Obsah (7)

§ 101§ 96§ 97§ 100§ 102§ 99§ 105

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-4507 Otsuse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi X hagi Y vastu elatise vähendamise n

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Hagejal hiljuti tuvastatud osaline töövõime samuti ei vabasta hagejat oma lapsele elatise tasumise kohustusest. Kostja rõhutab, et hageja võime töötada ei ole oluliselt muutunud, võrreldes elatise väljamõistmise ajaga ja hagejale ei ole määratud ka täieliku töövõimekaotust. Kostja esindaja arvates hageja tegelik materiaalne olukord ei ole halvenenud ning käesoleval ajal soovib hageja parandada oma materiaalset olukorda kostja arvel, vähendades oma kohustust lapse Y ees. Hageja sissetuleku vähesus on tema enda vaba valik. Hageja on äriühingu juhatuse liige ning on võimeline teenima töötasuna märgatavalt suuremat tasu, kui hagiavalduses on märgitud. Hageja omab juhtimisoskusi ja võimeid, mis käesoleval ajal on tööjõuturul nõutud. Tööportaalides on tööpakkujate hulgas väga mainekaid tööandjaid, kus pakutav töötasu algab 1 000 eurost. Kuna hageja ei ole sobivat tööd 3 leidnud, asub kostja seisukohale, et hagejal puudub tegelik soov ja motivatsioon ametliku töö leidmiseks, kuna piisavat sissetulekut annab mitteametlik sissetulek. Ka ei ole hageja lisatulu teenimise võimaluse puudumist üldse põhistanud ega tõendanud. Samuti ei nähtu kostja hagiavaldusest tõendeid, et esineks mingi oluline takistus hageja enda ja lapse ülalpidamiseks piisava sissetuleku hankimiseks. Hageja majandusliku seisundi ülevaade on eluliselt ebausutav, hageja tulud on selgelt varjatud. Kostja on 2-aastane ning tema vajadused kasvavad. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et võrreldes elatise väljamõistmise ajaga

