← Eesti

2-22-15205/6

Obsah (6)§ 18§ 4§ 54§ 45§ 47§ 49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geidi Sile Määruse tegemise aeg ja koht 23. november 2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-15205 Tsiviilasi K. P. maksejõuetusavaldus Menetlustoi

§ 18lg 10).

Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite.

§ 4

lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (

§ 54lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. K. P. esitas Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustusest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Võlgnikul puudub töökoht, vara ja sissetulek ning kohustused ületavad 15 000 eurot. Vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada, puudub. Võlgnik palub kohtul nimetada usaldusisik, kuulutada välja pankrot ning vabastada ta kohustustest.
  2. Kohus võttis maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgnikule usaldusisiku. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning kohustustest vabastamise menetluse algatamist takistavaid asjaolusid ei esine. Võlgnikul puudub vara ja sissetulek (rahaliselt toetavad ema ja täiskasvanud lapsed).. Usaldusisikule teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 25 393,06 eurot. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks hooletu finantskäitumine ja hasartmängusõltuvus ehk muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Maksejõuetuse tekkimise ajaks võib usaldusisiku hinnangul lugeda
  3. aasta, mil võlgnik kaotas töökoha. 2-22-15205
  4. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus loeb maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et K. P. on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Seni võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Svetlana Pilden on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks.
  5. Kohus kuulutab välja K. P. pankroti ja nimetab pankrotihalduriks Svetlana Pildeni (PankrS § 31 lg-d 1 ja 6). Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub
  6. detsembril 2022.a kell 12.15 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis nr
  7. Kohus peatas usaldusisiku nimetamisel võlgniku vara suhtes toimuvad täitemenetlused ning keelas võlgnikul vara käsutada. Kohus ei rakenda täiendavaid pankrotiavalduse tagamise abinõusid. Võlgnikul ei ole õigust teha pankrotivaraga tehinguid ning täitemenetlused lõppevad TMS § 51 lg 1 alusel.
  8. Kohus algatab ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

§ 45lõikes 3 sätestatud menetluse algatamata jätmise aluseid ei esine.

Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui

  1. novembril 2023.a.
  2. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul on kohustus teha usaldusisikuga koostööd ning esitada viivituseta usaldusisiku nõutavad andmed ja dokumendid. Võlgnik peab olema kohtule ja usaldusisikule kättesaadav.
  3. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (

§ 47lg 3-7).

8. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamise otsustamine ei takista pankrotimenetluse jätkumist, kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud. Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (

§ 49lg 1-3).

Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, 2-22-15205 mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Menetluskulud 9. Usaldusisikul on

§ 54lg-te 1 ja 2 ning Pankr

S § 23 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. 10. Usaldusisik on esitanud tasunõude 8 töötunni eest kokku summas 1 248 eurot (130 eurot tund, millele lisandub käibemaks). Kohus arvestab tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg 4).

11. Kohus leiab, et usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on taotletud tasu põhjendatud. Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aeg on põhjendatud ning tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära. Ka võlgnik ei esitanud kohtu määratud tähtajaks usaldusisiku töö ega tasu suuruse osas vastuväiteid. Usaldusisiku taotlusel ja

§ 54

lg 9 alusel mõistab kohus tasu summas 1 248 eurot välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb – Business Law Firm OÜ-le (registrikood 11308575). 12. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot

§ 18lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning Pankr

S § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Usaldusisik on taotlenud tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega ja asjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivara arvel rahuldada. Kuna võlgniku pankrot kuulutatakse välja üksnes seetõttu, et ta taotles kohustustest vabastamist, tuleb usaldusisiku tasu vastavalt taotlusele summas 528 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 633,60 eurot hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest (

§ 54lg 7 ja Ts

MS § 183 lg 2). Ülejäänud usaldusisiku tasu jääb võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.