← Eesti

2-21-10626/31

Obsah (21)§ 160§ 111§ 643§ 162§ 25§ 161§ 115§ 29§ 159§ 103§ 197§ 82§ 637§ 158§ 100§ 127§ 635§ 76§ 644§ 198§ 638

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-21-10626 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2022, Tartu Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parres

) § 101 lg 1 p-st 3 ja §-st 115 tuleneb, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Kostja rikkumise tõttu oli hageja sunnitud tellima tööprojektid kolmandalt isikult, OÜ-lt Triangulum. Vastavalt OÜ Triangulum hinnapakkumisele on kostja poolt tegemata tööde teostamise maksumus 6100 eurot.

  1. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja vähendada hageja nõutavat leppetrahvi mõistliku suuruseni. Kokkulepitud tähtajaks ei olnud kostjal võimalik lepingut algselt kokkulepitud mahus täita, mille tingis hageja enda tegevus ja soov muuta detailplaneeringus ettenähtud projekti tehnilist lahendust. Ehitusloa väljastamine viibis hagejast sõltuvatel põhjustel, nimelt ei nõustunud hageja eesvooluga liitumise tasu maksmisega teenuse osutajale.
  2. aprillil 2020 esitas hageja kostjale lõpliku leppetrahvi nõude perioodi kuni
  3. oktoobrini 2019 eest summas 17 097 eurot. Ühtlasi nõudis hageja kostjalt lepingu tasu summas arve esitamist, mida soovis oma väidetava leppetrahvinõudega tasaarvestada.
  4. mail 2020 tunnistas kostja töö valmimist
  5. oktoobril 2019.a ning tegi ettepaneku muuta lepingu hinda 10 000 eurole (lisandub käibemaks). Hageja ei olnud hinna muutmise kokkuleppega nõus.
  6. aprillil 2021 asus hageja kostjalt nõudma projektis kajastatud toru valiku sobivuse selgitusi ja
  7. aprillil 2021 esitas väite, et koostatud projekt ei ole tööprojekt. Seda väidet 3

(17)kordas hageja
  1. aprillil
  2. Samas teatas hageja täiendava leppetrahvi arvestamise kavatsusest. Kostja möönab, et tööde valmimine viibis kuni
  3. oktoobrini 2019, kuid töö valmimise viibimine oli kostja arvates vabandatav. Hageja palus kostjalt teistsugust ja täiendavat projektlahendust juba valminud lahendusele lisaks.

§ 160kohaselt ei või kohustuse rikkumise vabandatavuse korral leppetrahvi nõuda.

Hageja on

  1. oktoobrile 2019 järgneva ajavahemiku eest leppetrahvi nõudmise õiguse kaotanud ning ei käitu leppetrahvi nõudes kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja esitas
  2. aprillil 2020 kostjale lõplikuks nimetatud leppetrahvinõude ajavahemiku
  3. juuni 2019 kuni
  4. oktoober 2019 eest summas 17 097 eurot. Hageja kinnitas samas kirjas, et on võtnud teostatud töö vastu ja see vastab kokkulepitud tingimustele. Hageja ei teatanud ühestki töös esinevast puudusest. Kostja töö vastas lepingutingimustele. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et projekteerimistööd ei vasta tööprojektile kehtivatele nõuetele (Majandus- ja taristuministri
  5. juuli
  6. a määruse nr 97 "Nõuded ehitusprojektile" § 10 lg 1). Pädeval ehitajal oli võimalik koostatud projekti alusel ehitada. Seetõttu on pärast
  7. oktoobrit 2019 kulgenud aja eest arvestatud leppetrahv igal juhul alusetu ja põhjendamatu. Juhul kui kohus asub seisukohale, et kostja koostatud projekt siiski ei vasta mingis osas tööprojekti mahule, palub kostja arvestada hageja lepingulist käitumist, kuivõrd ta teatas täiendavalt tellitud töödele vaatamata, et ei kavatse kostjale tööde eest maksta, vaid nõuab hoopis leppetrahvi. Sellises olukorras oli kostjal õigus

§ 111lg 4 alusel oma kohustuse täitmisest keelduda.

Isegi kui töös esineks mistahes puudusi (mida kostja eitab), ei teatanud hageja neist töös esinenud võimalikest väidetavatest puudustest õigeaegselt ja on seetõttu minetanud õiguse puudustele tugineda (

§ 643, § 644 lg-d 1 ja 3).

Hageja on majandustegevuses tegutsev professionaal ja pidi väidetava töö mittevastavuse tuvastama kui mitte kohe, siis mõistliku aja jooksul pärast töö vastuvõtmist. Selline aeg on

  1. aprilli
  2. a seisuga (ehk ca 1,5 aasta möödumisel tööde vastuvõtmisest) igal juhul möödas. Leppetrahvinõue on kohustuse täitmise ulatust ja hageja tegelikku õigustatud huvi arvestades ebamõistlikult suur. Kostja palub mh arvestada, et hagejal ei ole tööde lõpetamise tähtaja ületamise tõttu kahju tekkinud ning kostjale on tööde lepingulisest maksumusest (20 500 eurot) seni tasutud ainult 4100 eurot. Kostja palub leppetrahvi

§ 162lg 1 alusel vähendada 1 euroni.

Lisaks on hageja arvestanud kostja hinnangul leppetrahvi vastuolus käibemaksuseadusega käibemaksuga lepingutasult. Leppetrahvinõue on vastuolus ehituses, sh projekteerimisvaldkonnas kehtiva tavaga, mida pooled on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 2 lg 1 ja

§ 25lg 2 kohaselt kohustatud järgima.

