Obsah (12)

§ 415§ 407§ 3141§ 422§ 169§ 659§ 416§ 413§ 444§ 171§ 174§ 417

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2-22-130511 Ko

§ 415

lg 1 p 1 ning kostjal pidi olema hagile vastamata jätmisel mõjuv põhjus, miks ta seda õigeaegselt teha ei saanud. Hageja leidis, et kirja sattumine rämpsposti ei ole antud tsiviilasjas olnud takistavaks asjaoluks, mis üldhinnangu järgi võis kostjalt mõistlikult oodatavat hoolsust järgides põhjustada hagile reageerimata jätmise. Kolmandatel isikutel ei ole võimalik mõjutada kostja poolt aktiivselt kasutuses oleva e-posti seadeid, seega on tegemist kostja riskiga. Maksekäsu kiirmenetluses, pärast kohtu poolt makseettepaneku koostamist, reageeris kostja samal päeval esitades vastuväite. Kostja oli teadlik, et vastuväite esitamisel maksekäsu kiirmenetluses antakse asi üle hagimenetlusse Harju Maakohtusse. Sh ei ole kostja esitanud pretensioone selles osas, et hagimenetlusse üleandmise määrus ei oleks temani jõudnud ning väidab, et üksnes üks kohtu poolt saadetud kiri on läinud rämpspostkasti, milles kohus edastas hagimaterjalid. Terve menetluse kestel on kostja kasutanud toimingute tegemisel ja suhtlemisel elektronposti aadressi XXX, millele on saatnud hageja kirju nii kohtueelselt kui ka maksekäsu kiirmenetluse etapis kui ka kohus menetlusdokumentide kättetoimetamisel. Ei ole eluliselt usutav, et kostja teades asja üleminekust hagimenetlusse ei oleks ise uurinud menetluse edasise käigu kohta. Maakohtu määrus 4. Harju Maakohus jättis 8. novembri 2022. a määrusega kostja kaja Harju Maakohtu 4. oktoobri 2022. a tagaseljaotuse peale rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas taastamata; kajaga seotud menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning otsustas määrata menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. 5. Maakohus selgitas, et käesoleval juhul esinesid

§ 407

lg-s 2 sätestatud alused tagaseljaotsuse tegemiseks, sest kostja, kellele kohus määras vastamise tähtaja, ei vastanud tähtaegselt. Kostja edastas maksekäsule vastuväite e-posti aadressilt XXX. Kohus edastas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse 7. septembril 2022. a e-postile XXX, millelt kostja on ise kohtuga suhelnud. Maakohus märkis e-kirjas, et loeb kirja ja selle manused kooskõlas

§ 3141lg 2 ja lg 3 p 2 kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel, s.o 13.

septembril

1. a. Seega tuli kostjal esitada vastus hagile hiljemalt
2. oktoobril
3. a, kuid 2
4. oktoobri
5. a seisuga ei olnud kostja kohtule vastanud, mistõttu esines alus tagaseljaotsuse tegemiseks. Maakohtu hinnangul ei ole kostjale saadetud kohtumaterjalide sattumine rämpsposti filtrisse mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks

§ 422lg 1 järgi, tegemist on kostja enda riskiga.

Ka kostja väide Ukrainas viibimise kohta ei ole kaja rahuldamise põhjuseks. Kostja on maakohtuga suhelnud elektrooniliselt dokumente edastades. Ka ei ole kostja maksekäsu menetluses märkinud enda elukohaks Ukraina aadressi. Nii vastuväite maksekäsu menetluses kui ka kaja on kostja edastanud kohtule e-postilt XXX. Maakohus on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetanud sama sidevahendi andmeid kasutades. 6. Kaja menetlemisega seotud menetluskulud jättis maakohus

§ 169lg 2 alusel kostja kanda.

Määruskaebus

1. Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada kaja ning taastada tsiviilasja menetlus.
2. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et temale saadetud menetlusdokument ei ole temani jõudnud temast endast sõltuvate tehniliste asjaolude tõttu, samas on kostja teinud kõike endast oleneva, et kõrvaldada tehnilised tõrked ning vältida edaspidises kohtumenetluses täiendavate viidete tekkimist. Kostja tõi esile, et põhiseaduse §-st 24 tuleneb talle õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, kuid kostja jäi praeguses olukorras sellest ilma. Hageja seisukoht
3. Hageja palus jätta määruskaebus rahuldamata ning vaidlustatud määrus muutmata. Hageja jäi enda varem esitatud seisukohtade juurde, mille kohaselt ei ole mh kostja esile toodud põhjus

§ 422lg 1 kohaselt mõjuvaks põhjuseks menetluse taastamiseks.

Puuduste kõrvaldamine e-posti sätetes ei anna alust menetluse taastamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et

§ 659

ja § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb vaidlustatud määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendada maakohtu põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. 11. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtajal.

§ 415

lg 1 esimese lause kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

§ 416

lg 1 p 3 sätestab, et kajas tuleb põhistada asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. 12. Kostja on nõustunud, et ei saanud hagi ja selle menetlusse võtmise määrust kätte ning menetlusdokumentidega tutvuda temast endast olenevate tehniliste asjaolude tõttu. Kostja hinnangul on mõjuvaks põhjuseks

§ 415

lg 1 mõttes asjaolu, et kohtu saadetud menetlusdokumendid sattusid rämpsposti filtrisse. 13. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ei ole põhistanud mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks

§ 415

lg 1 esimese lause tähenduses.

