lg 2 järgi ning karistati vangistusega 10 kuud.
lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Viru Maakohtu 13.11.2019 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 5 kuud 22 päeva vangistust võrra ning mõisteti Vitali Uhvanovile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust alates 28.03.2021.
lg 1 p 1 alusel võeti Vitali Uhvanovilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks 6 (kuueks) kuuks. Kohtuotsus jõustus 14.04.
lg 2 p 2 - mitte tarvitada alkoholi;
lg 2 p 4 - asuda tööle või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist;
lg 2 p 8 - osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab uue kuriteo sooritamise riske mõtlemise ja käitumise valdkonnas. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Vitali Uhvanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Vitali Uhvanovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 03.11.2022 kohtuistungil tõi Vitali Uhvanov välja, et soovib vabaneda ennetähtaegselt. Ta sai kõikidest aru ja kahetseb. Enam sellist asja ei juhtu kunagi. Ta suudab mitte tarvitada alkoholi, hoiduda kuritegude toimepanemisest. Vabaduses kavatseb töötada. Tal on suur töökogemus ehitusvaldkonnas. Ta on nõus osalema sotsiaalprogrammis. Uhvanov seletas, et tal oli raske periood, läks naisega lahku ning ei suutnud saama hakkama. Tal olid suured võlad ning ta ei suutnud neid ära maksta. Praegu saab ta probleemidega hakkama. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu 18. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega. Käesoleval juhul Viru Maakohtu 29.03.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-2285 tunnistati Vitali Uhvanov süüdi
Viru Maakohtu 13.11.2019 otsusega on Vitali Uhvanov tunnistatud süüdi ja karistatud
lg 2 p 2, § 424 lg 1 järgi.
lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 2 Vitali Uhvanov kannab karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest. 09.11.2022 seisuga on V. Uhvanov temale mõistetud karistusajast, 2 aastat 3 kuud ja 22 päeva vangistust, ära kandnud 1 aasta 7 kuud ja 12 päeva, mis on vähemalt pool mõistetud karistusajast ning mis on ka rohkem, kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-11-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt osutatud määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21.) Vitali Uhvanovil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Ta soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama minna aadressile xxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis kuulub isiku sõbrale A I . Käesoleval hetkel elab antud pinnal A I üksinda. Korteril kommunaalvõlgasid ei ole. Korteris on olemas kõik eluks vajalik. A I on andnud nõusoleku Vitali Uhvanovi elama asumise kohta antud aadressile. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Vitali Uhvanovi käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul väärib kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul tunnustust, kuid ainuüksi hea käitumine kinnipidamisasutuses ei veena kohut piisavalt selles, et isik oleks teinud temale mõistetud karistusest endale vajalikud järeldused. Positiivsena võib välja tuua, et Vitali Uhvanov on karistuse kandmise aja jooksul osalenud oma täitmiskava täitmisel. Ta töötas Viru Vangla xxx. Ta õppis riigikeelt C1 tasemel. V. Uhvanov on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osales vestlustes teemadel „Esilekerkivate probleemide lahendamine ja kuritegeliku käitumise mõju ühiskonnale“, „Teistega arvestamine mõistmaks teiste inimeste seisukohti ja oma tegevuse tagajärgi, vägivalla mõju lähisuhetele“. 3 Omab väärtust ka see, et Vitali Uhvanov suhtub töötamisse ja õppimisse positiivselt. Vanglas on ta osalenud tööhõives. Tal on xxx. Ta oskab xxx. Tal on majanduslik toimetulekuoskus, kuna töötas ta ametlikult erinevates ettevõtetes. 23.09.2022 seisuga K-Raha andmetel isikul täitmisel olevad nõuded puuduvad, vabanemisfondis on 800,90 eurot. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Vitali Uhvanov on järginud täitmiskava, ta on vanglas käitunud korrakohaselt ning tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. Vitali Uhvanovi puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed, kuritegude asjaolud ning isikut iseloomustatavad andmed. Vitali Uhvanov on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel on V. Uhvanovil kaks kehtivat kriminaalkaristust. Ta viibib vanglas teist korda. Käesolevalt kannab V. Uhvanov karistust korduva kehalise väärkohtlemise ja korduva mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise toimepanemise eest. Ta käitub impulsiivselt ja mõtlematult, ei oska probleeme lahendada õiguskuulekalt, käitumist mõjutab alkohol. Kinnipeetaval on pooleliolev kriminaalmenetlus
Viru Maakohtu 29.03.2021 kohtuotsusega on Vitali Uhvanov tunnistatud süüdi
Süüdistuse kohaselt juhtis ta mootorsõidukit alkoholijoobes. Kuna nimetatud kuriteo pani V. Uhvanov toime katseaja kestel, moodustas kohus
lg 2 alusel liitkaristuse Viru Maakohtu 13.11.2019 kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistusega. Viru Maakohtu 13.11.2019 otsusega on V. Uhvanov tunnistatud süüdi ja karistatud
lg 2 p 2,3, § 424 lg 1 järgi ehk kehalise väärkohtlemise ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Seega võib järeldada, et isikul on kuritegelikud hoiakud, mis on seotud alkoholi tarvitamise ja mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimisega. V. Uhvanovi käitumine, sh kuritegude arv ja raskus, kuritegude toimepanemine katseaja kestel, näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist eriti alkoholi mõju all. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Kuigi läbis isik vangistuses sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osales erinevates vestlustes, märgatavat mõttemuutust see ei andnud ning V. Uhvanov jätkuvalt ei ole motiveeritud alkoholi tarvitamist vähendama, mis soodustab uute kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude toimepanemist võib Vitali Uhvanovi puhul soodustada alkoholi tarvitamine, kuna pani ta kuriteo toime alkoholijoobes. V. Uhvanov tunnistas, et hakkas tarvitama alkoholi 16.aastaselt. Ta eelistas õlut, kuid on ka kangemaid jooke joonud. Samuti on minevikus esinenud mitmepäevast alkoholi tarvitamist. Ta on kaks korda elu jooksul ennast kodeerinud. Meditsiiniosakonna andmetel sõltuvusdiagnoos puudub. Pärast vanglast vabanemist kavatseb ennast kodeerida. Vangistuse ajal läbis ta sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening", osales vestlustes. Kokkuvõtteks toodi välja, et isik ei ole motiveeritud alkoholi tarvitamist vähendama ning ei näe alkoholitarvitamist probleemina. Arvestades ülaltoodut kahtleb kohus, et isik suudab vabaduses alkoholi tarvitamisest loobuda ning
ket eluviisi hoida ning uusi kuritegusid mitte toime panna. V. Uhvanovil puudub vabanemisel kindel töökoht. Ilmselge, et isikul, kes ei tööta ning kellel puudub tegevus, on väga palju sisustamata aega, mida ta võib täita mh alkoholi tarvitamisega eriti olukorras, kui isikul on probleemid alkoholiga ning puudub toetav lähivõrgustik. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul need asjaolud (töökoha ja lähivõrgustiku puudumine) on V. Uhvanovi suhtes uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriteks. 4 Kinnipeetava Vitali Uhvanovi iseloomustusest nähtuvalt on ta vägivaldne ning mõtlematu. Ta ei mõtle oma tegude võimalikele tagajärgedele, kordab oma vigu, suutmata nendest õppida. Ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Isiku iseloomustatavatest andmetest nähtuvalt puudub kohtul veendumus, et V. Uhvanov suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Märkimisväärne on see, et varasem viibimine vangistuses ei ole pannud V. Uhvanov mõtlema oma tegude tagajärgedele ning esile kutsunud muutust tema käitumises. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused Vitali Uhvanovi tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Ohuprognoos Vitali Uhvanovi puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu Vitali Uhvanov tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Vitali Uhvanov tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS §§ 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.