Kostja peab selliseks kirjutatud tavaks ehituse töövõtulepingute soovituslikke üldtingimusi (ETÜ) 2013. ETÜ 2013 p 12.2.3 kohaselt ei ületa tellija poolt töövõtja suhtes rakendatavate leppetrahvide summa viit protsenti lepingu hinnast (arvestatuna käibemaksuta summast), kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Seega oleks valdkonnas 4

(17)kehtiva tava kohaselt hagejal võimalik nõuda kostjalt trahvi maksimaalselt 1025 eurot (20 500 × 5%). Hageja poolt kahjunõude tõendamiseks esitatud Triangulum OÜ hinnapakkumus ei kinnita ei tööde tellimist ega teostamist. Samuti ei tõenda pakkumuse esitamine pakkumuse teinud ettevõtja tegelikku võimekust mistahes asjassepuutuvaid projekteerimistöid üldse teostada. Isegi kui Triangulum OÜ omaks võimekust ehitusprojekte koostada, ei saa pakkumus ühelgi juhul tõendada hagejale sellise kahju tekkimist, mille eest vastutaks kostja. Olukorras, kus kostja oli juba koostanud vee, kanalisatsiooni ja sajuvee kanalisatsiooni projekti, mille alusel väljastati hagejale ehitusluba, ei ole põhjendatud samade trasside mistahes täiendavate tööjooniste "vormistamise" eest kostja töötasuosaga võrdses suuruses tasu täiendav maksmine. Kui kostja oleks oma kohustuse tõepoolest täitmata jätnud, poleks kohalik omavalitsus sellistele trassidele üldse ehitusluba väljastanudki. Kuna kohalik omavalitsus on aga kostja töö alusel ehitusloa väljastanud, ei saa esineda mistahes puudusi, mis saaksid põhjendada sama töö teistkordse tellimise vajadust. Lisaks kataks mistahes suuruses leppetrahv käesoleval juhul kindlasti võimaliku kahju ning kahjunõue tuleb jätta rahuldamata ka

§ 161lg 2 alusel.

  1. septembri
  2. a menetlusdokumendis esitas kostja ka protsessuaalse tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus leiab, et hagi on (kasvõi osaliselt) põhjendatud. Kostja palub hageja nõude tasaarvestada kostja lepingulise tasu maksmise nõudega hageja vastu (käibemaksuta summa 20 500 eurot). MAAKOHTU LAHEND
  3. Maakohus rahuldas
  4. detsembri
  5. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 6100 eurot ning leppetrahvi 17 097 euro ulatuses. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et nad sõlmisid
  6. veebruaril 2019 töövõtulepingu. Kokku lepitud tööde lõpetamise tähtpäev oli
  7. juuni 2019, kuid hageja väitel ei täitnud kostja lepingut tähtaegselt, jättes tööprojekti koostamata. Lepingupoolte
  8. aprilli
  9. a,
  10. aprilli
  11. a kirjavahetuste ning hageja
  12. aprilli
  13. a seisukohaga on hageja tõendanud enda väiteid seoses tööprojekti esitamata jätmisega kostja poolt. Olukorras, kus kostja seadis edasise koostöö (sh lepingu täitmise) üheks eeltingimuseks leppetrahvinõudest loobumise, ei saa hagejale ette heita kolmandalt isikult tööprojekti tellimist ja sellest kostjale teatamist. Puudub alus eeldada, et hageja tellis piisava põhjuseta tööprojekti kolmandalt isikult olukorras, kus tööprojekti järele sisuline vajadus puudus. Seetõttu ei välista hagi rahuldamist kostja väited, mille kohaselt põhiprojekt on koostatud tööprojekti mahus, st põhiprojekt võimaldas kohest ehitamist, tööprojekti järgi tegelik vajadus puudus ja ehitus toimus suure tõenäosusega põhiprojekti järgi. Hageja on esitanud tõendina Triangulum OÜ hinnapakkumise, mis tõendab kolmanda isiku poolt tööprojekti koostamise maksumust. Kohus järeldas eelmärgitust, et hageja nõue lepingu rikkumisega tekitatud kahju 6100 euro kostjalt väljamõistmiseks

§ 115alusel on kogu ulatuses põhjendatud. 5

(17)Leppetrahv oli töövõtulepingu p-st 9.4 järelduvalt kokku lepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Hinnates kohtule esitatud asjaolusid, kohaldades lepingu tõlgendamisel

§ 29

sätteid ja poolte käitumist arvesse võttes (

§ 29

lg 5 p 3), sai kohtu arvates järeldada, et leppetrahv on käesoleval juhul eelkõige kostjat survestav kokkulepe, mis pidi tagama, et kostja lepingut nõuetekohaselt täidab, st leppetrahv on kokku lepitud lepingu täitmisele sundimiseks. Lepingu esemeks olid projekteerimistööd, mille õigeaegne valmimine on selgelt hageja huvides. Hageja ei ole kaotanud õigust leppetrahvile (

§ 159lg 2).

Hageja on mõistliku aja jooksul ja korduvalt pöördunud kostja poole leppetrahvinõudega. Kuna leppetrahvi eesmärgiks oli sisuliselt rikkumise sanktsioneerimine, tuleb arvestada kostja rikkumise raskust ja hageja õigustatud huvi täitmise vastu. Leppetrahvi nõude esitamine hageja poolt ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus pidas põhjendatuks leppetrahvi

§ 162lg 1 alusel vähendada.

Hageja on leppetrahvi arvestanud edasi olukorras, kus ta ise on pöördunud kostja poole nõudega tasuda leppetrahv ja fikseerinud leppetrahvi nõude suuruses 17 097 eurot. Leppetrahvi vähendamine on põhjendatud ka seetõttu, et kostja on oma töövõtulepingust tulenevad kohustused osaliselt täitnud ning hageja on säästnud raha, mis on jäänud seni kostjale välja maksmata (tasutud on 4920 eurot). Kostja pole väitnud, et leppetrahvi väljamõistmisega võiks tekkida tema maksejõuetuks muutumise oht. Kostja ei ole tõendanud rikkumiste vabandatavust (

§ 103

lg 1) ning kohtu hinnangul ei esinenud ka

§ 160kohaldamise eeldusi.

Kohus ei nõustunud hagejaga, et

§ 161lg 2 kohaldamiseks ei ole alust.

