Obsah (9)

§ 120§ 2§ 37§ 45§ 121§ 43§ 249§ 251§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Kohtuasja number 3-22-2593 Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2022, Tartu Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla valvuri 5. novembri 2022.

) § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
2. detsembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla valvuri tegevuse peale. Kaebuse kohaselt küsis kaebaja
3. novembril 2022 valvurilt tualettpaberit ning valvur kasutas kaebajaga suhtlemisel kaebajat solvavaid väljendeid. Kaebaja väitel peab ta valvuri alandust taluma veel neli aastat. Kaebaja sõnul on ta kursis, et tal puudub õigus nõuda valvuri karistamist ja seda ta ka praegusel juhul ei nõua. Kaebusele on lisatud kaebaja
4. novembri
5. a märgukiri nr 2-3/3561-1 ja vangla
6. detsembri
7. a vastuskiri nr 2-3/3561-
8. Koos kaebusega esitas kaebaja ka taotlused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja riigi õigusabi määramiseks. 3-22-2593
9. Vastuseks kohtunõudele teatas Tartu Vangla
10. detsembril 2022 kohtule, et X ei ole esitanud vanglale vaideid ega kahju hüvitamise taotlusi seoses valvuri
11. novembri
12. a tegevusega. KOHTU SEISUKOHT Vaidluse ese 3.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme.

§ 2

lg 4 teise lause kohaselt tuleb kohtul tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. 4. Kohus leiab, et Xi kaebust tuleb praegusel juhul mõista nii, et kaebaja on esitanud kohtule tuvastamisnõude (

§ 37

lg 2 p 6), paludes teha kindlaks valvuri tegevuse õigusvastasus, mis seisnes selles, et valvur kasutas 5. novembril 2022 kaebajaga suhtlemisel teda solvavaid väljendeid, millega alavääristas kaebajat. Kaebuse tagastamine 5.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 6.

§ 45

lg 2 näeb ette, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et Xi tuvastamiskaebus tuleb eelviidatud sätte alusel tagastada alljärgnevatel põhjustel. 6.

1. Kaebaja selgitab, et valvuri tegevus solvas ja alavääristas teda ning ta peab taluma valvuri alandust veel neli aastat. Seega saab praegusel juhul kaebus olla esitatud vaid preventiivsest huvist lähtudes või võimaliku kahjunõude esitamise eesmärgil. Kohus märgib, et tuvastamiskaebuse esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu
2. novembri
3. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15 p 10 ja seal viidatud kohtupraktika ning
4. novembri
5. a määrus asjas nr 3 3 1-75-16, p 8.1). Põhjendatud huvi jaatamiseks ei ole piisav üksnes kaebaja soov veenduda haldusorgani tegevuse õigusvastasuses. Tuvastamisnõude esitamine on lubatud vaid sellisel juhul, kui kaebaja saavutab kohtuotsusega eelise oma õiguste edasisel kaitsel (Riigikohtu
6. juuni
7. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12;
8. aprilli
9. a määrus asjas nr 3-3-1-101-08, p 28). Üksnes abstraktne oht, et vangla võib tulevikus sarnaselt tegutseda, ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav. Tuvastamiskaebuse rahuldamise korral ei tehta vastustajale ühtegi ettekirjutust ning vastustaja ei ole seega kohustatud tulevikus mingil kindlal viisil käituma. 6.
10. Kaebusele lisatud Tartu vangla
11. detsembri
12. a vastuskirjast nr 2-3/3561-2 nähtub vangla seisukoht, et nii kinnipeetavad kui ka ametnikud on kohustatud suhtlemisel järgima elementaarseid viisakusnorme ja suhtlema viisakalt. Vangla kinnitusel on ametnikuga läbi viidud vestlus ja juhitud tähelepanu võimalikule ebasobivale suhtlusviisile. Vangla on arvamusel, et kindlasti ei olnud ametniku eesmärk kaebajat mingil moel solvata ja alavääristada. 2 3-22-2593 6.
13. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudub praegusel juhul preventiivsele huvile tuginedes õigus esitada tuvastamiskaebus. Kohtul puudub alus arvata, et ametnik jätkaks pärast tema sobimatule tegevusele tähelepanu juhtimist varasemat sõnakasutust. 6.
14. Kaebeõigust ei saa

