1-22-6964 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2022, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-6964
(22700000044)Kohtunik Inna Ombler Kriminaalasi X riigi õigusabi taotlus ja kaebus Riigiprokuratuuri
- oktoobri 2022 määruse vaidlustamiseks Õigusabi taotleja X (ik XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON
- Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
- Jätta X kaebus läbi vaatamata. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotluse esitaja saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Vajadusel on võimalik taotleda selleks riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. TAOTLUS RIIGI ÕIGUSABI SAAMISEKS JA MENETLUSE SENINE KÄIK
- Riigiprokuratuuri saabus 05.09.2022 X avaldus, milles palutakse alustada Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör C (C) ja Viru Maakohtu tõlgi Y (Y) suhtes kriminaalmenetlust. X hinnangul on ringkonnaprokuröri ja tõlgi tegevused seadusega vastuolus. Riigiprokuratuurile esitatud kuriteokaebuses oli märgitud järgmist.
- X suhtes on 24.10.2021 alustatud kriminaalasi nr XXXXXXXXXXX KarS § 120 lg 1 tunnustel. Nimelt sõimas ja ähvardas ta Viru Maakohtus 15.09.2021 toimunud kohtuistungi vaheajal Q ja samas kohtuasjas Narva Linna esindanud W arveteklaarimisega, mille tulemusena mõlemad naised endi sõnul tundsid hirmu oma tervise ja julgeoleku pärast. 1/6 1-22-6964
- X suhtes on käimas Politsei- ja Piirivalveameti menetlus pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamiseks (nr: 15.3-3.1/1850-8). Avalduse esitaja on vaidlustanud Politsei-ja Piirivalveameti otsuse halduskohtus.
- X leiab Riigiprokuratuurile esitatud avalduses, et on ebaseaduslik asjaolu, et Viru Maakohtu tõlk Y andis ütlusi tunnistajana C ettekirjutusel kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX raames. Kõnealune kriminaalasi puudutab X endise elukaaslase Q võimalikku ähvardamist kohtuistungi vaheajal. X arvates on Viru Maakohtu tõlk salvestanud tema vestlust ringkonnaprokuröriga. Kohtu tõlk oli tunnistajana üle kuulatud kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX, aga Y osales kohtuistungil, mis puudutab kriminaalasja nr X-XX-XXXX. Tunnistajana antud ütlused on valed ning need ei kajasta seda, mida X tegelikult on öelnud. Ringkonnaprokurör on oma eesmärkide saavutamiseks kooskõlastanud oma tegevust kohtu tõlgiga.
- Halduskohtu menetluses on kasutatud X iseloomustavaid dokumente C on Politsei-ja Piirivalveametile edastanud Y tunnistajana ülekuulamise protokolli. ning
- Riigiprokuratuur jättis 15.09.2022 teatisega kriminaalmenetluse nr 22700000044 KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel alustamata. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises oli märgitud järgmist.
- X on korduvalt esitanud kuriteokaebusi jm pretensioone nii tema kriminaalasja tunnistajate, uurijate kui ka tema kriminaalasjaga seotud prokuröride peale, samuti menetluses läbiviidud toimingute peale.
