Obsah (12)

§ 113§ 116§ 647§ 189§ 646§ 644§ 101§ 635§ 186§ 189j§ 114§ 115

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 22. aprill 2022 Tsiviilasja number 2-2

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohus jättis hagi ülejäänud osas rahuldamata. Maakohus jättis hageja menetluskulud osaliselt kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 275 eurot ning sellelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Ülejäänud menetluskulud jättis maakohus kummagi poole enda kanda ning hageja esindaja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Pooled sõlmisid töövõtulepingu kostjale kuuluval kinnistul asukohaga XXXXX asuva hoone fassaadi värvimiseks. Hagejal oli hoone värvimise kohustus ja kostjal kohustus tasuda 3 kokkulepitud tasu. Asjas ei ole tõendatud, et pooled saavutasid kokkuleppe kostja soovitud tingimuste osas. Olukorras, kus pooled olid lepingu hinna määranud ilma lisatingimusi seadmata, oli hagejal töövõtjana vaba valik, kellelt ja millise hinnaga materjale osta ning vahendeid tellida. Kostja oli enne lepingu sõlmimist teadlik, et füüsilise isikuga töövõtulepingu sõlmimisel ei teki tal õigust lepingu alusel nõuda kulumaterjalide ja vahendite tšekke.

1. juunil 2021 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja vande all, et pidas läbirääkimisi kostjaga ja küsis XXXXX hoone täieliku renoveerimise eest 12 000 eurot, kostja kauples hinda 3000 euro võrra alla ja kokkuleppeks jäi 9000 eurot, s.h 1500 eurot värvid, 3000 eurot abivahendid ja 4500 eurot töö eest. Hageja tunnistajana ülekuulatud K.O. ütluste kohaselt värvis ta hageja pakkumisel suvel 2019 maja XXX tänaval X. Hagejalt ning hageja käes olnud paberilt sai tunnistaja teada, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe 9000 eurot kohta. Hageja esitas ilma kuupäevata ja allkirjastamata, kuid kostja templiga käsikirjas kirjutatud dokumendi, millel on märgitud „XXX tn 9000 kokku, 3000 abivah., 1500 mat., 4500 teenustasu, 615m2 x 15“. Seega on tõendatud, et poolte kokkulepitud lepingu hinnaks oli 9000 eurot. Menetluses ei ole väidetud, et 9000 eurot ei ole hoone 615m2 suuruse pindala (ekspertiisiakti järgi vähemalt 528 m2) vähemalt kahekordse värvimise eest mõislik tasu. Hageja kinnitas vande all, et värvi maksis kostja, värvile pidi kuluma 1500 eurot aga kulus 1200 eurot (II kd, tl 142 pöördel). Seega on kostja kandnud värvikulu 1200 eurot.
2. novembril 2019 kandis kostja hagejale üle värvitööde eest 214 eurot 87 senti (I kd, tl 26). Seega on kostja kandnud lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks kokku 1414 eurot 87 senti (1200 + 214,87). Asjas pole võimalik tuvastada, millises töö kvaliteedis pooled kokku leppisid. Riiklikult tunnustatud eksperdi Margus Saarmeti poolt
3. märtsil 2021 koostatud ekspertiisiakti nr KE 06-21 kohaselt ei vasta hageja tehtud tööde kvaliteet tavalisele seda liiki tööde keskmisele kvaliteedile ja töid ei ole tehtud kooskõlas värvide tootjapoolse tootekirjeldusega. Ärihoone-elamu fassaadide värvimisel on toimitud ebamõistlikult ja uksed-aknad on jäetud kinni katmata, mistõttu on need värviga määrdunud, hooneid ümbritsevad teed on värviga määrdunud ja eri värvide üleminekud fassaadil on tehtud lohakalt. Kohati on rikutud värvimise tehnoloogiat, mistõttu on fassaadid jäänud laiguliseks. Puitmaja on värvitud ilma olemasolevat lahtist värvi eemaldamata. Osaliselt on jäänud fassaadielemendid värvimata. Mittevastavuse kõrvaldamise hinnanguline maksumus on 5204 eurot (ilma käibemaksuta) (II kd, tl 81–106). Ka Mart Rannasti (Impost OÜ)
4. oktoobri 2019 hinnapakkumise järgi on fassaadi survepesu, maja värvimine, värv, tellingud, värviparandused ning abimaterjal, transport, prügivedu maksumus ilma käbemaksuta 4775 eurot (I kd, tl 25). Kuna M. Rannasti hinnapakkumine on esitatud vaid kostja tellimisel, siis lähtus maakohus parandustööde maksumusel poolte ja kohtu küsimiste alusel esitatud eksperdiarvamusest. Kohus tuvastas, et kostjal puudub kohustus tasuda hagejale tööde mittevastavuse kõrvaldamise tasu 5204 eurot (ilma käibemaksuta). Pooled vaidlevad selle üle, millal töö valmis sai ning kas ja millal tekkis kostjal tööde vastuvõtmise kohustus. Kostja on töö lepingutingimustele mittevastavusest teatanud
5. novembril 2019 ja samal päeval on teinud taganemisavalduse (I kd, tl 17–20). Kostja teatas töö lepingutingimustele mittevastavusest pärast ehituse ülevaatamist Pajusti Ehitus Grupp OÜ poolt
6. oktoobril 2019 ja hinnapakkumise saamist Impost OÜ-lt
7. oktoobril 2019 (I kd, tl 21–25). Kuivõrd töö ei olnud üleandmiseks valmis, teatas kostja töö lepingu tingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Kostja pakkus
8. augusti
9. a vastuses kompromissina lahenduse, et hageja lõpetab pooleliolevad tööd
10. a augustikuu jooksul. Hageja sai kostja arvamuse
11. augustil 2020 kätte (I kd, tl 64, 66). Pooled ei saavutanud kohtuväliselt parandustööde tegemises kokkulepet. Edasises kohtumenetluses ei olnud kostja enam nõus hageja poolt parandustööde tegemisega. 4 Kostja on
12. novembri
13. a avaldusega lepingust taganenud

§ 116

lg 2 p 1 alusel (I kd, tl 17–20).

§ 647

lg 1 järgi loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kostja taganemise tõttu on kostja jätnud tasumata kostja väidetud lepingu hinnast 7000 eurost 5730 eurot ehk 81% väidetud lepingu hinnast. Lepingust taganemisel ei ole kostja tuginenud

§ 116

lg 2 p-s 2 sätestatud olulisele lepingurikkumisele ehk sellele, et rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Samuti ei ole tuvastatud, et hageja keeldus töö parandamisest.

§ 189

lg 2 alusel, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lepingust taganemise tõttu on kostjal kohustus enne taganemist tekkinud kohustuste katteks maksta hagejale 2381 eurot 13 senti (lepingu hind 9000 eurot; tööde mittevastavuse kõrvaldamise tasu 5204 eurot; makstud tasu 214 eurot 87 senti; värvi eest tasutud 1200 eurot). Kostjal tuleb tasuda nimetatud summalt viivist 313 eurot 66 senti perioodi

1. novembrist 2019 kuni
2. juulini 2021 ning edaspidi seaduses sätestatud määras põhinõude tasumiseni. Maakohus jättis hagi kostjalt hageja lisakulude, s.o korvtõstuki rendikulu 396 euro ja tellija poolt pealesunnitud tööseisakul korvtõstuki rendikulu 260 euro 82 sendi, väljamõistmise osas rahuldamata. Tellija poolt tööseisaku tekkimine on tõendamata. Kulud korvtõstuki eest on tekkinud mitte hagejal, vaid Ovaal OÜ-l (II kd, tl 8–23). Muude lisakulude kohta ei ole hageja tõendeid esitanud. Kulu tekkimist ei ole võimalik hageja vande all antud seletusega tõendada. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt hagi rahuldamise osas ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti leides, et kokkulepitud hinnaks on 9000 eurot. Tunnistaja K. O. ei saanud anda ütlusi selle kohta, mis hinnas oli poolte vahel kokkulepe sõlmitud. Tunnistaja kinnitas, et ei olnud lepingu sõlmimise juures ning tema teadmised lepingu tingimuste ja hinna osas pärinevad hagejalt. Tunnistaja sai hageja käes olnud HTR Leder OÜ Motopood templiga paberilt teada, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe 9000 euro kohta. Samas kinnitas tunnistaja, et ta ei tea, millal ja kelle poolt see dokument koostati. HTR Leder OÜ Motopood templiga paber (II kd, tl 7) ei ole dokumentaalne tõend. On võimatu teha kindlaks, mis ajahetkel keegi paberile midagi märkinud on. Ainuüksi asjaolu, et paberil kajastuvad aadress XXX ja on toodud välja erinevad summad, ei tõenda, et poolte vahel oli kokkulepe tööde teostamiseks 9000 euro eest. Kostja kaupluses on laua peal klientide jaoks kostja kontaktidega märkmepaberid. Kostja kasutas paberit märkmete tegemiseks ning kirjutas sinna Ida-Tallinna Keskhaigla telefoninumbri ning arsti vastuvõtu kuupäeva. Sel ajal, kui kostja märkmeid tegi, ei olnud sinna rohkem midagi kirjutatud. Hageja ei avaldanud, et ta on nõus tööd parandama. Hageja ei ole vaidlustanud lepingust taganemise avaldust ning seetõttu puudus maakohtul vajadus hinnata, kas kostja rikkus lepingust taganemisel

