Obsah (6)
§ 263§ 73§ 262§ 16§ 56§ 121KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.mai 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-22-875 (kohtueelse menetluse nr 21261000326) Koht
§ 263
lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Ainar Koik Süüdistatav Urmas Piirimaa isikukood 37303166528; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel – eesti keel; põhiharidusega; töötab xx-s xxxxxxxxx xxxxxxxx; kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello Kohtuistungi toimumise aeg 6.mai 2022 RESOLUTSIOON Urmas Piirimaa tunnistada süüdi
§ 263
lg 1 p 1 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.
§ 73
lg-te 1, 3 alusel määrata, et mõistetavat karistust s.o 1 aasta vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Urmas Piirimaa ei pane 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 11.05.
- Välja mõista Urmas Piirimaalt menetluskuludena sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulu 885 (kaheksasada kaheksakümmend viis) eurot 60 senti riigituludesse. Menetluskulud (kokku 1866,60 eurot) tasuda ositi võrdsetes osades (osamakse 155,55 eurot) 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99922700016988 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-22-875). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Kannatanu xxxxxx xxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, e-posti aadress on taotlenud enda teavitamist Urmas Piirimaa vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 11.05.
- Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivosana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) kättesaadav alates 3.06.
- Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 3.06.
- Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 11.05.2022 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistuse sisu Urmas Piirimaad süüdistatakse selles, et tema 17.05.2021 kella 20 paiku xxxxxxxxxxxxxxx Põlva vallas xxxxxxxxxxxxxxxxxxx korter ukse juures trepikojas ehk avalikus kohas kasutas füüsilist vägivalda kannatanu xxxxxx xxxxxx suhtes. U.Piirimaa võttis ühe käega trepi käsipuust ja teise käega trepikoja seinast kinni, tõstis mõlemad jalad maast õhku ja lõi mitmel korral T.xxxxxx mõlema jalaga rindkeresse, mille tagajärjel jäi T.xxxxxx hing kinni, ta tundis tugevat valu ja kaotas tasakaalu, millest tingituna kukkus ta trepilt alla peaga vastu betoonseina ja tundis valu. Kui T.xxxxxx tõusis püsti, lõi U.Piirimaa teda korduvalt jalaga kehasse, peamiselt paremale roietesse, millest T.xxxxxx tundis valu. Kirjeldatud käitumisega põhjustas U.Piirimaa T.xxxxxx tervisekahjustusena paremal 5-nda roide kinnise nihketa murru ja tekitas talle füüsilist valu. Samuti häiris U.Piirimaa asjasse mittepuutuvaid kolmandaid isikuid, kes sellist löömist õhtusel ajal kortermaja trepikojas viibides juhuslikult pealt nägid ja kes helistasid koheselt häirekeskusesse, teatasid neid häirinud juhtumist ja kutsusid abi. Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 järgi on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata ja kakelda. Kirjeldatud käitumisega pani U.Piirimaa toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ehk
§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatav U.Piirimaa ennast süüdi ei tunnista. Kaitsja leiab, et süüdistus ei ole põhjendatud, kuna esinevad kõrvaldamata kahtlused U.Piirimaa 2
(13)süüdiolekus. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Tõendid (kannatanu xxxxxx xxxxxx ütlused - tl 48 pöördel-50 ja tunnistaja xxx xxxxxxx ütlused - tl 51-52) on kattuvad asjaoludes, et 17.05.2021 õhtul kalalt tulles oma elukohas (xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kortermaja esimese korruse korteris 2) viibides kuulsid nad läbi õhuventilatsiooni, kuidas kolmandal korrusel elav Urmas Piirimaa elukaaslane xxxxxx xxxxxx karjus korduvalt appi. Peale karjete kuulmist jooksis L.xxxxxxx oma korteri uksest välja, et minna J.xxxxxx appi. Kannatanu kinnitusel ta kohe L.xxxxxxx ei järgnenud, kuid tegi seda veidi aja pärast. Tunnistaja L.xxxxxxx ütluste kohaselt läks ta kolmandale korrusele korteris 6 elava J. xxxxxx ja U.Piirimaa ukse taha. U.Piirimaa tuli uksele vastu. L.xxxxxxx küsis xxxxxx järgi. I.Piirimaa oli hirmutava näo ja ründava positsiooniga. U.Piirimaa astus sammu ühe jalaga uksest välja ja üritas L.xxxxxxx haarata. L.Oiaperv lükkas U.Piirimaad kahe käega rindkerest tagasi ning jooksis ise trepist alla. Trepist alla tulles tuli vastu T.xxxxxx, kes läks L.xxxxxxx mööda suunaga trepist üles. Ka kannatanu on kinnitanud, et jooksis trepist üles L.xxxxxxx järgi ning nägi, kui L.xxxxxxx küsis U.Piirimaalt uksel xxxxxx kohta. Kui U.Piirimaa hakkas L.xxxxxxx poole kõndima, lükkas L.xxxxxxx ta endast eemale ja jooksis trepist alla. L.xxxxxxx ja T.xxxxxx kohtusid kolmandale korrusele viiva viimase trepiosa peal (viies trepp, mis viib U.Piirimaa korteriukse taha). Tunnistaja xx xxxxx ütluste kohaselt kuulis ta 17.05.2021 õhtul kodus (xxxxxxxxxxxxxxx korteris 1) viibides trepikojas hääli (lõugamist) ja nägi trepikohas L.xxxxxxx ja T.xxxxxx. T.xxxxxx rääkis, et U.Piirimaa nokkis tüli ja L.xxxxxxx läks trepist üles U.Piirimaa juurde viimase tülisid lahendama. L.xxxx läks enda ukse juurest mõned astmed ülespoole ja nägi, et U.Piirimaa ja L.xxxxxxx rüselesid (vaidlesid