← Eesti

4-21-3153/8

Obsah (5)§ 190§ 17§ 199§ 118§ 147

4-21-3153 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-21-3153 Kohtunik Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtu

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

§ 190

järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.

§ 17

lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi 06.07.
  2. a otsusega nr 2670,21,002872 karistati H.U LS § 222 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 200 eurot. Väärteootsuse kohaselt karistati H.U selle eest, et ta juhtides sõiduautot lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, ei veendunud ohutuses ja sõitis otsa tõukerattal ülekäigurajal sõiduteed ületavale lapsele. Kohtuvälise menetleja otsuses oli märgitud, et otsusele võib esitada kaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, st kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 21.07.
  3. a.
  4. Pärnu Maakohtus registreeriti 04.08.
  5. a H.U kaebus PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III 06.07.
  6. a otsusele väärteoasjas nr 2670,21,
  7. Kaebuse esitaja taotles mh kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, kuna esitas algselt kaebuse 1

(4)4-21-3153 halduskohtule. Taotluse kohaselt esitas kaebaja 20.07.
  1. a kaebuse halduskohtule (3-21-1652). 03.08.2021 (kuna siis sai avada e-toimiku) sai ta halduskohtult teate, et tegelikult oleks ta pidanud esitama kaebuse Pärnu Maakohtule.
  2. Maakohus jättis 31.08.
  3. a määrusega H.U taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamata. Maakohus jättis kaebuse PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III 06.07.
  4. a otsusele väärteoasjas nr 2670,21,002872 läbi vaatamata. Maakohus tuvastas, et H.U-le 06.07.2021 koostatud otsusele väärteoasjas nr 2670,21,002872 kaebuse esitamise viimaseks päevaks oli 21.07.
  5. Selle otsuse on kaebuse esitaja ka kätte saanud. Maakohus tuvastas, et H.U kaebus saabus kohtusse 04.08.
  6. Kuivõrd H.U kaebus saabus kohtusse 04.08.2021, on tema kaebus esitatud 14 päeva pärast antud väärteoasja otsusele kaebuse esitamise tähtaega. Kaebuse esitaja taotles kohtult kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, kuna esitas kaebuse algselt Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajale. Maakohus tuvastas, et kaebuse esitaja on esitanud väärteoasjas nr 2670,21,002872 kaebuse Tallinna Halduskohtule 20.07.2021, s.o kaebuse esitamise tähtaja eelviimasel päeval. 21.07.2021 tegi Tallinna Halduskohus määruse, millega tagastas H.U kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kuigi kaebuse esitaja on ennistamise taotluses märkinud, et sai halduskohtu määruse e-toimikus avada alles 03.08.2021, siis Kohtute Infosüsteemist (KIS) nähtub, et kaebaja on 21.07.2021 Tallinna Halduskohtu määruse e-toimikus vastu võtnud 22.07.
  7. Kohtul, mille pädevusse esitatud kaebuse läbivaatamine ei kuulu, puudub võimalus kaebuse edastamiseks vastavalt kohasele pädevusele, seega ei saanud kaebaja käesolevas asjas eeldada, et kaebus loetakse tähtaegselt esitatuks sõltumata selle adressaadiks valitud kohtust. Juhul, kui kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatakse maakohtu asemel ekslikult halduskohtule, ei saa kaebuse esitamise ajaks lugeda selle halduskohtule esitamise aega (vt RKKK nr 3-1-1-55-10 p 11). Kaebuse esitamise ajaks tuleb käesolevas asjas lugeda 04.08.
  8. a, mil kaebus saadeti Pärnu Maakohtule. Maakohus ei pea mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et kaebus esitati algselt Tallinna Halduskohtule. Väärteoasjas otsuses on selgelt märgitud, et otsuse peale võib esitada kaebuse Pärnu Maakohtule 15-ne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seega ei saanud kaebuse esitajal tekkida ka kahtlust kaebuse kohtualluvuses. Maakohus leidis, et menetlusaluse isiku tähelepanematus ei ole käsitatav KrMS § 172 lg 2 mõttes mõjuva põhjusena möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. (Vt nt Riigikohtu 12.02.
  9. a määrus asjas nr 3-1-1-5-07, p 6 ja 18.01.
  10. a määrus asjas nr 3-1-1-152-05, p 6.). Maakohus asus seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamisviite täieliku selguse tõttu ei saanud kaebajal olla mingit ebaselgust selles, millises menetluses ja millisesse kohtusse tuli kaebus kohtuvälise menetleja otsusele esitada ja kaebuse ekslik esitamine halduskohtusse on olnud tingitud üksnes tähelepanematusest, mis ei ole aga isikuväliseks asjaoluks ning mida ei ole alust lugeda ka mõjuvaks isikust lähtuvaks kaebetähtaja möödalaskmist tinginud asjaoluks. Mistahes muudele takistustele, mis oleksid sellise põhjusena käsitatavad, kaebuse esitaja viidanud ei ole. Lähtudes eelnevast asus maakohus seisukohale, et kaebuse esitajal oli võimalus realiseerida oma kaebeõigust seaduses sätestatud ajal ning korras, kuivõrd H.U oli teadlik tema suhtes menetletavast väärteoasjast. Maakohus ei tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust kaebuse esitamise 2
(4)4-21-3153 tähtaja ennistamiseks. Tulenevalt eeltoodust asus maakohus seisukohale, et H.U ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks ning kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel – s.o isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms või siis isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms, mistõttu esitatud taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei kuulu rahuldamisele ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
  1. 09.09.
  2. a edastati Tallinna Ringkonnakohtule H.U kaebus, milles kaebaja palub tähtaja ennistamist, kuna ei saanud algselt otsust lugeda. Kaebaja selgitab, et ta sai küll avalikku e-toimikusse sisse logida, kuid otsust lugeda ei saanud, kuivõrd tal puudus selleks vastav tarkvara. Ta esitas kaebuse halduskohtusse, kuna ta ei saanud otsust avada ega teadnud, kuhu peab kaebuse esitama. Kaebuse esitamise jättis ta viimasele päevale, kuna otsis võimalust, kuidas kaebust esitada, kuna tal puudus offie265 tarkvara, pöördus ta Pärnu kohtumajja, kus sa teha ennistamise taotluse. Nüüdseks on ta puuduoleva tarkvara soetanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. 6.

