Obsah (4)

§ 424§ 65§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. mai 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-5401 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlusta

§ 424

järgi ning teda karistati kolmekuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 10.

oktoobri 2014. a otsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud vangistust.

§ 69alusel asendati mõistetud karistus 455 tunni üldkasuliku tööga.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 12 kuud alates 1 kohtuotsuse jõustumisest. Z.E pidi täitma

§ 75lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

1. Kriminaalhooldusametnik esitas
2. aprillil 2016 kohtule taotluse, milles palus pöörata süüdimõistetule mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele, kuna Z.E hoidub kõrvale üldkasulikust tööst ning rikkus kohustust mitte tarvitada narkootikume.
3. Viru Maakohtu
4. aprilli
5. a määrusega kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldati ja Z.E-le Viru Maakohtu
6. augusti
7. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuud ja 14 päeva vangistust pöörati täitmisele. 3.1 Z.E suhtes on üldkasuliku töö kohaldamine ebaõnnestunud, sest ta on rikkunud kontrollnõudeid ega ole sooritanud ajakavakohaselt üldkasulikku tööd. See näitab, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole täitnud oma eesmärki ega avaldanud süüdimõistetule piisavat mõju. Z.E tunnistab toimepandud rikkumisi. Samuti kinnitavad seda erakorralisele ettekandele lisatud dokumentaalsed tõendid, sh
8. märtsi
9. a alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll, millest nähtub, et
10. märtsil 2016 tuvastati Z.E narkojoove, ning üldkasuliku töö arvestuslehed, mis kinnitavad, et Z.E ei sooritanud üldkasulikku tööd ajakavas ettenähtud mahus. Täitmiseks määratud 455 tunnist üldkasulikust tööst on erakorralise ettekande koostamise ajaks tehtud 171 tundi ning sooritamata on 284 tundi. 3.2 Z.E-le täiendava kohustuse määramine või üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamine ei ole otstarbekas, kuna ta ei tee koostööd kriminaalhooldajaga. Tema käitumine ilmestab selgelt, et ta ei ole motiveeritud täitma kohtu poolt kehtestatud tingimusi. Z.E üldkasuliku töö ajakava rikkumised olid süstemaatilised ning vabanduseks toodud põhjendusi ei saa pidada mõjuvateks. Aastaks määratud üldkasulikust tööst on Z.Esuutnud kuue kuuga teha vaid veidi üle kolmandiku, ilmutades vähest huvi karistuse kandmise vastu vabaduses. Lisaks ei ole Z.E loobunud narkootikumide tarvitamisest. Olles karistatud narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest, pidi ta katseajal hoiduma narkootikumide tarvitamisest. Toimikumaterjalidest nähtuvalt jätkab Z.E eneseõigustustega.
11. augustil 2015 peetud kohtuistungil, kus arutati kokkuleppe sõlmimist, esitas ta versiooni, et tarvitas seltskonnas alkoholi ja keegi puistas sellesse narkootikume. Erakorralise ettekande arutamisel eitas Z.E narkootikumide tarvitamist, esitades sisuliselt sama versiooni, et oli sõbra sünnipäev, ta jõi palju alkoholi ega mäleta hästi, mis toimus. Kriminaalhooldusametnikule
12. märtsil 2016 antud seletuses Z.Esiiski möönis amfetamiini tarvitamist. 3.3 Lähedase väidetava haiguse kohta ei ole süüdimõistetu esitanud ühtegi tõendit ega ole varem sellest kriminaalhooldusametnikku teavitanud. Seega on need Z.E väited paljasõnalised. Isegi nende väidete paikapidavuse korral ei kaaluks need üles toimepandud rikkumiste raskust.
13. Z.E esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. Z.E ei nõustu kohtu järeldustega üldkasuliku töö täitmisele pööramise põhjendatuse kohta. Süüdimõistetu hinnangul võttis kohus määruse tegemisel arvesse üksnes kriminaalhooldaja argumente, jättes süüdimõistetu põhjendused tähelepanuta. Z.E ei eita rikkumiste toimepanemist, kuid märgib, et üldkasuliku töö ajakavad said suuremas osas täidetud. Seega on alusetu väide, et ta hoidub üldkasulikust tööst kõrvale. Samuti märgib Z.E, et ta ei ole alates otsuse tegemisest ühtegi uut süütegu toime pannud. Järelejäänud 284 tundi üldkasulikku tööd on võimalik enne kohtuotsusega määratud tähtaega ära teha. Rikkumiste peamiseks põhjuseks on olnud Z.E isa tervis. Isa on raskelt haige ja vajab pidevat hoolitsemist. Karistust täideviiv ametnik ei ole kasutanud kõiki

§ 69

lg-s 6 toodud võimalusi, sh täiendava kohustuse määramist sotsiaalprogrammis osalemise näol. Viimane võimaldaks vähendada narkootiliste ainete tarvitamise riski. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning Z.Emääruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 6.

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. 2 2 7. Maakohus tuvastas, et Z.E on talle määratud 455 tunnist üldkasulikust tööst sooritanud vaid 171 tundi. Samuti on kriminaalhooldusalune rikkunud narkootikumide tarvitamise keeldu. Z.E on rikkumiste toimepanemist tunnistanud. Seega on alused Z.E suhtes

§ 69lg-s 6 toodud järelmite rakendamiseks olemas.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt mõjuvaid põhjuseid, mis üldkasulikust tööst kõrvalehoidumist ja kontrollnõude eiramist õigustaksid, ei esine. Seega leiab kriminaalkolleegium, et Z.E on suhtunud talle Viru Maakohtu
2. augusti
3. a otsusega mõistetud karistuse kandmisesse ükskõikselt, jättes täitmata otsusest tulenevad kohustused. Ehkki

§ 69

lg 6 näeb karistuse täitmisele pööramise kõrval alternatiivselt ette ka täiendavate kohustuste määramise ja üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamise, ei näe ringkonnakohus praegusel juhul selleks alust. 9. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb karistuse täitmisele pööramisel pidada eriti kaalukaks asjaolu, et Z.E, olles karistatud

§ 424

järgi narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest, on kriminaalhooldusele allutatuna jätkanud narkootilise aine tarvitamist. Z.E tuvastati narkojoove

1. märtsil 2016 läbiviidud kontrolli käigus. Üldkasulikust tööst kõrvalehoidumise kohta on Z.E-le koostatud kaks kirjalikku hoiatust. Z.E poolt kriminaalhooldusametnikule esitatud selgitustest üldkasuliku töö ajakava rikkumiste kohta nähtub, et Z.E on töölt puudumisi ja hilinemisi põhjendanud juhutööde tegemise, pojaga kodus viibimise ja puhkamiskohast tagasisõiduga hilinemisega. Eeltoodu annab aluse väita, et Z.E pole mõistnud, et üldkasuliku töö näol on tegemist asenduskaristusega, mille täitmisesse tuleb suhtuda täie tõsidusega ning mille rikkumisega kaasnevad tagajärjed. Sellise arusaama puudumisel ei ole kriminaalhoolduse jätkamine põhjendatud. Ehkki Z.E on rikkumiste toimepanemist tunnistanud, ei nähtu tema maakohtu istungil antud selgitustest, et ta neid kahetseks. Selle asemel on süüdimõistetu püüdnud leida oma teguviisile õigustusi. See omakorda tekitab ringkonnakohtus tõsiseid kahtlusi, et Z.E edasine käitumine kriminaalhooldusel oleks kohusetundlikum.
2. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus