← Eesti

1-21-1494/52

Obsah (12)§ 306§ 180§ 175§ 126§ 38§ 189§ 7§ 107§ 98§ 339§ 310§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuli 2021, Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-1494 (20274000237) Kohtukoosseis Eesistuja Rajar Miller

§ 306, § 309,§ 311-§ 313, § 315 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada A.G kuriteos Kar

S § 113 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 7 aastat ja 6 kuud.

  1. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda A.G eelvangistuses viibitud aeg alates kahtlustatavana kinnipidamisest 14.09.2020 karistusaja hulka ja mõistetud karistuse kandmise aja alguseks lugeda 14.09.
  3. A.G suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada.
  4. Rahuldada hagi õigeksvõtul kannatanu S. S. (isikukood XXXXXX) tsiviilhagi ning mõista A.G-lt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 § 129 lg 1, 2 alusel S. S. kasuks välja 1284,35 eurot. Kahju hüvitis tuleb kanda S. S. pangakontole nr XXXXXX. 5.

§ 180

lg 1, 3 alusel välja mõista A.G-lt riigituludesse menetluskulud:

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 tulenevalt sundraha 1460,00 eurot ning

§ 175

lg 1 p 3, 4 sätestatud ekspertiiside kulust 4258,00 eurot ja kaitsjatasust ½ summas 1328,55 eurot. Kokku on A.G-lt riigituludesse välja mõistetav menetluskulu 7046,55 eurot. Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda ositi igakuiste osamaksetena 12 kuu jooksul, igakuise makse suurus 11 kuud 587,21 eurot ja viimane

  1. kuu 587,24 eurot. Igakuine makse tasuda hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse tasuda hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.
  2. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr: EE351010052031000004 (SEB Pank AS) või arveldusarvele nr: EE502200221014193355 (Swedbank AS) või arveldusarvele nr: EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  3. Selgituseks märkida: „menetluskulud, A.G, kr asi 1-21-1494“. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 7.

§ 180

lg 3 alusel jätta riigi kanda ½ määratud kaitsja tasust ja kuludest summas 1328,55 eurot ja ½ ekspertiiside kulust 4258,00 eurot. Jätta menetluskulude hulka arvamata ja riigi kanda ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi tegemise kulu 765 eurot. 8. Asitõendite suhtes võetavad meetmed: 8.1.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse kõik tõenditega koos esitatud andmekandjad (CD ja DVD plaadid). 8.2.

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis asuvad asitõendid: 8.2.

  1. 14.09.2020 sündmuskoha XXXXX sauna eesruumist vaatluse käigus leitud nuga (pakend nr 4), suitsupakk Chesterfield (pakend nr 5), suitsupakk Winston (pakend nr 6) ja suitsukonid (pakendid nr 7, 8, 11 ja 12); 8.2.
  2. 15.09.2020 täiendava sündmuskoha vaatluse käigus XXXXX sauna eesruumist 2 leitud viinapudelit „Tuletorni viin“ ja „Moskovskaya“ (pakend nr 14); 8.2.
  3. 15.09.2020 toimunud R. S. surnukeha vaatlusel võetud kalossid „Kolmax“ (pakend nr 2), sokid „Donnay“ (pakend nr 3), püksid „Pierre Cardin“ (pakend nr 5), aluspüksid „Friends“ (pakend nr 6) ja t-särk „Topp Swede Konfektion“ (pakend nr 7); 8.2.
  4. 14.09.2020 kahtlustatava A.G läbivaatlusel ära võetud lukuga kampsun (pakend nr 1), maika (pakend nr 2), sandaalid (pakend nr 4 ja nr 5), sokid (pakend nr 6 ja nr 7), püksid (pakend nr 8). 8.3.

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada A.G, R.

S., M. S. ja U. T. kõneeristuste originaalfailid, mis asuvad Kuressaare politseijaoskonnas andmekandjal. 8.4.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada A.G-le 14.09.2020 kahtlustatava läbivaatusel temalt ära võetud käekell, kaelakett, käekett ja sõrmus (pakend nr 3) ja mobiiltelefon (pakend nr 9), mis asuvad Kuressaare politseijaoskonna asitõendite 2

(22)hoiuruumis, edastades need Tallinna Vanglale paigutamiseks A.G isiklike asjade juurde. 8.5.

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada S.

S.-le 14.09.2020 sündmuskoha XXXXX sauna eesruumist vaatluse käigus leitud 2 pitsi (pakend nr 2 ja nr 3) ja 2 mobiiltelefoni (pakend nr 9 ja nr 10). Kannatanu S. S. on esitanud

§ 38

lg 5 p 2 sätestatud taotluse, et teda teavitataks kui süüdimõistetu ennetähtaegselt vabaneb või kinnipidamisasutusest põgeneb ja taotleb vastavalt

§ 38

lg 5 p 4 võimalust arvamuse andmiseks süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjale, prokurörile, kannatanule ja Tallinna Vanglale. Kohtuotsuse jõustumisel asitõendite tagastamise ja hävitamise osas täitmiseks Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

§ 189

lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Süüdistuse sisu

  1. A.G süüdistatakse selles, et tema 14.09.2020, viibides XXXXX asuvas sauna eesruumis, olles alkoholijoobes, võttis kella 17.44 ajal kööginoa ning lõi sellega R. S. ühel korral vasakule poole kaela piirkonda. Noalöögi tagajärjel sai vigastada R. S neel ning vasakpoolne kägiveen, mille tõttu tekkis R. S äge verekaotus, millesse ta suri mõni minut hiljem sündmuskohal. A.G, lüües noaga R. S. kaela piirkonda, kus asuvad veenid ja kust algab inimese pea, pidi vähemalt möönma, et R. S. pussitamise tagajärjel sinna piirkonda võib R. S. surra s.t A.G tegutses teadlikult ja tahtlikult. Seega pani A.G tahtlikult toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise. MAAKOHTU SEISUKOHT Objektiivne koosseis
  2. KarS § 113 sätestab vastutuse teise inimese tapmise eest. Tapmine on võimalik mis tahes teoga, mis toob kaasa koosseisulise tagajärje, s.o teise inimese surma. Tähtis on et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Küsimuses, kas A.G tappis
  3. septembril 2020 17:44 ajal XXXXX sauna eesruumis noalöögiga kaela R. S., vaidlus kohtus sisuliselt puudus. Süüdistuses kirjeldatud asjaolusid, et R. S. noaga 3

(22)kaela löödi, lööjaks oli alkoholijoobes A.G ning R. S. suri sündmuskohal noalöögiga tekitatud vigastuste tõttu, kinnitavad ka kohtus uuritud tõendid.
  1. Tõendid, millele kohus otsust tehes tugineb on kohus lugenud lubatavateks ja usaldusväärseteks. Uuritud tõendite põhjal tuvastas kohus sündmuse objektiivsele koosseisule hinnangu andmiseks järgmised tähtsust omavad asjaolud.
  2. Asjaolu, et R. S. surma põhjus on neelu tungiv torke-lõikehaav vasakul pool kaela külgpinnal koos vasakpoolse kägiveeni vigastusega, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus, on tõendatud surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktiga. Ekspertiisiga on tuvastatud, et surma põhjustanud vigastus on saadud 14.09.2020 terava vägivalla toimel löögist torkelõikevahendiga (näiteks noaga)
  3. Fakt, et R. S. löödi noaga 14.09.2020 XXXXX hoovimaja sauna eesruumis ja ta sealsamas suri, on tuvastatud tunnistaja V. A. ütluste, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja surnu kohtuarstliku täiendekspertiisi akti põhjal. Tunnistaja V. A. ütlustest nähtuvalt saabus ta politseipatrulli koosseisus kell 17:55 väljakutse peale sündmuskohale XXXXX, kus veidi hiljem leidsid politseinikud kõrvalhoones asuva sauna eesruumist R. S. surnukeha. Tunnistaja ütlustest ja sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt asetses R. S. surnukeha diivanil poolistuvas asendis, osaliselt vasakul küljel nii, et tagumik toetas diivanile, jalad põrandalale ja nägu vastu diivanit. Surnu nägu ja rindkere on üleni koos osaliselt hüübinud verekahtlase vedelikuga. Diivanile, surnu pea alla, oli kogunenud vereloik Eksperdi vastusest nähtub, et R. S. surm saabus minutite (maksimaalselt viie minuti) jooksul pärast vigastuse tekitamist. Eksperdiarvamusest järelduvalt leidsid politseinikud R. S. asukohast, kuhu ta pärast noalööki keha lõtvudes vajus. Ekspert on vastanud, et pärast kaela torke-lõikehaava tekitamist on kannatanu võimeline iseseisvalt liikuma vaid minimaalselt, kuna surm saabub minutite jooksul ning keha jõuetuks muutumisel ja köharefleksiga muutub ka kehaasend (näiteks püsti olles kukkudes/vajudes diivanile või diivanil istudes vajudes külili diivanile)
  4. Teo toimepanemise aeg, 14.09.2020 kell 17:44 ajal, on tuvastatav tunnistaja M. S. ütluste, R. S. kõneeristuse protokolli ja A.G häirekeskuse kõne vaatlusprotokolli põhjal. M. S. ütlustest nähtub, et R. S. helistas talle pärast tööpäeva poole 6 paiku palvega viia xxxxxxxxxxxxx purjus sõber. Uuesti helistas R. S. 15 minuti pärast küsimusega kaugel M. S. on ja kas ta hakkab tulema. Kõneeristuse protokollist nähtuvalt on R. S. viimane kõne tehtud M. S. ning kõne aeg on 17:43:
  5. Häirekeskuse kõne protokollist nähtuvalt helistas kell 17:45:13 häirekeskusesse A.G ja teatas kahest laibast majas XXXXX ; ). Lisaks nähtub surnu kohtuarstliku täiendekspertiisi aktist, et R. S. esinenud vigastusega kõnelemine on tavalisel viisil võimatu ning sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt oli R. S. telefon laual ja verepritsmetega kaetud Järelduvalt on R. S. surma põhjustanud vigastus tekitatud nende kahe telefonikõne - R. S. kõne M. S. ja A.G kõne häirekeskusesse - vahele jääva napi kahe minuti jooksul. 4
(22)
  1. Kohus märgib, et lähtudes Riigikohtu 18.06.2021 kohtuotsuses nr 1-16-6179 (mh punktis 107) väljendatud seisukohtadest loeb kohus kriminaalasjas tõenditena esitatud prokuratuuri 15.09.2020 loa alusel sideettevõtjatelt saadud A.G ja R. S. mobiiltelefonide abonementide 14.09.2020 kuupäeva liiklus ja asukohaandmete protokolli tõendina jätkuvalt lubatavaks. Menetluse esemeks on raske esimese astme isikuvastane kuritegu ja kohtumenetluses ei tõusetunud küsimust, et tõendi kogumisel oleks rikutud menetlusnorme või tõendi kasutamine mh riivaks süüdistatava kaitseõigust. Ainuüksi ilmnenud prokuratuuri pädevuse puudumisest tingitud menetlusviga ei ole ka kolleegiumi selgitusel käsitatav sellise olulise menetlusõiguse rikkumisena, mis tooks igal juhul kaasa sideandmete tõendina kasutamise lubamatuse.
  2. Tõendatud on, et R. S. vigastus tekitati diivanilaual olnud kööginoaga. Sündmuskoha vaatlusel laualt kaasa võetud verekahtlaste jälgedega noa teral tuvastati DNA-ekspertiisiga R. S. DNA-profiiliga kokkulangev DN A – täisprofiil. Noa teralt ei leitud vere tilkumisjälgi (nagu leiti jäljeekspertiisiga diivanilaualt), vaid verise pinnaga kokkupuutel tekkivaid ülekandumisjälgi. Nõustumisväärne on prokuröri järeldus, et kuna noa käepidemelt verd ei leitud, viitab see, et nuga ei olnud R. S. vigastuste tekitamise ajal laual, vaid on asetatud lauale pärast sinna teiste verejälgede (tilkumisjäljed) tekkimist.
  3. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlused, et R. S. noaga löömist ta ei mäleta. A.G ei osanud selgitada, miks ta R. S. noaga lõi. Rääkis, et R. S. oli tema hea sõber ja nii palju kui mäletab, riidu nende vahel ei olnud. A.G nõustus, et teo toimepanijaks oli tema. J äi kohtuistungil kindlaks, et noaga löömise asjaolusid ta ei mäleta. Süüdistatava antud ütluste kohaselt versioon kuriteosündmusest, mida ta rääkis uurijale kohtueelses menetluses, on vale ja selle mõtles ta välja, kuna 15.09.2020 arestimajja tulnud tema toonane kaitsja oli öelnud, et tal on suur paragrahv peal ja ta peab midagi ruttu -ruttu välja mõtlema
  4. Kohtuistungil andis A.G ütlused, et mäletab 14.09.2020 päeva sündmusi järgnevalt. Hommikul kirjutati ta haiglast välja. Seejärel läks ta Kuressaare kesklinna, jalutas seal ja sõitis xxxxxxxxxxxx oma elukohta xxxxxxxxxxxx. Helistas R. S., kutsus külla ja selgitas kuidas tema juurde jõuda. Seejärel helistas R. S. uuesti, et tuleb ise autoga järele. A.G sõnul tundis ta R. S.
  5. aastate keskpaigast, vahepeal kadus kontakt paarikümneks aastaks. Eelmisel päeval oli ta saanud T. M. käest R. S. telefoninumbri ja talle helistanud. R. S. juurde jõudes oli seal juba U. T. R. S. tõi toast viina. Istuti sauna eesruumi. Süüdistatav istus nahkdiivanil, R. S. temast paremal. Kus U. T. istus, ei mäleta. Süüdistatav ja R. S. jõid viina, U. T. ei joonud. Räägiti kuidas keegi vahepeal elanud. U. T. läks ühel hetkel ära ja kaua T. sauna eesruumis oli, süüdistatav ei mäleta. Edasi jäid nad süüdistatava teadmist mööda sauna eesruumi R. S. kahekesi. Süüdistatav mäletab, et kokku jõi 3-4 pitsi, prokurörile vastates möönis, et võis olla ka 5 -6 pitsi. Veel mäletab, et R. S. lõikas liha „sakuskaks“ lahti ja rohkem ei mäleta. Mäletama hakkab ajast, mil teda järgmisel hommikul arestimajas üles aeti
  6. Tõendamaks kuhu A.G pärast haiglast lahkumist liikus: et läks bussile ja bussiga kesklinnast ära, on prokurör kohtule tõendina esitanud Kuressaare kesklinnas asuvate turvakaamerate salvestised. Salvestistelt on jälgitav A.G liikumine Kuressaare kesklinnas ajavahemikus 12:29 kuni bussile isumiseni Tallinna tn 14 maja eest kell 12:41 5
(22)14.09.2020 ca 13:30 kuni 14:30 vahel koos A.G-ga R. S. külas olnud U. T. ütlused koosistumisest R. S. juures on süüdistatava kirjeldusega kooskõlas
  1. Kohus tuvastab U. T. ja A.G ütluste põhjal, et 14.09.2020 alates 13:30 ja 13:45 vahelisest ajast viibisid XXXXX kõrvalhoones sauna eesruumis R. S., A.G ja U. T. A.G istus diivanile, R. S. istus laua otsas valges tugitoolis, U. T. istus tumedas tugitoolis. Diivani ja tugitoolide ees oli diivanilaud. R. S. tõi toast täis 1-liitrise pudeli viina, pitsid, kõrvale suupisteid. U. T. sõnul olid laual ka kaks tavalist puust peaga kööginuga ja tuhatoos. Viina jõid R. S. ja A.G, U. T. ei joonud. 14:30 paiku U. T. lahkus, temast jäid R. S. ja A.G sauna eesruumi istuma.
  2. Edasiste sündmuste osas hetkest, mil A.G ja R. S. jäid kahekesi, kohtul süüdistatava ütlused puuduvad. Hindamine, kas süüdistatava ütlused mittemäletamisest ja kohtueelses menetluses välja mõeldud versioonist on usaldusväärsed või mitte, ei too samas tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamise seisukohalt mingit tulemust. Puudub vaidlus, et A.G oli alkoholijoobes, seega alkoholijoobest tingitud mälulünga esinemine on iseenesest võimalik. Juhul, kui süüdistatav on üksnes valinud väite (strateegia), et ta ei mäleta, on ta loobunud võimalusest anda kohtule enda versioon, mille usaldusväärsust ja tõendatust kohtul oleks võimalik kontrollida. Olenemata süüdistatava väitest, et ta ei mäleta kannatanu noaga löömisele vahetult eelnevaid, samuti järgnevaid sündmusi kuni järgmise päevani, osutavad kõik kohtuistungil uuritud tõendid teo toimepanijana A.G-le.
  3. Tunnistajate S. K., T. M. ja M. S. ütlustest nähtub, et R. S. pöördus 14.09.2020 hilisel pealelõunal nende poole palvega viia A.G tema juurest ära koju. Siit nähtub, et pärast U. T. lahkumist oli A.G koos R. S. ning kui R. S. M. S. kell 17:43:09 helistas ja kontrollis, kas viimane on juba tulema hakanud, oli A.G endiselt R. S. elukohas (
  4. Asjaolu, et R. S. ja A.G jätkasid pärast U. T. lahkumist istumist sauna eesruumis ja olid sealsamas veidi enne kella 17:30, nähtub ka tunnistaja M. K. ütlustest. M. K. rääkis kohtuistungil, et käis peale tööpäeva XXXXX garaažist läbi ja kuulis R. S. saunas rääkimas. Tunnistaja eeldas, et R. S. on külalised. Ta ei tahtnud tülitada ja sauna ta ei läinud M. K XXXXX tänavale liikumise aega kinnitab kohtule esitatud kesklinnas asuva turvakaamera „Kaubamaja“ salvestis, millelt nähtub, et M. K. auto liigub 14.09.2020 17:10 Rae Konsumi parklasse, kell 17:12 läheb ta üle tee SEB panka ja seejärel tagasi parklasse
  5. Kell 17:45:13 helistas A.G häirekeskuse numbrile 112 ja rääkis kahest laibast, mehest ja naisest, kes just tapeti. Kuivõrd A.G ei osanud häirekeskusele öelda oma viibimiskoha täpset aadressi ning kõne põhjal saab öelda, et häirekeskuse töötajal on A.G-st raske aru saada, siis kestab kõne sündmuskoha aadressi väljaselgitamiseks 9 minutit ja 21 sekundit 6
(22)
  1. Tunnistaja V. A. ütlustest ja politseiniku vormikaamera salvestiselt nähtub, et sündmuskohale saabunud kahe politseipatrulli koosseisus olnud politseinikud nägid kell 18:03 XXXXX hooviväravast väljumas ilmselgete joobetunnustega A.G, kelle riietel ja kätel olid värskele verele sarnased pritsmed. Helistades tagasi numbrile, millelt väljakutse tehti, helises A.G käes olnud telefon ( A.G paigutati istuma politseibussi ja ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni. Kahtlustatavana kinnipidamise aja alguseks on loetud 14.09.2020 kell 18:03 ( ). A.G tuvastati 14.09.2020 kell 19:12 indikaatorvahendiga alkoholijoove, alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,20 mg/l ( ).
  2. Eeltoodust järeldub, et A.G viibis XXXXX koos R. S. U. T. lahkumisest kuni A.G kahtlustatavana kinnipidamiseni. Tõendites puuduvad mistahes viited ja kohtulikul uurimisel ei ole ka tõusetunud verisooni, et pärast U. T. lahkumist oleks veel keegi R. S. ja A.G-ga XXXXX saunamajas viibinud. Viinapudel, millest mehed jõid, võeti sündmuskoha vaatluse käigus kaasa ja sõrmejälje ekspertiis tuvastas sealt üksnes kannatanu ja süüdistatava sõrmejälgi
  3. U. T. ütlustest nähtub, et tema lahkumise ajaks oli laual olnud viinapudelist joodud veerandi jagu. Sündmuskoha vaatluse käigus laualt kaasa võetud ja kohtuistungil vaadeldud viina „Tuletorni viin“ pudelis, millel ekspertiisiga leiti kannatanu ja süüdistatava sõrmejäljed, oli viina järel 0,35 l ( lahkumist jätkasid R. S. ja A.G viina joomist. Seega järeldub, et pärast U. T.
  4. Kuivõrd süüdistatav enda väitel sündmust ei mäleta, püstitas prokurör kohtukõnes versiooni, mille kohaselt alkoholisõltlasest A.G-le ei meeldinud, et talle on leitud autojuht ja ta viiakse koju. Süüdistatav muutus seepeale ootamatult agressiivseks ning kui R. S. oli pärast kõne lõppu mobiiltelefoni laua peale pannud, tõusis A.G diivani pealt püsti, võttis laua pealt noa ning lõi sellega valge tugitooli ees seisvale R. S. ühel korral vasakule poole kaela piirkonda. Prokurör on leidnud, et surnu kohtuarstlik ekspertiis ja jäljeekspertiis paigutavad ründe hetkel R. S. valge tugitooli ette seisma ning A.G seisma tema ette või veidi külje poole. Kohus saab prokuröri versiooni tõendatuks lugeda osas, mis paigutab A.G noaga löömise hetkel seisvasse asendisse R. S. ette või veidi kõrvale. Hüpotees A.G agressiivsuse põhjustest on oletuslik ja tõenditega sidumata.
  5. Asjaolus, et A.G seisis noaga löömise ajal püsti on ühte meelt nii A.G riietel verejälgede paiknemise põhjal järelduse teinud ekspert kui vigastuse lokalisatsiooni ja morfoloogilisi iseärasusi, samuti ka jäljeekspertiisi tulemust arvesse võtnud kohtuarstekspert. Kannatanu kehaasendit vigastuse tekitamise ajal eksperdid sama täpsusega ei anna. Jäljeekspert on vastanud, et verejäljed sauna eesruumis on tekkinud R. S. seisvas või istuvas asendis valgel tugitoolil või diivanil või nende ees. Kohtuarst-ekspert on leidnud alust arvata (arvestades torke-lõikehaava lokalisatsiooni ja morfoloogilisi iseärasusi ning ka jäljeekspertiisi vastust), et vigastuse tekitamise ajal võis kannatanu olla nii istuvas kui poolpüstises/püstises asendis diivanil või diivani ees. 7
(22)
  1. R. S. täpse kehaasendi tuvastamine noalöögi hetkel ei ole kohtu hinnangul ka määrava tähtsusega. DNA-ekspertiis kinnitas, et A.G kinnipidamisel seljas olnud riietelt leiti R. S. verd. Jäljeekspertiisiga leiti A.G riietel ja jalanõudel nii verepritsmed kui tilkumisjäljed. Kohtuarst-ekspert on vastanud, et pärast neelu vigastusega torkelõikehaava kaelal hakkab veri valguma hingamisteedesse ja söögitorru, mille tõttu tekib köharefleks ning sellele järgnenud vere purskumine ninast ja suust. Seega jäljeekspertiisi ja kohtuarst-eksperdi vastustest järeldub, et A.G on seisnud R. S. ees kas hetkel, mil R. S. ninast ja suust purskus köharefleksi järel verd , või on tegemist pritsmetega haavast. A.G seljas olnud kampsunil tuvastas ekspert ülekandumisjäljed, mis tekivad verise pinnaga kokkupuutel. (
  2. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et alkoholijoobes A.G 14.09.2020, XXXXX asuvas sauna eesruumis, lõi kell 17:44 ajal noaga R. S. ühel korral vasakule poole kaela piirkonda. Noalöögi tagajärjel sai vigastada R. S. neel ning vasakpoolne kägiveen, mille tõttu tekkis R. S. äge verekaotus, millesse ta suri mõni minut hiljem sündmuskohal. R. S. surm on A.G sooritatud noalöögiga tekitatud vigastusega põhjuslikus seoses. A.G tegevus täidab KarS § 113 lg 1 objektiivse koosseisu. Subjektiivne koosseis
  3. A.G-le saab R. S. tapmist ette heita siis, kui tal oli R. S. noaga löömisel tahtlus põhjustada R. S. surm. Tahtlus peab katma nii teo kui tagajärje ja nendevahelise põhjusliku seose. A.G väide kohtus oli see, et ta ei teinud seda teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatav ei tea miks tegi, ei oska selgitada, ei mäleta.
  4. Kuivõrd A.G enda väitel R. S. noaga löömist ei mäleta, puudub võimalus teha järeldusi tema teadlikkuse või suhtumise kohta oma teosse tema enda ütluste pinnalt. Seega saab kohus otsustada tahtluse üle üksnes välise teopildi, s.o teo objektiivse ohtlikkuse avaldumise ja tõendikogumi pinnalt.
  5. Eelnevalt tuvastatud asjaolude kohaselt kohtusid R. S. ja A.G sel päeval üle paarikümne aasta. Istuti koos, joodi viina ja räägiti elus t-olust. Tüli või rüselust A.G ei mäleta ja eitab ka sellist võimalust. Ka tõendites puuduvad vihjed varasemale tülile või rüselusele. A.G lõi R. S. kaela ühel korral käeulatusest laualt võetud noaga.
  6. Iseenesest ei tõusetunud kohtulikul arutamisel vaidlust, kui intensiivse tahtlusega tegu oli. Möönsid nii prokurör kui kaitsja, et A.G tahtlus oli kaudne. Sellega nõustub ka kohus.
  7. Kavatsetust või otsest tahtlust R. S. tappa ei ole uuritud tõendite alusel kujunenud teopildi alusel võimalik järeldada. Küll aga on teo pilt ja avaldumine küllaldane tõdemaks, et A.G pani tapmisteo toime kaudse tahtlusega. Noalöök inimese kaela kui elutähtsasse piirkonda on igale keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale arusaadavalt piisavalt ohtlik, et selles näha üheaegselt nii surma saabumise võimalikuks pidamist kui ka möönmist. Valdo 8
(22)A.G kinnitas kohtus oma teadmist, et noalöök pea või kaela piirkonda võib põhjustada inimese surma. Seega R. S. noaga kaela lüües soostus lööja ka võimaliku tagajärjena surma saabumisega. Isiku tahtlus on kaudne, kui ta peab võimalikuks tagajärje saabumist ja möönab seda.
  1. Viidates siin A.G seisukohale, et ta ei tahtnud või et tal ei olnud ühtegi mõistlikku põhjust tahta R. S. tappa, ei esine kohtu hinnangul aluseid, mis võimaldaks jõuda järelduseni, et A.G võis teo ja tagajärje osas käituda ettevaatamatult ja täita selliselt tapmiskoosseisust kergema koosseisu, KarS § 117 lg 1, mis räägib surma põhjustamisest ettevaatamatusest või KarS § 118 lg 1 p 7, mis kohaldub, kui tahtlikult tekitatakse raske tervisekahjustus, mille tagajärjeks on siiski surm. Õigusvastasus
  2. Seda, et esineks mõni asjaolu, mis seaks kahtluse alla A.G teo õigusvastasuse (näiteks enesekaitse), kohtu ette ei toodud ja kohus uuritud tõenditest ka midagi sellist ei tuvastanud. Tõsi, tema seisundit uurinud ekspertidele on A.G rääkinud vaidlusest R. S. (Valgevene president) Lukašenka üle ja enesekaitsest, nentides et tegu on väljamõeldisega. Kohtus ütlusi andes A.G aga millestki sellisest ei rääkinud. Ka kohtus rääkis A.G , et eeluurimisel räägitud jutud justkui R. S. teda tõukas, et R. S. tuli talle kallale ja ta lõi R. S. noaga, või et tekkis vaidlus Lukašenka poliitika üle, oli toonase kaitsja soovitusel välja mõeldud. Kohus aga saab tugineda iseseisva tõendina üksnes kohtus antud ütlustele. Oluline on, et kohtueelses menetluses antud ütlusi ei ole kohtus avaldatud (seda ei taodelnud ei prokurör ega kaitsja), mis tähendab, et kohtu jaoks ei ole neid ka olemas. Kuivõrd ei ilmne ühtegi noalöögi õigusvastasust välistavat asjaolu, oli A.G tegu õigusvastane. Süü
  3. Vaidluse põhifookuses oli A.G süü küsimus, ehk kas A.G oli teo toimepanemise ajal süüdiv või mitte. Löögi süülisuse võib välistada see, kui A.G tegutses süüdimatult KarS § 34 tähenduses. KarS § 34 kohaselt ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seose vaimuhaiguse, ajutise raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkuse, nõdrameelsuse või muu raske psüühikahäirega.
  4. Inimese süü tuleb KarS § 34 järgi seega tuvastada kahetasandiliselt. Kõigepealt peab kindlaks tegema nn meditsiiniliste (bioloogiliste) tunnuste esinemise (vaimuhaigus, ajutine raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkus, nõdrameelsus või muu raske psüühikahäirega) ja seejärel tuleb analüüsida nn juriidilisi (psühholoogilisi) tunnuseid (võime mõista oma teo keelatust või suutlikkus juhtida oma käitumist vastavalt oma arusaamale keelatusest). Bioloogiliste tunnuste, mingi vaimutegevuse häire, olemasolu tuvastamine on eriteadmistega ekspertide pädevuses.
  5. Sisendi vaidluseks A.G süüdivuse üle on andnud see, et A.G rääkis häirekeskusele tehtud kõnes ja saabunud politseipatrullile mõningaid asju, mida tegelikkuses ei tuvastatud. 14.09.2020 kell 17.45.13 kõnes häirekeskusele teatab A.G kahest laibast. Vastates häirekeskuse kõneoperaatori küsimustele annab teabe, et mees tappis oma naise, et ta nägi pealt. Laibad on mees ja naine. Räägib emme kaaslasest, kes on temaga kaasas ning šokis emmest, kes istub toas. Enda asukoha kohta teavet andes ütleb vahepeal, et on Tallinnas. Järgnevalt sündmuskohale saabunud politseipatrullile 9
(22)räägib A.G, et laibad viidi ära. Ta helistas ja ootas ja laibad viidi vahepeal ära A.G haigusloosse (vabanes haiglast 14.09.2020, kell 11:11) on 13.09.2020 hilisõhtust tehtud sissekanne nägemishallutsinatsioonidest ning 14.09.2020 kajastatud raviarsti arvamus viitest algavale alkohoolsele psühhoosile
  1. A.G psüühilise seisundi hindamiseks kuriteosündmuse ajal 14.09.2020 on kriminaalasja kohtueelses menetluses läbi viidud kaks ekspertiisi. Tõendamaks, et A.G oli teo toimepanemise ajal süüdiv, esitas prokurör kohtule Lääne Prefektuuri 02.11.2020 määruse alusel läbi viidud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi 13.12.2020 koostatud akti nr 18/35 (eksperdid Tiina Kompus, Katrin Eino). Kaitsja esitas kohtule vastupidise tõendamiseks Lääne Prefektuuri 01.10.2020 määruse alusel läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 7.1-3/619, mille ekspert Peeter Valvur on allkirjastanud 27.10.
  3. Kahes ekspertiisiaktis esitatud ekspertide arvamused A.G psüühilisest seisundist 14.09.2020 on lahknevad. Kui eksperdid Tiina Kompus ja Katrin Eino on jõudnud arvamusele, et teo toimpanemise ajal oli A.G tüsistuseta alkoholijoobeseisundis, siis ekspert Peeter Valvuri arvamuse kohaselt tekkis A.G alkoholi tarvitamise käigus polümorfne psühhootiline häire (RHK 10 järgi - F10.53) ja tema käitumine teo toimepanemise ajal oli juhitud psühhootilistest elamustest.
  4. Kaitsja peab tõenditega riimuvaks ekspert Peeter Valvuri arvamust ja leiab, et kohtumenetluses uuritud tõenditega ei ole