§ 116lg-t 4, jättes §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmata.

Kostja taganes lepingust

1. novembril
2. Arvestades ilmastikuolusid, ei ole võimalik sügistalvisel perioodil värvimistöid teha. Kostja viitas sellele ülesütlemisavalduses. 5 Tööde eest kokku lepitud tasu oli 7000 eurot. Eksperdi arvamuse kohaselt ei vastanud tööd keskmisele kvaliteedile ja puuduste kõrvaldamiseks kuluks 5204 eurot käibemaksuta, s.o 6244 eurot 80 senti käibemaksuga. Kui sellelt summalt maha arvestada värvidele kulunud 1200 eurot ja hagejale üle kantud 214 eurot 87 senti, siis tuleb suurem summa, kui oli kokku lepitud (7000– 6244,80–1200–214,87 = -659,67). Maakohus võttis kohtuistungil aluseks samad andmed ja tegi samasuguse arvestuse, kuid lähtus 5204 eurost käibemaksuta. Selle arvestuse põhjal oleks kostja pidanud maksma hagejale 381 eurot 11 senti.
3. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohus tuvastas õigesti, et lepingu hind oli 9000 eurot. Maakohus arvestas lepinguhinna tuvastamisel õigesti hageja vande all antud ütlustega. TsMS § 272 lg 1 järgi võib dokumentaalseks tõendiks olla ka hageja koostatud hinnapakkumine, millele on kostja seadusliku esindada poolt pandud firma rekvisiitidega tempel. Tõendamisjõudu ei mõjuta see, et hageja kasutas seda hiljem märkmete tegemiseks. Kostja töövõtulepingust taganemine on tagajärjetu, sest lepingust taganemisel ei ole kostja tuginenud

§ 116

lg 2 p-s 2 sätestatud olulisele lepingurikkumisele ehk sellele, et rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Asjas ei ole tuvastatud, et hageja keeldus töö parandamisest. Hageja väitis menetluses, et on nõus töös esinenud puudusi parandama. Kuivõrd kostja keelas hagejal viibida objektil, jäid tööd ebaolulises osas lõpetamata. Kostja ei ole kandnud töö lepingutingimustele mittevastavuse kõrvaldamise kulusid, mille hüvitamist oleks ta õigustatud nõudma vastavalt

§ 646lg-le 5.

Kostja ei ole tööd ise parandanud või lasknud seda teha. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, miks ekspertarvamuses märgitud tööde mittevastavuse kõrvaldamise tasule tuleb lisada käibemaks. Parandustööd on tegemata. Seega ei saa eeldada, et parandustöid teeb isik, kellel on kohustus lisada hinnale käibemaksu. Kostja on käibemaksukohustuslane, kellel on õigus taotleda tasutud käibemaksu tagastamist juhul, kui parandustöid teeb hinnale käibemaksu lisamise kohustusega isik. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, miks kokkulepitud töötasust tuleb maha arvata värvikulu 1200 eurot. Kostja väitis vastuses hagile, et kostja on värvide eest maksnud 1055 eurot 13 senti. 6. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohtu otsus vastuoluline. Kohus ei saa olla üheaegselt seisukohal, et töövõtulepingust taganemine on tagajärjetu ning lahendada poolte vaidlus lepingust taganemisele tuginedes. Maakohus jättis ebaõigesti

§-i 646 kohaldamata.

§ 646

lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist. Seadusest ei tulene, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija õiguskaitsevahendina vähendada töövõtjale maksmisele kuuluva tasu. Kostja oleks saanud maha arvata tööde mittevastavuse kõrvaldamise tasu üksnes juhul, kui ta oleks nõudnud hagejalt töö parandamist ja hageja ei oleks seda teinud mõistliku aja jooksul ning kui ta oleks ise töö parandanud või lasknud seda teha ning kandnud vastavad kulud. Kostja ei ole kandnud töö lepingutingimustele mittevastavuse kõrvaldamiseks kulusid, mille hüvitamist oleks ta õigustatud nõudma

§ 646lg 5 järgi.

