← Eesti

1-21-6212/11

Obsah (4)§ 74§ 424§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7.detsember 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-21-6212 Kohtunik Rita Kulberg Asi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna P

§ 74

lg 4 alusel määrata Getter Saaremäele katseajaks

§-s 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustus - mitte tarvitada alkoholi. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 13.10.2021 otsusega tunnistati Getter Saaremäe süüdi

§ 424

lg 1 järgi ning karistati vangistusega 6 kuud.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ja G.

Saaremäele kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 järgi määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G. Saaremäe ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

l 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 75lg 4 alusel kohustati G.

Saaremäed kriminaalhooldaja poolt määratud ajal registreerima end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutusest poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Tõendi esmase hindamise läbimise kohta esitab G. Saaremäe kriminaalhooldajale. Katseaja algust arvati alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 13.10.2021. Käitumiskontrolli nõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus esitas 9.11.2022 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale erakorralise ettekande, milles taotletakse kohtult määrata G. Saaremäele täiendav kohustus alkoholi mitte tarvitada, sest G. Saaremäe pole täitnud programmis osalemise kohustust ( ei käinud programmis „Kainem ja tervem Eesti“ kohal 6.06.2022, ei vastanud 13.06.2022 telefonile ja tühistas 3.10.2022 vastuvõtuaja). KrMS § 432 lg 1 alusel lahendatakse kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtuniku määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui osundatud paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalhooldusametnik heidab G. Saaremäele ette sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse täitmata jätmist. Vastavalt kohtuotsusele oli G. Saaremäe kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis ja registreerima end programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbima esmase hindamise teenuse. 19.07.2022 sõlmitud kokkuleppe programmis osalemiseks ( tl 52) tõendab, et kriminaalhooldusametniku poolt süüdimõistetule määratud programmiks on olnud „Eluviisitreening“, milles süüdimõistetu pidi osalema kokkuleppes märgitud kuupäevadel s.h 1.08.2022. Erakorralise ettekande kohaselt süüdimõistetu 1.08.2022 programmitundi ei ilmunud, mistõttu tema osalemine programmis katkestati ja ta lisati uuesti programmi järjekorda. Programmi „Eluviistreening“ 1.08.2022 mitteilmumise eest on kriminaalhooldusametnik süüdimõistetut 15.08.2022 hoiatanud ( tl 53 pöördel). Seega on kriminaalhooldusametnik sotsiaalprogrammis „Eluviistreening“ mitteosalemise eest G. Saaremäed juba hoiatanud, mistõttu ei saa kohus selle rikkumise eest teist korda kohaldada mingit muud

§ 74lg-s 4 nimetatud meedet.

Erakorralise ettekande sisust ja lisatud tõenditest ( SA TÜK psühhiaatriakliiniku 7.10.2022 vastus kriminaalhooldusametniku järelepärimisele, G.Saaremäe 29.03.2022 seletus, 29.03.2022 hoiatus – tl 49-49 pöördel, 54) nähtub, et G.Saaremäe ei täitnud ka kohtuotsusest tulenevat kohustust läbida meditsiiniasutuse poolt määratud ajal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenus, jättes mitme kuu vältel korduvalt ettenähtud ajal vastuvõtule ilmumata. Ka selle rikkumise eest on kriminaalhooldusametnik süüdimõistetut hoiatanud ( lisaks on hoiatus tehtud ka kahel korral s.o 10.03.2022 ja 23.03.2022 registreerimiskohustuse rikkumise eest). Esmahindamise teenuse läbimise kohustus sai süüdimõistetul täidetud alles 2022 maikuus. Kohtuotsusega polnud süüdimõistetule määratud programmis „Kainem ja tervem Eesti“ edasise osalemise kohustust, kuid SA TÜK 2