ja vehkisid kätega). Seepeale läks üles ka T.xxxxxx. Seega on kannatanu ja tunnistajate ütlused kooskõlas asjaolu osas, et süüdistuses kirjeldatud tegevusele (süüdistatava ja T.xxxxxx vahel trepil toimunu) eelnes mingi füüsiline kontakt süüdistava ja tunnistaja L.xxxxxxx vahel U.Piirimaa korteri (korter 6) ukse juures. Et esialgu oli tal 17.05.2021 õhtul oma korteri ukse juures konflikt just L.xxxxxxx, on kinnitanud ka U.Piirimaa. Süüdistatav kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud, mistõttu prokuröri taotlusel ja KrMS § 294 p 1 alusel on tõendina asja juurde võetud U.Piirimaa kohtueelse menetluse käigus 18.11.2021 kahtlustatavana antud ütlused (tl 37-39). U.Piirimaa ütluste kohaselt 17.05.2021 läks J.xxxxxx L.xxxxxxx juurde sinna ununenud toidukoti järgi. Järsku oli trepikojas kuulda hääli ja müttamist. Ust avades oli purjus L.xxxxxxx juba U.Piirimaa korteriukse taga ja tõukas U.Piirimaad vastu rindkeret, öeldes et miks minust sitta räägid. U.Piirimaa palus L.xxxxxxx lahkuda, kuid viimane lõi U.Piirimaad rusikaga vastu rindkeret, mille tulemusel kukkus U.Piirimaa põrandale istukile. Seega lahknevad U.Piirimaa ütlused kannatanu ja tunnistajate ütlustest, millist laadi füüsiline kontakt U.Piirimaa ja L.xxxxxxx vahel oli. Erinevalt U.Piirimaa väidetust (et L.xxxxxxx teda rusikaga lõi) pole kannatanu ja tunnistajad seda kinnitanud. U.Piirimaa ütluste usaldusväärsuses, et L.xxxxxxx korteri uksel teda rusikaga rindkeresse lõi, äratab kahtlust ka asjaolu, et need pole kooskõlas isegi U.Piirimaa enda poolt samal õhtul politseipatrullile avaldatuga, samuti tema elukaaslase J.xxxxxx poolt politseipatrullile avaldatuga, kusjuures omavahel pole kattuv ka U.Piirimaa ja J.xxxxxx politseipatrullile avaldatu. Seoses 17.05.2021 õhtul xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx trepikojas toimuvaga helistas Häirekeskusele esmalt U.Piirimaa kasutütar xxxxxx xxxxxx ja hiljem tunnistaja L.xxxx. Et 17.05.2021 õhtul xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kortermaja trepikojas toimuvaga seoses K.xxxxxx ja L.xxxx helistasid Häirekeskusele ja sündmuskohal käis politsei, tõendavad 10.11.2021 asitõendi vaatlusprotokollid ühes kõnede ja patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestistega DVD-R-il pealkirjaga „KrA 21261000326. Kõned häirekeskusele 17.05.2021. 3
(13)Politseipatrulli rinnakaamera salvestis 17.05.2021“, mis sisaldab 17.05.2021 häirekeskusele tehtud kahe telefonikõne salvestisi ja ühte patrullpolitseiniku vormikaamera salvestist (tl 14-17). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on 17.05.2021 patrullpolitseiniku vormikaameraga tehtud videosalvestis nimetusega „17.05.2021 Tilsi kaklus K.xxxxxxx 1 [18.05.2021 04_19_14] P19245 [17.05.2021 20_45_30].mp4“ kestvusega 10 minutit ja 20 sekundit. Jäädvustatud on muuhulgas 17.05.2021 kella 20.47 ajal xxxxxxxxxxxxxxx korteris 6 toimunud U.Piirimaa ja J.xxxxxx küsitlemine. J.xxxxxx sõnul käis ta L.xxxxxxx juures otsimas sinna unustatud toidukotti. J.xxxxxx koju tulles jooksis L.xxxxxxx järgi. Kui U.Piirimaa korteriukse avas, lõi L.xxxxxxx jalaga U.Piirimaad kõhtu, mille peale U.Piirimaa maha kukkus. U.Piirimaa ise aga avaldab, et xxx lõi teda vastu lõugu käega. Selle peale ütleb J.Kübrad, et no lõuga pani ka ja sellepeale olevat hoopis U.Piirimaa maha kukkunud. U.Piirimaa küsitlemisse sekkub korduvalt J.xxxxxx ja parandab U.Piirimaa vastuseid. J.xxxxxx ja U.Piirimaa vahel tekib koguni vaidlus, kas L.xxxxxxx lõi U.Piirimaale jalaga või mitte. Vastuoluliste selgituste andmine lühikest aega peale trepikojas toimunud konflikti lõppu vähendab U.Piirimaa kahtlustatavana antud ütluste usaldusväärsust asjaolu osas, kuidas 17.05.2021 konflikt trepikojas alguse sai. U.Piirimaa kahtlustavana antud ütlused, samuti tema ja J.xxxxxx 17.05.2021 politseipatrullile avaldatu sündmuse edasise kulu osas lahknevad ülejäänud tõenditest (kannatanu ja tunnistajate ütlused) veelgi rohkem. Kannatanu ütluste kohaselt oli ta kolmandale korrusele viiva viimase trepiosa poole peal, kui U.Piirimaa tuli talle vastu. U.Piirimaa hoidis ühe käega käsipuust kinni ja teise käega seinast, tõstis kaks jalga õhku ja lõi mitte midagi ütlemata T.xxxxxx mõlema jalaga ühel korral rindkeresse. L xxxxxxx oli sel hetkel järgmise (neljanda) trepi poole peal ja J.xxxxxx oma korteri ukse ees. Löögi tagajärjel kukkus T.xxxxxx paar meetrit trepist alla teise ja kolmanda korruse vahelisele trepimademele kuklaga vastu betoonseina, tundes tugevat valu kuklas ja rindkeres. Seejärel tõusis ta püsti ning U.Piirimaa ründas uuesti täpselt samamoodi jalgadega rindkeresse. Aga siis oli U.Piirimaa paar trepiastet allapoole tulnud. Teise löögi tagajärjel kukkus T.xxxxxx uuesti sinnasamasse maha, üles enam ise ei tulnud. U.Piirimaa tuli lähemale ja lõi maas olevat T.xxxxxx jalaga vähemalt kaks korda. T.xxxxxx tundis tugevat valu paremal pool küljes. Seejärel L.xxxxxxx ja L.xxxx tulid vahele. Urmase kasulapsed karjusid, lõpeta, lõpeta. L.xxxxxxx ja L.xxxx aitasid T.xxxxxx üles. U.Piirimaa läks J.xxxxxx kutsel üles oma korterisse. Tunnistaja L.xxxxxxx ütluste kohaselt hakkas ta ise juba teisele korrusele jõudma, kui xxxxxx hakkas kolmandale korrusele jõudma. Kaks-kolm sammu oli teha, kui tuli U.Piirimaa. U.Piirimaa hoidis ühe käega käsipuust ja teise