1. aastal on elukallidus kordades tõusnud. Kostja on seisukohal, et elatise kindlaksmääramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest ja arvestada lapse kasvatamise kulutusi; lapse elukvaliteet langeb oluliselt, kui elatis väheneb alla 200 euro. Kostja leiab, et elatise suuruse muutmiseks hageja taotletud ulatuses ei ole alust, kuna hageja varaline seisund ei ole võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks ka eelmise kohtulahendi asjaolud. Kuna hagejal on soovi korral võimalus tööturult ja ettevõtlusest piisavat tulu saada, puudub kostja hinnangul alus hagi rahuldamiseks hageja nõutud ulatuses ja kostjale makstava elatise vähendamiseks. Kostja ei ole nõus elatise vähendamisega 60 euroni kuus, kuna hagist jääb selgusetuks, kuidas, kes ja milliste vahenditega siis lapsele asju, toitu jne hakkab ostma. Lapse ülalpidamiseks tasumisele kuuluva igakuise elatusraha määra 60 euroni kuus vähendamise korral kasvaksid paratamatult ema osakaal lapse ülalpidamises. Kuna lapse kulud ei vähene, vaid pigem kasvavad, siis see tõstatab küsimuse, et millest tulenevalt on emal lapse ees suuremad kohustused kui isal. Kostja seadusliku esindaja (lapse ema) sissetuleku seis hetkel on selline, et ta saab Jõhvi Vallavalitsuse poolt toimetulekutoetust endale ja kahele lapsele keskmiselt 452,18 eurot kuus, so 150 eurot ühe pereliikme kohta, kohtutäituri Elin Vilippuse poolt kinnipeetud elatist ning elatisabi, peretoetust ja vanemale tütrele makstavat elatist Wi poolt. Kostja esindaja on saanud hagejalt osaliselt kantud elatist perioodil 13.11.21- 13.04.22 ehk poole aasta eest kokku summas 180 eurot. Seejuures eluaseme kommunaalkulude nelja viimase kuu keskmine summa on 204,98 eurot. Kuivõrd kostja seaduslik esindaja on sunnitud viibima lapsehoolduspuhkusel (kostja on alles 2-aastane), siis muud sissetulekut perel pole. Kõik eelpool nimetatud Qle laekuvad summad (peale peretoetuse) varieeruvad, vanemale lapsele makstav elatis on ebastabiilne ja ei laeku iga kuu. Keskmine kuusissetulek kolmeliikmelisele perekonnale on keskmiselt alla 650 eurot kuus, kuid mitte rohkem kui 800 eurot. Kostja seadusliku esindaja majanduslik seis tuleneb lapsehoolduspuhkusel viibimise asjaolust, hagejal aga puuduvad takistused piisava sissetuleku teenimiseks. Kostja märgib, et ei ole eluliselt usutav, et isik elatub ainult töövõimetoetustest, mis on ühes kalendrikuus keskmiselt 258,72 eurot ja seejuures elab uhkes eramajas, sõidab uue sõiduautoga, tegeleb ettevõtlusega ning on äriühingu XXX juhatuse liige. Hageja ei ole selgitanud, mis põhjusel ta sissetulekud on nii väikesed ning miks töökoha leidmine on võtnud nii kaua aega ning mis ta on teinud selleks, et leida uus tasuvam töö. (tl. 38-51)
2. Kostja seaduslik esindaja Y esitas 14.04.2022 vastuse hagile, milles märkis, et tema sissetulek koosneb toimetulekutoetusest temale ja tema kahele lapsele kohtutäituri poolt kinnipeetavast elatisest, elatisabist ja peretoetusest, hagejalt laekuvast elatisest ja vanema tütre eest laekuvast elatisest. Kuna ta on lapsehoolduspuhkusel, siis töötasu ei saa. Perekonna keskmine sissetulek moodustab 650-800 eurot. Varast kuulub talle korter xxx, kus nad elavad. (tl. 58-66) KOHTUISTUNG
