KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja numbe

§ 492

lg 1 alusel), ei tule seda korteriomanikku menetlusse kaasata, tema asemel osaleb menetluses õigusjärglane (vt ka Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p-d 20, 22). TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohtu hinnangul avaldaja avaldus tuleb läbi vaadata hagita menetluse normide kohaselt. Hagita menetluses on kohtu tegevusvabadus suurem, kuid kohus ei pea ise kontrollima kõikvõimalikke asjaolusid. Kohus ei pea ise tõendeid koguma, vaid võib nõuda neid vajadusel pooltelt. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha kohtule esitatud tõendite alusel sisuline lahend.

1. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt Tallinnas asuva Kalevipoja tn 17 kortermaja kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud puudutatud isiku (korteriühistu) kaudu (TsMS § 5 lg 3, 475 lg 1 p 13).
2. Kohus loeb kohtuasja materjalide põhjal tõendatuks järgmised asjaolud: 04.10.2019 toimus Tallinnas Kalevipoja tn 17 korteris nr xx kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli korteris nr xx hoone üldosale kuuluva veetoru purunemine, mille tagajärjel sai korteri nr xx siseviimistlus ja kodune vara veekahju (avaldaja 05.10.2022 avalduse lisa nr 2 ehitise ülevaatuse akt, lisa nr 3 ja 4.2 pildid, lisa nr 12 PLM Hooldus OÜ akt). Kalevipoja tn 17-xx, Tallinn korteriomand oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kindlustatud avaldaja poolt (avaldaja 05.10.2022 avalduse lisa nr 1 kodukindlustuse poliis nr O1011687911). Avaldaja hüvitas kahju 4211,84 euro (Kalevipoja tn 17-xx, Tallinn korteriomandi remonttööd 4184,99 eurot + vaiba keemilise puhastuse maksumus 26,85 eurot) (avaldaja 05.10.2022 avalduse lisa nr 6 vaiba keemilise puhastuse arve, lisa nr 7 Vara Ehitus OÜ arve nr 201915324, lisa nr 8 ja 9 maksekorraldused 64236 ja 70380). 27.01.2021 saatis avaldaja puudutatud isikule nõudekirja nr A01.10-275-02/153, milles palus avaldajale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa 4211,84 eurot hiljemalt 10.02.2021 (avaldaja 05.10.2022 avalduse lisa nr 10 ja 10.1). 3

§ 492lg 1 alusel.

Kohus kontrollib järgnevalt, kas avaldaja nõuded (Kalevipoja tn 17-xx, Tallinn korteriomandi remonttööd 4184,99 eurot + vaiba keemilise puhastuse maksumus 26,85 eurot + viivise nõuded) puudutatud isiku vastu on põhjendatud.

1. Avaldaja kui kindlustusandja on korteriomaniku nõude omandanud korteriomaniku õigusjärglane ja puudutatud isik on korteriühistu. Kuivõrd avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud toimusid ning kahju tekkis 04.10.2019, siis kohaldub antud asjas korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). KrtS § 34 lg 2 sätestab, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 1 järgi otsustavad korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. KrtS § 35 lg 2 p 1 näeb ette, et tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Riigikohus on leidnud, et korteriomanike ja korterite valitseja vahel on lepinguline ja käsundilaadne õigussuhe (RK TKo 3-2-1-188-15, p 11). Kahjunõude esitamisel korteriühistu vastu tuleb välja selgitada, millist lepingulist kohustust ühistu rikkus ja kas korteriomaniku nõutud kahju oli hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (samas). Kaasomandisse kuuluvas elamu osas tekkinud kahju eest võivad vastutada solidaarselt kõik korteriomanikud ja ühistu (RK TKo 3-2-1-117-14, p 12). Seejuures on korteriühistul kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid (RK TKo 3-2-1-61-14, p 30) ning ühistu vastutuse aluseks võib olla tema tegevusetus sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmisel (RK TKo 3-2-1-117-14, p 12, 3-2-1-129-13, p 51). Korteriühistul on võimalik tõendada, et rikkumine on vabandatav. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (RK TKo 3-2-1-173-12, p 18, 3-2-1-129-13, p 23). Kohus leiab, et eelviidatud põhimõtted kehtivad ka alates 01.01.2018 kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistu seaduse kohaldamisel.
2. Kohus eelnevalt luges kohtuasja materjalide põhjal tõendatuks, et 04.10.2019 toimus Tallinnas Kalevipoja tn 17 korteris nr xx kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli korteris nr xx hoone üldosale kuuluva veetoru purunemine, mille tagajärjel sai korteri nr xx siseviimistlus ja kodune vara veekahju (avaldaja 05.10.2022 avalduse lisa nr 2 ehitise ülevaatuse akt, lisa nr 3 ja 4.2 pildid, lisa nr 12 PLM Hooldus OÜ akt). Varasemas kohtupraktikas on leitud, et veetorustik on korteriomanike kaasomandi ese (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-129-13, p 49). Kohtu hinnangul on kortermaja veetoru korteriomanike kaasomandi ese, mis ei ole vajalik ainult ühe korteriomaniku kasutuseks. Veetoru pole eemaldatav selliselt, et kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi ei kahjustataks. Korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme (sh veetoru) korrashoid, mistõttu võimalike kaasomandi eseme puuduste eest vastutab korteriühistu. Riigikohus on leidnud lahendis nr 2-17-15364 p-s 12, tuginedes enne KrtS jõustumist kehtinud sätetele, et kuna korteriühistul on seadusest tulenev kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, siis piisab korteriomanikul kaasomandi eseme purunemise tõendamisest. Sama põhimõte on kohtu hinnangul kohaldatav ka kehtivale KrtS-le. Antud juhul tekkis 04.10.2019 kahju Kalevipoja tn 17xx, Tallinn korteriomandile kaasomandi esemest (hoone üldosale kuuluva veetoru purunemine), mille eest vastutab puudutatud isik kui korteriühistu. 9.