käega seinast ja lõi kahe jalaga xxxxxx kuhugi rindkeresse. xxxxxx kukkus trepist alla maha teise ja kolmanda korruse vahelisele trepimademele. L.xxxxxxx karjus appi ja xxxxxx hõikas oma korteri ukselt U.Piirimaale, et ta tuppa tagasi tuleks. Kui xxxxxx püsti tuli, ründas U.Piirimaa teda teist korda samamoodi - lõi kahe jalaga samasse kohta. Selleks hetkeks oli U.Piirimaa jõudnud madalamale ja L.xxxxxxx ise oli juba teisel korrusel, kaks-kolm sammu kolmandale minna. L.xxxxxxx kutsus valjemini appi. T.xxxxxx kukkus teise löögi tagajärjel uuesti maha. U.Piirimaa lõi maas olevat T.xxxxxx vähemalt ühel korral tugevalt jalaga, karjudes mingeid ebatsensuurseid sõnu. L.xxxxxxx kuulis poolkägaras T.xxxxxx oiet. Siis tuli juba alumine naaber L.xxxx ja trepikojas olid ka xxxxx ning lapsed. L.xxxxxxx karjus, et kiirabi kutsutaks. xxxxx karjus Urmasele, et viimane tuppa tuleks. Siis U.Piirimaa läkski koju ja L.xxxxxxx ja L.xxxx viisid T.xxxxxx alla oma korterisse. Tunnistaja L.xxxxx ütluste kohaselt toimus siis, kui T.xxxxxx oli trepist üles läinud, T.xxxxxx ja U.Piirimaa vahel rüselus, kätega vehkimine, U.Piirimaa kakkus T.xxxxxx särki. Seejärel U.Piirimaa, hoides ühe käega käepidemest kinni ja teise käega seinast kinni, tegi hatškood, lüües parema jalaga T.xxxxxx rindkeresse. xxxxxx kukkus teise ja kolmanda korruse vahel oleva platsi nurka pikali. L.xxxx kuulis masakat, kannatanu kukkumisest trepikoja seinad ja trepid värisesid. Seda, et maas olevat T.xxxxxx oleks keegi löönud, L.xxxx ei näinud. Ka ei kuulnud ka mingit T.xxxxxx häälitsust 4
(13)või karjatust. Pärast löömist aitas L.xxxxxxx T.xxxxxx püsti ja mõlemad tulid trepist alla. U.Piirimaa elukaaslane hõikas Urmast. L.xxxx läks oma tuppa. U.Piirimaa kahtlustatavana antud ütluste kohaselt peale seda, kui ta oli L.xxxxxxx löögist kukkunud ja püsti tõusnud, tuli tuikudes trepist üles T.xxxxxx, öeldes et sina minu naist ei löö. Kui U.Piirimaa hakkas trepist alla tulema, et lapsi xxxxxx xxxxxx juurde saata, hakkas L.xxxxxxx teda õlast raputama ja T.xxxxxx poole lükkama, mistõttu liikus U.Piirimaa paar trepiastet allapoole. xxx raputuse tagajärjel rebenes U.Piirimaa särgi kaelus katki. U.Piirimaa seisis umbes kaks trepiastet xxxxxx kõrgemal. xxxxxx haaras U.Piirimaal kuklast ja hakkas U.Piirimaad enda ette tõmbama. Nad olid sel ajal poole trepi peal. Lapsed teisel korrusel karjusid, et kutsuge keegi politsei. U.Piirimaal õnnestus L.xxxxxxx ja T.xxxxxx vahelt läbi pugeda ja trepist üles oma korterisse minna. Natukese aja pärast saabus politsei. xxxxxx või xxx ta löönud ei ole. Seega on kannatanu ja tunnistaja L.xxxxxxx ütlused kattuvad asjaolus, et kolmandale korrusele viiva viimase trepiosa peal U.Piirimaa lõi kannatanut jalgadega. Kannatanu ja tunnistaja L.xxxxxxx ütluste kohaselt hoidis süüdistatav trepi käsipuust ühe käega kinni ja teise käega trepikoja seinast ning lõi kannatanut mõlemad jalad koos ühel korral rindkeresse, mille tagajärjel kannatanu kukkus korruste vahelisele trepimademele. Seejärel lõi U.Piirimaa püsti tõusnud kannatanut veel samal viisil teist korda rindkeresse, mille tagajärjel kannatanu jällegi kukkus samasse kohta. Seejärel lõi U.Piirimaa maas lamavale kannatanule veel vähemalt ühel korral jalaga kehasse. Kuigi kannatanu on rääkinud kahest teda maas olles tabanud jalalöögist, on tunnistaja L.xxxxxxx näinud ainult ühte. Et süüdistatav kannatanut trepi käsipuust ühe käega ja teise käega trepikoja seinast kinni hoides jalaga lõi, on kinnitanud ka tunnistaja L.xxxx. Tunnistaja L.xxxx nägi küll ainult ühte lööki T. xxxxxx pihta, mida tunnistaja on nimetanud hatškooks. Ka pole ta kinnitanud maas oleva kannatanu löömist. Samas on tunnistaja ka ise kinnitanud, et tal jäid sündmusest osad kohad nägemata, sest trepiastmed jäid ette. Kannatanu ja tunnistajate ütlustest tuleneb, et L.xxxx oli võrreldes L.xxxxxxx T.xxxxxx kaugemal. U.Piirimaa poolt kannatanu löömine toimus teise ja kolmanda korruse vahelise trepi viimasel osal ja kannatanu kukkus nende korruste vahelisele trepimademele. Tunnistaja L.xxxxx ütlustest tuleneb, et ta jälgis sündmust tunduvalt allpool - enda korteri uksest (mis asub esimesel korrusel) mõne trepiastme võrra kõrgemal. Seega on eluliselt usutav, et L.xxxx ei saanudki täpselt näha kõike, mis toimus teise ja kolmanda korruse vahel. Samas kui tunnistaja L.xxxxxxx oli kannatanu lähedal, mida on kinnitanud ka tunnistaja L.xxxx. Kuna tunnistaja L.xxxxxxx on kannatanule lähedal, sai ta ka täpsemalt näha, mis kannatanuga juhtus. Kuna tunnistaja L.xxxx oma asukohta tõttu kogu sündmust ei näinud, ei lükka tema ütlused ümber kannatanu ja tunnistaja L.xxxxxxx ütlusi, et U.Piirimaa lõi kannatanut trepi käsipuust ühe käega ja teise käega trepikoja seinast kinni hoides kahe jalaga kahel korral rindkeresse, samuti lõi jalaga maas lamavat kannatanut. Süüdistuses on U.Piirimaale ette heidetud, et peale trepi käsipuust ühe käega ja teise käega trepikoja seinast kinni hoides kahe jalaga kannatanu löömist lõi ta korduvalt jalaga veel püsti tõusnud kannatanut. Kohtu arvates tuleneb kohtus uuritud tõenditest (kannatanu ja tunnistaja L.xxxxxxx ütlused), et süüdistatav lõi kannatanut ajal, mil viimane veel maas lamas. Kannatanu ja tunnistajad on sarnaselt kirjeldanud viisi, kuidas U.Piirimaa kannatanut lõi - et ta kannatanut lüües hoidis ühe käega kinni trepi käsipuust ja teise käega trepikoja seinast. Kannatanu ja tunnistaja L.xxxxxxx ütlustest tulenevalt sai süüdistatav nii mõlemad jalad korraga õhku tõsta ja kannatanut jalad koos lüüa. Tegemist pole just tavapärase viisiga teise inimese ründamiseks. Asjaolu, et erinevaid isikud on sarnaselt kirjeldanud omapärast löömise viisi, suurendab samuti nende ütluste usaldusväärsust. Kannatanu ja tunnistajate L.xxxxx ja L.xxxxxxx ütlustega on ümber lükatud Ü.Piirimaa ütlused, milles ta eitab kannatanu löömist. Kannatanu ütluste kohaselt trepikoja seinad on krohvitud, krobelised ning kuna trepp pole eriti lai (kõige rohkem meeter), oli võimalik seinast kinni hoida. Tunnistaja L.xxxxxxx on kinnitanud, et 5
