) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mis oli hagiavalduses, ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 13.10.2022.a. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude ning põhjendused viivise kohta. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja Hageja sõlmisid 22.04.2021 Kompromissilepingu / Võlatunnistuse nr xxxxxxxxx. Hageja omas võlgniku vastu nõuet tulenevalt Krediidikontost Nr. 8399, 05.09.2019, mille alusel Kostja võlgnes hagejale 2400,07 € ja viivised summas 1728,24 €. 2 Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled Kompromissilepingu / Võlatunnistuse, millega Hageja loobus osaliselt viiviste nõudest summas 1€ ning võimaldas Kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 4127,31 € (2400,07 € + 1727,24 €). Antud summale lisandus Lepingu punktis 5.1 kirjeldatud Lepingu sõlmimise tasu 10 €. Kostja tasus nõuet summas 492,93 €, millest 10 € on arvestatud Lepingu punktis 5.1 kirjeldatud Lepingu sõlmimise tasu 10 € katteks ning 482,93 € kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 1917,14 € ja viivised 1727,24 €. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning Pooled lugesid lõppenuks Lepingu punktis 1.1 kirjeldatud Kostja kohustused Hageja ees ning Lepingu sõlmimisega tekkis Kostjal uus iseseisev kohustus tasuda Hagejale Lepingus märgitud kompromissisumma. Pooled on Lepingu punktis 3.1 kokku leppinud, et kui Kostja ei tasu Kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub Kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati Kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on Hagejal õigus nõuda kohest kogu Kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.10.2021 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2 kohaselt nõustus Kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma Hagejale viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata Kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega Kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Vastavalt VÕS § 113² lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113² lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113² lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 €. Hagis toodud nõue Kostja vastu on kompromissisummaga 3644,38 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 26.10.2021, 20.12.2021, 02.05.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile. Seetõttu juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €. Hageja nõude suurus Kostja võlgneb hagejale Lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) Kompromissisumma põhivõlgnevus: 1917,14 €, 2) Kompromissisumma viivised: 1727,24 €, 3) Viivised: 189,90 €. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 22.04.2021 lepingust xxxxxxxxx tulenev võlgnevus kompromissisummas 3644,38 € (s.h põhinõue 1917,14 €, enne 22.04.2021 sissenõutavaks muutunud viivised 1727,24 €), viivised põhinõudelt 1917,14 € alates 16.10.2021 kuni 30.08.2022 summas 189,90 € ja sissenõudekulu 35 €; menetluskulud: riigilõiv summas 455 €, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 € ja õigusabikulu summas 420 € ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka 3 siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 455 eurot ja õigusabikulud 420 eurot ning maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud 20 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 455 eurot, mis vastab riigilõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa I sätestatud määrale, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 455 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks 240 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Ühtlasi tulenevalt
.2 peab kohus põhjendatuks 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 715 eurot (455+240+20).
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (715 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Kohus märgib, et hageja poolt nõutav viivisemäär 0,06% ei ületa VÕS § 113 lg I 2. lauses ja § 94 sätestatud määra, mis hagetaval perioodil ning ka käesoleval aastal on 8% aastas ehk 0,0219% päevas. Hageja nõutav viivis (ühekordne viivis, millele lisandub edasiulatuv viivis kuni täitmiseni) kokku ei ületa põhivõlga, seega ei ole nõutav viivis ülemäära suur. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.