← Eesti

1-17-6970/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-15-5401 Määruse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2016, Jõhvi kohtumaja Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michels

§ 432

kohus M Ä Ä R A S: Kriminaalhooldusametniku taotlus R.I´ile Viru Maakohtu 31.08.2015 kohtuotsusega mõistetud kandamata karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada, pöörata karistuse ärakandmata osa, s.o 9 (üheksa) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust, täitmisele, saata süüdimõistetu karistust kandma. Karistuse kandmise algus on alates R.I ilmumisest kinnipidamiskohta vangistuse kandmisele.

§ 414

alusel saadab kohus süüdimõistetule teatise millal ja millisesse vanglasse ta peab karistust kandma ilmuma. Tähtajaks mitteilmumise korral kohaldada R.I suhtes sundtoomine karistuse kandmiseks kinnipidamiskohta. Saata kohtumäärus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates sellest teada saamisest. 1 ASJAOLUD Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud ning kandmata jäänud karistus täitmisele, kuna R.I hoidub kõrvale üldkasulikust tööst ning rikkus kohustust mitte tarvitada narkootikume. R.I tunnistati süüdi Viru Maakohtu 31.08.2015 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ning karistati 3 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõis tetud karistust Viru Maakohtu 10.10.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud vangistust, mida KarS § 69 alusel asendati mõistetud karistus 455 tunni üldkasuliku tööga.Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. R.I pidi täitma KarS § 75 lg 1 ja lg 2 p 2-1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Erakorraline ettekanne Kriminaalhoolduse nõuete rikkumine seisneb järgmises: -ei allu kohustusele mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid 07.03.2016 kell 15:20 Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna nooremkriminaalhooldusametnik Alar Liivik kontrollis Jõhvi esinduses aadressil: Jõhvi Kooli 2a registreerimise käigus R.I narkojoovet. Kontrolli käigus tuvastati R.I’il narkojoove (MET,AMP,THC). Kasutatud indikaatorvahend: 8 Panel Drug of Abuse Test Dip Card LOT:

  1. -üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise kohta on koostatud kaks ÜKT Hoiatust. 02.12.2015 seletuses kirjutas R.I, et 09.11.2015 hilines ÜKT tunde sooritama ja tuli tööle (puulehti kokku riisuma) kell 11.
  2. Puudus üldkasuliku töö soorituselt 23.11.2015, sest 22.11.2015 (pühapäev) tal sünnipäev ja sõitis sõpradega puhkama (Permis külasse) ja ei jõudnud õigel ajal tagasi. 25.11.2015 hilines töökohta Jõhvi kalmistule (hooldusalune jõudis kohale kell 10.30) ja ÜKT juhendaja saatis ta koju ja lubas tulla tööle 26.11.
  3. Tõendi, et käis hambaarstil 23.10.2015 ja 26.10.2015 ja ei käinud tunde tegemas Jõhvi kalmistul toob ametnikule järgmisel registreerimisel. 08.02.2016 seletuses kirjutas R.I, et puudus töölt 13.01.2016 ja 18.01.2016 kuna oli haige ja kodus ravil, 25.01.2016 tegi juhutööd korteri remondi näol. 07.03.2016 seletuses kirjutas hooldusalune, et tarvitasin amfetamiini. Reedel 05.03.2016 oli sõbra sünnipäeval ja tarbis ohtrasti alkoholi. Ta ei mäleta täpselt, võib-olla ka tarvitas amfetamiini, oli purjus. Palub mitte saata karistuseks vanglasse, on nõus läbima sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Puudus ÜKT sooritamiselt 10.02.2016, 16.02.2016, 19.02.2016, 23.02.2016 ja 04.03.2016 kuna tegi juhutööd. 22.03.2016 seletuses kirjutas hooldusalune, et 14.03.2016 töötas 2 tundi mitte 3 tundi ja lahkus varem töökohalt kuna antud töö oli tehtud. 18.03.2016 ei käinud tunde sooritamas kuna oli pojaga kodus, sest lapse ema läks öösel tööle ja ta ei saanud last üksi jätta. Puudus töölt 10.02.2016, 14.02.2016, 16.02.2016, 23.02.2016 ja 04.03.2016 kuna tegi juhutööd lukksepana autokummiremondis. Esimesel registreerimisel 31.08.2015 kriminaalhooldusametniku poolt selgitati R.I-le 2 kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust ning ÜKT eesmärki ja tingimusi. Talle selgitati ka üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga (allkirjastatud) ja üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Hooldusalusele on selgitatud, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed ja erakorralise ettekande koostamise ning läbivaatamise korda. R.I’ile tutvustati ÜKT esmast ajakava ja tema poolt allkirjastatud. Üldkasuliku töö ajakavad on koostatud: 29.09.2015 ÜKT ajakava 9 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses ajavahemikus 30.09.2015-05.10.
  4. Hooldusalune sooritas 9 tundi. 09.10.2015 ÜKT ajakava 27 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses ajavahemikus 12.10.2015-30.10.
  5. Hooldusalune sooritas 20 tundi 30 minutit. 02.11.2015 ÜKT ajakava 50 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses ajavahemikus 09.11.2015-30.11.
  6. Hooldusalune sooritas 37 tundi 30 minutit. Töölt puudutud päevade kohta Koostatud esimene kirjalik Hoiatus. 26.11.2015 ÜKT ajakava 3 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses 26.11.
  7. Hooldusalune sooritas 3 tundi. 02.12.2015 ÜKT ajakava 40 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses ajavahemikus 07.12.2015-28.12.
  8. Hooldusalune sooritas 32 tundi 30 minutit. 29.12.2015 ÜKT ajakava 5 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses 29.12.
  9. Hooldusalune sooritas 5 tundi. 05.01.2016 ÜKT ajakava 33 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses ajavahemikus 08.01.2016-01.02.
  10. Hooldusalune sooritas 21 tundi. ÜKT soorituselt puudutud päevade kohta koostatud teine kirjalik Hoiatus. 08.02.2016 ÜKT ajakava 27 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses ajavahemikus 10.02.2016-04.03.
  11. Hooldusalune sooritas 12 tundi. 22.02.2016 ÜKT ajakava 1 tunni 30 minuti üldkasuliku töö sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses 22.02.
  12. Hooldusalune sooritas 1 tund 30 minutit. 26.02.2016 ÜKT ajakava 3 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses 26.02.
  13. Hooldusalune sooritas 3 tundi. 07.03.2016 ÜKT ajakava 27 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses ajavahemikus 08.03.2016-18.03.
  14. Hooldusalune sooritas 23 tundi. 22.03.2016 ÜKT ajakava 36 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses ajavahemikus 23.03.2016-08.04.
  15. Hooldusalune sooritas 3 tundi. Ei käinud üldkasulikku tööd sooritamas alates 24.03.2016-08.04.
  16. Hooldusalune lubas töölt puudutud päevade kohta esitada kriminaalhooldusametnikule arstitõendi. R.I jätkuvalt hoidub kõrvale üldkasuliku töö sooritamiselt ja ei tööta kriminaalhooldusametniku poolt varem koostatud ÜKT ajakava kohaselt. Karistusregistri andmetel ei ole R.I uusi väärtegusid sooritanud ja Kis2.kohus.ee andmetel ei ole talle uusi süüdistusandmeid esitatud. Arvestades seda, et R.I hoidub kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ja on rikkunud kohustustmitte tarvitada narkootikume kriminaalhooldaja teeb ettepaneku pöörata R.I-le mõistetud karistus täitmisele. Ta on sooritanud kriminaalhoolduse jooksul talle täitmiseks määratud 455 tunnist üldkasulikust tööst erakorralise ettekande koostamise ajaks 171 tundi. Sooritamata on tema poolt 284 tundi üldkasulikku tööd. Kohtuistungil R.I selgitas, et tunnistab rikkumisi, et ei käinud õigel ajal kriminaalhooldusosakonnas registreerimisel ega teinud ÜKT tunde alati ajakava järgi, aga põhjuseks oli see, et isa jäi haigeks ja peab tema eest hoolitsema. See juhtus kolm nädalat tagasi 3 ja nüüd isa enam ei saa käia, vajab pidevalt abi. Ülalpidamisel on alaealine laps, kes elab eraldi emaga koos. R.I elab koos invaliidist isaga, teisi sugulasi ei ole ning keegi teine isa eest hoolitseda ei saa. Viimati oli süüdi mõistetud narkojoobes sõiduki juhtimise eest. Paar nädalat tagasi oli ka juhtum kui politseireidi käigus peatati ja tuvastati narkootikumide tarvitamist. Võeti proovid ja saadeti ekspertiisile. Tulemused selguvad kuu aja pärast. R.I esitas ka perearst xx xx 8.04.2016 arstitõendi, millest nähtuvalt oli R.I ambulatoorsel ravil „29.03 kuni 08.04“. R.I palus anda talle veel üks võimalus ja mitte pöörata karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametnik jäi oma taotluse juurde ja palus pöörata karistus täitmisele. KOHTU SEISUKOHT Tutvunud toimikuga ja ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 428