- X avalduses toodud etteheited ringkonnaprokurör C ja tõlk Y vastu on põhjendamatud. Kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX on tunnistajana üle kuulatud nii kaebaja endine elukaaslane Q kui ka Narva Linna esindanud isik O. W, mõlemad tunnistajad on kinnitanud X poolset ähvardamist, mis toimus kohtuistungi vaheajal. Avalduse esitaja osales kahel kohtuistungil, mis puudutasid erinevaid menetlusi. 15.09.2021 toimunud kohtuistung on seotud tsiviilasjaga nr X-XX-XXXX ja puudutas X avaldust suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks tema lapsega. 14.03.2022 toimunud kohtuistung toimus kriminaalasja nr X-XX-XXXX raames ja puudutas X lähenemiskeelu kohaldamise põhjendatuse kontrolli. Viru Maakohtu tõlk oli üle kuulatud kriminaalasja nr X-XX-XXXX kohtuistungi asjaolude väljaselgitamiseks ning tunnistaja ütlustest ei nähtu, et ta kirjeldaks vaheajal toimunut. Samuti ei leidnud kinnitust asjaolu, et Y oleks avalduse esitaja ja ringkonnaprokuröri vestlust salvestanud. Tunnistaja kirjeldab X käitumist ja selgitab, et avalduse esitaja kasutas ebatsensuurseid väljendeid ringkonnaprokurör C suhtes. Riigiprokurör, tutvunud erinevate menetlust puudutavate dokumentidega, leidis, et Xl on väljakujunenud selline käitumismuster, kus ta suhtub riigiametnikesse agressiivselt ja kasutab nende suhtes ebatsensuurseid väljendeid. Avalduse esitaja suhtes on Viru Vangla 22.03.2021 teinud otsuse väärteoasjas nr XXXXXXXXXXX, millega määrati talle KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahv 100 trahviühikut ja KarS § 275 lg 1 järgi rahatrahv 20 trahviühikut võimuesindaja solvamise eest. Riigiprokurör märkis, et seda asjaolu arvestades ei ole alust kahelda tunnistaja Y ütlustes avalduse esitaja poolse ebatsensuursete väljendite kasutamise kohta ringkonnaprokurör C suhtes.
- X arvates on prokurör C tahtlikult alustanud tema suhtes kriminaalmenetlust tema diskrediteerimise eesmärgil. Riigiprokurör selgitas, et ProkS § 11 kohaselt on prokuratuur oma 2/6 1-22-6964 seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes prokuratuuriseadusest, muudest seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest.
- Avaldaja on kinnitanud, et halduskohtus on käimas vaidlus tema pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise üle. Otsuse vastuvõtmiseks võetakse arvesse isikut iseloomustavaid tõendeid ja kogutakse võimalikult palju informatsiooni. Eelnimetatud asjaolu põhjendab tunnistajate ülekuulamise protokollide kasutamist, sest see võimaldab koguda rohkem X iseloomustavat infot.
- Eeltoodu alusel ei nähtunud riigiprokuröri hinnangul kaebuses C ega Y suhtes tehtud etteheidetest ühegi KarS eriosas väljatoodud kuriteokoosseisu tunnuseid. Riigiprokurör märkis, et kuna kuriteokaebuses märgitud asjaoludes ei ole võimalik sedastada kuriteotunnuseid, tuli kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi jätta alustamata.
- Riigiprokuratuuris registreeriti 29.09.2022 X kaebus, milles oli märgitud muu hulgas järgmist.
- Kui Y oli kriminaalmenetluse nr XXXXXXXXXXX raames küsitletud kui tunnistajat, ei oma see seost sellega, et Y sõnul X väljendus ebatsenesuurselt C suhtes. Tegemist ei ole väärteoasjaga solvamise eest.
- Riigiprokurör märkis, et kui Y salvestaks X vestlust C-ga, siis oleks seda teinud ka pauside ajal. X märgib selles osas, et talle (X-le) näidataks 14.03.2022 kohtuistungi protokolli kriminaalasjas X-XX-XXXX, kust nähtuvad nimetatud asjaolud: jutt ja X ütlused, sh kohtuistungi audiosalvestised. Seda seal ei ole. Sellest tulenevalt tegi Y seda kooskõlastatult Cga kohtuistungi pauside ajal.
- Samuti leidis X, et riigiprokurör viitab sellele, et X on muu hulgas agressiivne. X arvates ei oma tähtsust ei väärteoasi, X suhtumine riigiametnikesse ega ka kriminaalmenetlus nr XXXXXXXXXXX.
- X arvates nähtub viidatud asjaoludest selgelt, et C omas eelarvamust ja kasutas ära enda ametiseisundit, mis seisneb selles, et kooskõlastatult Y-ga lindistas X juttu C-ga, küsitles Y kui tunnistajat kriminaalmenetluse raames ning hakkas kohe X diskrediteerima nii PPA kui ka Eesti riigi silmis ning sellel viisil fabritseeris nimetatud kriminaalasja.