(13)trepikojal on krohvitud mittelibisevad seinad. Ka tunnistaja L.xxxx on kinnitanud, et trepikoja seinad on krohvitud. Asjaolu valguses, et trepikoja seinad pole siledad, peab kohus eluliselt usutavaks, et süüdistatav sai kannatanut lüües ühe käega seinast kinni hoida. Kannatanu kinnitusel kukkus ta U.Piirimaa jalalöökide tagajärjel teise ja kolmanda korruse vahelisele trepimademele ja kukkudes lõi ära pea vastu seina. Ka tunnistajad on kinnitanud, et kannatanu kukkus peale U.Piirimaa jalalööki (või jalalööke) teise ja kolmanda korruse vahelisele trepimademele. U.Piirimaa oli löökide tegemise ajal kannatanust kõrgemal. Lisaks sai ta trepi käsipuust ja seinast kinni hoides mõlemad jalad õhku tõsta ja lüüa kahe jalaga. Seega on eluliselt usutav, et kannatanut tabasid tugevad löögid, mille tagajärjel ta kukkuski. Kuna korruste vaheline trepimade pole väga suur ala (tunnistaja L.xxxx on seda nimetanud väikseks platsiks) on eluliselt usutav ka, et kannatanu lõi kukkudes ära pea vastu seina. Kukkumisega kaasnenud heli „masakat“ on kuulunud tunnistaja L.xxxx. U.Piirimaa ütluste kohaselt tuikus kannatanu juba enne nendevahelist füüsilist kokkupuudet. Kannatanu on kinnitanud, et tarvitas 21.05.2021 päeval alkoholi (õlut). Lõuna-Eesti Haigla AS 17.05.2021 epikriisist (tl 18-19) nähtub, et T.xxxxxx toimetati 17.05.2021 õhtul kiirabiga haiglasse ja tema analüüsides on olnud etanooli (2,6). Eeltoodu annab alust järeldusele, et kannatanu oli 21.05.2021 õhtul alkoholijoobes. Alkoholijoobes olek võib mõjutada inimese tasakaaluvõimet. Ent nagu kohus eespool tuvastas, kukkus kannatanu käesoleval juhul ikkagi U.Piirimaa jalalöökide tagajärjel. Nagu kohus juba eespool tuvastas, helistas 17.05.2021 õhtul Häirekeskusele esmalt U.Piirimaa kasutütar K.xxxxxx ja hiljem tunnistaja L.xxxx. Kõnesalvestise fail 20210517_202946_056878589.mp3 17.05.2021 sisaldab kell 20.29 Häirekeskusele tehtud telefonikõnet (teataja xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx korterist nr 4). Helistaja kutsub xxxxxxxxxxxxxxx korterisse 6 politseid, kuna joobes olekus kasuisa (Urmas Piirimaa) läks naabritele kolmandal korrusel trepikojas kallale, lõi vist ka teataja ema. Helistaja sõnul ärkas ta karjumise peale üles, kaklemine on juba päris pikalt kestnud ning ta ei julge minna vaatama. Pekstakse rusikate ja jalgadega. Kasuisa on ka varem olnud joobes peaga agressiivne. Kõigepealt läks ta ühele alumisele naabrile kallale, siis läks teine vahele ning sai tema ka. Ema läks ka vist vahele. Kõnesalvestise failis 20210517_202900_056060020.mp3 on 17.05.2021 kell 20.32 tehtud kõne häirekeskusele (helistaja isik täpsustamata). Helistaja teatab, et Tilsi 5 trepikojas on kaklus. Urmas Piirimaa korterist 6 kakleb. U.Piirimaa lõi xxxxxx xxxxxx trepikojas. xxxxxx ei saa hingata, rindkeres valus. Urmas lõi ikka väga kõva jalaga xxxxxx. xxxxxx läks xxx xxxxxxx vahele. Siis Urmas Piirimaa läks xxxxxx jalgadega selga kohe, kaklema ja lõi rindkerre. Tunnistaja L.xxxxx istungil antud ütluste kohaselt oli helistajaks tema. Kui ta oli peale trepikojas juhtunut oma korterisse ära tulnud, koputas ühel hetkel uksele T.xxxxxx ja palus helistada politseisse või kiirabisse. L.xxxx helistas numbrile 112. 17.05.2021 patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestis sisaldab muuhulgas kell 20.45 Tilsi küla keskuse 5 korteris 2 toimunud T.xxxxxx ja L.xxxxxxx küsitlemist. L.xxxxxxx on avaldanud, et läks ta naabrinaisele appi, kuna mees oli üle joonud ja peksis naist. T.xxxxxx avaldab, et tuli xxx appi. Ta läks üles ja ütles xxx, et tule ära. Siis tuli Urmas, võttis kahe käega kinni (kannatanu demonstreerib - ühega seinast ja teisega käsipuust) ja lõi kahe jalaga rindu kaks korda. Ja siis tõmbas endal särgi puruks. Sama kinnitab L.xxxxxxx, et löödi kaks korda jalgadega rindu. Kannatanu näitab patrullpolitseinikule rindkeret, mille kohta öeldakse, et on küll punane. Sama salvestis sisaldab ka kella 20.47 ajal xxxxxxxxxxxxxxx korteris 6 toimunud U.Piirimaa ja J.xxxxxx küsitlemist. J.xxxxxx avaldatu kohaselt, peale seda, kui L.xxxxxxx oli U.Piirimaad löönud, tuli xxxxxx, kellel oli Urmasega sõnavahetus. xxxxxx hakkas trepi peal Urmast ründama ja 6