4. novembri 2022 kohtuistungil märkis hageja esindaja E. Tibar, et nad üritasid arutada kompromissi, kuid see ei õnnestunud. Hagejalt peetakse igakuiselt kinni 80 eurot kohtuotsuse alusel. Lapsega suhtlemise osas täidab hageja kohtumäärust võimaluse piires, iga nädal 1 tund. Hageja jääb elatisena pakutud summa juurde, so 60 eurot, praegu pole võimalik rohkem pakkuda. Pakkumine kehtiks seni, kuni täitemenetluse korras saaks eelnev kohtulahend täidetud, hageja teab, et maha läheb 80 eurot, ta ei tea, millal kohtutäituri tasu täis saab. Kui võlgnevusi ei oleks ja muid kohustusi seoses kohtuotsusega, sellisel juhul kokku oleks X võimeline maksma maksimaalselt 100 praeguste olude juures. Xlt peetakse 80 kinni ja mingi 20-30 ta on juurde maksnud. Hageja on otsinud tööd, 4 kuid töötukassa ei võta arvele neid, kellel on riiklik toetus pensioni näol ja avalikult kättesaadavad tööpakkumised ei sobi oma iseloomu poolest, hageja ei ole võimeline füüsilist tööd tegema. Hageja pakkumine oleks, et kuni peetakse kinni 80 eurot, maksab ta 20-20 eurot ning kui on tasutud, siis kokku 100 eurot. Isegi kui kohus mõistaks välja 150 eurot, siis tema pensionist üle 80 euro kinni ei peeta, lihtsalt võlg koguaeg suureneb. Hageja jääb esitatud hagi juurde. Hageja märkis, et ta on juhatuse liige sõbra firmas, kuna seda nõuab seadus. Osalust ta firmas ei oma. Ka ei ole tal olnud kunagi selliseid sissetulekuid, et omada uhkeid autosid ja uhket maja. Maja on endise abikaasa oma ja saadud pärandiks, tal puudub seos selle majaga, autot lubab tal kasutada eksabikaasa, tingimusega, kui on vaja näiteks mingit nõu ja ta tuleb vastu talle, et saaks last näha. Käib iga nädal lapsega kohtumas, mis on ka suur kulu, arvestades tõusnud kütuse kulusid. Enne kohtuotsust jäi ära 16 kohtumist. Hageja jääb esitatud hagi juurde. Igakuiselt 20-30 eurot kannab ta ise üle lapsele. Tal on xxx ja selle rohud on ääretult kallid, lisaks on tal korduv xxx, liikumispuue. Selleks, et oma last näha, peab ta võtma 2 kanget tabletti valuvaigistit, et suudaks sõita Jõhvi ja tagasi. See on kõik dokumenteeritud ja arstid on teinud ekspertiisid selle kohta. Ekspertiisid on nõus edastama, aga kuna tegemist on isiklike andmetega, siis palub, et kohus ei avaldaks vastaspoolele neid andmeid. Tal on osaline töövõimetus, üle 50%. Osaline töötamine ei ole võimalik, kuna keegi ei võimalda töötada osalise tööajaga. Nendel erialadel, kus tema teadmisi omab, teevad juhid 10-12 tunniseid tööpäevi. Temale jääv summa 200 eurot ei ole piisav, kuid tal ei ole muud võimalust, iga kord, kui lapsega kohtub, on tal midagi kaasas, või käib lapsega poes, et midagi osta. Elatise võlg moodustab umbes 2 800 eurot, enne oli see üle 3 000 euro. Hageja märkis, et lapse ema Q on temast 20 aastat noorem ning ta arvab, et mõlemad vanemad peavad vastutama laste eest vastavalt oma võimetele. Ql ei ole ühtegi puuet, kuid ta pole leidnud võimalust isegi poole kohaga tööle minna. Hagejal on paremal käel näpud tagasi õmmeldud, paremas jalas raudtoru, kaks xxxt, kaks korda on olnud koomas, nüüd tehti vasakule käele operatsioon, pandi metall sisse, ta ei tohi olla püsti või istuvas asendis üle kahe tunni. Q rasestus kunstliku viljastamise teel, ta oli teadlik hageja majanduslikust olukorrast. Et võimaldada Qle ilusat elu, võttis ta sõbralt laenu 