- Riigiprokuratuur jättis 13.10.2022 määrusega X kaebuse rahuldamata.
- Riigiprokurör selgitas, et TsMS § 45 lg 6 ls 1 sätestab, et juhul, kui menetlusosalise või muu isiku käitumises ilmnevad kohtus kuriteo tunnused, edastab kohus kuriteoteate prokuratuurile või politseile. Nii nähtub kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX sisalduvatest materjalidest (vt Viru Maakohtu kuriteoteade; Viru Maakohtu tsiviilasja nr X-XX-XXXX 15.09.2021 istungiprotokolli), et Viru Maakohus edastas TsMS § 45 lg 6 ja KrMS § 195 lg 1 alusel kuriteoteate Viru Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks X suhtes tsiviilasjas nr X-XX-XXXX 15.09.2021 kohtuistungil toimunu tõttu. Tsiviilasja nr XXX-XXXX esemeks oli lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramine. Peale kuriteoteate saamist edastas Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör C 25.10.2021 asja uurimisalluvusse Narva politseijaoskonnale. 3/6 1-22-6964
- Riigiprokurör märkis, et asjas esitatud materjalidest ei nähtu, et Y oleks salvestanud kohtuistungi vaheajal C ja X vahelist juttu. Asjaolu, et tõlk Y kirjeldas ülekuulamisel täpselt, milliseid väljendeid X C suhtes kasutas, ei tähenda tõsikindlalt seda, et Y oleks pidanud lindistama või lindistas C ja X vahelist juttu. Isiku puhul, kes tõlgib igapäevaselt eesti keelest vene keelde või vene keelest eesti keelde kas suuliselt ja/või kirjalikult, võib tavaliselt eeldada, et tõlk mäletab piisava täpsusega, milliseid väljendeid keegi istungil või istungi vaheajal kasutas, eelkõige sellisel juhul, kui on tegemist emotsionaalsete või halvustavate väljaütlemistega. Lisaks selgitas riigiprokurör, et kohtuistungi protokolli ei kanta seda, mis toimub enne kohtuistungit või kohtuistungite vaheajal.
- Riigiprokurör oli seisukohal, et esitatud materjalidest ei nähtu, et tõlk Y oleks andnud valeütlusi (KarS § 320) või oleks C kihutanud Y andma valeütlusi 14.03.2022 toimunud istungi kohta asjas nr X-XX-XXXX. Valeütlusest on võimalik rääkida sellisel juhul, kui moonutatakse tõendamisel tähtsaid asjaolusid. Nagu eespool märgitud, ei tähenda see tõsikindlalt seda, et Y oleks pidanud lindistama või lindistas C ja X vahelist juttu, et hiljem ülekuulamisel täpselt kirjeldada, milliseid väljendeid X kasutas C suhtes. Seega leidis riigiprokurör, et asja materjalidest ei nähtu, et ringkonnaprokurör C ja tõlk Y oleksid pannud toime kuriteo. Samuti on riigiprokurör K. Talviste 15.09.2022 kriminaalmenetluse nr 22700000044 alustamata jätmise teatises märkinud, et Y-l ei ole tuvastatud mingi salvestise olemasolu. Juhtiv riigiprokurör nõustus riigiprokuröri koostatud alustamata jätmise seisukohaga.