(4)psühhiaatriakliiniku 7.10.2022 vastusest nähtub, et G.Saaremäe on 20.06.2022 soovi programmis jätkata. avaldanud Olukorras, kus kohtuotsusega pole süüdimõistetule määratud kohustust peale esmahindamise tegemist osaleda programmis „Kainem ja tervem Eesti“ edasi ning kriminaalhooldusametnik sõlmis süüdimõistetuga 2022 aasta juulis kokkuleppe viimase osalemiseks programmis „Eluviisitreening“ on problemaatiline, kas süüdimõistetule saab üldse ette heita programmis „Kainem ja tervem Eesti“ mitteosalemist, mida kohtu hinnangul ettekande sisust nähtuvalt tehakse. Vastuseks kohtu järelepärimisele, millises programmis osalemise kohustuse rikkumist ettekandes on silmas peetud, on kriminaalhooldusametnik A.Madissoon oma 30.11.2022 e-kirjas kohtule selgitanud järgmist. Ametnikel on võimalus sotsiaalprogrammi vahetada või asendada ning programm „Kainem ja tervem Eesti“ on üks võimalikest variantidest, kui tegemist on hooldusalusega, kellel on alkoholiprobleem. Uuesti Eluviisitreeningu programmi läbida on G. Saaremäel ajaliselt võimalik, kuid pole hetkel kindel, et enne tema katseaja lõppu uus grupp kokku pannakse ja ta seal tõesti käib. „Kainem ja tervem Eesti“ oleks talle isegi sobivam, sest seal saab ta suhelda vaimse tervise õega omavahel ja aja muutmine on paindlikum; rühmaprogrammina tehtav Eluviisitreening seda ei võimalda. Paraku pole G. Saaremäe käinud ka programmis Kainem ja tervem Eesti, mistõttu on 4,5 kuud enne katseaja lõppu isikul programmikohustus jätkuvalt täitmata. Kriminaalhooldusametniku täiendavale selgitusele tuginedes asub kohus seisukohale, et kohtuotsuse täitmise käigus on kriminaalhooldusametnik esialgselt G.Saaremäele määratud programmi „Eluviistreening“ asendanud programmiga „Kainem ja tervem Eesti“, milles osalemisega saaks sisuliselt täidetuks lugeda ka kohtuotsusega määratud kohustuse osaleda mõnes kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetavas sotsiaalprogrammis. Programmis „Kainem ja tervem Eesti“ osalemise kohustuse rikkumisest saab kohtu arvates rääkida alates hetkest, mil selline asendus on tehtud. Kindlasti ei pidanud süüdimõistetu samaaegselt osalema kahes programmis - esialgselt kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetud programmis „Eluviistreening“ ning selle kõrval veel programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Kuna süüdimõistetu osalemine programmis „Eluviisitreening“ tema programmitundi mitteilmumise tõttu 2022 aasta augustikuu alguses katkestati, saaks programmide asendamisest seega rääkida alles alates 2022 aasta augustikuu algusest. Seetõttu erakorralises ettekandes esitatud etteheited süüdimõistetu mitteosalemise kohta programmis „Kainem ja tervem Eesti“ juunis 2022 ei ole arvestatavad. Sellel ajal ei olnud süüdimõistetul mingit kohustust programmis „Kainem ja tervem Eesti“ osaleda. Ettekande kohaselt on süüdimõistetu tühistanud programmis „Kainem ja tervem Eesti“ 3.10.2022 osalemise aja. Seda kinnitab ka SA TÜK psühhiaatriakliiniku 7.10.2022 vastuses toodu ning G. Saaremäe 28.10.2022 kriminaalhooldusametnikule antud seletus, mille kohaselt 3.10.2022 aja ta tühistas, kuna vastuvõtuaeg ei olnud meeles, ei saanud meeldetuletust kätte piisavalt aegsasti, sest telefon oli mitu päeva välja lülitatud. Seega SA TÜK psühhiaatriakliiniku 7.10.2022 vastuses toodu ja süüdimõistetu seletus tõendavad, et süüdimõistetu jättis programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames 3.10.2022 vastuvõtul käimata. Kohtu hinnangul unustamine ei vabanda kokkulepitud ajal vastuvõtule ilmumata jätmist. Jättes 3.10.2022 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames vastuvõtul käimata, on G. Saaremäe tahtlikult rikkunud vastavas programmis osalemise kohustust. Kohtu arvates on see käesoleval juhul vaadeldav