§ 7

lg 3 mõttes kõrvaldamata kahtluse tasemel tõendatud, et A.G ei esinenud psühhootilist häiret, mille tõttu ta ei olnud võimeline temale süüks arvatava teo toimepanemise ajal oma vaimse seisundi tõttu aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima. 37. Vaidlus tekkis esmalt küsimuses, kas ekspert Peeter Valvuri poolt koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt on kohtukõlbulik tõend või mitte. Prokurör on seisukohal, et ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr 7.1-3/619 ei ole kohtukõlbulik tõend, kuna ei vasta

§ 107

nõuetele ei lg 1 ekspertiisakti sissejuhatuses nõutavate andmete poolest ega sama paragrahvi lg 3 sätestatud ekspertiisakti sisunõuetele. Samuti leiab prokurör, et ekspertiisiaktis on sisulised vastuolud, mis ekspert on teinud tõendeid hinnates. Lisaks ei olnud prokuröri hinnangul eksperdil õigust tugineda digitaalse haigusloo terviseandmetele ja andmete kasutamine on olnud ebaseaduslik, sest ekspertiisiaktist ei nähtu, et ekspert oleks taotlenud ekspertiisimaterjali täiendamist. Kaitsja hinnangul on ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr 7.1-3/619 nõuetekohane ja seega tõendina lubatav. 38. Kohtul tuleb seega võtta esmalt seisukoht tõenditena esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr 7.1 -3/619 nõuetelevastavuse, s.t tõendina lubatavuse kohta. 39. Ekspertiisiakt peab vastama

§ 107

sätestatud nõuetele.

§ 107lg 1 annab loetelu andmetest, mis märgitakse ekspertiisiakti sissejuhatuses.

Kolmas lõige sätestab, et ekspertiisiakti põhiosas esitatakse uuringute kirjeldus (p 1) ning uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus (p 2).

§ 107

lg 6 tulenevalt esitatakse ekspertiisiakti lõpposas uuringutele tuginev eksperdiarvamus. Ekspertiisi käigu ja eksperdiarvamuse kujunemise jälgitavuse ja kontrollitavuse tagavad

§ 107lg 3 10

(22)punktides 1 ja 2 sätestatud nõuded, mille kohaselt tuleb ekspertiisiaktis obligatoorselt esitada uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus. 40. Kohtu hinnangul ei välista

§ 107

lg 1 nõutud andmete puudulikkus ekspertiisiakti kasutamist tõendina ja kohus ei nõustu prokuröriga selles, et eksperdil ei olnud digitaalse haigusloo kasutamise õigust. Küll tuleb tõdeda, et ekspert Peeter Valvuri koostatud ekspertiisiakt ei vasta ekspertiisiakti põhiosale esitatavatele nõuetele ja seetõttu ei ole kontrollitav, kas antud eksperdiarvamus on antud eksperdiuuringutele tuginedes. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 41. A.G-le Lääne Prefektuuri 01.10.2020 määrusega määratud ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis on läbi viidud SA PERH Psühhiaatriakliinikus. Ekspertiisi teinud ekspert on psühhiaater Peeter Valvur, eksperdi koostatud ekspertiisiakt nr 7.1-3/619, on allkirjastanud 27.10.2020 Ekspertiisiakti sissejuhatuses on tõepoolest märkimata

§ 107

lg 1 p 1 ja p 2 nõutud andmed, s.o puudub ekspertiisiakti koostamise kuupäev ja märkimata on ekspertiisimääruse eksperdile edastamise kuupäev. Kohtu hinnangul ei ole need minetused siiski kaaluga, mis tingiksid ainuüksi sel põhjusel ekspertiisakti tõendina lubamatuse. Eksperdi poolt akti digitaalse allkirjastamise päev, 27.10.2020, on teada ning kohtu hinnangul on see ekspertiisiakti koostamise aja määratlemiseks piisav. Seega ei ole akti koostamise kuupäeva märkimata jätmine sedavõrd oluline puudus, et tooks kaasa akti kohtukõlbmatuse. Sama kehtib prokuröri viidatud

§ 107lg 1 p 2 nõude täitmata jätmise kohta.

Asjaolu, et ekspertiis on läbi viidud menetleja Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna eriasjade uurija Veigo Väli 01.10.2020 määruse alusel, on ekspertiisaktis kajastatud. 42. Prokuröri etteheide, et juhul kui EKEI on täitmiseks saadud ekspertiisimääruse suunanud täitmiseks eraõiguslikule äriühingule, peab sellekohane info nähtuma ekspertiisiaktist ei põhine

§ 107lg 1 nõutud andmetel.

Tulenevalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimääruse § 8 p 121 ja § 12 lg 10 on EKEI kohtupsühhiaatriatalituse ülesandeks on nii kohtupsühhiaatriaekspertiiside tegemine kui nende koordineerimine. Seega EKEI, kas viib ekspertiisimääruse täitmiseks ekspertiisi läbi ise või saadab ekspertiisimääruse täitmiseks kohtupsühhiaatria alase koostöö lepingupartnerile. Eelduslikult on nii kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside ekspertiisimääruste, - aktide ja arvete menetlusringi korralduslik külg kui EKEI lepingupartnerid (mh SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla) teada nii politseile kui prokuratuurile. Kohtule teadaolevalt teavitab EKEI määruse koostajat, olgu see siis politsei, prokuratuur või kohus, ekspertiisimääruse täitmiseks edastamisest. Eelöeldu kontekstis on kohtu arvetes põhjendamatu prokuröri etteheide, et ekspertiisaktist ei ole arusaadav, kuidas ekspertiisimäärus jõudis täitmiseks SA-sse Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Puudub vaidlus, et ekspertiisi teinud ja ekspertiisiakti koostanud ekspert Peeter Valvur on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja ( ) kohtupsühhiaatriaekspertiiside valdkonnas ning on isik, kes vastavalt kohtuekspertiisiseaduse § 4 lg 2 võib olla eksperdiks. 43. Kohus ei nõustu prokuröri väitega, et kuivõrd ekspertiisiaktist ei nähtu eksperdi taotlus ekspertiisimaterjali täiendamiseks on digitaalse haigusloo andmete kasutamine ebaseaduslik. Kohus märgib, et eksperdil on õigustatud ligipääs tervise infosüsteemis (TIS) sisalduvatele andmetele tulenevalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 593 lg 5, mis sätestab, et riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarsti eksperdil ja riiklikult tunnustatud või riikliku ekspertiisiasutuse või tema lepingupartneri kohtupsühhiaatria eksperdil on 11

(22)juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele mh kohtupsühhiaatria ekspertiisi tegemiseks. 44. Vaatlusaluses ekspertiisiaktis on toodud esmalt ekspertiisi läbiviimise aeg, ekspertiisimääruses sisaldunud andmed ja eksperdile esitatud küsimused ning ekspertiisiks kasutatud materjalid. Seejärel sisalduvad aktis ekspertiisi (ilmselt uuringuintervjuu) käigus A.G antud eluloolised andmed, tema antud andmed alkoholitarbimise ja 14.09.2020 sündmuse kohta. Järgnevad väljavõtted digitaalsest haigusloost (alates aastast 2013) ja statsionaarsetel ravil viibimistest 08.09.2020-14.09.2020 Kuressaare Haiglas, 08.10.2020-17.10.2020 PERH kardioloogiaosakonnas ning väljavõtted kriminaalasja toimikusse kogutud tõendites t nähtuvast. Ekspertiisiaktist on senini jälgitav, et esitatakse uuringute kirjeldust (

§ 107

lg 3 p 1).

§ 98

lg 3 vastavalt on ekspert kohustatud tagama mh eksperdiuuringute igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse. Kohtu hinnangul ekspertiisiaktis toodud uuringute kirjeldus algandmete esitamise igakülgsuse ja objektiivsuse põhimõttele ei vasta. Nimelt on kriminaaltoimiku materjalidest uuringuandmeid kajastades A.G 14.09.2020 telefonikõnet ekspert hinnanud juba andmete kirjeldamise etapis kui segast ja düsartrilist ning eksperdiuuringutes kajastanud üksnes osa kõnest (ilmselt osa mis haakub eksperdi hinnanguga). Samuti on 14.09.2020 politsei vormikaamera salvestiselt nähtuvast hõlmatud A.G käitumise kirjeldusse üksnes asjaolu, et A.G näitas politseinikele oma mobiiltelefoni, kuhu tulevat ähvardavad sõnumid. Kui ka erialase uuringu kirjelduse eesmärk on kliiniliselt oluliste tunnuste leidmine, ei saa piirduda isiku käitumise kirjeldamisel ainult tavapärasest võimalikule kõrvalekaldumisele viitavate käitumisaktidega ning jätta välja toomata objektiivne isiku käitumise hindamist võimaldav tervikpilt. Nii oli A.G telefonikõne häirekeskusega oluliselt pikem ning ka vormikaamera salvestiselt nähtub pikem suhtlus politseinikega. 45. Edasi on ekspertiisiaktis uuringutulemuste hindamise andmete ja eksperdi järelduse eristamine raskendatud ning eksperdi arvamuse põhjendused sisuliselt puuduvad. Järgnevad lõigud A.G kehalise ja psüühilise seisundi ülevaadetega või kokkuvõtetega (mis eelduslikult peaks siin olema

§ 107

lg 3 p-le 2 vastavalt ekspertiisiakti uuringutulemuste hindamise andmeid sisaldav osa). Uuringute põhjal jõuab ekspert järeldusele, et Kuressaare Haiglas viibides tekkis uuritaval alkoholideliirium desorientatsiooni, motoorse rahutuse ja meelepetetega. 14.09.2020 oli uuritav selgel teadvusel. A.G ilmnesid psühhootilised elamused taas R. S. majas ning ta ründas R. S.d psühhoosi käigus „enesekaitseks“. Ekspertiisiakti osas pealkirjastatuna „kokkuvõtte ja eksperdiarvamuse põhjendused“ kordab ekspert eelmises lõigus juba esitatut ja toob välja, et uuritav otsis tunnistaja sõnul rahakotti, mida polnud. Ekspert toob välja A.G seletuse sündmusest 19.09.2020 ülekuulamisel ja ekspertiisil, et edasisi sündmusi uuritav ei mäleta ja asjaolu, et kriminaalasja materjalide kohaselt oli A.G 14.09.2020 numbrile 112 helistades ja politseinikega suheldes tugevas alkoholijoobes ning järeldab: „seega algas A.G alkoholipsühhoos enne 14.09.2020 Kuressaare Haiglas võõrutusdeliiriumina (alkoholi nivoo vereseerumis langes), 14.09.2020 hommikul ja ennelõunal psühhoosi polnud, psühhoos tekkis 14.09.2020 taas peale kella kahte, mil uuritav otsis olematut rahakotti. Joomise käigus desorientatsioon süvenes, tõenäoliselt oli ka meelepettelisi elamusi ja uuritav ründas R. S. noaga. Ka kinnipidamisel oli uuritav desorienteeritud ja segase jutuga. Eksperdi hinnangul tuleb käsitleda A.G haiglas tekkinud psühhoosi võõrutusdeliiriumina alkoholist ja 14.09.2020 kujunenud psühhoosi polümorfse psühhootilise häirena alkoholist, mis tekkis alkoholi tarvitamise käigus“. 12

(22)
  1. Eksperdi järeldusele, et A.G kujunes 14.09.2020 R. S. juures alkoholi tarvitamise käigus psühhoos polümorfse psühhootiline häire alkoholist, sisulist põhjendust ei leia. Puudub vähemgi viide, millisele tabele tuginedes ekspert leiab, et A.G võis esineda tõenäoliselt ka meelepettelisi elamusi, mis viisid R. S. noaga ründamisele.
  2. Kohtule nähtub, et ekspert on uuringutulemuste andmeid käsitlenud pinnapealselt ja fragmentaarselt, andes andmekogumis tähenduse üksnes A.G kõnes häirekeskusele või sündmuskohale saabunud politseile antud ebaselgetele väljendustele ja vastustele ning jätnud analüüsimata A.G käitumise tervikuna.
  3. Esitatud küsimustele vastates leiab ekspert, et A.G ei ole vaimuhaige, nõrgamõistuslik ega nõdrameelne, tal ei esinenud ajutist vaimutegevuse riket. A.G tekkis alkoholi tarvitamise käigus polümorfne psühhootiline häire (RHK 10 järgi - F10.53). A.G on alkoholisõltlane (RHK 10 järgi- F10.2). Ekspert on leidnud, et A.G ei olnud temale süüksarvatava kuriteo toimepanemise ajal 14.09.2020 õhtul oma vaimse seisundi tõttu võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima, tema käitumine oli juhitud psühhootilistest elamustest (eksperdiarvamuse punktid 4, 5). Milliste andmete põhjal ekspert järelduse teeb, milles psühhootilised elamused võisid väljenduda (peale eksperdi toodud seose rahakoti otsimisega) või kuidas mõjutas see A.G võimet oma teo keelatusest aru saada või käitumist juhtida, ekspertiisiaktist ei selgu. Samuti ei selgu ekspertiisaktist, kuidas eksperdi diagnoositud polümorfne psühhootiline häire isiku arusaamist ja käitumist mõjutab.
  4. Täielikult puuduvad aktis põhjendused eksperdi järeldusele, et A.G ei ole oma vaimse seisundi tõttu võimeline osalema eeluurimisel, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. Samuti puuduvad põhjendused eksperdi järeldusele, et A.G on aastakümneid kestnud alkoholi kuritarvitamisest kujunenud isiksuse alkohoolne degradatsioon ja selgitus, kuidas see seisund võib mõjutada või mõjutas A.G arusaamisvõimet ja käitumist. Kohus märgib siinkohal, et eksperdi vastused esitatud küsimustele on ka sisuliselt vastuolulised. Esmalt on ekspert seisukohal, et A.G ei esinenud mh ka ajutist vaimutegevuse riket
(1), samas leiab ekspert, et A.G ei olnud temale süüksarvatava kuriteo toimepanemise ajal 14.09.2020 õhtul oma vaimse seisundi tõttu võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima, tema käitumine oli juhitud psühhootilistest elamustest (4,5). 50. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd ekspertiisiaktis esitatud uuringutulemuste hindamise andmed on ebaülevaatlikud ning eksperdiarvamuse sisulised põhjendused puuduvad, ei vasta ekspertiisiakt

§ 107lg 3 p 2 sisalduvale nõudele.

Eksperdi järelduste kujunemine ei ole ekspertiisiakti põhjal kohtule jälgitav. 51. Ekspertiisiakti ja eksperdi arvamuse selgitamiseks kuulati kaitsja taotlusel ekspert Peeter Valvur 03.06.2021 kohtuistungil üle. Kohtuistungil kordas ekspert ekspertiisaktis juba esitatut ja täiendavaid sisulisi põhjendusi ja selgitusi kokkuvõttes oma väidetele ei pakkunud. Ekspert tõi veelkord välja tema hinnangul psühhoosile viitavad indikaatorid enne ja pärast kuriteosündmust. Sündmusele eelnevalt rahakoti otsimise tõi viitena algavale paranoilisusele (et olukord oli tema jaoks vaenulik) ja psühhoosi algusele. S ündmuse järgselt politseinikele telefonist ähvardavate sõnumite näitamise ja fragmendid kõnest häirekeskusele. Eksperdi hinnangul arenes lauspsühhoos meelepetete, desorientasiooni ja agressiivsusega välja järk -järgult. Ekspert märkis, et löömise ajal esinenud psühhoosi 13

(22)tunnuseid ta kirjeldada ei saa, kuna sündmusel tunnistajaid ei olnud ning süüdistatava antud mälestused on fragmentaarsed ja erinevad. Hinnates A.G teo toimepanemise ajal meelepetete esinemist tõenäoliseks või võimalikuks jäi ekspert samas kindlaks, et A.G käitumine oli luulumõtetest ja meelepetetest juhitud ning tal puudus arusaamine mida ta tegi. Arusaamine sellest, et midagi on valesti saabus eksperdi selgitusel hiljem. Kas selle arusaamise jõudmise ajaks tuleks lugeda A.G otsus helistada häirekeskusesse või mõni muu ajahetk, eksperdi seisukohast ei selgu. Kohtu täpsustavale küsimusele vastates leidis ekspert, et ta ei saa öelda, millised meelepetted või luulumõtted võisid A.G olla R. S. noaga löömise ajal, kuna selle kohta ei ole juttu ega andmeid (ometi leides, et käitumine oli luulumõtetest ja meelepetetest juhitud) . Kohtu hinnangul ei võimalda ka eksperdi ütlused ekspertiisiaktiga koosvõetuna eksperdi arvamuse kujunemist ja eksperdi väidete põhjendatust jälgida. Peeter Valvuri koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt ei vasta eeltoodud põhjendustel

§ 107lg 3 p 1, 2 nõuetele.