- Riigiprokuratuur märkis, et Riigikohtu selgituste kohaselt on KrMS §-s 211 väljendatud kohtueelse menetluse vaba kujundamise põhimõte. Selle põhimõtte kohaselt on uurimisasutus ja prokuratuur vabad otsustama, missuguseid menetlustoiminguid ning missuguses järjekorras on vaja kohtueelse menetluse eesmärgi saavutamiseks teha (vt nt RKKKm nr 3-1-1-103-13, p 14). Riigiprokurör selgitas, et see tähendab muu hulgas seda, et prokuratuur otsustab või saab otsustada, keda kuulata tunnistajana üle. Nii on kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX raames kuulatud tunnistajana üle tõlk Y. Tunnistaja Y 05.04.2022 ülekuulamise protokollist nähtub, et tõlk osales tõlgina 14.03.2022 kohtuistungil asjas nr X-XX-XXXX ning samuti nähtub, et arutluse all oli X lähenemiskeelu kohaldamise põhjendatuse kontroll. Asjaolu, et tõlk Y ei osalenud tsiviilasjas nr X-XX-XXXX 15.09.2021 istungil, ei tähenda riigiprokuröri hinnangul seda, et nimetatud isikut ei võiks kriminaalmenetluse käigus üle kuulata. Riigiprokurör tõi välja, et ütlusi kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX raames, mis puudutab aga tsiviilasjas nr X-XXXXXX 15.09.2021 istungil toimunut, on andnud teised isikud. Seega ei ole kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX raames tunnistajana kuulatud üle vaid Y, vaid on üle kuulatud ka teisi isikuid, kes võivad anda kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX raames prokuratuuri hinnangul tõendamiseseme seisukohast ütlusi.
- Riigiprokuratuuri määruse peale esitas X Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse. X kaebusest ei ole küll üheselt aru saada, mida ta taotleb, kuid selle sisust võib järeldada, et X ei ole rahul Riigiprokuratuuri 13.10.2022 määruses tooduga ning soovib Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja prokuratuuri kohustamist kriminaalmenetlust alustama. Lisaks taotleb X advokaat Z tunnistajana ülekuulamist.
- Kaebuses kordab X juba varasemalt esitatud seisukohti ja infot, et 14.03.2022 kohtuistungi protokollis nr X-XX-XXXX ja audiosalvestusel ei ole seda juttu X ja prokurör C vahel, mistõttu pidi Y selle kohtuistungi vaheajal salaja kirja panema. X märgib, et Y-l ei ole eraviisilise jälitustegevuse luba KarS § 137 tähenduses. Jälitustoiminguid arutatavas kriminaalasjas läbi ei viidud. See tähendab 4/6 1-22-6964 X arvates, et Y rikkus ebaseaduslikult (üles kirjutades tema vestluse C-ga kohtuistungi vaheajal) tema põhiseadusega kaitstavat õigust. X sai sellest teada alles haldusasja nr 15.3-3.1/1850-8 materjalidest. C on kasutanud ära oma positsiooni prokuratuuris, et X haldusasjas diskrediteerida. Samuti on olemas tunnistaja, X kaitsja Z, kes võib kinnitada, et Y vaheajal pärast X vestlust C-ga ütles, et ta pani kõik kirja ning see sai öeldud C-le. See lükkab ümber riigiprokuröri väite, et Y olevat piisava täpsusega meelde jätnud X jutuajamise C-ga.
- Koos kaebusega esitas X taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotlusele ei ole lisatud füüsilise isiku menetlusabi taotlust ega teatist taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta.
- 16.11.2022 esitas X kaebuse täienduse, kus ta märgib vaid, et juriidilise hariduse ja oskuste puudumise tõttu on tavainimesel väga raske midagi põhjendada ja Riigiprokuratuuri väidetele vastata. Seetõttu on õiguste kaitsmiseks vajalik kaitsja abi. X toob välja, et kriminaalmenetluses erinevalt haldusmenetlusest puudub uurimispõhimõte, mis aitaks välja selgitada kõik olulised asjaolud tema õiguste kaitseks. Sellega seoses palub X võimaldada talle riigi õigusabi Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse koostamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Riigiprokuratuuri määruse peale esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest kaebuse on esitanud isik, kellel ei ole ringkonnakohtule kaebuse esitamise õigust.