§ 199

lg 1 kohaselt jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Maakohus on oma määruses asjakohaselt märkinud, et käesolevas asjas ei ole kohtuvälise menetleja otsuse peale tähtaegselt kaebust esitatud ning puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks, kuivõrd ei esine mõjuvat põhjust tähtaja möödalaskmiseks. Maakohus on asunud sisuliselt seisukohale, et H.U on kaebetähtaja lasknud mööda oma tähelepanematuse tõttu, mis ei ole mõjuvaks põhjuseks. Ka ringkonnakohus leiab, et kaebekord on selgelt ja üheseltmõistetavalt kohtuvälise menetleja otsuses välja toodud. Kuigi H.U märgib ringkonnakohtule edastatud kaebuses, et ta sai otsuse küll kätte, kuid ei saanud seda lugeda, kuna tal puudus vastav tarkvara, ei anna see alust maakohtu määruse tühistamiseks. Nimelt nähtub, et halduskohtusse H.U poolt esitatud kaebusele on lisatud mh ka kohtuvälise menetleja otsus, mille on H.U ise 17.07.

  1. a ka digitaalselt allkirjastanud. Seega oli kaebuse esitaja hiljemalt 17.07.
  2. a saanud otsusega ning ka selles toodud kaebekorraga tutvuda. Eeltoodust tulenevalt on alusetu ka kaebuses esitatud väide sellest, et H.U esitas kaebuse halduskohtusse, kuna ta ei saanud otsust avada ega teadnud, kuhu kaebuse esitama peab. Arusaamatu on ka kaebaja selgitus sellest, miks ta jättis kaebuse esitamise viimasele päevale. Nimelt märgib ta kaebuses, et tegi seda seetõttu, et tal puudus Office tarkvara ning seetõttu pöördus ta Pärnu Maakohtusse, et teha ennistamise taotlus. Esmalt tuleb selgitada, et viimasel päeval esitas H.U kaebuse halduskohtusse. Nimetatud dokument oli koostatud arvutikirjas, pdf formaadis ning allkirjastatud digitaalselt. Seega oli tal võimalik kaebust arvutis koostada. Halduskohtusse ta tähtaja ennistamise taotlust ei esitanud, milleks polnud ka iseenesest põhjust.
  3. Ringkonnakohus selgitab, et kaebetähtaja ennistamise aluseks ei ole mitte igasugune põhjus, mida isik peab piisavaks, et tähtaega ennistada, vaid ainult objektiivne takistus kaebuse õigeaegseks esitamiseks. Maakohus on sellele oma määruses ka viidanud ning toonud välja ka näited, milliseid asjaolusid peetakse kehtiva kohtupraktika pinnalt mõjuvateks. Ühtegi sellist takistust ei ole kaebaja välja toonud. Kuivõrd tähtaegselt kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebust ei esitatud, siis jõustus otsus 21.07.
  4. a (mis on samuti kohtuvälise menetleja otsuses välja toodud) ning jõustunud otsuse vaidlustamine on välistatud. Kuivõrd maakohus leidis põhjendatult, et puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks, jättis maakohus

§ 118lg 2 p 1 alusel kaebetähtaja möödalaskmise tõttu kaebuse põhjendatult läbi vaatamata. 3

(4)4-21-3153 8. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§ 147

lg 1 p-st 1, §-st 194, § 196 lg-test 1, 2 ja §-st 198 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Pärnu Maakohtu 31.08.2021. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.