Kuivõrd nii uuringutulemuste kui hindamise andmed on ebaülevaatlikud ja puuduvad eksperdiarvamuse sisulised põhjendused on ekspertiisiakt selle järelduste kontrollimatuse tõttu tõendina kohtukõlbmatu ja tuleb tõendikogumist välja jätta. 52. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ekspertiisiakt peab olema selge ja vastuoludeta, selle järelduste kujunemine peab olema ekspertiisiakti põhjal jälgitav ning eksperdi väited peavad olema kohtule arusaadaval viisil põhjendatud. Kui ekspertiisiakt ei vasta nendele nõuetele, muutub selles esitatud eksperdiarvamus kontrollimatuse tõttu kohtukõlbmatuks tõendiks ning kohtuotsuses sellele tuginemine on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 mõttes.

Kohtupsühhiaatriaeksperdi arvamuses ei või piirduda üldise konstateeringuga isiku seisundi kohta, vaid tuleb põhjendada, milles üks või teine isikut puudutav asjaolu täpsemalt väljendub. Pelk senise elu ja haiguskulu kirjeldus ei võimalda mõista tehtud järelduste põhjuseid. Selleks tuleb esitada ka juba kirjeldatud faktilistele asjaoludele rajanev selgitus, kuidas on ekspert olemasoleva teabe põhjal tehtud järeldustele jõudnud. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 06.10.2017 otsus 1-15-10967 p-d 13-20, 31.03.2017 määrus asjas nr 3-1-1-105-16, p-d 34-35.)

  1. A.G kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti, mille koostasid Katrin Eino ja Tiina Kompus, kohtukõlblikkuse osas kohtumenetluse pooltel erimeelsusi ei olnud. Ekspertiisiaktis on eksperdid jõudnud ka kohtule arusaadavalt ja jälgitavalt arvamusele, et A.G ei esine psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis paigutuksid KarS § 34 toodud seisundite alla. A.G esineb hiljemalt alates 60 a vanusest püsiv psüühika- ja käitumishäirete kogum – sõltuvus alkoholist (RHK F10.2), mis aga ei takista ega ei piira tal ümbrusest ja oma käitumise iseloomust ning võimalikest tagajärgedest arusaamist ega sihipärast arutlemist ja käitumist. Eksperdid selgitasid kohtus oma järeldusi selgelt, loogiliselt ja jälgitavalt.
  2. Eksperdid leidsid, et teo toimepanemise ajal 14.09.2020 ei esinenud A.G oma psüühilise seisundi ja kognitiivsete funktsioonide poolt takistusi ega piiranguid ümbrusest ning oma käitumise iseloomust ja sotsiaalsest tähendusest (sh keelatusest) arusaamiseks ning sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks. A.G alkohoolse intoksikatsiooni seisundis (tüsistusteta joobeseisund RHK- F10.0) koos sellest tulenevate muutustega organismi funktsioonides ja reaktsioonides. Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud kriitikavõime oma tegude kaugtagajärgede suhtes on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. 14