§ 422

lg 1 järgi on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või 3 kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kuivõrd see loetelu ei ole ammendav, võib kohus lugeda mõjuvaks ka mõne muu põhjuse, miks isik hagile ei vastanud. Hagile vastamata jätmise põhjust saab lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada (vt analoogia korras Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-07, p 9). Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kuivõrd kostja e-posti seadeid saab hallata ja muuta kostja ise, on tegemist kostja enda riskiga, kui teatud e-kirjad satuvad rämpsposti filtrisse ning kostja rämpsposti kausta ei kontrolli. Eeltoodust tulenevalt ei anna kostja määruskaebuses esitatud väited ringkonnakohtu hinnangul alust kahelda maakohtu järelduses, et kostja ei ole põhistanud mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks

§ 415lg 1 esimese lause mõttes.

Seda ei väära ka asjaolu, et nüüdseks on kostja enda e-posti seadeid muutnud.

1. Mis puudutab kostja väited, et PS § 24 lg-st 2 tuleneb talle õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, selgitab ringkonnakohus, et riigil on kõnealusest sättest tulenev kohustus tagada igaühele tegelik (st mitte pelgalt illusoorne) võimalus osaleda oma kohtuasja arutamisel, kuid sellest ei tulene, et asja arutamine ilma isiku osavõtuta poleks üldse võimalik. Õigus osaleda oma asja arutamisel ei ole absoluutne ja seda on võimalik piirata seaduses ettenähtud juhtudel ja alustel, eeskätt juhul, kui isik on ise põhjustanud olukorra, kus ta ei saa või ei soovi osaleda asja arutamisel.
2. Vaatamata sellele, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, tuleb maakohtu määruse põhjendusi täiendada. 16.

§ 413

lg 1 kohaselt teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul kontrollida omal algatusel nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka selle peale esitatud kaja või edasises menetluses esitatud määruskaebuse lahendamisel (vt Riigikohtu 3. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑21‑17, p 18). Maakohus on käesolevas tsiviilasjas teinud tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, nagu seda võimaldab

§ 444lg 3.

Hagi õiguslikku põhjendatust maakohus vaidlustatud määruses kaja rahuldamata jätmise kohta ei hinnanud, mistõttu täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi.

1. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt kahe leppetrahvi summas 60 eurot ning sissenõudekulude summas 10 eurot tasumist, sest kostjale kuuluv sõiduk oli kahel korral pargitud hageja opereeritavale parkimisalale, kuid sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes ning kostja ei tasunud hagejale leppetrahvi.
2. Praegusel juhul vastab pooltevaheline õigussuhe üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja VÕS § 158 lg 1 võimaldab nõuda kohustust rikkunud lepingupoolelt leppetrahvi. Kui kostja on lepingu järgi kohustatud leppetrahvi maksma, siis saab hageja selle tasumist ka nõuda VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja nõude rahuldamise eeldused on poolte vahel kehtiv leping, leppetrahvi kokkulepe, leppetrahvi aluseks olevate asjaolude saabumine, hageja teatamine nõuetekohaselt ja mõistliku aja jooksul kostjat leppetrahvist ning kostja poolne leppetrahvi tasumise kohustuse rikkumine.
3. Lepingu sõlmimine toimub tahteavalduste vahetamise teel (VÕS § 9 lg 1). Parkimislepingule on iseloomulik, et selle saab sõlmida ühelt poolt vastava teabe avaldamisega 4 parkla sissesõidu juures ja vastavate tingimuste äratuntavas mõjupiirkonnas sõiduki parkimisega. Sel viisil sõlmitakse leping parkla operaatori ja sõiduki kasutaja vahel (Riigikohtu
4. märtsi
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11). Käesoleval juhul on hagis välja toodud, et parkimisalade sissesõitude juurde olid paigaldatud infotahvlid koos parkimistingimustega ning kostja parkis
6. ja
7. detsembril
8. a vastavatele aladele. Seega saab pidada lepingu hageja ja kostja vahel sõlmituks.
9. Kostja rikkumine seisneb hagiavalduse kohaselt selles, et vaatamata lepingutingimustele, ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti, parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit, ei olnud aktiveeritud mobiilne parkimine ega olnud sõidukit registreeritud parkimiskioskis või fikseeritud parkimise algusaega parkimiskellaga tasuta parkimiseks. Hagiavalduse kohaselt paigutas hageja kohe pärast rikkumise avastamist kostja sõiduki kojamehe vahele leppetrahvinõuded, mida saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks ning nõuded tuleb lugeda kättesaaduks mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2 mõttes (vt ka Riigikohtu
10. juuni
11. a otsus tsiviilasjas nr 2-17117146, p 12). Kuivõrd hagiavalduses on esile toodud hageja leppetrahvi nõude aluseks olevad asjaolud, on hageja leppetrahvi nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel õiguslikult põhjendatud. Samuti on vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p-le 1 õiguslikult põhjendatud ka sissenõudmiskulude nõue 10 eurot, millesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu ning kostjale nõudekirja saatmise.
12. Seega on hageja nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel õiguslikult põhjendatud ning maakohus rahuldas õigesti

§ 413

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega, jättis kaja rahuldamata ning menetluse taastamata. 22. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda

§ 174lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus.

23. Ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (

§ 417lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 5