(13)siis läks xxx ka lööma. Triin lõi kätega Urmast näkku ja lükkas. Urmas ei naisi ei löönud, vaid lükkas eemale. J.xxxxxx näitab ka, kuidas Urmas jalga tõstis xxxxxx suunas, kui xxxxxx talle kallale läks. Urmase särk läks puru. U.Piirimaa on selgitanud, et jalaga ei ole ta trepikojas xxxxxx löönud. xxxxxx tuli xxx appi. Urmas palus mõlemal ära minna. xxxxxx tõmbas särgi katki öeldes, et ma panen sulle. xxxxxx hakkas kätega lööma ja siis tuli xxx ka lööma. Kohtu arvates Häirekeskuse kõnedes toodu ja rinnakaamera salvestistest nähtuv suurendab rohkem kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust kui U.Piirimaa ütluste usaldusväärsust. Esmalt Häirekeskusele helistanud K.xxxxxx on kinnitanud, et U.Piirimaa on trepikojas naabritele kallale läinud (algul ühele ja siis teisele vahele tulnud naabrile). U.Piirimaa ütlustest kui ka tunnistajate ütlustest tuleneb, et mingil hetkel viibis trepikojas ka lapsi s.h K.xxxxxx. Seega on K.xxxxxx Häirekeskusele teatanud enda poolt tajutud sündmusest. Tunnistaja L.xxxx on Häirekeskusele tehtud kõnes avaldanud, et U.Piirimaa lõi T.xxxxxx kõvasti jalaga rindkeresse. Kannatanu ja tunnistaja L.xxxxxxx on politseipatrullile avaldanud, et U.Piirimaa lõi kannatanut kahel korral kahe jalaga rindu, hoides kinni ühe käega seinast ja teisega käega trepi käsipuust. Seega on kannatanu ja tunnistaja L.xxxxxxx lühikest aega pärast juhtunut kirjeldanud politseile sündmust samamoodi kui kohtus. See asjaolu kogumis ka K.xxxxxx Häirekeskusele avaldatuga (mille kohaselt trepikojas käitus agressiivselt just U.Piirimaa) suurendab kannatanu ja tunnistajate kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsust. Kuigi U.Piirimaa ja tema elukaaslane J.xxxxxx on ka vahetult peale juhtunut eitanud, et U.Piirimaa oleks T.xxxxxx jalaga löönud, ei lükka patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestises toodu ümber kannatanu ja tunnistajate kohtuistungil antud ütlusi. Nagu kohus juba eespool leidis, on U.Piirimaa ja J.xxxxxx juba vahetult peale juhtunut kirjeldanud sündmust kohati erinevalt, mis vähendab nende avaldatu usaldusväärsust. Kannatanu kohtuistungil avaldas arvamust, et J.xxxxxx kirjeldus juhtunust (nagu oleksid naised hoopis U.Piirimaale kallale läinud) on tingitud soovist kaitsta oma elukaaslaseks olevat U.Piirimaad. T.xxxxxx ütluste kohaselt räägib J.xxxxxx kannatanu juurde alla tulles hoopis teist juttu ja kardab U.Piirimaad, kui viimane purjus koju tuleb, sest siis on ta vägivaldne. Kannatanu kinnitusel on ta J.xxxxxx ja purjuspäi töölt koju tulnud U.Piirimaa tülitsemisi kuulunud ka varem. Ka K.xxxxxx on häirekeskusele tehtud kõnes avaldanud, et U.Piirimaa on purjus olles agressiivne. Lähedased suhted ühe kohtumenetluse poolega võivad teatud juhtudel tõesti inimest mõjutada andma viimasele soodsaid ütlusi. Seega võis J.xxxxxx 17.05.2021 õhtul politseiametnikega vesteldes avaldatu olla tingitud soovist kaitsta oma elukaaslast. Samas arvestades U.Piirimaa võimalikku agressiivset käitumist joobes olekus (millele on viidanud nii kannatanu kui Häirekeskusele tehtud kõnes K.xxxxxx), võis J.xxxxxx 17.05.2021 õhtul politseiametnikega vesteldes mõjutada ka hirm elukaaslase ees. Samas pole kohtule teada ühtegi põhjust, miks kannatanu ning tunnistajad L.xxxxxxx ja L.xxxx peaksid U.Piirimaad kannatanu jalaga löömises alusetult süüdistama. Ühegi kohtus ülekuulatud isiku ütlustest ei tulene, et kellelgi oleks U.Piirimaaga mingit varasemat vihavaenu. U.Piirimaa kahtlustatavana antud ütluste kohaselt käis ta veel paar päeva enne 17.05.2021 T.xxxxxx ja L.xxxxxxx külas. Seega tuleneb ka U.Piirimaa enda ütlustest, et suhted T.xxxxxx ja L.xxxxxxx olid enne 17.05.2021 sõbralikud. Süüdistatava väide, et ta füüsilist vägivalda kannatanu suhtes üldse ei kasutanud, ei ole kooskõlas kannatanu seisundiga vahetult vaidlusaluse sündmuse järgselt. Kannatanu väitel tundis ta tugevat valu juba löökide ajal. Kannatanu ja tunnistaja L.xxxxxxx ütlustest tuleneb, et samal õhtul peale vaidlusalust sündmust käis sündmuskohal lisaks politseile ka kahel korral kiirabi. Kannatanu ütluste kohaselt esimesel korral, kui kiirabi käis, ta kaasa ei läinud, kuna haiglas ei meeldi. Veidi aega pärast kiirabi lahkumist tundis T.xxxxxx, et hing jäi kinni ja ta läks näost siniseks. Siis kutsus 7
(13)L.xxxxxxx uuesti kiirabi välja ja T.xxxxxx viidi haiglasse. Sama on kinnitanud ka tunnistaja L.xxxxxxx. Lõuna-Eesti Haigla AS 17.05.2021 epikriisist (tl 18-19) nähtub, et T.xxxxxx on pärast kiirabiga haiglasse toimetamist avaldanud, et samal õhtul kella 20.20 paiku löödud jalaga vastu rindkeret, kaebab valulisust liigutamisel ja sügaval hingamisel paremal pool rindkeres, paremal ülakõhus. Objektiivselt kõht palpatsioonil pehme, kuid kogu parema külje ulatuses tugevalt valulik. T.xxxxxx on kindlaks tehtud parema viienda roide kinnine roidemurd. Kohtu arvates kannatanu kaebused (valulikkus rindkeres) ja haiglas kindlaks tehtud vigastuse laad ja asukoht (roidemurd) on kooskõlas kannatanu ja tunnistajate ütlustega asjaolu osas, kuhu ja kuidas süüdistatav kannatanut lõi. Kannatanu ja tunnistajate ütlustest tuleneb, et süüdistatava jalalöögid tabasid kannatanut just rindkere piirkonda. Eluliselt on usutav, et selliste löökide tagajärjel võiski kannatanul tekkida roidemurd. Kannatanul roidemurru olemasolu omakorda suurendab ka kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust, et U.Piirimaa lõi kannatanule jalgadega rindkeresse ning lõi jalaga samasse piirkonda ka pärast kannatanu pikali kukkumist. Väärib märkimist, et ka haiglas on kannatanu enda vigastada saamise kohta avaldanud, et teda löödi samal õhtul jalaga rindkeresse. Seega on kannatanu enda vigastada