§ 45

lg-st 2 tulenevalt tuletada ka seoses hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsusega. Kaebajal on juhul, kui tema arvates on valvuri käitumine põhjustanud talle üleelamisi või toonud kaasa kaaskinnipeetavate halvustava suhtumise ning see on põhjustanud mittevaralise kahju, võimalik vanglale esitada kahju hüvitamise taotlus ning pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-le 8 hüvitamiskaebus halduskohtule. Vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamiseks ning hiljem kohtule hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine. Vangla vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole kahju hüvitamise taotlusi seoses valvuri 5. novembri 2022. a tegevusega vanglale esitanud. Seetõttu puudub vajadus ja võimalus käesolevas kohtumenetluses kaebajat hüvitamisnõude esitamisele suunata. 7. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Xi tuvastamiskaebus ei ole lubatav ning tuleb

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada.

8.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 9. Kaebuses on esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja ei ole seejuures täpsustanud, millise esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist ta soovib ja milles esialgne õiguskaitse peaks seisnema.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 annab õiguse esitada esialgse õiguskaitse taotluse kohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema vaide- või kohtumenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Praegusel juhul on kaebaja esitanud tuvastamiskaebuse, mille kohus käesoleva määrusega tagastab. Õiguskirjanduses on leitud, et esialgset õiguskaitset ei saa üldjuhul taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuses1. Kohtupraktikas on rõhutatud, et

§ 251lg 1 sätestab esialgse õiguskaitse abinõud, mida kohus saab määrusega kohaldada.

Riigikohus on

1. juuni
2. a määruse nr 3-3-1-19-17 p-s 21 selgitanud, et kohus ei saa rakendada suvalist esialgse õiguskaitse vahendit. Võimalikud esialgse õiguskaitse abinõud loetleb

§ 251lg 1.

Teisalt ei saa esialgset õiguskaitset kohaldada abstraktselt, näitamata ära esialgse õiguskaitse vahendit, st õigust või kohustust, mis esialgse õiguskaitse määrusest tuleneb. Õigusvastasuse tuvastamise nõue ei ole kohtu hinnangul praegusel juhul tõhus õiguskaitsevahend kaebaja eesmärkide saavutamiseks põhivaidluses ning kohtu hinnangul ei tulene kehtivast õigusest sellist meedet, mida saaks tuvastamisnõudes esitatud kaebuse puhul esialgse õiguskaitse korras kohaldada. 1 K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk

1. 3 3-22-2593 Tartu Vangla teatas vastuseks kohtunõudele, et X ei ole esitanud vanglale vaiet seoses valvuri
2. novembri
3. a tegevusega. Seega ei ole praegusel juhul ka vaidemenetlust, mille tulemuse tagamiseks oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine asjakohane ja vajalik. Eelnevat arvestades jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus märgib siinkohal, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 20 eurot vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le
4. Kaebaja ei ole praegusel juhul sõnaselgelt taotlenud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kuid tema taotlus riigi õigusabi saamiseks viitab sellele, et kaebaja hindab oma maksevõimet väheseks. Menetlustõhususe eesmärki arvestades vabastab kohus käesoleva määrusega kaebaja riigilõivu tasumise kohutusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ning võtab seisukoha taotluse rahuldamise võimalikkuse osas. Kohus leiab, et taotluse käiguta jätmine menetlusabi taotlemiseks või riigilõivu tasumiseks ei oleks otstarbekas olukorras, kui kohus on eeltoodud põhjustel veendunud, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine on välistatud.
5. Kaebaja palub ka määrata talle advokaat. Kohus mõistab seda taotlusena määrata talle riigi õigusabi korras kohtumenetluses esindaja. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja puhul on tegemist isikuga, kellel on eelnev kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varem korduvalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (vt haldusasjad nr 3-22-2581, 3-22-1743, 3-21-881, 3-22-3, 3-202558, 3-20-1700). Ka praeguses asjas on kaebaja suutnud vanglale esitada arusaadavad pöördumised ning ta on võimeline halduskohtumenetluses iseseisvalt osalema ega vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ja asjakohase kohtupraktika välja kohus omal initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimispõhimõte. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja väljavaade praeguse kaebusega enda õigusi kaitsta kuigi suur – kaebaja esitatud tuvastamisnõue ei ole tõhusaim õiguskaitsevahend ning samas ei ole ilmnenud, et kaebaja oleks läbinud või läbimas kohustuslikku kohtueelset menetlust tõhusama kohustamis- või hüvitamisnõude osas. Eeltoodut arvestades jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
6. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4