjustas menetlusalune isik varalise kahju xxx AS'le, T K'le, xxx OÜ'le ja xxx AS'le. Samuti on tuvastatud, et oma tegevusega põhjustas menetlusalune isik kerged tervisekahjustused tunnistaja T K'ile (vt p 26).
5. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 18 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid saab järeldada, et kuna menetlusalune isik ei täitnud

§ 16

lg 1 ja § 33 lg 2 p 8 nõudeid, siis on süütegu toime pandud vähemalt kergemeelsusest. Isik pidas võimalikuks, et kui ta pole liikluses piisavalt tähelepanelik ega hoolas ega veendu manöövri ohutuses võib ta tekitada liiklusohu, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse kuid jättis tagajärjed pigem juhuse hooleks. Kohtu hinnangul pidi menetlusalune isik möönma, et kui ta pole liikluses piisavalt tähelepanelik ja teeb äkilise manöövri, võib ta teisi liikluses liikuvaid sõidukeid kui tema jaoks võõrast vara kahjustada ning seeläbi ka teisele liiklejatele tervisekahjustusi põhjustada ning sellise käitumisega liiklusseadust rikkuda. Seega on kohus seisukohal, et väärteoprotokollis kirjeldatud tagajärgi põhjustas isik vähemalt hooletusest. Kuivõrd menetlusaluse isiku tegevuse tagajärjel tekkis liiklusõnnetus kokku kolme sõiduki vahel on põhjendatud järeldus, et menetlusalune isik ei suhtunud liiklusnõuete täitmisse piisavalt kohusetundlikult ning põhjustas oma tegevusega ettevaatamatusest tunnistajatele K A ja T Kile tervisekahjustused. 39. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 40. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusaluse isik rikkus

§ 16

lg 1 ja § 33 lg 2 p 8 nõudeid ja pani sellega toime

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju ning ettevaatamatusest tervisekahjustus.

§ 237lg 1 41.

Samuti heidetakse M. R´ile ette, et ta põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt teavitamata liiklusõnnetusest häirekeskust ning andmata abivajajale esmaabi, ei tähistanud liiklusõnnetuse sündmuskohta ega kirjutanud üles liiklusõnnetuse pealtnägijate nimesid ja aadresse. 42.

§ 169reguleerib juhi tegutsemist liiklusõnnetuse korral.

Kui liiklusõnnetuses on viga või surma saanud inimene, peab juht lisaks teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt, samuti peab ta andma abivajajale oma oskuste piires esmaabi ning kirjutama üles liiklusõnnetuse 12 pealtnägijate nõusolekul nende nimed ja aadressid (

§ 169lg 2 p 2, 3, 4).

Juhul kui liiklusõnnetuses inimesed vigastada ei saanud või selles osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli, kui liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel, kui kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, kui on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ning liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on liiklusõnnetuse ja kahju tekitamise asjaolud (sh kahju eest vastutava isiku), samuti liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud, politseile teatama ei pea (

§ 169lg 4).

Kui aga on tegu lahkarvamusega, kui varalise kahju saaja ei ole teada, kui varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või kui varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele (

§ 169lg 5).

43.

§ 169

põhjal saab teha järelduse, et selles sätestatud nõuete täitmine eeldab liiklusõnnetuses osalenud sõiduki(te) peatamist ning sündmuskohale jäämist asjaolude selgitamiseks ning vajadusel ka iseseivalt meetmete tarvitusele võtmiseks. Kohtus uuritud väärteoasja materjalidest nähtuvalt peatusid ja selgitasid välja asjaolud nii tunnistajad kes õnnetuses ise osalesid ning mööda sõitnud tunnistaja aga menetlusalune isik nii ei toiminud, käitudes vastupidiselt. M. R´i sõnade kohaselt ta ei saanud arugi, et liiklusõnnetus toimus ja ristmikul ta mitte ei jäänud seisma vaid ootas vasakpöörde sooritamist. Tõepoolest, KarS § 169 sätestatud tingimuste täitmata jätmist saab juhile ette heita üksnes siis, kui ta oli teadlik, et on osaleja liiklusõnnetuses. Kõiki asjaolusid ja kohtumenetluses uuritud tõendeid kogumis hinnates on kohus jõudnud järeldusele, et menetlusalune isik pidi nägema mis juhtus kuivõrd vastupidine ei ole eluliselt usutav. Kohtu veendumust kinnitab asjaolu, et menetlusalune isik jäi sündmuskoha vahetus läheduses seisma. Seda kinnitavad kohtus üle kuulatud tunnistajad K A, T K ja M A. Kahetsusväärne on muidugi asjaolu, et eelnimetatut on menetlusalune isik ka ise tunnistanud kohtueelses menetluses kuid siis oma sellekohaseid ütlusi muutnud. Samas kohtule esitatud menetlusaluse isiku poolt saadetud kirjas tunnistajale läbi sotsiaalmeedia konto Instagram tunnistab samuti menetlusalune isik, et jäi seisma ja veendus, et kõik on tavapärane kirjutades „Jäin esimesel võimalusel paariks minutiks tee keskele seisma, tulin autost välja ja oma udus jäi mulle ekslik aga kindel mulje, et kõik lõppes õnnelikult ja liiklus taastus koheselt“. Samuti on kohus seisukohal, et tegemist on teelõiguga kus sel kellaajal kui liiklusõnnetus juhtus (kl 11:11) ei ole liiklustihedus väga tihe, on ebausutav väide, et isik ootas ristmikul 3-4 minutit ainuüksi vasakpöörde sooritamist. Seega eeltoodut arvestades pole tervikuna eluliselt usutav, et menetlusalune isik ei saanud aru liiklusõnnetuse toimumisest. Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik pidi märkama, et toimus liiklusõnnetus – see oligi põhjus miks ta seisma jäi kuid ometi lahkus sündmuskohalt. Kuna menetlusalune isik rikkus liiklusnõudeid mille tagajärjel tekkis liiklusõnnetus on kohus seisukohal, et ka tema suhtes kohalduvad

§ 169lgs 2 sätestatud kohustused, mille kohaselt oleks M.