10 000 eurot, mis tuleb tagasi maksta, selle laenuga remonditi Qle kuuluv korter, kus ta praegu elab. Kohtutäitur peab kinni Sotsiaalministeeriumist. Kostja seadusliku esindaja sõnade kohaselt oli elatise võlgnevus ca 3000 eurot. Q märkis, et X on haritud ja ajutöö on alati väga hinnatud, isa valdab mitmeid keeli, soome eesti, vene, mingil määral ka inglise keelt, tal on palju kogemust ettevõtluses, see firma, kus ta töötab, on tehtud nende kooselu ajal ja spetsiaalselt selleks, et tema xxxna veaks turiste ja sõber on seal ainult selle pärast, et siis olid nõudmised teiste kohtutäiturite poolt Xi vastu. Ta ise ei saa töötada, kuna tal on praegu väga raske tervislik seisukord seoses depressiooniga, ta võtab antidepressante ja kohtub psühholoogiga. Töövõimetust tuvastatud ei ole. Laps on riietes, vitamiinid, hea toit, üritab kõike teha, ise on kõhna, sest sööb väga vähe ja teine laps on tal ka. Teise lapse isa üritab toetada, viimase poole aasta jooksul on kandnud igakuiselt 250 eurot kuus. Kostja määratud esindaja, vandeadvokaadi abi M. Kelpman hagiga ei nõustunud. Esindaja märkis, et hageja võiks võtta endale täiendava töö, osaline töövõimetus ei keela töölkäimist. Esindaja nõustus, et olukord on möödapääsmatu, ehk siiski püüda suurendada seda summat mingil määral, kas 150 eurot on hagejale liiga palju. Laps kasvab, vajab asju, peab leidma kompromissi, mis oleks emale vastuvõetav. Vanem, kes soetas lapse, peab suutma tagada selle ülalpidamise. Äkki on võimalik teha üleminekuga periood, kuni hagejal on võlgnevus, maksta natuke väiksemat summat, aga kui võlgnevus saab tasutud, hakkate maksma suuremat, lapsele vajalikku. Esindaja jäi vastuses esitatud seisukoha juurde, et vähemalt 200 eurot ja kui kohus määrab mingid summad, siis see ei tohiks olla alla 180 euro. 80 eurot ei ole mõistlik summa, mille eest saab last üleval pidada ja toita. Pooled on nõus asja arutamise lõpetamisega, kohus määras, et kohtulahend tehakse teatavaks 05.12.
5. (tl. 133-137) 5 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asjas on tuvastamist leidnud, et hageja X ja kostja seaduslik Q on xx.xx.2020 sündinud Y vanemad.
7. Viru Maakohtu
8. märtsi 2021.a kohtuotsusega (tagaseljaotsusega) tsiviilasjas nr xxx mõisteti Xlt lapse kasuks välja elatis alates 11.02.2021 kuni lapse Y täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.2038 summas 292 eurot kuus. Hagis taotleb hageja elatise suuruse muutmist (vähendamist) ning on nõus maksma lapse Y ülalpidamiseks elatist summas 60 eurot kuus. Hageja viitab asjaolule, et talle on Eesti Töötukassa 04.02.2022 otsusega määratud osaline töövõime ja töövõimetustoetus, mille päevamäär moodustab 8,6241 eurot, so ca 258,72 eurot kuus. Osaline töövõimetus on määratud perioodiks 25.01.202224.01.2027 (tl. 17-18). Pealegi peetakse temalt kohtutäituri vahendusel elatise võlgnevuse katteks kinni 80 eurot ning igakuiselt toetab ta last 20-30 euroga (tl. 75-78). Nendele kuludele lisanduvad sõidukulud ja lapsele ostude/kingitustega seotud kulud siis, kui ta sõidab Tallinnast Jõhvi lapsega kohtuma. Seega puudub tal võimalus suuremas summas, kui 60 eurot, elatise maksmiseks. Hageja poolt esitatud
9. aasta tuludeklaratsioonist nähtub, et hagejal puudub maksustatav tulu (tl. 16)
10. Vastavalt