(22)
  1. Eksperdiarvamuse põhjenduste kohaselt väljendub A.G sõltuvushäire (F 10.2) sagedases ülemäärases alkoholikasutamises, alkoholitaluvuse tõusus, alkoholi tarvitamisel kontrolli puudumises oma joomiskäitumise üle ning võõrutusseisundite tekkimises alkoholitarvitamise katkestamisel. Ekspertiisiakti põhjendustest nähtuvalt on A.G Kuressaare Haiglas viibimise perioodi 08.09.-14.09.2020 kirjeldatud võõrutusseisundile iseloomulikke muutusi vegetatiivse närvisüsteemi toimimises, samuti on uuritava poolt esitatud kirjeldus meelepettelistest elamustest kookõlas võõrutusseisundis ilmneva psühhoosi (hallutsinoos) tavapärase kliinilise pildiga. Eksperdid ei sedastanud 14.09.2020 haiglast lahkumisest kuni tema kinnipidamiseni, samuti selle järgselt A.G psühhootilisele häirele, sh alkoholist põhjustatud psühhootilisele häirele viitavat kestvat tunnustekogumit (ei esinenud meelepettelisi elamusi, neid tõlgendavaid luulumõtteid ega nendest tulenevalt käitumist). Eksperdid välistavad A.G Kuressaare Haiglas esinenud võõrutusseisundile iseloomulike episoodiliste meelepetete tekkimise alkoholijoobe foonil.
  2. Eksperdid selgitasid kohtuistungil täpsustavalt millistele kogutud andmetele ja tõenditest nähtuvale teabele nende järeldused rajanevad. Samuti selgitasid eksperdid psühhoosi ja deliiriumiseisundi erisustest ning alkoholi tarbimise tagajärjel tekkiva mälulünga tekkemehhanismist.
  3. Vastates prokuröri küsimusele, selgitas ekspert Katrin Eino, et deliirium on raske kehalise seisundi foonil tekkiv elundsüsteemide puudulikkus ja deliirumi eristab muust psühhoosist teadvuse häirete esinemine. Deliiriumiseisundis inimene ei ole võimeline alluma korraldustele ega täitma juhiseid. Tal esinevad reeglina väga erinevad meelepetted, rahutus, hirmutunne, ta ei ole ümbritsevaga kontaktis. P eale seda jääb inimesele teadvuse häire tõttu mälulünk . Psühhootilise häire korral inimene mäletab, mis temaga toimus ajal kui psühhoos esines – mida ta kuulis või nägi. Psühhoosiseisundis isikud on reeglina tugevalt hirmunud. Nad kardavad oma naha pärast ja otsivad ise abi, mitte ei ründa teisi. Psühhoosiseisund ei möödu minutitega. Ekspert Tiina Kompuse selgitustest nähtub täiendavalt, et psühhoosis inimese aju töötab sellisel moel valesti, et loob talle kujutluse tema ümbruses olevatest objektidest, mida isik ise tajub reaalsetena. Sellise seisundi kohta inimesel mälulünka ei jää, meelde jäävad psühhootilised elamused. Ekspert rõhutab, et psühhoos ei ole nähtus, mis mingil hetkel lisandub normaalsel psüühikale ja mingil hetkel kaob. Et meelepettelised elamused tekiksid, selleks aju töötab valesti ja kui aju on hakanud valesti tööle, siis ei lähe see hetkega üle
  4. Ekspert Katrin Eino selgitas, et A.G haiglasoleku perioodil võõrutusseisundist tulenenud meelepetete taasteke 14.09.2020 alkoholijoobes olles on välistatud, kuna alkoholi tarvitamisel võõrutusseisundi nähud mööduvad, st võõrutuspsühhoosi ei teki, kui inimene kasutab uuesti alkoholi. Ka alkoholijoobes isikul saab põhimõtteliselt psühhoos vallanduda, s.o intoksikatsioonipsühhoos või psühhoos alkoholist, ehk RHK 10.5 rubriigist
  5. Mõlema eksperdi, Katrin Eino ja Tiina Kompuse, kooskõlalistest põhjendustest nähtub, et 14.09.2020 nad A.G psühhoosile viitavaid tunnuseid ei sedastanud. Kahtlust sellise psüühikahäire esinemiseks, mille tõttu A.G ei oleks aru saanud oma teo keelatusest, sellest mida ta teeb ja millised on tagajärjed, ekspertidel kogutud andmete pinnalt ei ole. 15
(22)
  1. Ekspert Katrin Eino selgitas, et rahakoti otsimist R. S. juures psühhoosile viitava või mäluhäirele viitava tunnusena käsitleda ei ole põhjust. Nii nagu ütles tunnistaja ja A.G ise, et kui seda rahakotti seal ei olnud, siis jäi see Voolu tänavale, mis on adekvaatne järeldus. Mõlemad eksperdid on seisukohal, et nii kõne ajal häirekeskusele kui politseiga suheldes (vormikaamera salvestise põhjal) on A.G kontaktne, saab temale esitatud küsimustest aru, vastab küsimustele, allub korraldustele. Haaratust meelepetetest tema käitumises ekspertidele ei nähtu. Prokurör tõi ekspert Tiina Kompust küsitledes välja telefonikõnest häirekeskusele A.G poolt öeldud ja tegelikkusest irduvad asjaolud: majas on kaks laipa, mees tapis naise, emme kaaslane, emme istub ja on šokis ning püstitas küsimuse, et kas neid ei saa käsitleda psühhootiliste elamustena. Ekspert selgitas, et lähtudes psühholoogi vaatenurgast A.G teatab toimunud sündmustest ja väidab, et toimusid sellised sündmused. Eksperdi hinnangul on A.G tugevas alkoholijoobes, muidu adekvaatne. Ekspert juhtis tähelepanu, et A.G h ääldab oma nime häirekeskuse töötajale üksikute tähtede kaupa, mis eksperdi selgitusel ajule üsna keerukas tegevus. Ekspert selgitas ka, et kui A.G oleks kõne ajal psühhootiline, siis oleks näha, et ta on hõivatud meelepetetest ja ta poleks suuteline sihipäraseks käitumiseks ega suhtlemiseks. Ekspert tõi välja, et A.G saab aru, et temast ei saada aru, mõtleb välja strateegia kuidas arusaadavust parandada ja ütleb häälikute kaupa nime. Ekspert viitab ka, et A.G äheb tänavale, kirjeldab tänavate nimed ja ümbrust seega ümbritseva tajus muutusi A.G ei ole, st ta on õigesti orienteeritud
  2. Vastates kaitsja küsimusele A.G-le 14.09.2020 hommikul haiglas antud ravimite ja alkoholi koostoimest viitas ekspert Katrin Eino ekspertiisiakti kokkuvõtvale osas käsitletule, et manustatud vett väljutavatel ja südameravimitel koosmõju alkoholiga ei ole, aga valuvaigistis sisaldunud opioid võib põhjustada raskemat joovet kui pelgalt alkoholiga tekiks. Arvestades tund pärast sündmust mõõdetud alkoholisisaldust väljahingatavas õhus 1,2 mg/l, mis vastab 2,5 promillile, selgitas ekspert täiendavalt, et A.G joove võis olla raske joobe piiril ja eelneva manustamise tõttu subjektiivselt tuntavam. Ekspert selgitas ka, kestva alkoholitarbimise kogemusega isikutele, nagu A.G, ei ole sellisel joobel reeglina nii rasket mõju kui neile, kes tarbivad vähem. Ekspert tõi välja juhtumi A.G anamneesist, mil ta on toodud erakorralise meditsiini osakonda 4 promillise joobega ja ta oli kontaktne ning järeldas, et 2,5 promillisel joobel A.G-le ilmselt väga rasket mõju ei ole
  3. Vastuseks kaitsja küsimusele, kas A.G esinenud joobeastme korral võib esineda mälulünki vastas ekspert Katrin Eino, et mälulünkade esinemine on individuaalne. Ekspert selgitas, et reeglina alkoholist põhjustatud mälulünga korral inimene joobes olles mäletab, mida ta on teinud. Kui kaineks saab, esineb joobes oleku mingisugusest ajavahemikust mälulünk. Ekspert Tiina Kompuse vastusest nähtub täiendavalt, et alkoholjoobe toimel võib olla takistatud protsesside toime, mis tagab mälestuste talletamise mällu moel, et neid pärast kätte saaks. Mõlema eksperdi kooskõlaliste selgitustest nähtub, et mälulünk on väga konkreetne. Kui mingi aja kohta mälulünk tekib, siis see jääb. Mälulünga ajaline kestus ajas ei muutu, samuti ei ole sellel kord ühte sisu, kord teist. Traumasid, mis võinuks mingi ajutegevuse häire tingida, ei leitud Eksperdid leiavad, et häirekeskuse kõnest ja vormikaamera salvestisest nähtuvalt olid A.G sündmuse järgselt mälestused enda tegudest säilinud. Katrin Eino tõi salvestiste põhjal välja, et politseinikega rääkides mäletas A.G, et ta helistas ja rääkis laipadest. Ta oli teadlik ka sellest, et politsei on talle helistanud või et talle on helistatud. Kõne ajal oli teadlik, et oli olnud kokkupuutes verise laibaga. 16
(22)
  1. Ekspertide viidatu, et teo järgselt oli A.G adekvaatselt võimeline sihipäraseks suhtlemiseks ja käitumiseks kirjeldades häirekeskuse töötajale enda ümbrust, on kohtu hinnangul ka kohtus uuritud salvestiselt usaldusväärselt nähtuv. A.G häälib nii enda ees- kui perekonnanime, parandab, et ta on Valdo, -iga, samuti häälib A.G tänava nime. Ta läheb tänavale, et enda asukohta paremini kirjeldada: . jne. Sihipärast ja teadlikku käitumist näitab nii häirekeskusesse helistamise fakt kui tõsiasi, et ta on ka kõne kestel teadlik, kellega ta räägib, vastates küsimusele: Sündmuse järgselt mälulünga puudumise kontekstis peab kohus oluliseks välja tuua, et vormikaamera salvestisest nähtuvale helistamise ja laipadest rääkimise ning verise laibaga kokkupuute mäletamisele lisaks ütleb A.G, et ta võttis noa seest välja:… .“ Ning häirekeskuse töötaja täpsustava küsimuse peale, et kas nuga on sees, vastab veelkord: „ ( Asjaolu, et nuga oli löömise järgselt lauale asetatud (ehk A.G lõi ja tõmbas seejärel noa R. S. kaelast välja), on kohtuotsuses eelnevalt tuvastatud (vt otsuse p 8).
  2. Samuti nähtub, et A.G mäletab toimunud sündmusi ja on võimeline sihipäraseks suhtlemiseks ja käitumiseks, politsei vormikaamera salvestistelt. A.G näitab politseinikule telefoni ja ütleb, et sai ähvarduskõne (salvestis 0:19). A.G telefoni kõneeristusest ja tunnistaja V. A. ütlustest nähtuvalt räägib A.G politseiametniku eelnevast kõnest. Salvestiselt nähtub, et A.G räägib sellest, et ta helistas ja ootas ning vahepeal on laibad ära viidud. Küsimusele, kus ta veriseks sai, vastab, et tõstis laipa ju (salvestis 02:15) (
  3. Tuvastatud asjaoludest tuleneb, et R. S. noaga löömise ja häirekeskuse kõne vahele saab jääda napilt kahe-minutiline ajavahemik (R. S. viimane kõne kell 17:43:09 ja A.G kõne häirekeskusele 17:45:13) . Kui kõne ajal häirekeskusele ja järgnevalt sündmuskohal politseiga suheldes on A.G võimeline mõtestatult ja sihipäraselt suhtlema ja käituma ning mäletab enda eelnevaid tegevusi, on kohtu hinnangul täielikult usaldusväärne ekspertide järeldus, et ka häirekeskuse kõnele eelnevalt ei esinenud A.G tema psüühilise seisundi ja kognitiivsete funktsioonide poolt takistusi ega piiranguid ümbrusest ning oma käitumise iseloomust ja sotsiaalsest tähendusest (sh keelatusest) arusaamiseks ning sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul ekspertide arvamusest, sh selgitustest psühhoosi tekkemehhanismi ja mõju kohta inimese käitumisele, kahtlusteta järeldatav, et telefonikõnes ja vestluses politseinikega A.G poolt tegelikkusele mittevastavatest sündmustest teabe andmine ei anna põhjust käsitleda tema jutus väidetud kahte laipa, juttu emmest ning selgitust laipade äraviimisest, psühhoosist tingitud meelepetteliste elamustena. A.G oli võimeline mõtestatult ja sihipäraselt käituma ning oma tegevusi ja nende tagajärgi mõistma. 17
(22)
  1. Kohtus ei leidnud kinnitust ei leidnud ka kaitseversioonis tõstatatud kahtlus, et pudelist etiketiga „ Tuletorni viin“ joodud vedelik võis lisaks etanoolile sisaldada ka muid aineid, mis võisid A.G põhjustada intoksikatsiooniseisundi, mis omakorda takistada tal oma tegude juhtimist ja nende tähendusest arusaamist. Kaitsja taotlusel määras kohus kaitseversiooni hüpoteesile vastuse saamiseks pudelis sildiga „Tuletorni viin“ sisalduva vedeliku osas alkoholiekspertiisi. Eksperdiuuringu tulemustest selgus, et tegemist on etanooli vesilahusega, mis on valmistatud etüülpiirituse ja pehmendatud vee segamisel. Eksperdiarvamusest nähtuvalt sisaldas ekspertiisiks esitatud 1-liitrises klaaspudelis etiketiga läbipaistev värvusetu vedelik mahuga 0,35 liitrit 39,5% etanooli. Teisi alkohole lisaks etanoolile ega metoodikatega tuvastatavaid lisandeid vedelikust ei leitud. Vedeliku etanoolisisaldus ja koostis vastas etiketil toodule
  2. A.G oli kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes. KarS § 36 sätestab, et tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista süüd.
  3. Eeltoodust nähtuvalt puuduvad asjaolud, mis annaksid põhjuse järelduseks, et A.G ei olnud teo toimepanemise ajal võimeline oma teo keelatusest aru saama või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Tuleb järeldada, et A.G pani teo toime süüliselt. Karistus
  4. Seega on kohtus tõendamist leidnud, et A.G pani toime KarS 113 lg 1 sätestatud tapmise koosseisule vastava kuriteo õigusvastaselt ja süüliselt ning A.G-le tuleb mõista tema süüle vastav karistus. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.
  5. KarS § 113 lg 1 näeb karistusena ette 6-15- aastase vangistuse. Lähtuvalt sanktsioonist puudub kohtul alus ja võimalus valida karistuse liiki ja A.G tuleb karistada vangistusega.
  6. Hinnates süü suurust tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest. Tuvastatud asjaolude kohaselt lõi A.G R. S. ühel korral noaga kaela piirkonda. Noalöögiga tekitatud vigastus on elutähtsas piirkonnas ja intensiivne, põhjustades ägeda verekaotuse ja surma. Tuvastatud asjaoludest nähtuvalt on tegu toime pandud käeulatuses laual olnud noaga, seega välisest teopildi põhjal on tegu toime pandud hetke ajendil ning impulsiivne. A.G pani teo toime kaudse tahtlusega, ehk kõige vähem intensiivse tahtlusega.
  7. Arvestades ühest küljest löögi piirkonda (elutähtis piirkond), valitud vahendit ja vigastuse intensiivsust, teisalt ründe impulsiivsust ning ühte lööki (ei ole massiivset vägivalda) ja kaudset tahtlust tuleb A.G süü hinnata kohtu veendumusel keskmisest veidi väiksemaks. A.G karistus peaks olema sanktsiooni esimese kolmandiku piires, s.o 6 ja 9 aasta vahel.
  8. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuistungil avaldas süüdistatav juhtunu osas korduvalt kahetsust. Kohtu hinnangul on süüdistava kahetsus puhtsüdamlik ja seega arvestab kohus seda karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Süüdistatav on nõustunud hüvitama kannatanu S. S. tekitatud kahju ja võtnud S. S. esitatud tsiviilhagi õigeks. Kuivõrd kahju ei ole hüvitatud , 18
(22)ei saa kohus lugeda kahju hüvitamisega nõustumist selle vabatahtlikuks hüvitamiseks KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes, kuid saab arvestada karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 2 tulenevalt (kohus saab arvestada ka sama § lõikes 1 loetlemata asjaolusid). Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
  1. KarS § 56 lg 1 järgi tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isik ut. A.G on karistatud Pärnu Maakohtu 14.08.2018 otsusega KarS § 121 lg 1 järgi vangistusega 4 kuud, mis jäeti tingimisi kohaldamata 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseajaga. Nii on A.G varem karistatud vägivallateo toimepanemise eest ja karistatus ei ole kustunud
  2. Pidades silmas KarS § 113 lg 1 seadusandja poolt ette nähtud ranget karistusmäära, teo asjaolusid ja süüdistatava isikut, arvestab mõistetud karistus õiguskorra kaitsmise huvidega. Ühtlasi tuleb arvestada, et üldpreventsiooni eesmärgil ei tohi mõista süü suurust ületavat karistust.
  3. Kokkuvõttes leiab kohus, et A.G tuleb karistada 7,5 aasta pikkuse vangistusega.
  4. A.G on kriminaalasja kohtueelses menetluse kahtlustatavana kinni peetud 14.09.2020 A.G on vahistatud 16.09.2020 , vahi all pidamise tähtaega on pikendatud 12.11.2020 ja 13.01.2021 . A.G kohtu alla andmisel jättis kohus tõkendi muutmata.
  5. KarS § 68 lg 1 alusel arvab kohus karistusaja hulka A.G eelvangistuses viibitud aja alates kahtlustatavana kinnipidamisest 14.09.2020 ja A.G-le mõistetud vangistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda 14.09.
  6. Tõkend
  7. Tulenevalt