Seega puudus kohtul õiguslik alus tööde mittevastavuse kõrvaldamise tasu mahaarvamiseks. 6 Kostja ei teatanud tööde mittevastavusest mõistliku aja jooksul

§ 644lg 1 järgi.

Kostja on sõlminud töövõtulepingu oma majandus- või kutsetegevuses, mistõttu oleks pidanud lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.

1. novembri
2. a teatest töö lepingutingimustele mittevastavusest heidab kostja hagejale ette, et hageja ei soetanud värve õigest ettevõttest, ei esitanud kostjale sularahatšekke soetatud materjalide kohta, rentis tõstukit kauem kui seitse päeva ning tõstuk ei olnud renditud kostja poolt soovitatud ettevõttelt.
3. novembri
4. a teates ei ole viidatud nendele puudustele, millega seoses vähendas maakohus hagejale väljamaksmisele kuulunud tasu, s.o ekspertiisiaktis kirjeldatut. Kostja ei ole teates kirjeldanud neid töö puudusi, millega seoses ta töötasu maksmisest keeldus. Kostja on kaotanud õiguse töövõtu lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (

§ 644lg-d 1 ja 3).

Hageja ei saanud lõpetada töid kostjast tulenevatel põhjustel, kuna kostja keelas hagejal viibida objektil, seega ei saa kostja kohustuse rikkumisele tugineda

§ 101lg 3 alusel.

Maakohtu väited tööde lõpetamata jätmise kohta puudutavad lisatöid, mitte algselt kokkulepitud töid. Muuhulgas jäid hageja poolt tegemata vaid viimased koristustööd. Maakohus jättis ebaõigesti lisatöödega seotud nõuded rahuldamata. Lisatööde tegemises ja nendega seotud kulude kandmises ei olnud poolte vahel maakohtus vaidlust, mistõttu ei pidanud hageja kulude kohta tõendeid esitama (TsMS § 231 lg-d 2 ja 4). Maakohus ei ole kulude tegemise tõendamiskohustusele hageja tähelepanu juhtinud. Hageja on esitanud Ramirent Baltic AS arved, millest nähtub, et ajavahemikul juuni – september

1. a võttis hageja rendile korvtõstukid tööde tegemiseks objektil XXX linn. Hageja kandis objektil värvitööde tegemisel kulu kokku 4351 eurot 8 senti, millest 3000 eurot olid ettenähtud esialgse eelarvega ja 1351 eurot 8 senti tekkisid seoses täiendavate tööde tegemisega (kolmandat korda värvimisega). Asjakohatu on maakohtu seisukoht, et arvete järgi on kulud korvtõstuki eest tekkinud mitte hagejal, vaid Ovaal OÜ-l. Kuna eraisikule tõstukit ei laenutatud, pidi hageja kasutama väimehe firmat Ovaal OÜ, kus hageja on usaldusisik. Tellija poolt tööseisaku tekkimine on tõendatud. Maakohtu seisukoht, et kostja kandis värvikulu 1200 eurot, on vastuolus poolte väidetega. Hagiavalduse kohaselt maksis kostja värvide eest 886 eurot (313, 16 + 572,84). Kostja kinnitas oma vastuses hagiavaldusele, et ta on värvide eest maksnud 1055 eurot 13 senti.
2. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Maakohus põhjendas otsuse p-s 33, miks tuleb kokkulepitud töötasust maha arvata tööde mittevastavuse kõrvaldamise tasu 5204 eurot. Maakohus tugines riiklikult tunnustatud eksperdi M. Sarmeti
3. märtsi 2021 ekspertiisiaktile nr KE 06-21, mille kohaselt hageja tehtud tööde kvaliteet ei vasta tavalisele seda liiki tööde keskmisele kvaliteedile ja töid ei ole tehtud kooskõlas värvide tootjapoolse tootekirjeldusega. Hageja on tõlgendanud

§-i 646 meelevaldselt. Seaduse kohaselt võib tellija nõuda töö parandamist, kuid seadus ei sätesta seda kohustusena. Tellija ei või vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu üksnes juhul, kui töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö või tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Ilmastikuoludest tingitult ei saanud kostja nõuda hagejalt töö parandamist. Kostja teatas tööde lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Kuna