§ 96

, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100

lg 1, 2, 4).

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
2. 08.03.2021.a kohtuotsuse (tagaseljaotsus, tsiviilasi nr xxx tegemise ajal lähtus kohus sellest, et hageja (Y) esitas elatise nõude seadusega ettenähtud ulatuses. Kuna kostja X hagile ei vastanud, siis puudus kohtul võimalus tema materiaalse olukorra hindamiseks.
3. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et Xl on kokku 3 last, nendest 1 täiskasvanud (A, sündinud 2001.a.) ja 2 alaealist last (B, sündinud 2008.a. ja Y, sündinud 2020.a.). Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et Ql on kokku 2 last (V, sündinud 2009.a. ja Y, sündinud 2020.a.).
4. Seoses hageja riigi õigusabi taotluse lahendamisega teostas kohus 27.07.2022 päringud Maksu ja Tolliametile, Eesti Töötukassale, pankadele ja X-tee kaudu registritesse. (tl. 86-93). Hageja varalist seisundit on kohus hinnanud 12.09.2022 määruses, millega rahuldati hageja riigi õigusabi taotlus ja hagejale määrati esindaja riigi kulul. (tl. 116-117) 12.09.2022 määrusest nähtub, et: „Kohtu poolt 6 tehtud päringutest nähtub, et krediidiasutustes on taotlejal arveldusarve AS-s SEB Pank, mille saldo on -7 258,72 eurot (negatiivne); AS Swedbank vastuse kohaselt omab taotleja kahte blokeeritud kontot, saldode jäägiga 5,57 eurot ja 0,81 eurot, toimingud kontodel puuduvad. AS LHV Pank vastuse kohaselt omab taotleja arveldusarvet, mille saldo on 0,00 eurot, tehingud puuduvad. Maksu- ja Tolliameti 28.07.2022 teatise kohaselt ei ole taotlejale perioodil 01.07.2021 kuni 30.06.2022 väljamakseid teostatud. Sotsiaalkindlustusameti 04.08.2022 teatise kohaselt on Xle määratud puudega tööealise isiku toetus summas 41,17 eurot. Eesti Töötukassa 22.08.2022 vastuse kohaselt on Xl tuvastatud osaline töövõime ning toetuse summa moodustab keskmiselt 220-230 eurot kuus, töötuna ei ole isikut arvele võetud. Maanteeameti Liiklusregistris ei ole avaldaja nimele sõidukeid registreeritud, taotleja on märgitud 4 sõiduki kasutajana. Kinnistusraamatu andmetel taotlejal kinnisvara puudub.“
5. Kohus teostas päringud X-tee kaudu kostja seadusliku esindaja Q varalise seisundi kohta. Qle sõidukeid ei kuulu, samuti ei ole teda märgitud sõidukite kasutajaks. Kostja seaduslikule esindajale kuulub korteriomand xxx, kus isik koos lastega elab.
6. Kostja esindajad hagiga ei nõustunud, märkides, et see ei vasta lapse huvidele, laps kasvab ning tema vajadused suurenevad. Esindajad on seisukohal, et hagejal on võimalus endale tööd leida, kasvõi osalise tööajaga (võttes arvesse osalist töövõimetust). Hageja on osaühingu juhatuse liige, seega omab sissetulekut. Esindajad leiavad, et hageja omab varjatud sissetulekut, kuna kostja seadusliku esindaja väidete kohaselt omas hageja mitteametlikku sissetulekut juba nende kooselu ajal. Esindajate sõnul moodustab kostja seadusliku esindaja sissetulek 650-800 eurot kuus (toetused, elatised), so keskmiselt 150 eurot inimese kohta kuus. Seega, kui elatise määr jääb alla 200 euro, siis kostja majanduslik seisund halveneb oluliselt.
7. 27.10.2021 kohtuotsuse nr. 2-19-18082 punktis 11 on Riigikohus märkinud: „Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled miinimumelatise vähendamise ulatuse üle. Kostja leiab, et kohtud ei arvestanud elatisnõudeid lahendades hagejate vanemate majandusliku seisundi erinevusega, mis annab aluse kalduda kõrvale nende ülalpidamiskohustuse võrdsusest. Kohtud pidid asja lahendades arvestama, et

§ 99

lg-te 1 ja 2 alusel ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Igakuine elatis ühele lapsele ei või

§ 101

lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Elatise väljamõistmisel alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on

§ 102lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (vt eeltoodu kohta ka Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17 ja seal viidatud varasemad lahendid).

§ 102

lg 2 alusel võib elatist vähendada alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit, lapse tegelikke vajadusi, samuti lapse vajaduste kaetust nt riiklike toetustega (Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Samas ei anna ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära (Riigikohtu
3. veebruari
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 13). Kolleegium on varem selgitanud, et kui laps nõuab vanemalt elatist, tuleb lapse vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada, et lapsel on õigus nõuda vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust ja panust lapse ülalpidamisse.