saamise asjaolusid kirjeldanud kogu aeg samamoodi, mis samuti suurendab kannatanu ütluste usaldusväärsust. U.Piirimaa on kahtlustatavana andnud ütlusi, mille kohaselt paar päeva varem T.xxxxxx ja L.xxxxxxx külas olles tülitsesid viimased raha pärast. Tüli käigus hakkas T.xxxxxx köögilaualt rahakotti võtma, kuid L.xxxxxxx võttis rahakoti eest. T.xxxxxx hüppas rahakotile järgi nii, et kukkus parema kehapoolega vastu köögi lauda. Peale seda hoidis T.xxxxxx enda parema roiete piirkonnast kinni ja ütles, et tegi endale haiget. U.Piirimaa väidet, nagu oleks kannatanu ennast vigastanud paar päeva enne 17.05.2021 enda korteris köögilaua taga rahakoti järgi hüpates, ei tõenda ükski muu tõend. Kannatanu on kinnitanud, et tundis valu ja tal tekkisid hingamisraskused just 17.05.2021 õhtul U.Piirimaa poolt toimepandu tagajärjel. Kannatanu ütluste kohaselt tekkisid tal samal õhtul hingamisraskused, hiljem ei saanud ta valu pärast külje peal magada, raske oli asju tõsta, hingamine oli vaevaline. Valu andis mõne liigutuse tegemisel tunda isegi pärast kahte kuud. Tunnistaja L.xxxx on kinnitanud, et peale trepikojas juhtunut T.xxxxxx oigas ja kurtis valude üle. T.xxxxxx tõstis särgi üles ja näitas, kuhu kohta teda löödi ning kus valu on. L.xxxx nägi, et T.xxxxxx kõht oli punane. Patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestiselt on nähtav, et kannatanu näitab ka patrullpolitseinikule rindkeret, mille kohta öeldakse, et on küll punane. Tunnistaja L.xxxxxxx ütluste kohaselt D.xxxxxx tervis halvenes just peale 17.05.2021 juhtunut. Kannatanu ei saanud tööl käia ja kurtis valude üle veel pool aastat. Seega ka tunnistajate ütlustest tuleneb, et kannatanu enne 17.05.2021 õhtut tervise üle ei kurtnud ja tema kaebused algasid peale U.Piirimaa jalalööke. Peale selle ei pea kohus eluliselt usutavaks, et kannatanu oleks saanud juba varasema roidemurruga, kuid samas tervise üle kurtmata, mitme päeva jooksul aktiivselt toimetada. Kannatanu ja tunnistaja L.xxxxxxxx ütlustest tuleneb, et nad käisid 17.05.2021 päeval koos kalal. Kannatanu ega tunnistajad kohtuistungil ei täpsustanud, mis kellaajal 21.05.2021 õhtul vaidlusalune sündmus aset leidis. Kohtu arvates võimaldavad selle osas teha järeldusi Häirekeskusele tehtud kõnede ajad. Häirekeskusele on esimene kõne tehtud 17.05.2021 kell 20.29 (K.xxxxxx kõne) ja teine kell 20.32 (L.xxxx). Tunnistaja L.xxxxx ütlustest tuleneb, et tema helistamise ajaks oli vaidlusalune sündmus juba lõppenud, sest tal paluski helistada kannatanu. K.xxxxxx avaldatu kohaselt oli tema helistamise ajaks karjumine ja kaklemine trepikojas kestnud juba pikemat aega, kuid ta on osanud kirjeldada ka juba juhtunut. Eeltoodu alusel kohus leiab, et vaidlusalune sündmus xxxxxxxxxxxxxxx kortermaja trepikojas leidis aset 21.05.2021 kella 20 paiku nagu on märgitud süüdistuses. 8
(13)
§ 263
lg 1 p-s 1 on sätestatud kuriteokoosseis avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga.
§ 263
lg 1 p 1 mõttes on tegemist vägivallaga juhul, kui isik on toime pannud
§-s 120 või 121 sätestatud vägivallakuriteo.
§-s 121 sätestatud vägivallateoga on tegemist juhul, kui kannatanul tekib kehalise väärkohtlemise tagajärjel tervisekahjustus või kui viimane tunneb selle tagajärjel valu. Lüües 17.05.2021 õhtul kella 20 paiku xxxxxxxxxxxxxxx kortermaja trepikojas kahel korral jalgadega T.xxxxxx rindkere piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus trepist alla peaga vastu betoonseina ja seejärel lüües maas lamavat kannatanut veel vähemalt ühe korra jalaga kehasse, tekitas U.Piirimaa kannatanu T.xxxxxx füüsilist valu ja tervisekahjustuse (paremal 5-nda roide kinnise nihketa murru). Kannatanu vigastust tõendab Lõuna-Eesti Haigla AS 17.05.2021 epikriis. Kannatanu on kohtuistungil kinnitanud, et tundis valu löömise ja kukkumise ajal. Arvestades jalalöökide tugevust ja saabunud tagajärge (kannatanul on murdunud roie) on kannatanu väide valu tundmisest eluliselt usutav. Ka on eluliselt usutav, et kannatanu tundis valu, kui kukkudes lõi pea ära vastu trepikoja seina. Kui lüüa teist inimest tugevate jalalöökidega korduvalt rindkere piirkonda, mille tulemisena kannatanu kukub seintega piiratud väiksel alal, on võimalik tervisekahjustus ja kannatanul valu tekkimine kohtu arvates ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena. Seega on süüdistatav täitnud kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu. Kohtu arvates on süüdistatav täitnud ka kehalise väärkohtlemise subjektiivse koosseisu. Löömise näol on tegemist tahtliku tegevusega. Valu ja võimalike tervisekahjustuste tekkimine sellise tegevusega oli ka süüdistatavale ettenähtav. Lüües kannatanut jalgadega tugevalt rindkere piirkonda (nii et kannatanu kukub) ning lüües jalaga ka maas lamavat kannatanut pidas süüdistatav vähemalt võimalikuks ja möönis kannatanule tervisekahjustuse tekitamist või valu põhjustamist. Kohus leiab, et U.Piirimaa on kannatanu T.xxxxxx kehalise väärkohtlemise toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistuse kohaselt on U.Piirimaa kannatanu T.xxxxxx kehalise väärkohtlemisega ühtlasi rikkunud raskelt ka avalikku korda. Vastutus avaliku korra raske rikkumise eest
§ 263
järgi (nagu ka avaliku korra rikkumise eest
§ 262järgi) eeldab avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumist.