§-s 75 lg 2 p 8 sätestatud kohustuse rikkumisena. 3

(4)Nagu kohus juba eespool tuvastas, on G. Saaremäe ka varasemalt korduvalt käitumiskontrolli nõudeid rikkunud, mille eest on kriminaalhooldusametnik G. Saaremäed kirjalikult hoiatanud. Varasemad rikkumised iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et G. Saaremäe rikkumised on korduvad ning käesoleval juhul pole olnud tegemist esmakordse eksimusega. PPA Lõuna prefektuuri 30.05.2022 ja 13.10.2022 vastuskirjad ( tl 55-57, 60-61) tõendavad, et ajavahemikul 29.10.2021-21.05.2022 ja 31.05.2022-6.10.2022 on G. Saaremäel olnud arvukalt vahejuhtumeid, kus tema on pöördunud või temaga seoses on pöördutud politsei poole. Pöördumiste sisust nähtuvalt on probleemid tekkinud enamasti ühise alkoholi tarvitamise käigus elukaaslasega või teiste tuttavatega. Politsei sündmuskohale saabudes on G.Saaremäe korduvalt olnud alkoholijoobes. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollide kohaselt ( tl 58-59) on G. Saaremäe toimetatud kainenema 21.02.2022 ja 6.04.2022. Erakorralise ettekande kohaselt on G. Saaremäed 23.09.2022, s.o katseajal, karistatud väärteokorras loomakaitseseaduse rikkumise eest. Et G. Saaremäe suhtes alustati väärteomenetlus loomakaitseseaduse nõuete rikkumise eest, nähtub ka PPA Lõuna prefektuuri 13.10.2022 vastuskirja sisust. G. Saaremäe senise kriminaalhoolduse pinnalt saab järeldada, et ta ei ole suutnud täita temale kohtuotsusega määratud käitumiskontrolli nõudeid. Käesoleva ajani on tal osalemata sotsiaalprogrammis. 3.10.2022 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames vastuvõtule ilmumata jäämise puhul pole tegemist olnud esmakordse rikkumisega, vaid G. Saaremäe on käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi rikkunud korduvalt ka varasemalt (rikkunud korduvalt registreerimiskohustust, programmi Kainem ja tervem Eesti“ esmahindamise teenuse määratud ajal läbimise kohustust, sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemise kohustust), milliste rikkumiste eest kriminaalhooldusametnik G. Saaremäed kahel korral kirjalikult hoiatas. G.Saaremäed on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. PPA vastuskirjade ja joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokollidega on tõendatud, et G. Saaremäe on senise katseaja jooksul tarvitanud sageli alkoholi, mille käigus on tekkinud mitmeid konflikte, millele politseil on tulnud reageerida. Karistatus mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja alkoholi tarvitamisega seotud vahejuhtumid annavad alust järeldusele, et G.Saaremäe kaldub alkoholiga liialdama. Süüdimõistetu kalduvus alkoholiga liialdada suurendab katseaja ebaõnnestumise riski. G. Saaremäe isikut ja senise kriminaalhoolduse kulgu arvestades on vajalik tema õiguskuuleka käitumise ja katseaja eduka läbimise tagamiseks määrata talle lisakohustusena alkoholi tarvitamise keeld. Nimetatud lisakohustuse määramist on taotlenud ka kriminaalhooldusametnik. Alkoholi tarvitamise keelu määramine ei eelda süüdimõistetu sellekohast nõusolekut, ent sellist nõusolekut on 28.10.2022 avaldanud ka süüdimõistetu ise ( tl 62). Eeltoodu ja

§ 74lg 4 alusel määrab kohus G.

Saaremäele katseajaks

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustuse alkoholi mitte tarvitada.

Olgu lisatud, et kui G. Saaremäe jätkuvalt rikub temale kohtuotsusega määratud käitumiskontrolli nõudeid, on kriminaalhooldajal võimalik esitada uus erakorraline ettekanne, mis võib päädida G. Saaremäele mõistetud karistuse täitmisele pööramisega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.