- KrMS § 208 lg 1 kohaselt võib Riigiprokuratuuri määruse vaidlustada ringkonnakohtus ainult advokaadi vahendusel. Kaebuse esitamine advokaadi vahendusel tähendab selle koostamist ja allkirjastamist advokaadi poolt. Tallinna Ringkonnakohtule esitatud kaebust ei ole esitanud advokaat, vaid X isiklikult. Kuivõrd kaebuse on esitanud KrMS § 208 lg 1 tähenduses kaebeõigust mitteomav isik, tuleb see jätta kooskõlas KrMS § 326 lg 2 p-ga 3 läbi vaatamata.
- KrMS § 41 lg 3 ls 2 kohaselt antakse kriminaalmenetluses kannatanule esindaja riigi kulul, kui menetleja leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. Tulenevalt KrMS § 41 lg 3 lausest 1 antakse kriminaalmenetluses kannatanule õigusabi riigi õigusabi seaduses (RÕS) ettenähtud korras. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Eeltoodust tulenevalt on riigi õigusabi andmise eeldusteks see, et taotleja on maksejõuetu ning õigusabi mittesaamisel jäävad tema olulised huvid kaitseta.
- Ringkonnakohtu hinnangul pole X esitatud taotluse puhul kumbki ettenähtud tingimustest täidetud.
- Oma maksejõuetust peab RÕS §-dest 12-14 tulenevalt tõendama riigi õigusabi taotleja. X ei ole oma maksejõuetust mingil moel tõendanud ega esitanud taotluses isegi väidet, et ta on maksejõuetu. Asjaolu, et X viibib vangistuses, ei tähenda veel, et ta oleks maksejõuetu. Seega ei ole võimalik X esitatud materjalide põhjal sedastada tema maksejõuetust. 5/6 1-22-6964
- Ringkonnakohtu hinnangul tuleb riigi õigusabi andmisest keelduda ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel. Selle sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. See tähendab, et riigi õigusabi jäetakse andmata, kui taotluses kirjeldatud asjaolude põhjal on ilmne, et riigi õigusabi ei saa olla tulemuslik. Ringkonnakohtule esitatud riigi õigusabi taotluses kordab X juba prokuratuurile korduvalt esitatud väiteid, mistõttu kohus leiab, et kaebuses puuduvad sisulised vastuväited prokuratuuri varasemalt esitatud argumentatsioonile. Ka ringkonnakohus, olles kontrollinud kriminaalasja materjale leiab, et kaebuses toodud viited Y-le ja C-le etteheidetavatele tegudele on meelevaldsed. Ringkonnakohtule ei ole esitatud argumente, mis Riigiprokuratuuri seisukohti vääraksid. Võttes arvesse eelnimetatut, ei näe ringkonnakohus võimalust, et Riigiprokuratuuri määruse peale esitataval kaebusel saaks olla edulootust ning puudub alus riigi õigusabi andmiseks.
- Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri määruse selgitustega ning leiab, et kriminaalmenetlus on X kuriteoavalduses etteheidetu pinnalt jäetud seaduslikult ja põhjendatult alustamata. Riigiprokuratuuri määruses on seda ka ammendavalt põhistatud. Arvestades senise menetluse käigus Riigiprokuratuuri poolt vaadeldud materjale ning nende põhjal tehtud otsustusi, ei ole alust jõuda järeldusele, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamine ringkonnakohtus tooks kaasa kriminaalmenetluse alustamise. Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetlust ei alustata seetõttu, et kaebuse esitaja soovib kellegi vastutusele võtmist, kuna ei nõustu menetlejate otsustustes toodud järeldustega. Kriminaalmenetlust alustatakse eranditult juhul, kui esineb kuriteo ajend ja alus. Ringkonnakohus leiab sarnaselt eelneva menetlejaga, et arutataval juhul puudub kuriteole viitav teave, st alus kriminaalmenetluse alustamiseks. Eeltoodut arvestades ei näe ringkonnakohus, et Riigiprokuratuuri määruse peale esitataval kaebusel saaks olla edulootust.
- Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata. X esitatud kaebus jääb aga läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6/6