R pidanud helistama Häirekeskusesse ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt, samuti andma abivajajale esmaabi oma oskuste piires ning kirjutama üles liiklusõnnetuse pealtnägijate nõusolekul nende nimed ja aadressid. Antud juhul, aga M. R selliseid nõudeid ei täitnud ning lahkus sündmuskohalt, jättes täitmata

§ 169lg 2 p 1, 2, 3, 4 kohustused.

13

1. Peale liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus M. R sündmuskohalt ilma Häirekeskust teavitamata, varalise kahju saajate andmeid üles märkimata, abivajajale võimaliku esmaabi andmata kui ka liiklusõnnetuse pealtnägijate andmeid üleskirjutamata. Samuti on võimatu tagantjärele kindlaks teha mis seisundis oli menetlusalune isik sõidukit juhtides. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. M. R sai liiklussituatsiooni arvestades aru, et ta oli põhjustanud liiklusõnnetuse ning tal oli igasugune alus eeldada, et liiklusõnnetuse tagajärjel said kahjustada teised liikunud sõidukid, samuti pidi M. R arvestama, et neis sõidukites olnud inimesed võisid viga saada. Õigupoolest, arvestades süüteo tehiolusid puudus menetlusalusel isikul igasugune alus arvata, et vähemalt varaline kahju jäi tekitamata kuivõrd tekkinud kahjustused sõidukitele olid märkimisväärsed (vt p 26) ning üks õnnetuses osalenud sõiduk oli rekka – see ei jää liikluspildis kuidagi tähelepanuta. Samuti liiklus oli häiritud sündmuskohal veel mitu tundi, tegemist on sirge teelõiguga kus nähtavus on hea seega kogumis kõiki asjaolusid arvestades on kohus veendunud, et süütegu on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega.
2. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
3. Seega on leidnud tõendamist, et menetlusalune isik rikkus

§ 169

lg 2 p 1, 2, 3, 4 nõudeid ja pani toime

§ 237lg 1 ettenähtud väärteo. Karistus 47. Karistuse mõistmisel lähtub kohus Kar

S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. 48.

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 49.

§ 237

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

1. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, seega tuleb KarS § 63 lg 3 sätteid kohaldades määrata või mõista karistus iga väärteo eest eraldi. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut ei ole enne nende süütegude toimepanemist varasemalt karistatud. Seega on rahatrahv kui karistusliik kohtu hinnangul käesoleval juhul sobivaim. 14
2. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü mõlema väärteo toimepanemise eest hinnatav keskmisena. M. R liiklusnõuete eiramise tagajärjel on tekitatud varaline kahju mitmele inimesele, samuti tuvastati tunnistajatel kerged tervisekahjustused. Sündmuskohalt lahkumise tõttu ei ole võimalik hinnata, mis seisundis oli menetlusalune isik sõidukit juhtides. Asjaolusid, mis võimaldaks M. Ri süüd hinnata keskmisest suuremaks või väiksemaks, ei esine. Samuti puuduvad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud ning karistuse korrigeerimist ei tingi õiguskorra kaitsmise huvid. Kohtu hinnangul vastab praegusel juhul isikule mõistetud karistus tema teo raskusele. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus antud süütegude puhul ei tuvastanud. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et hooletud sõidukijuhid, kes põhjustavad oma käitumisega liiklusõnnetuse ega soovi võtta selle eest vastutust võetakse siiski vastutusele. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd määratav rahatrahv peaks menetlusalust isikut mõjutama uusi süütegusid mitte toime panema ja liiklusseaduses toodud juhi kohustusi vajaliku hoolsusega täitma. Arvestades, et M. Ril ei ole ühtegi kehtivat väärteokaristust on põhjust prognoosida tema karistuse eripreventiivsele mõjule allumist pigem heaks ning seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud määrata rahatrahv alla sanktsiooni keskmist määra nõnda nagu kohtuväline menetleja seda teinud on. Seega on kohus seisukohal, et M. Rile määratud karistused tuleb jätta muutmata kuivõrd määratud karistus vastab M. Ri süü suurusele ja on proportsionaalne toimepandud rikkumistega.
3. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja. Kohus väärteomenetlusõiguse rikkumist ei tuvastanud. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja järginud VTMS sätteid rikkumise tõendamisel ja tõendite kogumisel. M. R toime pandud rikkumist ei tunnistanud ning seega oli kohane valida menetlusliigiks üldmenetlus. Koostati VTMS § 69 lg 1 kohane väärteoprotokoll, milles oli mh märgitud, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Seda õigust M. R kasutas. Kohtu hinnangul on PPA Põhja prefektuuri 15.03.
4. a otsus seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited selle tühistamiseks alust ei anna.
5. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 lg-st 1 jätab maakohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
6. märtsi
7. a otsuse M R karistamises

§ 223

lg 1 järgi rahatrahviga 105 trahviühikut s.o 420 eurot ja

§ 237lg 1 järgi rahatrahviga 120 trahviühikut, s.o.

480 eurot muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse rahuldamata. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; § 132 p 1; § 133-135. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 15