Kuna kostja ei esitanud hagejale tööprojekti ja hageja oli sunnitud selle tellima kolmandalt isikult, mille osas on hageja esitanud kahjuhüvitise saamise nõude 6100 eurot (mida kohus pidas põhjendatuks), siis leppetrahvi vähendamine mõistliku suuruseni saab olla seostatud asjaoludega, mis on puutumuses töövõtulepinguga seotud poolte käitumise kõikide aspektidega. Kuna juba leppetrahvinõude esitamisel fikseeritud suuruses (17 097 eurot) pidi hagejale olema selge vajadus kolmandalt isikult tööprojekt tellida, siis ei ole seda ületavas osas leppetrahv mõistlik. Hageja leppetrahvinõue tuleb rahuldada seega osaliselt, vähendades leppetrahvi 17 097 euroni. Leppetrahvi vähendamine kostja poolt pakutud määrani vähendaks oluliselt leppetrahvi kui tagatise tähendust. ETÜ 2013-st tuleneva leppetrahvi piirmäära rakendamine ei olnud kohtu hinnangul põhjendud, sest hageja ei ole kostjaga seotud sama majandus- ja kutsetegevusala mõttes. Leppetrahvi täielikku rahuldamata jätmist ei tingi ka kostja vastuväited, mille kohaselt põhjustasid osa viivitusest Harku valla ja valla vee-ettevõtja nõudmised ning asjaolu, et ajavahemikul 15. juunist 25. oktoobrini 2019 puudus hagejal võimalus ehitada, sest puudus ehitusluba. Hageja on leppetrahvi nõude esitamisel arvestanud ainult perioode, mis ei olnud sõltuvuses kostjast. Kostja esitatud protsessuaalne tasaarvestusavaldus ei olnud maakohtu hinnangul põhjendatud.

§ 197

lg-st 1 järelduvalt peab tasaarvestuseks kasutatav nõue olema sissenõutav (

§ 82lg 7) ning nõue, mida tasaarvestatakse, peab olema täidetav.

Tuginedes lepingu p-dele 6.5 ja 11.2 ning

§ 637lg-le 4, leidis kohus, et kostja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Töö jäi kostja poolt osaliselt tegemata, hageja ei 6

(17)ole tööd vastu võtnud, pooled on kokku leppinud selles, et kostja tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseks on tööde vastuvõtmine hageja poolt, puudub kokkulepe lugeda töö vastu võetuks muul alusel, samuti ei ole kostja esitanud arvet, millest nähtuks nõude täpne suurus (arvestades, et töö on tehtud ainult osaliselt). Seega saab järeldada, et kostja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks ja kostja tasaarvestusavaldus tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  1. Kostja palub
  2. jaanuaril 2022 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas, ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt vähendada leppetrahvi 1 euroni. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud põhjendamisning TsMS § 392 lg 1 p-des 1, 3 ja 4 sätestatud selgitamiskohustust. Kostja esitas kohtule
  3. oktoobri
  4. a määruses tehtud ettepanekul tõendina eriteadmistega isiku arvamuse, mille kohaselt võimaldab kostja koostatud põhiprojekt ehitamist. Kohus võttis selle tõendi asja materjalide juurde. Maakohus hindas kõnealuse tõendi üllatuslikult sisuliselt asjakohatuks, mis viis ebaõige otsuse tegemiseni. Samuti on maakohus selliselt kostjat eksitanud. Kui kohus pidas tõendi esitamist vajalikuks mõne muu asjaolu tõendamiseks, tulnuks seda pooltele selgitada. Maakohus lahendas lepingu väidetavast rikkumisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet, kuid ei tuvastanud, millise tulemuse saavutamises pooled kokku leppisid ning kas ja millal selline tulemus saavutati. Alles pärast kokkuleppe sisu tuvastamist oleks kohus saanud võtta seisukoha nõude esmase eelduse osas – kas töövõtja on lepingut rikkunud. Kohus on eeldanud hageja väite alusel, et kostja jättis lepingu täitmata. See on ebaõige ega ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Kostja täitis lepingu pärast kokkulepitud tähtaega, kuid vastavalt kokkuleppele. Seetõttu on asendustäitmisest tulenev kahju hüvitamise nõue välistatud. Ka hageja on
  5. aprilli
  6. a leppetrahvinõudes avaldanud, et kohustused täideti
  7. jaanuaril 2020, kuid arvestab trahvi kuni
  8. oktoobrini
  9. Samuti teavitas hageja selles kostja esitatud arve tasaarvestusest ja jäägi 2583 euro tasumisest. Järelikult ei olnud pooltel hiljemalt
  10. aprillil 2020 vaidlust tööde nõuetekohases valmimises ja kostja tasunõude sissenõutavuses. Hageja nõustus kostja tööga, olles valmis selle eest tasuma (tasaarvestust teostades). Pooled ei sõlminud erikokkuleppeid lepingu tulemuse kvaliteedi osas. Seega tuli leping lugeda täidetuks ehitamist võimaldava projekti valmimisest (Majandus- ja taristuministri
  11. juuli
  12. a määruse nr 97 "Nõuded ehitusprojektile" § 10 lg 1). Kostja koostatud projektlahendus vastas ehitusprojektile esitatud nõuetele, kuna ehitajal oli võimalik selle järgi ehitada. Seda kinnitab eriteadmistega isiku arvamus, mida maakohus kahju hüvitamise nõude üle otsustamisel ei hinnanud. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kahju hüvitamise nõude eelduseid ei saa lugeda tõendatuks kostja menetlusdokumendi, hageja väidete ja kostja töötajate subjektiivsete ekslike käsitlustega lepingu täitmisest ning nõude 7
(17)esitamisega. Vastasel korral oleks TsMS 230 lg-st 1 tulenev hageja kohustus oma nõuet tõendada sisutu. Hagejale
  1. oktoobril 2019 üle antud projekti olemust ja tähendust ei muuda kostjaga
  2. a kevadel peetud kirjavahetus. See puudutas pärast tööprojekti saamist tekkinud küsimusi. Tasu maksmise kohustus tekkis hagejal juba projekteerimiskohustuse täitmisest. Lepingu täitmise fakti ei muuda ka asjaolu, et kostja keeldus järelevalve staadiumis esitatud küsimustele vastamisest. Projekteerimiskohustuse oli kostja selleks ajaks täitnud. Isegi kui kostja oleks andnud hagejale
  3. oktoobril 2019 üle puudustega töö, minetas hageja mõistliku aja möödumisel töö vastuvõtmisest võimaluse viidata töö puudustele ja kohaldada õiguskaitsevahendeid (sh esitada kahju hüvitamise nõue). Täidetud ei ole ka muud kahju hüvitamise nõude eeldused. Hageja väitel on tekkinud kahjuks Triangulum OÜ
  4. aprilli
  5. a hinnapakkumisest nähtuv 6100 eurot. Samas ei olnud seda hinnapakkumist põhiprojekti valmimise ajaks küsitud. Seega ei saanud hagejale olla lepingu tulemuse saavutamisel tekkinud mistahes hüvitamisele kuuluvat kahju. Mingit muud kahju ei ole hageja nimetanud ega nõudnud. Isegi kui kostja ei andnud
  6. oktoobril 2019 üle kokkulepitud tulemust, ei ole hageja tõendanud mistahes kahju tekkimist ega põhjuslikku seost kahju ja kostja tegevuse vahel. Hageja varaline olukord ei ole halvenenud, kuna talle ei saanud hinnapakkumisest tekkida maksekohustust ja see pakkumus kehtis vaid ühe päeva. Lisaks ei ole hageja tõendanud hinnapakkumise vastuvõtmist, töö tellimist, selle saamist ega tasumist. Kui hageja ka tasus Triangulum OÜle 6100 eurot, on ta säästnud 36 000 eurot, kuna maksis 20 500-eurose väärtusega töö eest kostjale 4100 eurot ning sai ehituses realiseeritud projekti, lisaks tasuta pumplata lahendusega projekti. Seejuures oleks Triangulum OÜ-lt töö tellimisel muutunud vaid vara liik – raha oleks asendunud töötulemusega. Ühingu varaline olukord oleks jäänud samaks. Samas olnuks sellise projekti tellimine tarbetu, kuna hageja sai kolmanda isiku tööprojektiga saavutada sama tulemuse, mille ta oli saavutanud
  7. oktoobril 2019 valminud kostja projektiga. Kohus on jätnud hindamata kostja väited Triangulum OÜ hinnapakkumises märgitud põhjendamatult kõrge hinna kohta, arvestades kostja tehtud töö mahtu. Kohus oleks pidanud võtma seisukoha, millises osas oli kostja lepingu kolmandalt isikult teenuse (väidetava) tellimise ajaks täitnud ja millises ulatuses oli töö tellimine vajalik. Leppetrahvi väljamõistmine 17 079 euro ulatuses alates
  8. aprillist 2020 ei ole otsuses arusaadav ega jälgitav. Kohus ei ole vaatamata kostja taotlusele kohaldanud

