Mistahes seaduslik alus väljamaksete tegemata jätmiseks võlgnikul puudus. Võlgnik on eeltoodust tulenevalt rikkunud võlausaldaja huve. Võlgnikule pidi olema mõistetav, et rohkem kui 3200 euro suuruse pensioniraha väljamaksel tuleb tal osa rahast loovutada võlausaldajatele. Seda enam, et kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel ei olnud võlgnikul olnud piisavalt sissetulekut võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik on 13.10.2021 esitatud aruandes märkinud, et on 100% töövõimetu, kuid ei ole esitanud vastavat tõendit. Võlausaldajale teadaolevalt on võlgnik vähemalt osa kohustustest vabastamise menetluse kestusest olnud osaliselt töövõimetu ehk võlausaldaja hinnangul oleks võlgnikul olnud võimalik vähemalt osalise tööajaga töötada (arvestades, et võlgnikul on nii B, C, E kategooria juhiload kui ka tõstukijuhi load ning ta omab töökogemust erinevatel aladel). Vastavalt kuni 30.06.2022 2
lg-le 1 on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kuivõrd võlgnik on olnud aga kogu menetluse töötu, on ta rikkunud kuni 30.06.2022 kehtinud
Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on tagada läbipaistvus, mis kätkeb endas võlgniku ning usaldusisiku koostööd kohtuga. Seetõttu on võlgnik kohustatud kohut teavitama oma tegevusest ning majanduslikust seisundist. Käesoleval juhul on võlgnik esitanud aruanded sissetulekute ja kohustuste täitmise kohta aga vaid kohtunõuetele järgnevalt. Lisaks nähtuvad võlgniku pangakonto väljavõtetelt mitmed laekumised isikult X, mida võlgnik oma aruandes selgitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja hinnangul võlgnik rikkunud kuni 30.06.2022 kehtinud
Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Kuni 30.06.2022 kehtinud
lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks kohustuste rikkumine süüliselt. Võlausaldaja hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lõigete 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Võlausaldaja hinnangul on võlgnik olnud oma kohustuste täitmisel vähemalt raskelt hooletu. Võlgnik ei ole käitunud menetluse kestel läbipaistvalt ega täitnud korrektselt temal lasuvaid kohustusi. 7. 18.11.2022 toimunud kohtuistungil teostas kohus võlgniku ärakuulamise. Ärakuulamisel märkis võlgnik, et on 61-aastane, elab alates 2015 üürikorteris asukohaga xxx, üüri maksmise kohustust ei ole, tasub üksnes kommunaalteenuste eest (talvel on kommunaalteenused ca 100 eurot, hetkel 70 eurot). Aruannetes esitatud andmed on võlgniku kinnituse kohaselt õiged ning võlgnik ei ole midagi varjanud. Võlgnik ei ole alates võlgadest vabastamise menetluse algatamist kuni käesoleva ajani tööl käinud, kuna tal on invaliidsus ning ta on 100% ulatuses töövõimetu ning tervislik seisund ei võimalda töötada. OÜ Pallantis Grupp ei võtnud võlgnikku tööle, mujale ei ole tööle saada proovinud. Sissetulekuteks on töövõimehüvitis 500 eurot, 40 eurot ravimihüvitis ning lisaks saab haigekassalt invaliidsust. Võlgnik osundas, et tema nimel on 4 sõidukit (Volvo Jeep, Reanult jm), kuid talle on hiljem antud tõend Maanteeametist, et tema nimele ei kuulu sõidukeid. Pensionikeskusest saadud II samba pensioni väljamakse 3273,09 euro eest lasi võlgnik hambad suhu pannu, kuna ta ei saanud rääkida. Võlgnik oli seisukohal, et viidatud väljamakse oli tema kogutud pension ja sellest ei pidanud ta väljamakseid tegema võlausaldajatele. Kohus selgitas võlgnikule, et kohustustest vabastamise menetluse ajal tuleb võlgnikul teha kõik endast olenev, et vähendada võlgnevust ning viie aasta vältel oli võlgnikul võimalus teha väljamakseid, kuid võlgnik ei ole seda teinud. Võlgnik ei osanud selgitada, miks ta on pangakontoväljavõttest nähtuvalt teinud ülekande Dle. 2022 sularaha väljavõtmiste osas märkis võlgnik, et võttis sularaha kontolt välja seetõttu, et mitte raha arvel hoida, sularaha eest ostis ta toiduaineid, riideid. X on teinud võlgniku arvelduskontole makseid, mille osas märkis võlgnik, et viidatud isik aitas tal tasuda kommunaalteenuste eest ning hiljem andis võlgnik talle raha tagasi. Võlgnik oli märgitud isikule abiks kodutöödel, kuna isik on halvatud. Võlgnik andis kohtuistungil allkirjastatud vande. Kohtumääruse põhjendused 3
) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema menetluse kestel mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, lg 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta, lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama, lg 4 järgi peab usaldusisik lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõikidele isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). 9. I. G. kohustustest vabastamise menetlus algatati 17.08.2017 kohtumäärusega ja 17.08.2022 saabus kohustustest vabastamise menetluses 5. aastat ning 06.10.2022 esitas võlgnik taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Kohus on seisukohal, et võlgnik I. G. ei ole kohustustest vabastamise menetluses oma kohustusi täitnud ja võlgnik on rikkunud
lg-s 3 ja 4 sätestatud kohustust ning võlgnik on
lg 2 p 2 sätestatu kohaselt rikkunud süüliselt oma kohustusi, mis on ette nähtud
§-s 173 ning sellega kahjustanud võlausaldajate huve. 10. PankS § 175 lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas 18.11.2022 toimunud kohtuistungil ära võlgniku, kes kinnitas, et ta ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud. Võlgnik ei ole Tallinna linnakantseleile pankrotimenetluses alates 2017 väljamakseid teostanud ning tasumata on endiselt 24 eurot. Tallinna linn oli seisukohal, et kohustuste täitmata jätmisest tulenevalt puudub alus kohustustest vabastamiseks. Maksu-ja Tolliamet jättis võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada, nõude katteks on laekunud 404,34 eurot (kohtu märkus: mida võlgnik ei ole ise vabatahtlikult maksnud) ja nõude jääk on 15,66 eurot. AS Swedbank oli seisukohal, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata, kuna kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel ei ole AS-ile Swedbank võlgnik väljamakseid teinud ning võlgnevus on endiselt 5515,57 eurot. Lisaks märkis AS Swedbank, et võlgnik on rikkunud
sätestatut, kuna võlgnik ei ole II pensionisambast saadud laekumisest teinud väljamakseid ning ei ole esitanud 100% töövõimetuse kohta tõendit ja võlgnikul oli võimalus vähemalt osalise tööajaga töötada, kuid võlgnik on kogu menetluse aja olnud töötu, mistõttu rikkus võlgnik
11. Käesolevas menetluses täitis võlgnik usaldusisiku ülesandeid ise ning
lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgniku tulust saadud maksed välja maksma üks kord aastas võlausaldajatele vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele. Usaldusisikule ei pea võlgnik 4
lg 2 p 2 kohaselt süüliselt rikkunud oma kohustusi
Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist (
Lisaks märgib kohus, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal, so viie aasta vältel vähimalgi määral üles näidanud tahet võlgnevuste vähendamiseks. Asjas esitatud Töötukassa tõenditest nähtuvalt ei ole võlgnik 100% töövõimetu, mistõttu saanuks võlgnik vastavalt oma tervislikule seisundile osalise ajaga töötada, kuid võlgnik on viie aasta jooksul olnud töötu, mistõttu on võlgnik rikkunud
Seega on täidetud
lg 2 p 2 eeldused ning eespool kirjeldatud kohustuste rikkumisest tulenevalt tuleb võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohus jätab rahuldamata võlgniku I. G. taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ja keeldub I. G.t pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. 12.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Seega lõpetab kohus võlgniku I. G. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus I. G. usaldusisiku kohustustest. Tulenevalt
lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.