Obsah (6)

§ 113§ 1§ 29§ 2§ 28§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-12102 Tsiviilasi Nawlins Jazz osaühingu

§ 113alusel tagasi nõuda.

1. Ajutine haldur uuris, kas võlgnikule on kuulunud vara. Raamatupidamise kohaselt on võlgnik soetanud IT-teenuseid ja -tarvikuid. Arvetest nähtuvalt on tegu marketingikuludega. Seega ei ole võlgnikule vara ilmselt kuulunud. 5 2-21-12102
2. Kohus tegi 20.09.2022 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti Nawlins Jazz OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 4 000 eurot. Sellekohane teade on avaldatud väljaandes Ametlikud kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. II Kohtu põhjendused
3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

1. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada.
2. Võlgniku esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
3. Maksejõuetuse tuvastamine Võlgniku varaks on Swedbank AS pangakonto jääk 465.06 eurot. Võlgniku raamatupidamise kohaselt on võlgnikul ettemaks 1500 eurot ette menetluskulude tagatiseks tsiviilasjas nr 2-1812928), Tallinna Ringkonnakohtu määruse kohaselt tuleb võlgnikul selle tagatise arvelt hüvitada vastaspoolele menetluskulud 1500 eurot. Krediidiasutuste ja registrite andmetel kohaselt puuduvad võlgnikul kontod teistes pankades, transpordivahendid, kinnisvara, kaubamärgid, kasulikud mudelid ja patendid. Võlgniku nimele ei ole avatud väärtpaberikontot. Maksuhalduri teatel on ettemaksukonto saldo 0 eurot. Kättesaadavate andmete põhjal ja võlgniku poolt esitatud võlgade nimekirja kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 58 662.13 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel ei viida võlgniku suhtes täitemenetlusi läbi. Võlgniku kinnitusel ei ole ta käesoleval ajal menetlusosaliseks kohtumenetlustes, v.a käesolev pankrotiasi. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgnikul puuduvad töötajad. Võlgnik on alates asustamisest tegutsenud seotud isiku rahaliste vahendite arvelt, tal endal pole vahendeid olnud. Võlgniku 6 2-21-12102 väitel pole tal äriplaani olnud, mistõttu pole teada, kas jazzfestivali korraldamise õnnestumise korral oleks olnud võimalik rahuldada olemasolevate võlausaldajate nõudeid. Samas järeldub õigusabiarvete lisadest, et võlgnik koostas EAS-le toetuse avalduse, mis viitab, et mingit laadi äriplaan võlgnikul siiski oli. Ajutise halduri hinnangul puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on täitmata kohustusi vähemalt 58 662.13 eurot ja olemasoleva vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja selle taastamine ei ole reaalne, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt

§ 1

lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 10. Maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine 10.1.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.

§ 28

lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

§ 28

lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. 10.

1. Võlgniku esitatud pankrotiavalduse kohaselt oli võlgnik ürituste korraldamiseks loodud äriühing, mis soovis korraldada
2. aastal Tallinna Kontserdimaja AS-i Nordea kontserdimajas jazzfestivali. Kuivõrd festivali korraldamine takerdus kontserdimajaga peetud vaidlustesse, siis jäi festival ära ning võlgnik teenis selle tulemusel märkimisväärse kahjumi. Võlgnik esitas hagi kontserdimaja vastu eesmärgiga saada kompensatsiooni tarbetuks muutunud kulutuste tõttu. 10.
3. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik asutamisest saadik tegutsenud seotud isiku vahendite arvelt. Võlgnikul endal on vahendid majandustegevuse läbiviimiseks puudunud. Võlgniku väitel pole tal äriplaani olnud, mistõttu pole teada, kas jazzfestivali korraldamise õnnestumise korral oleks olnud võimalik rahuldada olemasolevate võlausaldajate nõudeid. Võlgniku õigusabiarvete lisadest selgub, et võlgnik koostas EAS-le toetuse avalduse, mistõttu on võimalik, et võlgnikul oli mingit laadi äriplaan ka kirjalikul kujul. Võlgniku
4. majandusaasta aruande kohaselt oli seisuga 31.12.2018 võlgnikul vara 2676 eurot ja kohustusi 30 052 eurot. Seega ei olnud võlgnik ka enda andmete kohaselt juba 31.12.2018 võimeline oma võlausaldajate nõudeid rahuldama. Kuigi võlgnikul puudus tegevus, oli ta esitanud hagi 20 270.62 euro nõudes. Isegi kui eeldada, et võlgniku hagi oleks täies ulatuses rahuldatud ja menetluskulud jäetud kostja kanda (s.o kui lisada 31.12.2018 bilansis kajastatud varale kohtumenetluses võlgniku poolt esitatud nõue 20 270.62 eurot ning võlgniku eelduslikult vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (2283.99 + 900), ei oleks võlgnik suutnud oma kohtusi täita. 7 2-21-12102 10.
5. Ajutine pankrotihaldur on välja toonud järgmised asjaolud, millest ilmneb, et võlgniku juhatuse liige on eksitanud võlausaldajaid ja loonud kunstlikult ettekujutuse, et võlgnik on maksejõuetu, millega on võlgniku juhatuse liige pannud kelmuse tunnustega tegusid: 10.4.
6. võlgnik on tsiviilasjas nr 2-18-12928 avaldanud, et ta tasus erinevatele artistidele (A, B, C, D) kokku 17 079.42 eurot (hagi p 13). Võlgnik nõudis AS-lt Tallinna Kontserdimaja selle kui kahju hüvitamist. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud võlgniku raamatupidamisest ei nähtu, et nimetatud artistid vmt oleks võlgnikule arveid esitanud. Ka ei nähtu raamatupidamisest nende arvete tasumine. Sellega võib võlgnik olla realiseerinud kelmuse katse koosseisu (KarS § 209 ja § 221); 10.4.
7. võlgnik on tsiviilasjas nr 2-18-12928 12.10.2018 esitatud menetlusdokumendis avaldanud, et ta pole kunagi varatu olnud ja et tal on piisavalt vara katta vajadusel AS Tallinna Kontserdimaja menetluskulud (p 6). Selle tõenduseks esitas võlgnik oma pangakonto väljavõtte seisuga 12.10.
8. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et AmFuels Baltics OÜ tasus 12.10.2018 võlgniku pangakontole 10 000 eurot. 13.10.2018 tagastas võlgnik AmFuels Baltics OÜ-le 9900 eurot. AS-lt Tallinna Kontserdimaja menetluskulud summas 2870.50 eurot jäid tasumata, kuna võlgnikul puuduvad selleks rahalised vahendid. Sellega võib võlgnik olla realiseerinud kelmuse koosseisu (KarS § 209); 10.4.
9. võlgnik on tsiviilasjas nr 2-18-12928 13.02.2019 menetlusdokumendis märkinud, et tal on piisvalt vara katta vajadusel AS Tallinna Kontserdimaja menetluskulud (p III). Selle tõenduseks esitas võlgnik Swedbank tõendi seisuga 13.02.
10. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et AmFuels Baltics OÜ tasus 13.02.2019 võlgniku pangakontole 5 000 eurot. Samal päeval tagastas võlgnik AmFuels Baltics OÜ-le 5000 eurot. Nagu märgitud, siis AS Tallinna Kontserdimaja menetluskulud summas 2870.50 eurot jäid tasumata, kuna võlgnikul puuduvad selleks rahalised vahendid. Sellega võib võlgnik olla realiseerinud kelmuse koosseisu (KarS § 209). 10.
11. Võlgniku
12. a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku omakapital negatiivne 27 376 eurot. Võlgniku