§ 162lgt 1.

Kohus on sidunud leppetrahvi hageja poolt valitud suvalise päevaga, millel pole seost ühegi leppetrahvi nõude lahendamise ega vähendamise taotluse olulise asjaoluga. Ebaselgeks jääb, miks ei oma leppetrahvi nõude puhul tähtsust nt lepingu täitmise päev 25. oktoober 2019, pärast mida kostja täitmisega viivituses ei olnud. Ainuüksi poolte esile toodud asjaolude loetlemine ja kirjeldamine ei asenda otsuse põhjendamiskohustust. Arusaamatuks jääb otsuses viide leppetrahvi kahju hüvitavale funktsioonile, kui kohus on juba kahju hüvitamise nõude rahuldanud. Samuti jääb selgusetuks, millega seoses ja määral kohus leppetrahvi puhul kahjuhüvitist arvestab. Otsus on leppetrahvile omistatud funktsiooni osas ka vastuoluline, kuna kohus on samal aja leidnud, et leppetrahv on 8

(17)eelkõige kokku lepitud lepingu (tähtaegsele) täitmisele sundimiseks. Hageja ei ole projekti valmimisega viibimisest tekkinud negatiivseid tagajärgi, mida leppetrahv leevendada või hüvitada saaks, esile toonud. Kohus ei hinnanud kostja väidet, et ehitusloa saamiseni ei olnud hagejal võimalik ehitada ja kuna loa viibimine sõltus hagejast, ei saanud projekti viibimine tekitada hagejale kahju. Hagejal oli ehitamiseks vajalik projekt olemas 1,5 aastat enne ehitusloa väljastamist. Järelikult ei oleks ta saanud seda enda tegevuse tõttu kasutada ka siis, kui projekt oleks valminud tähtaegselt. Kuna lepingu täitmisega lepingu rikkumine lõppes, ei saanud pärast tööprojekti hagejale üleandmist olla põhjendatud mistahes ulatuses leppetrahvi nõudmine. Lisaks on kohtu käsitlus selle kohta, kuidas kostja esitatud tõend tõendab lepingu täitmist, kuid ei põhjenda hagi täielikku rahuldamata jätmist, vastuoluline. Kohus ei arvestanud, et lahendi jõustumisel tekiks olukord, kus hageja on saanud 16 400 euro väärtuses töö kostjalt sisuliselt tasuta ning lisaks peab kostja tasuma tehtud töö eest trahvi ja kahjuhüvitist, kuid kahju hagejale ei tekkinud. Selline lahend ei ole kooskõlas õigusnormidega (sh

§ 162lg-ga 1) ja on ebaõiglane.

Isegi kui kostjalt leppetrahv välja mõista, ei ole hageja nõutud ega kohtu poolt määratud summa kooskõlas valdkonna tavaga. Tasaarvestusavalduse rahuldamata jätmine ei ole õiguslikult põhjendatud ega kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Kostjal on hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue, mille tasaarvestamiseks hageja rahuldatud nõudega puudus menetluses igasugune takistus. Tõendatud on, et kostja täitis töövõtulepingu. Hageja on töö valmimist ka ise kinnitanud. Seejuures ei mõjuta tasunõude sissenõutavust arve esitamata jätmine, kuna tasu suurus tuleneb lepingust. Mõistlikuks ega vajalikuks ei saa pidada arve väljastamist olukorras, kus hageja on teavitanud, et ta ei kavatse seda maksta, kuid arve väljastamisega kaasneks kostjale käibemaksu maksmise kohustus. Seega on kostja tasaarvestus kehtiv. Kohtu arvates täitis kostja lepingu osaliselt. Seetõttu oleks kohus pidanud määratlema täidetud lepingu osa ja selle väärtuse lepingu mahust, samuti selle, kas hageja tasutud osa selle kattis. Kui kohus ei suutnud seda tuvastada, oleks pidanud seda pooltega arutama ja selgitama vajadust esitada täiendavaid selgitusi või tõendeid. 5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta maakohtu otsuse kostja poolt vaidlustatud ulatuses muutmata. Maakohus ei rikkunud selgitamiskohustust. Rikkumisega ei ole tegemist, kui kohus ei tee esitatud tõendist sama järeldust, nagu kostja. See, millise (kvaliteediga) tõendi pool esitab, on tema enda otsustada. Kohus ei pea ega saagi enne tõendi esitamist ette öelda, kas ja millist mõju mingi tõend omab. Seejuures on kohus praegusel juhul hinnanud lisaks kostja esitatud asjatundja arvamusele ka teisi tõendeid. Maakohus jättis põhjendatult R. Rätteli arvamusega arvestamata. R. Rättel ei ole tuvastanud, et ehitustööd teostati kostja koostatud põhiprojekti alusel. Arvamusest ei nähtu, millistele tööprojektile esitatud nõuetele põhiprojekt vastab. Samuti ei ole asjatundja järeldused kontrollitavad ega jälgitavad. Selline arvamus on ebausaldusväärne. Hageja on 9