1. novembri
2. a seisuga ei olnud läbi viidud ekspertiisi, siis ei saanudki teates kostja poolt viidatud puudused olla samad nagu ekspertiisiaktis. Kostja viitas Pajusti Ehitus Grupp OÜ ülevaatuses väljatoodud puudustele. Kostja
3. novembri
4. a teates on kirjeldatud järgmisi puudusi: rahuldava tulemuse saamiseks peaks tegema uuesti korraliku eeltöö, eemaldama lahtise värvi, vajadusel kruntima, pahteldama ja kandma peale täiendava värvikihi, ehitaja poolt on rikutud olulises mahus ehitustehnoloogiat, ehitusnorme ja paigaldusjuhendeid. Ka ekspertiisiaktis on ekspert asunud seisukohale, et tegemist on sisuliselt samade puudustega, 7 millele kostja viitas. Kostja lisas teatele Pajusti Ehitus Grupp OÜ poolt esitatud hinnangu, kus kõik esinevad puudused olid üksikasjalikult välja toodud. Hageja ei teinud omalt poolt midagi, et töid üle anda. Kostja ei ole tunnistanud kokkulepet lisatööde tegemises. Ebaõige on ka hageja väide, et kohus ei ole hageja tähelepanu tõendamiskoormisele juhtinud. Maakohus selgitas
5. juuni
6. a kohtuistungil hagejale, et hagist ei saa välja lugeda, millest hageja kulutused koosnevad. Hageja ei ole kulude suurust tõendanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et hageja ja kostja apellatsioonkaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
8. Maakohus luges tuvastatuks ja pooled ei vaidle ringkonnakohtus selle üle, et hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija sõlmisid
9. juunil 2019 suulise töövõtulepingu kostjale kuuluval kinnistul XXXX asuva hoone fassaadi värvimiseks. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgset tasu

§ 635lg 1 alusel.

Hageja väitel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale tööde eest 9000 eurot, kostja on seisukohal, et tasu suurus oli 7000 eurot, nimetatud summa sisaldas kostja väitel ka töö tegemiseks vajalikke materjale. TsMS § 230 lg 1 järgi tuleb hagejal tõendada neid asjaolusid, millele tema nõue tugineb. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tõendeid hinnates jõudnud põhjendatult järeldusele, et pooled leppisid kokku töötasus 9000 eurot. Hageja tunnistaja K.O. ütluste järgi värvis ta hageja ettepanekul vaidlusalust maja suvel 2019 ning sai hagejalt ja hageja käes olnud paberilt teada, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe lepingutasu 9000 euro kohta (II kd, t.lk. 140 pöördel). Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütluste õigsuses. Kuigi tunnistaja ei viibinud kokkuleppe sõlmimise juures, on eluliselt usutav, et kui tunnistaja asus hagejaga sõlmitud kokkuleppe alusel tööd tegema, siis teda teavitati ka lepingujärgse tasu suurusest. Hageja kinnitas kokkulepitud tasu suurust vande all, maakohus on õigesti leidnud, et ka hageja vande all antud ütlused on tõend TsMS § 229 lg 2 alusel. Maakohus on otsuse põhjendustes märkinud, et hageja on esitanud ilma kuupäevata ja allkirjastamata, kuid XX, XXX, reg nr XXXXXXXXX, HTR Leeder OÜ templiga paberile käsikirjas kirjutatud märkmed. Maakohus on menetluses nimetatud dokumendi suhtes avaldanud, et tegemist ei ole dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 lg 1 tähenduses, kuna selle koostamise aeg ja koostaja ei ole teada ning tõend on allkirjastamata (II kd, tl 78). Maakohus on samas seda dokumenti vastuoluliselt hinnanud koos asjas kogutud tõenditega. Ringkonnakohus leiab aga, et maakohus ei ole otsuses järeldanud, et käsitsi paberile kirjutatu oleks mõlema poole poolt kinnitatud kokkulepe, nagu väidab kostja apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohtu hinnangul on esitatud käsikirjalised märkmed tõend, mis koostoimes teiste esitatud tõenditega kinnitab seda, et pooled on kokku leppinud tasus 9000 eurot. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja ei ole tuginenud sellele, et 9000 eurot ei oleks lepingueset arvestades mõistlik tasu. 10. Kostja on vastuväitena hagile leidnud, et ta on lepingust kehtivalt taganenud ning hagejal ei ole üldse tema vastu tasunõuet. Kostjapoolse kehtiva taganemise korral lõppeb lepinguline võlasuhe (