lg 2 kohaselt, üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise KarS § 69 lg 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et ÜKT R.I suhtes on ebaõnnestunud, kuna vaatamata temale antud võimalusele karistuse kandmiseks vabaduses, rikkus ta kontrollnõudeid ega sooritanud ajakavakohaselt üldkasuliku tööd, mis näitab, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täitnud eesmärki ega avaldanud süüdimõistetule piisavat mõju. R.I ise tunnistab toimepandud rikkumisi. Samuti kinnitavad seda erakorralisele ettekandele lisatud dokumentaalsed tõendid, sh 7.03.2016 Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll, millest nähtub, et 7.03.2016 R.I tuvastati narkojoove ning ükt arvestuslehed, mis kinnitavad, et R.I ei sooritanud üldkasuliku tööd ajakavas ettenähtud mahus. Täitmiseks määratud 455 tunnist üldkasulikust tööst erakorralise ettekande koostamise ajaks on tehtud 171 tundi ning sooritamata on 284 tundi ükt-d. Kohus on seisukohal, et R.I-le täiendava kohustuse määramine või töö tegemise tähtaja pikendamine ei ole otstarbekas kuna ta ei tee koostööd kriminaalhooldajaga. Tema käitumine selgelt ilmestab, et ta ei ole motiveeritud täitma kohtu poolt kehtestatud tingimusi. ÜKT ajakava rikkumised olid süstemaatilised ning vabanduseks toodud põhjendused ei saa pidada mõjuvateks. Aastaks määratud ükt üldmahust isik on suutnud sooritada 6 kuuga vaid veidi üle kolmandiku üdkasuliku tööd ilmutades oma käitumisega vähest huvi vabaduses karistuse kandmise vastu. 4 Peale seda pole isik loobunud narkootikumidest. Olles karistatud narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest pidi ta katseajal hoiduma narkootikumide tarvitamisest. Sõltuvusainete tarvitamine aga on tõsiseks riskifaktoriks uute süütegude toimepanemisel. Toimiku materjalidest nähtivalt jätkab R.I sama ennastõigustava käitumismustriga. Nimelt ka 31.08.2015 kokkulepet arutaval kohtuistungil esitas ta versiooni, et on tarvitanud alkoholi seltskonnas ja keegi puistas narkootikume sisse. Kohtuistungil eitas R.I narkootikumide tarvitamist, esitades sisult sama versiooni, et oli sõbra sünnipäev ja jõi palju alkoholi, ei mäleta hästi, mis on toimunud. Kriminaalhooldusametnikule 7.03.2016 antud seletuses siiski möönab R.I , et on amfetamiini tarvitanud. Seega leiab kohus, et süüdimõistetu on rikkunud talle kohtuotsusega pandud narkootikumide tarvitamise keeldu ning kuna tegemist on väga tõsise rikkumisega ja võttes arvesse teisi kriminaalhoolduse käigus ilmnenud rikkumisi (ÜKT sooritamisest kõrvale hoidumine, registreerimisele ilmumata jätmine) leiab kohus, et edaspidine kriminaalhooldus ei ole võimalik ning karistus tuleb pöörata täitmisele. Kohus märgib siinkohal, et lähedase väidetava haiguse kohta ei ole süüdimõistetu esitanud ühtegi tõendit ning pole varem sellest kriminaalhooldusametnikut teavitanud, mistõttu need R.I väited on kohtu seisukohalt alusetud ja paljasõnalised. Aga isegi olukorras, kui need asjaolud oleksid reaalselt esinenud ei kaaluks need, kohtu arvates, üles toimepandud rikkumiste raskust. Lähtudes ülaltoodust KarS § 69 lg 6 alusel tuleb R.I ´ile mõistetud ärakandmata vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga pöörata täitmisele ärakandmata karistuse osas (284 tundi üldkasuliku tööd, millele vastab 284 päeva vangistust). Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt peab R.I ära kandma 9 kuud ja 14 päeva vangistust. Kohtunik Deniss Minzatov 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.