(17)tõendanud, et tellis pärast kostja keeldumist tööprojekti, kooskõlastas selle ehitaja ja veeettevõtjaga ning ehitustegevus toimus Triangulum OÜ koostatud tööprojekti järgi. Kahju hüvitamise nõue on põhjendatud. Kohus on õigesti leidnud, et kostja on enne kohtumenetlust tunnistanud, et tööprojekt on tegemata, kuid ei ole pidanud lepinguliste kohustuste täitmise jätkamist võimalikuks, kuna hageja oli esitanud leppetrahvinõude. Lisaks on hageja esitatud Triangulum OÜ hinnapakkumise järgi tööprojekti koostamise hind 6100 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et tööprojekti koostamine maksaks vähem. Seega ei saa kohtule ette heita, et ta lähtus hageja esitatud hinnapakkumisest. Seejuures hüvitab väljamõistetud kahju varalise diferentsi, mille tekitas kostja lepingurikkumine. Kui kostja oleks täitnud oma lepingulisi kohustusi ja koostanud tööprojekti, ei oleks hagejal olnud vajadust tellida Triangulum OÜ-lt tööprojekti. Seega on kahju ja kostja rikkumise vahel põhjuslik seos. Hageja ei nõustu, et kahju ei tekkinud ning ta on raha säästnud. Kostjal on võimalik esitada hagejale arve tasunõude sissenõutavaks muutumiseks. Maakohus on kaalunud kostja poolt leppetrahvi vähendamise aluseks nimetatud asjaolusid, leides, et leppetrahvi vähendamiseks alla 17 079 euro ei ole põhjust. See, et kostja ei nõustu kohtu diskretsiooniotsusega, ei tähenda, et kohus oleks rikkunud diskretsiooni piire. Kostja arusaam, et kohus peaks trahvi vähendamisel protsentuaalselt määrama, millist osakaalu mingi asjaolu omab, ei tulene seadusest. Kohus võibki asjaolusid kogumis arvestades leida, kas ja mil määral on leppetrahvi vähendamine põhjendatud ja kas mingi asjaolu annab vähendamiseks alust. Pooled ei ole lepingus leppetrahvi piiranud ja see ei olnud lepingut sõlmides nende tahteks. Tegemist ei ole küsimusega, mida tuleks reguleerida tavade või praktikaga, vaid poolte teadliku sooviga. Samuti ei ole pooled ETÜ 2013 soovituslike üldtingimuste kohaldamises kokku leppinud. Kostja ei ole ka tõendanud, et projekteerimistööde tellimisel kohaldub tavade ja praktika kohaselt ETÜ 2013. Seega ei ole ETÜ 2013 ja selles sisalduvad piirangud kohaldatavad ning puudub tava ja praktika, mille kohaselt projekteerija vastutus oleks piiratud 5% lepingu hinnast (käibemaksuta). Maakohus jättis põhjendatult menetlusliku tasaarvestuse tegemata. Kui kostja ei tea oma nõude suurust, ta ei ole töid lõpuni valmis teinud, andnud neid üle hagejale, väljastanud tööde osalise üleandmise kohta akti ega arvet ja on kinnitanud, et ei kavatse arvet maksude tasumise vältimiseks esitada, puudub kostjal sissenõutav nõue, mida hageja nõudega tasaarvestada. 6. Hageja palub 26. jaanuaril 2022 esitatud vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata, ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv 13 407 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt väljus maakohus leppetrahvi vähendamisel diskretsiooni piiridest. Hagejale ei olnud leppetrahvinõuet 17 097 eurot esitades teada vajadus tellida kostja poolt tegemata tööprojekt kolmandalt isikult. Hageja esitas nõude kostjale 15. aprillil 2020. Hageja sai kostja lepingu täitmisest keeldumisest teada 29. aprillil 2021. Hageja ei osanud aasta varem arvata, et kostja keeldub lepingut lõpuni 10
(17)täitmast. Seega on maakohus vähendanud leppetrahvi ebaõigele faktilisele asjaolule tuginedes. Leppetrahvi vähendamiseks ei anna alust ka muud asjaolud. Hageja töövõtulepingust tulenevad kohustused kostja ees ei ole lõppenud ning hageja ei ole raha säästnud. Kui kostja nõue muutub sissenõutavaks (kostja annab tööd üle, hageja võtab need vastu ja kostja esitab tasumiseks arve), tasub hageja vastava arve või tasaarvestab võimalikud vastastikused nõuded. Samuti ei anna leppetrahvi vähendamiseks alust see, et kostja ei soovinud lõplikult töid hagejale üle anda ega tasu sissenõutavaks muutumise eelduseks olevat arvet esitada. Kohustuse osaline täitmine ei anna ka põhjust leppetrahvi vähendamiseks. Hageja sooviks ja eesmärgiks oli tervikliku projektdokumentatsiooni saamine, mille alusel väljastatakse ehitusluba, viiakse läbi ehitustööd ning antakse vastused ehituse käigus tekkinud küsimustele. Sellist lepingu täitmist hageja ei ole saanud. Seejuures on hageja andnud kostjale
  1. aprillil 2021 võimaluse vältida leppetrahvi suurenemist, kuid kostja ei ole seda kasutanud, vaid keeldunud lepingu täitmisest, survestades hagejat leppetrahvist loobuma. Lisaks on kostja poolt koostatud tänavavalgustuse projekti osas ilmnenud täiendavad puudused, mille tõttu on hagejal tekkinud lisakulu 3000 eurot. Kostja ei ole ka väitnud, et ta ei suudaks nõutavas suuruses leppetrahvi tasuda.
  2. Kostja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-st 2 lähtudes tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas, ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse, vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
  4. Hageja on esitanud kostja vastu kaks nõuet: nõude leppetrahvi 30 504 euro saamiseks ning kahjuhüvitise 6100 euro saamiseks. 9.
  5. Leppetrahv on

