← Eesti

2-22-113892/5

Obsah (10)§ 407§ 3141§ 444§ 162§ 174§ 4842§ 175§ 177§ 455§ 468

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Otsuse tegemise aeg ja koht 05.09.2022. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-22-113892 Tsiviilas

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

  1. Välja mõista R. K. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 640,76 eurot, millest 363,78 eurot on põhivõlg, 30 eurot võla sissenõudmiskulu, 183,90 eurot enne 21.03.2021 sissenõutavaks muutunud viivised ja 63,08 eurot kuni 05.09.
  2. a arvestatud viivis põhivõlalt.
  3. Välja mõista R. K. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks alates 06.09.
  4. a viivis tasumata põhivõlalt (363,78 eurolt) 0,06% päevas kuni põhivõla täitmiseni.
  5. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.
  6. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
  7. Jätta menetluskulud R. K. kanda.
  8. Välja mõista R. K. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 415 eurot, sh 175 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 240 eurot lepingulise esindaja tasu.
  9. Välja mõista R. K. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis punktis 2 väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1
  10. lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. 1

(4)Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõudega on kostjale

§ 3141lg 3 p 1 alusel e-posti teel kätte toimetatud 08.08.2022.

a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel

§ 407

lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.03.

  1. a kompromissileping/võlatunnistuse nr 24849108, milles kostja tunnistas 28.11.
  2. a sõlmitud kompromissileping/võlatunnistusest nr 24849331, tulenevat põhivõlga hageja ees summas 409,43 eurot ja viiviste võlgnevust summas 193,33 eurot. Kompromissilepinguga loobus hageja kostjalt viiviste nõudmisest summas 9,43 eurot ja kostja võttis kohustuse tasuda hagejale põhivõlg summas 409,43 eurot ja viivised summas 183,90 eurot, kokku 593,33 eurot osamaksetena maksegraafiku alusel. Kompromissilepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus. Pooled leppisid ka kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kohustus seni tasumata osas koheselt sissenõutavaks. Lisaks leppisid pooled kokku, et maksekohustuse rikkumisel kohustub kostja maksma viivist 0,060% viivituses olevalt summalt päevas. Kostja tasus nõuet summas 75,65 eurot, millest 30 eurot on arvestatud lepingu sõlmimise tasu katteks ning 45,65 eurot põhivõla katteks. Edaspidi rikkus kostja lepingust tulenevat maksekohustust ja lepingust tulenev kohustus muutus tervikuna sissenõutavaks alates 21.11.
  3. a. Hageja volitatud esindaja on saatnud kostjale kolm võlateatist, kuid vaatamata sellele ei ole kostja kohustust täitnud. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 363,78 eurot, enne 21.03.2021 sissenõutavaks muutunud viivised 183,90 eurot, viivised põhinõudelt alates 21.11.2021 kuni 28.06.2022 summas 48,02 eurot, võla sissenõudmiskulu 30 eurot ja edasiulatuvalt viivise põhinõudelt lepingujärgses määras 0,06% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 640,76 eurot, millest 363,78 eurot on põhivõlg, 30 eurot võla sissenõudmiskulu, 183,90 eurot enne 21.03.2021 sissenõutavaks muutunud viivised ja 63,08 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise põhivõlalt lepingujärgses määras 0,06% päevas alates 06.09.
  4. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 2

(4)Kohus rahuldab hagi, seega

§ 162

lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks kokku 615 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 175 eurot,

§ 4842

alusel arvestatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 110 eurot, kokku 175 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 175 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot välja mõistmine ei ole põhjendatud.

§-le 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Antud juhul ei ole maksekäsu kiirmenetlus lõppenud ei maksekäsu tegemise ega võla tasumise tõttu menetluse lõpetamisega, mistõttu ei ole

§-le 4842 alusel maksekäsu menetluskulude välja mõistmine põhjendatud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud PlusPlus Legal OÜ jurist Carlo Kask. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele 2 tundi. Hageja esindaja taotleb õigusabi eest tasu hinnaga 100 eurot ühe tunni eest, millele lisandub käibemaks, kokku 3,5 tunni eest tasu summas 350 eurot, kokku koos käibemaksuga 420 eurot. Arvestades asjaolusid hindab kohus, et märgitud ajakulu kokku 3,5 tunni ulatuses on ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud kohtule hagiavalduse esitamisega, sh seda ettevalmistavad toimingud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 2 tundi. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks õigusabi eest taotletava tasumäära, mis on 100 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest kokku koos käibemaksuga summas 240 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud summas 415 eurot, sh riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja kulud 240 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 415 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine 3

(4)

§ 455

lg 1 kohaselt toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.