13. a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku omakapital negatiivne 29 946 eurot. Võlgniku
14. a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku omakapital negatiivne 30 736 eurot. ÄS § 136 kohaselt väljendatakse osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Võlgniku osakapitali suuruseks on 2500 eurot. Eeltoodust tuleneb, et alates
15. a lõpust ei vastanud võlgniku osakapital ÄS § 136 sätestatud nõuetele. ÄS § 171 lg 2 p 1 kohaselt kutsub juhatus kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui: osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. ÄS § 176 punktid 1 – 3 sätestavad, et juhul, kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS § 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. 8 2-21-12102 Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et võlgniku juhatuse liikmed, kes samal ajal on ka võlgniku osanikud, oleksid kokku kutsunud võlgniku osanike koosoleku, kus võlgniku juhatuse liikmed saaksid otsustada võlgniku osakapitali nõuetele vastavusse viimise võimaluste üle või otsustada võlgniku pankrotiavalduse esitamise. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus hinnata, kas võlgniku juhatuse liikmed täitsid ÄS § 171 lg 2 p 1 tulenevalt kohustust kutsuda kokku võlgniku üldkoosolek, kus võlgniku osanikud saaksid otsustada ÄS § 176 nimetatud abinõude tarvitusele võtmise üle. Samas leiab kohus, et arvestades asjaolu, et võlgniku osanikud ja juhatuse liikmed langevad kokku, pidid võlgniku osanikud olema teadlikud asjaolust, et võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele, kuna neil oli juhatuse liikmena ÄS § 183 tulenev kohustus raamatupidamist korraldada, millega pidi kaasnema teadmine võlgniku majanduslikust olukorrast. 10.
16. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 36 sätestab, et kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Äriseadustiku § 180 lg 51 sätestab, et juhul, kui osaühingu majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. Kui osaühingul puuduvad juhatuse liikmed, kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatud kohustust nõukogu puudumisel osanikele juhul, kui osanik teadis või pidi teadma püsivast maksejõuetusest. Eeltoodust tuleneb, et tulenevalt asjaolust, et võlgniku omakapital ei vastanud ÄS § 136 sätestatud nõuetele ja võlgniku osanikud ei olnud vastu võtnud otsust võlgniku omakapitali nõuetele vastavusse viimiseks ega otsustanud pankrotiavalduse esitamist, tekkis võlgniku juhatuse liikmetel TsÜS § 36 ja ÄS § 180 lg 51 kohustus pankrotiavalduse esitamiseks ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtaja jooksul. 10.
17. Võlgniku
18. a –
19. a majandusaasta aruannetest nähtub, et vaatamata võlgniku osanike kohustusele tagada omakapitali ÄS § 136 nõuetele vastavus, ei ole nimetatud osas abinõusid tarvitusele võetud, samuti ei ole võlgniku juhatus esitanud kohtule võlgniku pankrotiavaldust, selle asemel on võlgniku juhatuse liikmed otsustanud võlgniku majandustegevust jätkata, millest tulenevalt on võlgniku majandustegevus alates
20. a olnud jätkuvalt kahjumlik, millest tulenevalt on võlgniku omakapital
21. a majandusaasta lõpuks olnud negatiivne 27 376 eurot,
22. a majandusaasta lõpuks negatiivne 29 946 eurot ja
23. a majandusaasta lõpuks negatiivne 30 736 eurot.
24. a majandusaasta aruannet ei ole võlgnik ajutisele pankrotihaldurile ja kohtule esitanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvestades asjaolu, et võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2018 -27 376 eurot, 31.12.2019 -29 946 eurot ja 2020 -30 736 eurot, millest tuleneb, et 9 2-21-12102 vähemalt
25. a lõpuks ei vastanud võlgniku osakapital ÄS § 136 sätestatud nõuetele. Raamatupidamise seaduse § 3 p 3 kohaselt on omakapital jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustuste mahaarvamist. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul oli seisuga 31.12.2018 vara kohustustest vähem 27 276 eurot.