§ 158

lg 1 järgi lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (

§ 100

); võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (

§-d 103 ja 160); võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (

§ 159lg 2) (vt ka Riigikohtu 10.

mai

  1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17, p 11). 9.
  2. Hageja kahjunõue võiks kuuluda rahuldamisele

§ 115

lg 1 alusel (koosmõjus

§-dega 127 ja 128). Selle nõude rahuldamiseks peavad täidetud olema eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (

§ 100

); kostja vastutab lepingu rikkumise eest, st rikkumine ei ole

§ 103

lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127lg 2); kahju oli kostjale lepingu sõlmimise ajal 11

(17)ettenähtav (

§ 127

lg 3) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4) (vt nt Riigikohtu 8.

jaanuari

  1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15 ja seal viidatud praktika).
  2. Maakohus on tuvastanud järgmised vaidluse lahendamisel olulised faktilised asjaolud: ▪ Pooled sõlmisid 15 veebruaril 2019 töövõtulepingu, millega kostja kohustus teostama Harku vallas Apametsa tee arendusalal Kabelisauna tee kinnistutele juurdepääsu teede, tänavavalgustuse ja tehnovõrkude projekteerimise, ehitusprojektide kooskõlastamise ning koostamise ja ehituslubade taotluste ette valmistamise. Kokkulepitud tööd hõlmasid ka pärast ehitusloa väljastamist koostatavad tööprojekte. ▪ Tööd pidi lepingu punkti 3.1 kohaselt olema valmis ja hagejale üle antud hiljemalt
  3. juunil 2019, kuid töid selleks kuupäevaks hagejale üle ei antud. Tööde üleandmine viibis vähemalt kuni
  4. oktoobrini 2019 (hageja väitel kestab viivitus senini). ▪ Lepingu p 9.3 alusel on tellijal (hagejal) õigus nõuda leppetrahvi 0,5% lepingu maksumusest iga tähtaega ületava päeva eest. ▪
  5. aprillil 2020 esitas hageja kostjale leppetrahvi nõude ajavahemiku kuni
  6. oktoobrini 2019 eest summas 17 097 eurot ning nõudis kostjalt lepingu tasu summas arve esitamist, mida soovis oma väidetava leppetrahvinõudega tasaarvestada. ▪
  7. aprillil 2021 teatas hageja kostjale, et kostja koostatud projekt ei ole tööprojekt, seda väidet kordas hageja
  8. aprilli
  9. a kirjas, milles teatas mh täiendava leppetrahvi arvestamise kavatsusest. Nende asjaolude üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle ning ringkonnakohus võtab need TsMS § 652 lg 1 p-st 1 ja lg-st 5 lähtudes aluseks ka apellatsioonkaebuse lahendamisel.
  10. Eelmärgitut arvestades on nii leppetrahvi nõude kui ka kahjunõude rahuldamise üheks esmaseks eelduseks see, et võlgnik (kostja) oleks oma lepingust tulenevat kohustust rikkunud.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 12. Poolte vahel 15 veebruaril 2019 sõlmitud töövõtuleping (I kd, tl-d 4–6) on oma sisult töövõtuleping

§ 635

lg 1 tähenduses, mille objektiks olid lepingu p-s 2.1 märgitud ja viidatud projekteerimistööd ning muud sellega seonduvat toimingud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on lepingu esemeks olnud tööd kohaselt teostanud, kas kostja on jätkuvalt täitmisega viivituses ning kas kostja vastutab täitmisel tekkinud viivituse eest. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitanud ajavahemikul alates 16. juunist 2019 kuni 25. oktoobrini 2019, kuid hageja väited muude rikkumiste kohta on tõendamata. 12

(17)
  1. Hageja vädete kohaselt esinevad töös puudused, kuna koostatud projekt ei ole tööprojekt (projekti alusel ei olevat võimalik ehitada). Ringkonnakohtu hinnangul nähtub tõenditest, et hageja on kostja poolt töövõtulepingu täitmisena pakutud tööd vastu võtnud või vähemalt saab need lugeda hageja poolt vastu võetuks. Hageja ei ole küll allkirjastanud kostja poolt esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd, tl-d 15–17), kuid
  2. aprilli
  3. a kirjas (I kd, tl 14) on hageja juhatuse liige üheselt kinnitanud, et tööd saab lugeda tellijale üleantuks
  4. jaanuaril
  5. Hageja on palunud kostjal samas kirjas esitada arve tehtud tööde eest. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele, kuid

§ 76

lg 4 alusel tuleb sellisel juhul eeldada, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (praeguses asjas seega hageja) (vt nt Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 21). 13.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu poolte esitatud tõenditest, et hageja poolt vastu võetud töödes oleks esinenud hagiavalduses väidetud puudused, kostja poolt esitatud ehitusinsener R. Rätteli hinnangust (mis on käsitletav asjatundja arvamusena; I kd, tl-d 156–159) võib pigem järeldada, et kostja koostatud projekt vastas tööprojekti nõuetele. Viidatud hinnangust küll ei nähtu, kuidas on R. Rättel tuvastanud, et ehitustööd teostati ainult kostja koostatud projekti alusel. Samas ei kinnita tõendid ka hageja väiteid. Ringkonnakohus märgib, et
  4. oktoobri
  5. a määruses tegi maakohus mõlemale poolele ettepaneku esitada tõendeid selle kohta, kas kostja koostatud põhiprojekt võimaldas ehitada (I kd, tl 145). Hageja kohtu sellele ettepanekule ei reageerinud. 13.
  6. Arvestades hageja ülalmärgitud tõendamiskooormist ei tõenda kostja poolt väidetavalt lõpetamata tööde tellimine Triangulum OÜ-lt, et tööd olid kostja poolt ka tegelikult lõpetamata. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, nagu tõendaksid
  7. aprilli
  8. a ja
  9. aprilli
  10. a kirjavahetused (I kd, tl-d 19–20, 143– 144) kostja poolt tööprojekti tegemata jätmist. Lisaks projektide koostamisele oli lepingu järgi kostja kohustuseks ka töövõtja tehniline nõustamine kostja koostatud projekti realiseerimiseks korraldatud ehitushahnke ettevalmistamise perioodil (lepingu p-d 3.2, 7.7). Need
  11. a kevadel peetud kirjavahetustes tõstatud küsimused puudutavadki kirjade sisust nähtuvalt eelkõige projekti realiseerimist, mitte kostja lepingulist põhikohustust (mis oli
  12. jaanuaril
  13. a seisuga täidetud). Samuti ei saa teha kostja leppingurikkumise kohta järeldusi hageja poolt kohtueelselt hageja lepingulise esindaja esitatud seisukohtast (I kd, tl 25) ning kostjale esitatud nõudekirjadest. 13.
  14. Lähtudes eeltoodust, ei ole ringkonnakohtu arvates tõendatud selline kostja poolne lepingurikkumine (