§ 105

lg 3 kohaselt 7 peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 22 ja seal viidatud varasemad lahendid). Lapse elatise vaidlustes tuleb kohtutel analüüsida mõlema, mitte ainult ühe vanema võimet teenida sissetulekut (Riigikohtu
3. jaanuari
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-135/95, p 13). Seega pidi maakohus asja lahendamiseks tegema lisaks kostja sissetulekule ja varalisele seisundile kindlaks ka hagejate isa sissetuleku ja varalise seisundi, samuti hindama mõlema vanema sissetuleku teenimise võimet.“ Hagejalt lapse ülalpidamiseks elatise nõudmise tsiviilasjas nr xxx puudus kostja seaduslikul esindajal vajadus lapse ülalpidamiskulude tõendamiseks, kuna elatise nõue oli esitatud seadusega ettenähtud miinimummääras.
5. Kohus peab vajalikuks anda hinnangu elatise vähendamise aluseks olevatele asjaolude muutumisele ja mõjuva põhjuse olemasolule või selle puudumisele. Asjaolude muutumisena ja mõjuva põhjusena arvestab kohus seda, et pärast 2021.a. otsuse tegemist on Xl Eesti Töötukassa 04.02.2022 otsusega nr. XXXXXXX tuvastatud osaline töövõime, kestvusega alates 25.01.2022 kuni 24.01.
6. Töövõimetoetuse määr moodustab ca 258 eurot kuus. Kohus leiab, et antud asjaolu on mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse elatise vähendamisele

§ 102lg 1 alusel.

Võttes arvesse hageja poolt 21.11.2022 kohtuistungil kirjeldatud terviseprobleeme, nõustub kohus hagejaga, et tema puhul võib töö leidmine olla vägagi raskendatud. Kohus, võttes arvesse, et hageja puhul on tegemist 56-aastase osalist töövõimet omava isikuga, kostja seadusliku esindaja puhul aga 39-aastase täielikku töövõimet omava isikuga, leiab, et kostja seadusliku esindaja sissetuleku teenimise võimalus on oluliselt parem, kui hageja sissetuleku teenimise võimalus. Ka varaline seis on antud hetkel parem kostja seaduslikul esindajal kui hagejal. Kohus möönab, et hageja varaline seisund ja töövõime võivad tulevikus muutuda, sh paremuse poole. Samas pöörab kohus kostja seadusliku esindaja tähelepanu asjaolule, et ka tema on kohustatud oma last üleval pidama, sh sissetuleku teenimise kaudu. Kuigi kostja esindajad väidavad, et hageja omab varjatud sissetulekuid, siis ei ole need väited millegagi tõendatud, st väited on paljasõnalised. Kohus ei saa võtta ka aluseks hageja eelnevat, poolte abielu ajal olnud varalist seisundit, kuna siis oli hageja töövõimeline tema varaline seisund võiski oluliselt parem olla. Kohus peab lähtuma siiski dokumentaalselt tõendatud asjaoludest. 19. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades

§ 102

lg 2 tuleneva asjaoluga (hageja tervislikku seisundit ja osalist töövõimetust), leiab põhjendatud olevat muuta Viru Maakohtu 08.03.2021.a kohtuotsusega (tsiviilasi nr xxx) väljamõistetud elatise suurust, hageja poolt hagis märgitud ulatuses. Kohus rahuldab hagi alates 01.04.2022, kuna hagi oli esitatud 28.03.2022 ning märtsikuu elatise tasumise tähtaeg oli hagi esitamise ajaks juba saabunud.

1. Kohus mõistab hagejalt Xlt välja elatise Y kasuks alates 01.04.2022 summas 60 eurot kuus, kuni Y (sündinud xx.xx.2020) täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.2038, või kuni vanema varalise seisundi muutumiseni. Otsuse täitmisel arvestada hageja X poolt alates 01.04.2022 elatisena makstud summasid. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse 8 avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt TsMS § 164 lg 1, kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Nii hagejale kui kostjale on käesolevas menetluses antud riigi õigusabi, riigi õigusabi tasu ja õigusabikulude hüvitamise kohustuseta. Ülaltoodust tulenevalt jätab kohus hageja ja kostja riigi õigusabi osutamisega seotud kulud Eesti Vabariigi kanda.
3. Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud menetluskulud, kui nad olid tekkinud, lähtuvalt TsMS § 164 lg 1 poolte endi kanda, riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 9