Riigikohus on 21.05.2007 otsuses asjas nr 3-1-1-7-07 p-s 10 asunud seisukohale, et „
§-d 262 ja 263 vastavalt süüteo põhikoosseisu ja kvalifitseeritud koosseisu vahekorras. Sellest tulenevalt võib tegu täita
§-s 263 märgitud kuriteo objektiivse koosseisu vaid juhul, kui see vastab ka ilma kvalifitseeriva tunnuseta avaliku korra rikkumise põhikoosseisule, s.o rikub avalikus kohas teiste isikute rahu või avalikku korda.“ Seega selleks, et süüdistatava tegu saaks kvalifitseerida avaliku korra rikkumisena
§ 263
lg 1 tähenduses, peab toimepandud tegu vastama esmalt
§-s 262 sisalduvale süüteokoosseisule. Avaliku korra rikkumine
§-de 262 ja 263 mõttes eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda muul viisil. Käesoleval ajal on avalikus kohas käitumise üldnõuded sätestatud korrakaitseseaduses (KorS). Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine eeldab kõigepealt teo toimepanemist avalikus kohas. Avalik koht on vastavalt KorS § 54 määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Nagu kohus eespool tuvastas, pani U.Piirimaa kannatanu T.xxxxxx kehalise väärkohtlemise toime Tilsi küla keskuse 5 kortermaja trepikojas. Kohtu hinnangul saab mitme korteriga kortermaja trepikoda pidada avalikuks kohaks KorS § 54 mõttes. Trepikoda on avalikus kasutuses ala, millele on juurdepääs esiteks kõigil kortermaja elanikel ja nende külalistel. Peale selle on käesoleval juhul 9
(13)tegemist lukustamata trepikojaga, millele on juurdepääs igaühel, kes mistahes põhjusel sinna majja satub. K.xxxxxx Häirekeskusele tehtud kõnes on kinnitanud, et trepikoja uks on lahtine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 04.02.2015 otsuses asja nr 3-1-1-93-14 p-s 8 märkinud, et „
§ 262
alusel karistamine eeldab lisaks avalikus kohas toimepanemisele selle tuvastamist, kuidas objektiivselt avalikku korda rikuti. Pelgalt fakt, et tegu pandi toime avalikus kohas, ei saa endaga kaasa tuua menetlusaluse isiku teo kvalifitseerimist avaliku korra rikkumisena (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.12. 2014 otsus asjas nr 3-1-1-88-14, p 6.2; 30.04.2010 otsusasjas nr 3-1-129-10, p 7.1 ja 21.05.2007 otsus asjas nr 3-1-1-7-07, p 7.2).“ Süüdistuse kohaselt on U.Piirimaa rikkunud KorS § 55 lg 1 p 1, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda. Nagu kohus eelpool tuvastas, lõi U.Piirimaa 17.05.2021 kella 20 paiku xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kortermaja trepikojas ehk avalikus kohas T.xxxxxx korduvalt jalaga. Kohtu arvates on selline tegevus vaadeldav KorS § 55 lg 1 p 1 rikkumisena. Riigikohtu pikaajalise kohtupraktika kohaselt eeldab avaliku korra rikkumisest rääkimine piisavalt intensiivset juhuslike, asjasse mitte puutuvate isikute rahu häirimist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.06.2007 otsus asjas nr 3-1-1-24-07, p 6.1; 30.04.2010 otsus asjas nr 3-1-129-10 p 7.1 , 22.09.2010 otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 14 ja 4.02.2015 otsus asjas nr 3-1-1-93-14, p 10). Kõrvaline isik peab olema isikustatud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.09.2003 otsus asjas 3-1-1-102-03, p 11 ja 4.02.2015 otsus asjas 3-1-1-93-14, p 9 koos viitega), ent ta ei pea olema süüdistuse põhjal iga kord nimeliselt tuvastatav. Praktikas võib ette tulla, et asjas kogutud tõendite kohaselt on sellise isiku häirimine või ohustamine objektiivselt ilmne, kuid teda ei saa või ka pole põhjust nimeliselt tuvastada (nt turvakaamera videosalvestiselt nähtub, et grupp turiste põgeneb tänaval puhkenud kakluse tõttu sündmuskohalt). Süüditunnistamise eeldusena
§ 263
järgi saab pidada piisavaks, kui süüdistuses on näidatud, et avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega häiriti või ohustati rohkem või vähem kindlaksmääratud kõrvaliste isikute ringi ja selliste isikute olemasolu sündmuskohal saab tõendite kohaselt tõsikindlalt jaatada. (Vt otsus asjas 3-1-1-15-17, p 26). Seega tuleb ka käesoleval juhul U.Piirimaa poolt toimepandu kvalifitseerimiseks raske avaliku korra rikkumisena lisaks vägivalla tarvitamisele tuvastada, et sellega häiriti juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu. Süüdistuses on küll märgitud, et süüdistatava toimepandu häiris asjasse mittepuutuvate isikute rahu, kuid neid isikuid pole konkretiseeritud. Ent olemasolevate tõendite pinnalt on need isikud tuvastatavad. Juba eespool tuvastatust tuleneb, et D.xxxxxx suhtes vägivalla kasutamise ajal ei viibinud trepikojas süüdistatav ja kannatanu kahekesi, vaid seal viibis lisaks ka teisi isikuid (L.xxxxxxx, L.xxxx, mingil hetkel K.xxxxxx). Asjaolude valguses, et vahetult enne T.xxxxxx suhtes vägivalla kasutamist oli U.Piirimaal konflikt L.xxxxxxx ning kannatanu siirduski appi L.xxxxxxx, puudub alus lugeda L.xxxxxxx asjasse mittepuutuvaks isikuks. Küll aga on selliste isikutena vaadeldavad K.xxxxxx ja L.xxxx. Oma tegevusega häiris U.Piirimaa L.xxxxx ja K.xxxxxx rahu ja turvatunnet. Trepikojas toimuva pärast helistas K.xxxxxx Häirekeskusele. Tema telefonikõnest on aru saada, et ta on trepikojas toimuva pärast endast välja ja kardab. Samuti oli häiritud L.xxxx. Viimane toimetas kodus rahulikult, kui korraga kostus trepikojast karjumist ning ta väljus oma korterist vaatamaks, mis toimub ning nägi U.Piirimaa vägivaldset käitumist pealt ning oli sunnitud kannatanu palvel helistama ka ise Häirekeskusele. Vaidlusalune sündmus leidis aset mitte kärarohkes ööklubi- või kõrtsiolustikus, vaid tööpäeva õhtul kortermaja trepikojas, kui suurem osa inimesi viibib oma kodudes, soovides häirimatult puhata ning on rahu rikkumise suhtes eriti tundlikud. Eeltoodu alusel, nõustudes prokuröri kohtuvaidluses avaldatuga, kohus leiab, et U.Piirimaa toimepandu häiris oluliselt vähemalt kahe kõrvalise isiku (K.xxxxxxx ja L.xxxxx) rahu. Seega saab U.Piirimaa toimepandut vaadelda avaliku korra raske rikkumisena. 10
(13)Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.05.2007 otsuse p-s 14 on selgitatud, et isikud peavad vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks, et nende käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu
§ 16
. peatüki tähenduses ning sellisest teadmisest lähtudes valitakse isikliku konflikti lahendamiseks koht ja viis, mis võib kaasata ja kaasabki tahtevastaselt konflikti rohkem või vähem määratletud kõrvaliste isikute ringi. Kohtu hinnangul on U.Piirimaa avaliku korra raske rikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Tegu on toime pandud avalikus kohas – kortermaja trepikojas, kus viibis samal ajal ka mitmeid teisi inimesi. Sellises olukorras kannatanut lüües pidas U.Piirimaa kohtu arvates võimalikuks, et tema toimepandu häirib teisi trepikojas viibijaid ja ta rikub ühtlasi ka avalikku korda. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et U.Piirimaa 17.05.2021 kella 20 paiku xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kortermajas korteri 6 juurde viivas trepikojas ehk avalikus kohas kasutas tahtlikult füüsilist vägivalda xxxxxx xxxxxx suhtes. U.Piirimaa võttis ühe käega trepi käsipuust ja teise käega trepikoja seinast kinni, tõstis mõlemad jalad maast õhku ja kahel korral lõi T.xxxxxx mõlema jalaga rindkeresse, mille tagajärjel kannatanu kaotas tasakaalu ja kukkus trepilt alla peaga vastu betoonseina. Seejärel lõi U.Piirimaa maas lamavat kannatanut vähemalt ühel korral jalaga kehasse. Kirjeldatud käitumisega põhjustas U.Piirimaa T.xxxxxx füüsilist valu ja tervisekahjustusena paremal 5-nda roide kinnise nihketa murru. Ühtlasi häiris U.Piirimaa oma tegevusega asjasse mittepuutuvaid kolmandaid isikuid L.xxxxx ja K.xxxxxx. U.Piirimaa rikkus KorS § 55 lg 1 p 1, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata ja kakelda. Eeltooduga pani U.Piirimaa toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga. Kohtu arvates U.Piirimaa teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib U.Piirimaa toimepandu
§ 263lg 1 p 1 järgi.