§ 100

), mis oleks põhjuslikus seoses hageja väidetava kahjuga (seoses töös esinenud puuduste kõrvaldamisega). Seetõttu jätab ringkonnakohus hageja kahjunõude rahuldamata. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks kontrollida kahjunõude rahuldamise teisi eeldusi. Ringkonnakohus iseenesest nõustub kostjaga, et hageja pidi praegusel juhul tööd viivitamata üle vaatma või üle vaadata laskma (

§ 643

) ning ilmnenud mitteavastvusest töövõtjale mõistliku aja jooksul teatama (

§ 644

lg 1).

§ 644

lg 3 piirab tellija õigust töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui tellija töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeagselt ei teata või majandus- või 13

(17)kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt ei kirjelda. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei pea ringkonnakohus siiski vajalikuks hinnata, kas hageja võib olla

§ 644

lg 3 esimese lause alusel kaotanud õiguse töö väidetavatele mittevastavustele tugineda.

  1. Töövõtulepingu p 9.3 annab hagejale õiguse nõuda leppetrahvi 0,5% lepingu maksumusest iga tähtaega ületava päeva eest. Nagu ringkonnakohus eelnevalt järeldas, saab töö hageja poolt vastuvõetuks hiljemalt
  2. jaanuril 2020 ning hageja väited töös esinenud puuduste kohta ei ole tõendatud. Seega ei saanud kostja olla pärast
  3. jaanuri 2020 viivituses lepingu täitmisega (s.o tööde üleandmisega). Hageja poolt ajavahemiku
  4. märts kuni
  5. juuli 2021 eest nõutav leppetrahv on juba seetõttu põhjendamatu. 14.
  6. Kostja ei eita, et kuni
  7. oktoobrini 2019 ei olnud lepingu esemeks olnud tööd lõpetatud. Kostja leiab, et ta ei vastuta selle rikkumise (tähtaja ületamise) eest, kuna rikkumine oli vabandatav (

§ 103

). Kostja poolt välja toodud asjaolud (s.o hageja soov täiendava projektlahenduse koostamiseks) ei võimalda ringkonnakohtu arvates järeldada, et rikkumine oli vabandatav.

§ 103lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse, et kohustus rikkumine ei ole vabandatav.

Lisaks ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks lepingu täitmise käigus teavitanud hagejat sellest, et saadud (uued) juhised võivad takistada tööde tähtaegset lõpetamist. Lepingu p 7.4 viimasest lausest (ja ka p-st 7.11) tulenevalt ei saaks töövõtja seetõttu taolistele asjaoludele enam ka tugineda. 14.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejal seega õigus nõuda kostjalt töövõtulepingu p 9.3 alusel leppetrahvi tööde lõpetamise tähtaja ületamise eest ajavahemikul
  2. juunist kuni
  3. oktoobrini
  4. Hageja ei ole selle ajaperioodi osas ringkonnakohtu arvates leppetrahvi nõudmise õigust kaotanud (

§ 159lg 2).

Hageja on arvestanud kõnealuse ajavahemiku eest (132 päeva) leppetrahvi 16 236 eurot. 14.3. Kostja taotlusel tuleb nõutavat leppetrahvisummat ringkonnakohtu arvates

§ 162

lg 1 alusel vähendada, kuna trahv on juhtumi asjaolusid arvestades ebamõistlikult suur. Ringkonnakohus märgib, et ka maakohus on leppetrahvi

§ 162

lg-st 1 tuleneva kaalutlus- ehk diskretsiooniõiguse alusel vähendanud, kuid pole juhtumi kõiki asjaolusid vajalikul määral siiski arvestanud. Nagu eelnevalt märgitud, siis ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja kahjunõue 6100 eurot on põhjendatud. Samuti on ebaõige maakohtu käsitlus, nagu oleks hageja kohustus lepingujärgse tasu maksmiseks lõppenud (ja sellega hageja raha säästnud). Lisaks ei ole maakohtu kaalutlused leppetrahvi vähendamiseks otsuse põhjendustes lõpuni jälgitavad. See annab ringkonnakohtu arvates aluse maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda. 14.4. Leppetrahv võib olla kokku lepitud kohustuse täitmisele sundimiseks (

§ 159

lg 1 esimene lause) või täitmise asendamiseks (

§ 159lg 1 teine lause).

Töövõtulepingu p 9.4 järgi oli leppetrahv praegusel juhul kokku lepitud kohustuse täitmise tagamiseks, st kohustuse täitmisele sundimiseks. Siiski on leppetrahvinõue kohustuse täitmise ulatust ja hageja tegelikku õigustatud huvi arvestades ebamõistlikult suur. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvestada seejuures eelkõige lepingu hinda 20 500 eurot (lisandub käibemaks), samuti asjaolu, et ehitusloa väljastamist enne 25. oktoobrit 2019 (ja ka pärast seda) takistasid ka muud asjaolud peale nõuetekohase projekti puudumise 14