§ 1

lg 3 esimese lause kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodust tuleneb, et tulenevalt asjaolust, et võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2018 negatiivne, näitas nimetatud olukord, et võlgniku kohustused ületasid võlgniku vara ja võlgnik oli muutunud maksejõuetuks. 10.

1. Tulenevalt asjaolust, et võlgniku omakapital ei vastanud ÄS § 136 nõuetele vähemalt seisuga 31.12.2018 ja järgneva majandusaastal ehk
2. a ja
3. a majandusaastatel võlgniku majanduslik seisund ei paranenud, mida näitab asjaolu, et võlgniku osakapital oli järjest sügavamas miinuses ehk võlgniku kohustuste suurus ületas veelgi enam võlgniku vara väärtust, võlgniku maksejõuetuse süvenemist ehk asjaolu, et võlgniku maksejõuetus ei olnud tema majanduslikust seisundist tulenevalt ajutine. Eeltoodust tuleneb, et kuna kohtule ei ole esitatud võlgniku
4. a majandusaasta andmeid kuude lõikes, millest tulenevalt ei saa kohus hinnata, millal täpset läks võlgniku omakapitali seaduse nõuetega vastuollu, siis tuvastab kohus, et võlgnik muutus

§ 1lg 3 mõttes püsivalt maksejõuetuks hiljemalt seisuga 31.12.2018.

10.

1. Eeltoodust tulenevalt pidi võlgniku juhatus olema hiljemalt 31.12.2018 majandusnäitajatest teadasaamisest esitama ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtajal pankrotiavalduse. Kohtu hinnangul tekkis võlgnikul pankrotiavalduse esitamise kohustus hiljemalt 20.01.2019, kuid nimetatud kohustust võlgniku juhatus tähtaegselt ei täitnud. 10.
2. Kohus leiab, et kuna tulenevalt ÄS § 183 on võlgniku juhatuse liikmetel raamatupidamise korraldamise kohustus, siis pidid võlgniku juhatuse liikmed olema teadlikud võlgniku majanduslikust seisundist. Võlgniku juhatuse liikmed pidid, tulenevalt asjaoludest, et võlgniku
3. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum, mille tulemusel muutus võlgniku omakapital negatiivseks 27 276 eurot, teadlikud olema võlgniku makseraskustest ja selle püsivaks muutumise ohust. Seega oli võlgniku juhatuse liikmetel kohustus jälgida, et võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimisel järgitakse pankrotiavalduse esitamise kohustust ÄS § 180 lg
4. 10.
5. Kohus on lahendis eelnevalt tuvastanud, et võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 31.12.2018, kuid sellele vaatamata on võlgniku pankrotiavaldus kohtule esitatud alles 02.08.2021 ehk enam kui 2 aasta ja 9 kuud hiljem ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtajast. Pankrotiavalduse esitamise tähtaja rikkumise tõttu on kujunenud olukord, kus võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude tasumiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. 10.
6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liikmed Y, kes oli juhatuse liige ajavahemikus 07.07.2017‒13.12.2019 ja X, kes oli juhatuse liige alates 13.12.2019, on rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustus ÄS § 180 lg 51 tähtaja jooksul, mis on käsitletavad raskete juhtimisvigadena, kuna rikkumise tulemusel ei ole võimalik võlgniku vara arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid pankrotimenetluses tuvastatud suuruses summas 58 662.13 eurot.
7. Vara tagasivõitmise võimalused 10 2-21-12102

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et võlgnik on ajavahemikul 07.05.2018‒ 13.02.2019 tasunud AmFuels Baltics OÜ-le võlgu summas 27 000 eurot. Seega toimus rahalise kohustuse täitmine enam kui kaks aastat enne ajutise halduri nimetamist. Järelikult ei ole võimalik kohustuse täitmist

§ 113alusel tagasi nõuda.

12. Pankrotimenetluse raugemine Kohus on lahendis eelnevalt hinnanud võlgniku maksevõimet ja jõudnud järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude kandmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Samuti on kohus eelnevalt analüüsinud võlgniku maksejõuetuse põhjuseid ja hinnanud võlgniku vara tagasivõitmise võimalusi. Kohus tegi 20.09.2022 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti Nawlins Jazz OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 4 000 eurot. Sellekohane teade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Käesoleva ajani ei ole eelnimetatud summat tasutud kohtu deposiiti, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna Nawlins Jazz OÜ vara arvelt ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis puuduvad sellest tulenevalt ka vahendid võlgniku vara tagasivõitmise ja kolmandate isikute vastu nõuete esitamise finantseerimiseks. Kohus leiab, et kuna pankrotivaras ei ole vara pankrotimenetluse kulude, s.h vara tagasivõitmise ja muude nõuete menetlemise katteks ja huvitatud isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb Nawlins Jazz OÜ pankrotimenetlus lõpetada

§ 29lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik 11