§ 115

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja 4

§ 620

lg 1 näeb ette, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Vastavalt

§ 620

lõikele 2 peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Korteriühistul on kohustus tegutseda hoolsalt ja ära hoida vastavalt oma teadmistele ning võimetele kahju tekkimine korteriomanikule.

§ 103

lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

§ 103

lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Puudutatud isik kui korteriühistu ei ole vastutuse vältimiseks tõendanud, et ühistu kas ei rikkunud hoolsuskohustust või esines selline vääramatu jõu asjaolu, millest tulenevalt oli rikkumine vabandatav. Puudutatud isik ei ole tõendanud rikkumise puudumist ega kahju tekkimist mõne vääramatu jõu asjaolu tõttu.

§ 127

lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Avaldaja tõendas talle põhjuslikus seoses tekkinud kahju suurust.

§ 128

lg 4 järgi hõlmab otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Veekahjustustest tingitud korteri remonditööde kulu (sh sellest tingitud vaiba keemiline puhatus) on otsene varaline kahju

§ 128

lg 3 tähenduses ja

§ 127

lg 1 järgi hüvitatav.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks endise olukorra taastamine.

§ 132

lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid kahju ulatusele, hüvitise suurusele ja koosseisule. 10. Kohtu hinnangul avaldaja tõendas tekkinud kahju suuruse. LKB OÜ koostas Kalevipoja tn 17-xx, Tallinn korteri remondi kohta eelkalkulatsiooni (avaldaja 05.10.2022 avalduse lisa nr 5) summas 4156,88 eurot koos käibemaksuga. Eelkalkulatsioon sisaldas koos tööde mahtude näitamisega ehitusprahi utiliseerimist ja tööde detailset loetelu. Samuti on kohtule esitatud vaiba keemilise puhastuse arve 26,85 eurot, Vara Ehitus OÜ arve nr 201915324, maksekorraldused 64236 ja 70380 (avaldaja 05.10.2022 avalduse lisa nr 6 vaiba keemilise puhastuse arve, lisa nr 7 Vara Ehitus OÜ arve nr 201915324, lisa nr 8 ja 9 maksekorraldused 64236 ja 70380). Avaldaja selgitas, et arve nr 201915324 summast 4184,99 eurot olid võrreldes LKB OÜ 19.10.2019 eelkalkulatsiooniga maha arvestatud parketi eemalduse ja naturaalse tammeparketi maksumused. Seoses pärast 11.10.2019 ülevaatusakti koostamist ilmnenud köögilae kahjustustega oli arvele lisatud köögi lae maalritööd. Seoses suurenenud tapeetide maksumusega oli arvele lisatud tapeetide hinnalisa. Kuivõrd koridori ripplagi oli esikus oleva laega samasugune, kuid LKB OÜ 19.10.2019 eelkalkulatsioonis oli märgitud vaid esiku ripplaeplaatide vahetus, oli arvele lisatud ka koridori ripplae vahetus koos laeplaatidega. 4211,84 eurot (Kalevipoja tn 17-xx, Tallinn korteri remonttööd 4184,99 eurot + vaiba keemiline puhastus 26,85 eurot) sisaldas ka parketi paigaldustööd (168 eurot koos käibemaksuga). Selle 5

§ 113

g 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd kohus rahuldas avaldaja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Avaldaja arvestab sissenõutavaid viiviseid seadusejärgse viivisemääraga põhinõudelt 4043,84 eurot alates kahjunõude 05.07.2021 nõudekirja (avaldaja 05.10.2022 avalduse lisa nr 11) tasumise tähtajale 12.07.2021 järgnevast päevast 13.07.2021 kuni 05.10.2022, so 450 päeva summas 398,84 eurot. Sissenõutav viivis seadusjärgses määras perioodil 13.07.2021 - 05.10.2022 arvutatuna põhinõudelt 4043,84 eurot on 398,84 eurot (perioodis viivitatud päevi 450 viivisemääraga päevas 0,021918%). Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja avaldaja nõutud sissenõutava viivise 398,84 eurot ja viivised tasumata põhivõlalt 4043,84 eurot alates avalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast 06.10.2022 kuni põhinõude täitmiseni

§-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte suuremas ulatuses kui 3645 eurot (põhinõue 4043,84 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 398,84 eurot = 3645 eurot). Avaldaja ei ole põhjendanud avaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kokku 4442,68 eurot (4043,84 + 398,84 = 4442,68), millele lisandub jooksva viivise nõue. 12. Kohus rahuldas avalduse avaldaja kasuks ja puudutatud isik on põhjendamatult jätnud nõuded tasumata. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Avaldaja on kohtule avaldanud, et avalduse esitamise seisuga on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 50 eurot. Avalduselt riigilõivu tasumine 50 eurot on seadusest tulenevalt vältimatult vajalik ja põhjendatud menetluskulu (TsMS § 138 ja 139 ning riigilõivuseaduse § 59 lg 5). Kohus määrab kindlaks avaldaja menetluskulu (riigilõiv) 50 eurot, mille mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. Vastavalt avaldaja taotlusele mõistetakse välja puudutatud isikult avaldaja kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 6