Otsuse põhjendused karistuse mõistmise osas Karistuse mõistmisel tuleb
§ 56
kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb
§ 56
kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 1-17-1629, p 28 koos edasiste viidetega ja RKKKo 3-1-1-6-17, p 9 koos edasiste viidetega).
§ 56
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke pole võimalik saavutada kergema karistusega. U.Piirimaa süüd suurendab tema kasutatud vägivalla laad ja raskus, samuti teo toimepanemise koht. Kuigi tuvastatud pole, et kannatanul oleks tekkinud mõni pikemaajalisem tervisekahjustus, on tegemist olnud üsna jõhkra vägivallaga. U.Piirimaa kasutatud vägivald ei piirdunud ühekordse käitumisaktiga, vaid ta lõi naisterahvast kannatanut korduvalt, kusjuures just jalaga. Ta jätkas kannatanu suhtes vägivalla kasutamist veel ka pärast seda, kui kannatanu oli juba ühel korral kukkunud ja püsti tõusnud ning lõi jalaga isegi uuesti maha kukkunud inimest. U.Piirimaa kasutas 11
(13)vägivalda kortermaja trepikojas, kus eelduslikult peaks olema väga turvaline ja ükski inimene ei tohiks kuritegeliku rünnaku ohvriks sattuma. Prokurör on kohtule tõendina esitanud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 05.02.2018 kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruse koopia (tl 22) tõendamaks U.Piirimaa vägivaldset käitumismustrit. Määrusest nähtuvalt on U.Piirimaad kahtlustatud
§ 121lg 2 p 3 järgi kahe isiku löömises 2017 aasta sügisel, kuid kriminaalmenetlus U.Piirimaa suhtes lõpetati Kr
MS § 202 sätete alusel ja määrati talle rahaline kohustus 500 eurot. Kuivõrd kriminaalmenetlust hiljem uuendatud ei ole, annab see alust järeldusele, et U.Piirimaal on rahaline kohustus tasutud. Kaitsja hinnangul kriminaalmenetluse lõpetamise määrust tõendina arvestada ei tohiks, kuna U.Piirimaad ei ole süüdi mõistetud. Erinevalt prokurörist kohus leiab, et U.Piirimaa puhul ei saa rääkida tõsikindlalt vägivaldsest käitumismustrist. Karistusregistri andmetel süüdistataval kehtivad karistused puuduvad (tl 20-21). Väidetavate vägivallategude toimepanemisest (milles U.Piirimaad Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 05.02.2018 määruses märgitud kriminaalasjas kahtlustati) oli vaidlusaluse teo toimepanemise ajaks möödunud enam kui 3,5 aastat (käesolevaks ajaks enam kui 4,5 aastat). Vahepeal ei ole U.Piirimaa muid vägivalla kuritegusid (ega üldse mingeid süütegusid peale vaidlusaluse ) toime pannud. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22 kohaselt kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Seega tuleb nõustuda kaitsja seisukohaga, et Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 05.02.2018 kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus ei tõenda, et U.Piirimaa on varem toime pannud mõne vägivalla kasutamisega seotud kuriteo. U.Piirimaa karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Süü suurust ja kergendavate asjaolude puudumist arvestades ei pea kohus põhjendatuks U.Piirimaad karistada kergemaliigilise karistusega s.o rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega. Kuna U.Piirimaa on varem kriminaalkorras karistamata isik, võib vangistus olla sanktsiooni keskmisest väiksem ja selle võib tingimisi jätta täitmisele pööramata. Ka ei pea kohus vajalikuks käitumiskontrolli kohaldamist. Otsuse põhjendused menetluskulude osas, muud otsustused KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 9.12.2021 määruse nr 116 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt alates 1.01.2022 töötasu alamäär kuus on 654 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 654, s.o 981 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelse menetluse käigus on U.Piirimaa kaitsjale välja makstud riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 200,40 eurot (tl 23-34) ja kohtumenetluse käigus 685,20 eurot (tl 10-10 pöördel; 40-41 pöördel) s.o kokku 885,60 eurot. KrMS § 180 lg alusel mõistab kohus kriminaalmenetluse kuludena süüdistatavalt välja kokku 1866,60 (981+885,60) eurot. 12
(13)Kuna menetluskulud on üsna suured, peab kohus võimalikuks kaitsja taotlusel ja KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kulude tasumise ositi pikema aja jooksul. KrMS § 313 lg 1 p 101kohaselt tuleb kohtuotsuse resolutiivosas esitada märge selle kohta, kas kannatanu on esitanud käesoleva seadustiku § 38 lõike 5 punktis 2 või 4 sätestatud taotluse. Kannatanu T.xxxxxx on taotlenud enda teavitamist süüdistatava vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Seega tuleb seda KrMS § 313 lg 1 p 101 kohaselt otsuse resolutiivosas märkida. Asja juures on 10.11.2021 asitõendi vaatlusprotokolli lisana Häirekeskusele tehtud kõnede ja patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestisi sisaldav DVD-R ( tl 17). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2021 otsuses asjas 1-18-5732 (punktis 125) on asutud seisukohale, et kriminaalasja materjale talletavate CD-de asja juurde jätmise otsustus on resolutiivosa asjatult koormav, kuna need on KrMS § 1601 lg 2 alusel niikuinii kohtutoimiku osa. Eeltoodu alusel kohus leiab, et puudub vajadus otsustada ka käesolevas asjas olemasoleva DVD-R kriminaaltoimiku juurde jätmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 13
(13)