§ 306

lg 1 p 9 tuleb kohtuotsuse tegemisel lahendada küsimus süüdistatavale kohaldatud tõkendi valikust, muutmisest või muutmata jätmisest. Tõkendi üle otsustamisel juhindub kohus

§ -s 127 sätestatust, s.o. kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervislikku seisundit, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole A.G vahistamise aluseks olnud asjaolu - vabaduses olles alkoholi mõju all uute kuritegude toimepanemise oht - ära langenud. Kuna kohus mõistab A.G-le pikaaegse reaalse vangistusliku karistuse, peab kohus põhjendatuks lisaks uute kuritegude toimepanemise ohule arvestada ka vajadust vältida kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumist ja jätab süüdistatavale kohaldatud tõkendi - vahistamine - kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Tsiviilhagi 80. Kriminaalasjas on R. S. abikaasa S. S. esitanud A.G vastu tsiviilhagi R. S. surma põhjustamisega tekitatud varalise kahju 1284,35 eurot hüvitamise nõudes. Tsiviilhagiavalduse asjaolude kohaselt on S. S. korraldanud R. S. matused ning lasknud koristada sauna eesruumi. Kannatanu on teinud kulutusi surmateate avaldamiseks ajalehes 19

(22)Meie Maa 8,60 eurot, surnule matuseks riiete ostmiseks 35,30 eurot, kalmuküünalde ostmiseks 14,75 eurot, leinatalituse maksumuseks 200 eurot, kalmulillede ostuks 177,60 eurot, kütusele 46,90 eurot, matusebüroo teenustele 1081,20 eurot ja koristusele 162 eurot. Kulutuste kogusummast on kannatanu enne kahju hüvitamise nõude 1284,35 eurot esitamist maha arvanud Sotsiaalkindlustusameti hüvitatud 442 eurot. Kohus võttis tsiviilhagi 25.05.2021 määrusega menetlusse. Kannatanu kahjunõude õiguslik alus on võlaõigusseaduse (VÕS) 1043, 1045 lg 1 p 1, § 129 lg 1, § 127 lg 4.

§ 310

lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. 81. Süüdistatav A.G ja tema kaitsja on kohtuistungil leidnud, et süüdimõistva otsuse korral neil tsiviilhagile vastuväiteid ei ole . Sellega kohus loeb, et süüdistav on tema vastu esitatud nõude õigeks võtnud.

§ lg 6 sätestab, et kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 ja 3 sätestab et, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus rahuldab kannatanu S. S. hagi A.G vastu nõude õigeksvõtul ning mõistab A.G-lt S. S. kasuks välja 1284,35 eurot. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast kohtuotsusest välja hagi õigeksvõtul põhinevat tsiviilhagi rahuldamist kirjeldava ja põhjendava osa. Menetluskulud 82.

§ 173

lg 1 p 1 ning

§ 175

lg 1 p-de 3, 4, 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks ekspertiiside maksumus, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ning sundraha. 83. Vastavalt

§ 175lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha.

Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on esimese raskusastme kuritegu (KarS § 4). Sundraha suuruseks

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 kohaselt on I raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Kuupalga alammääraks on alates 01.01.2020 584 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1460 eurot. 84. Kriminaalasjas teostatud ekspertiiside kulu on vastavalt

§ 175lg 1 p 3 menetluskulu.

Käesolevas kriminaalasjas on teostatud ekspertiisidega seotud kulud kokku summas 8516,00 eurot. Ekspertiiside maksumused ja maksumust kinnitavad dokumendid on järgnevad. Õiend surnu kohtuarstliku ekspertiisi 20E-AOS0062/152 maksumusest 413 eurot , õiend surnu kohtuarstliku täiendekspertiisi 21E-AOI0286 maksumusest 97 eurot , õiendid DNA ekspertiisi 20E-GE1011 maksumusest 4503 eurot ja 21E-GE0106 maksumusest 1311 eurot , õiend jäljeekspertiisi 20ETR0015 maksumusest 314 eurot , õiend sõrmejäljeekspertiisi 20E-SS0037 maksumusest 663 eurot , arved 20-44 ja 20-20 kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi maksumusest summas 1140 eurot , õiend alkoholiekspertiisi 21E-AA001 maksumusest 75 eurot . Kohus jätab menetluskulude hulka arvamata ja riigi kanda tõendinda kõlbmatu ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi tegemise kulu 765 eurot . 85. Riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu on vastavalt

§ 175lg 1 p 4 menetluskulu.

Riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale määratud kohtumenetluses tasu kokku summas 1575,18 eurot, sh käibemaks. Kohus olles tutvunud 20

(22)kaitsja poolt esitatud tasu taotlusega on taotluse põhjendatud ulatuses rahuldanud . Kohtueelses menetluses on määratud kaitsjatele tasu summas 1081,92 eurot, sh käibemaks . Kokku on määratud kaitsjatele määratud tasu kohtueelsesja kohtumenetluses 2657,10 eurot, sh käibemaks. 86. Vastavalt

§ 180lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

A.G kaitsja on esitanud taotluse jätta

§ 180lg 3 alusel ½ ekspertiisitasudest ja kaitsjatasust riigi kanda.

Kaitsja märgib, et A.G varaline seisund on halb. Vara, millele sissenõuet pöörata, puudub. Vabaduses olles oli ta ainelise puuduse ja toimetulematuse tõttu paigutatud elama zzzzzzzzzzzzz. Kohus peab kaitsja taotlust

§ 180lg 3 kohaldamiseks põhjendatuks.

Kaitsja välja toodud asjaolusid arvestades on usutav, et süüdimõistetu varaline seisund on halb ja menetluskulu täies ulatuse tasumine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus jätab

§ 180

lg 3 alusel riigi kanda ekspertiiside kogumaksumusest 8516,00 eurot poole, s.o 4258 eurot ja määratud kaitsjate tasust kogusummas 2657,10 eurot samuti poole, s.o 1328,55 eurot. 87. A.G-lt kuulub riigituludesse välja mõistmisele sundraha 1460,00 eurot, ekspertiiside kulust pool, s.o 4258,00 eurot ja kaitsjatasust pool, s.o 1328,55 eurot. Kokku on A.G-lt riigituludesse välja mõistetav menetluskulu 7046,55 eurot. Kohus rahuldab kaitsja taotluse ja määrab A.G-lt välja mõistetava menetluskulu

§ 180lg 3 alusel tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetega.

Igakuise makse suurus on 11 kuud 587,21 eurot ja viimane 12. kuu 587,24 eurot. Igakuine makse tuleb tasuda hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse tuleb tasuda hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Asitõendid 88.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab ko hus kohtuotsuses lahendama ka küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. 89.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätab kohus kriminaaltoimikusse kõik tõenditega koos esitatud andmekandjad (CD ja DVD plaadid). 90.

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis asuvad asitõendid: 90.

  1. 14.09.2020 sündmuskoha XXXXX sauna eesruumist vaatluse käigus leitud nuga (pakend nr 4), suitsupakk Chesterfield (pakend nr 5), suitsupakk Winston (pakend nr 6) ja suitsukonid (pakendid nr 7, 8, 11 ja 12); 90.
  2. 15.09.2020 täiendava sündmuskoha vaatluse käigus XXXXX sauna eesruumist 2 leitud viinapudelit „Tuletorni viin“ ja „Moskovskaya“ (pakend nr 14); 90.
  3. 15.09.2020 toimunud R. S. surnukeha vaatlusel võetud kalossid „Kolmax“ (pakend nr 2), sokid „Donnay“ (pakend nr 3), püksid „Pierre Cardin“ (pakend nr 5), aluspüksid „Friends“ (pakend nr 6) ja t-särk „Topp Swede Konfektion“ (pakend nr 7); 90.
  4. 14.09.2020 kahtlustatava A.G läbivaatlusel ära võetud lukuga kampsun (pakend nr 1), maika (pakend nr 2), sandaalid (pakend nr 4 ja nr 5), sokid (pakend nr 6 ja nr 7), püksid (pakend nr 8). 21

(22)91. Kuivõrd kohtuotsuse jõustumise järgselt puudub vajadus failide säilitamiseks, siis tuleb

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada A.G, R.

S., M. S. ja U. T. kõneeristuste originaalfailid, mis asuvad Kuressaare politseijaoskonnas andmekandjal. 92.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada A.G-le tema taotlusel 14.09.2020 kahtlustatava läbivaatusel temalt ära võetud käekell, kaelakett, käekett ja sõrmus (pakend nr 3) ja mobiiltelefon (pakend nr 9), mis asuvad Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis, edastades need Tallinna Vanglale paigutamiseks A.G isiklike asjade juurde. 93.

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada S.

S. 14.09.2020 sündmuskoha XXXXX sauna eesruumist vaatluse käigus leitud 2 pitsi (pakend nr 2 ja nr 3) ja 2 mobiiltelefoni (pakend nr 9 ja nr 10). (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller (allkirjastatud digitaalselt) Virge Pihel 22

(22)(allkirjastatud digitaalselt) Tiit Rettau

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.