(17)(hagejal oli vaidlus eesvooluga liitumise tasu maksmise üle), mis vähendab kostja viivituse olulisust hageja jaoks. Hageja ei oleks saanud ehtiusega enne
  1. oktoobrit 2019 alustada ka juhul, kui kostja ei oleks oma kohustuste täitmisega viivitanud. Kuna kostja on oma leppingujärgsed kohustused kokkuvõttes täitnud, tekiks hageja leppetrahvinõude täielikul rahuldamisel praeguses asjas ebaõiglane ja -mõistlik olukord, kus kostjal jääks viivituse tõttu lepingujärgne tasu suuremas osas saamata (ning vastuapellatsioonkaebuse eset arvestades peaks hagejale isegi täiendavalt tasuma). 14.
  2. Ringkonnkohus peab mõistlikkuks leppetrahvi summaks 5000 eurot. Eelmärgitut arvestades ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ka kostja vastuapellatsioonkaebus. 14.
  3. Kostja väidete kohaselt ei tohi tellija poolt töövõtja suhtes rakendatavate leppetrahvide summa projekteerimisvaldkonnas kehtiva tava (milleks kostja hinnangul on ka ETÜ 2013) kohaselt ületada viit protsenti lepingu hinnast (arvestatuna käibemaksuta summast). Ringkonnakohtu hinnangul on esmane tähtsus siiski lepingus sisalduvatel kokkulepetel. Praegusel juhul on pooled lepingu p-des 9.3 ja 9.4 kokku leppinud leppetrahvis töövõtja kohustuste täitmise tagamiseks. Lepingust ega muudest tõenditest ei nähtu, et pooled oleksid soovinud kokku leppida leppetrahvi maksimumsummas, samuti puuduvad lepingus viited ETÜ 2013-le.
  4. Kostja on tuginenud menetluses poolte võimalike vastastikuste nõuete tasaarvestusele ja esitanud nn protsessuaalse tasaarvestusavalduse (I kd, tl 77), paludes hagi osalise või täieliku rahuldamise korral tasaarvetada hageja nõuded kostja töövõtulepingust tuleneva tasunõudega. 15.1.

§ 197

lg-st 1 tuleneb, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

§ 197

lg 2 esimese lause järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kohtupraktikas on peetud lubatavaks kostja poolt tasaarvestusavalduse esitamist menetluses alternatiivselt juhuks, kui kohus hagi rahuldab, st tegemist ei ole tingimusliku avaldusega

§ 198teise lause mõttes (vt nt maakohtu otsuses viidatud Riigikohtu 5.

jaanuari

  1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 44). 15.
  2. Kostjal on hageja vastu lepingulise tasu maksmise nõue. Pooled ei vaidle, et hagejal on käibemaksu arvestamata kostjale tasumata 16 400 eurot, koos käibemaksuga 19 680 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas see tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja nõue muutunud sissenõutavaks (

§ 82lg 7 mõttes).

Töövõtja tasunõue muutub

§ 637lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega.

Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue

§ 637

lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on

§ 638esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt 15

(17)tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Pooled on töövõtulepingu p 11 alapunktides leppinud kokku tehtud tööde vastuvõtmise korra. Punkti 11.1 järgi loetakse töö üle antuks poolte kirjaliku kokkuleppe alusel, milleks on töövõtja poolt koostatud teostatud tööde üleandmis-vastuvõtmisakt, milles on fikseeritud üle antava töö, sh ehitusprojekti dokumentide nimetused, eksemplaride arv ja üleandmise aeg. Punkti 11.2 kohaselt on tellijal õigus esitada pretensioone 10 tööpäeva jooksul alates töö üleandmisest. Kui tellija ei esita selle tähtaja jooksul pretensioone, loetakse mainitud töö vastuvõetuks ning seejärel kuulub väljamaksmisele töövõtja poolt esitatud sellekohase arve alusel kokkulepitud tasu. Selline tööde üleandmise-vastuvõtmise kord vastab üldjoontes

§ 637

lg-le 4, st tasunõue muutub sissenõutavaks alates töö vastuvõtmisest tellija poolt või alates ajast, kui töö loetakse vastuvõetuks. Ringkonnakohtu ülalesitatud järelduste kohaselt saab lugeda töö hageja poolt vastuvõetuks hiljemalt

  1. jaanuril
  2. Lepingu p 6.4.2 järgi tuli pärast töö vastuvõtmist tasuda 80% lepingu maksumusest (s.o 16 400 eurot, millele lisandub käibemaks). Seega on kõnealune tasunõue muutunud sissenõutavaks. 15.
  3. Lepingu p-de 6.5 ja 11.2 järgi kuulub tasu tellija poolt tasumisele töövõtja esitatud arve lausel. Kostja ei ole seni küll hagejale arvet esitanud, kuid see ei mõjuta praegusel juhul nõude sissenõutavust ega takista kostjal tasaarvestusele tugineda. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et üksnes arve esitamata jätmine ei mõjuta üldjuhul nõude sissenõutavust ega anna alust jätta kasutatud teenuse või saadud kauba eest tasumata. Senise kohtupraktika põhjal võib arve esitamisel lepingu täitmise seisukohalt tähtsus olla juhul, kui ilma arveta ei ole võimalik tasutava summa suurust hinnata ning selle suurusjärk selgub alles arve esitamisel (vt ka Riigikohtu
  4. novembri
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-110-05, p 18;
  6. märtsi
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-08, p 14). Praegusel juhul on lepingulise tasu suurust võimalik määrata selge kokkuleppe alusel ka ilma selle tasu kohta arve väljastamiseta. 15.
  8. Eelmärgitut arvestades on kostjal võimalik tasaarvestada hageja leppetrahvinõue 5000 eurot enda sissenõutavaks muutunud tasunõudega 19 680 eurot (sh käibemaks). Tasaarvestuse tulemusena on hageja leppetrahvinõue kogu ulatuses lõppenud (

§ 197lg 2) ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

  1. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei vasta ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse muudele väidetele. Vastuapellatsioonkaebuse põhjal ei tuvastanud ringkonnakohus selliseid menetlusõiguse normide rikkumisi, sh rikkumisi kaalutlusõiguse teostamisel, mis võiksid anda aluse maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks hageja leppetrahvinõude rahuldamata jätmise osas.
  2. Kuna ringkonnakohus jätab käesoleva otsusega hagi ja hageja vastuapellatsioonkaebuse tervikuna rahuldamata, jäävad nii maakohtu menetluses kantud kui ka apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ning § 171 lg 1 alusel hageja kanda. 16

(17)
  1. Ringkonnakohus muudab maakohtu sisulist lahendit ning vastavalt sellele muutub ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus hageja ja kostja vahel. Seetõttu juhindub ringkonnakohus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses kohtupraktikas TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra (vt nt Riigikohtu
  2. aprillil
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, pd 19–22;
  4. aprilli
  5. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-1553, p 25). Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 17
(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.