§ 186

p 5) ning see asendub tagasitäitmise võlasuhtega (

§ 189j

j) ning hagejal võib olla kostja vastu üleantu tagastamise nõue

§ 189lg 1 järgi. 8 Ts

MS § 230 lg 1 järgi tuleb kostjal tõendada neid asjaolusid, millele tema vastuväide hageja nõudele tugineb, seega peab kostja tõendama, et töövõtulepingust taganemise eeldused olid täidetud. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostja on hagejale esitanud taganemisavalduse

1. novembril 2019 ning hageja on avalduse kätte saanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on kostjapoolse taganemise kehtivuse ning kostja vastuväidete hindamisel vastuoluline. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tõendeid hinnates jõudnud ekslikult järeldusele, et kostja ei ole lepingust taganenud.
2. Kostja tugineb taganemisavalduses sellele, et hageja on oma kohustust oluliselt rikkunud (

§ 116lg 1).

Kostja leiab, tuginedes asjatundja arvamusele ja ilmastikutingimustele, et uue töö tegemine ei ole (seega

§ 647

lg 1 järgne parandamisnõue) hageja poolt võimalik ning kostja ei pea hagejale andma

§ 114

järgset täiendavat tähtaega (

§ 647lg 3).

Kostja esitas menetluses tõendina hagejapoolse olulise kohustuse rikkumise kohta, millele kostja ka taganemisavalduses tugines, OÜ Pajusti Ehitus Grupp ehituse ülevaatuse hinnangu ning Impost OÜ hinnapakkumise parandustööde maksumuse kohta. Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui Impost OÜ esindaja oleks kostja seadusliku esindajaga seotud (seega ei ole tegemist objektiivse arvamusega), on hinnapakkumises märgitud parandustöödeks ettenähtud summa (5730 eurot) ligilähedane ka menetluses läbiviidud kohtulikus ekspertiisis märgitule (5204 eurot, millele lisandub käibemaks). Kostja taganemisavalduses on leitud, et probleeme tööde kvaliteedi ning läbiviimise viisi (värvide ostmise, tõstuki tellimise) osas oli hageja ja kostja vahel kohe töödega alustamise järel. Sellele ei ole hageja menetluses ka sisulisi vastuväiteid esitanud. Kostja leidis, et sügis-talvel ei ole võimalik maja värvimistöid teha. Taganemisavalduse tegemise hetkel tähendanuks kostjale teadaoleva informatsiooni kohaselt parendustööd korralikku eeltööd: lahtise värvi eemaldamist, vajadusel kruntimist, pahteldamist ja täiendava värvikihi kandmist. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja taganemise materiaalsed eeldused on täidetud. Olukorras, kus parendustööde maksumus moodustab enam kui poole tööde kogumaksumusest ning töid ei saa lähiajal teha ilmastikuoludest tulenevalt, on lepingust taganemine ilma täiendavat tähtaega andmata (

§ 647lg 1; 116 lg 1) põhjendatud.

Kuigi lepingus kokkulepitu suhtes on poolte vahel vaidlus, kinnitab hageja poolt tehtud tööde mittenõuetekohast (mittevastavust keskmisele) kvaliteeti menetluses läbiviidud kohtulik ekspertiis. Hageja on ise kogu menetluse kestel leidnud, et kolmanda värvikihi pealekandmise suhtes tuli sõlmida eraldi kokkulepe, seega ei saanud kostja ka eeldada, et hageja oleks valmis puudusi kõrvaldama. 12. Ringkonnakohtu hinnangul oli kostjal õigus kasutada taganemisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid (

§ 189

lg 1 ja § 135 lg 1).

§ 189

lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

§ 189

lg 2 p 1 järgi peab lepingupool tagastamise või väljaandmise asemel hüvitama üleantu väärtuse, mh kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Seega tuli kostjal tagastada hagejale üleantu rahaline väärtus, mis vastab sellele osale tööde ja materjalide väärtusest, mille eest kostja ei olnud hagejale lepingust taganemise hetkeks veel tasunud. Kostja leidis, et kuna hageja poolt tehtud tööd olid puudustega, siis tuleb hageja nõudest maha arvestada tööde ümbertegemise kulu ja hagejale juba värvide eest tasutud summa. 9 Maakohus on ekslikult üleantu väärtuse kindlakstegemisel võtnud automaatselt arvesse töös esinevaid puudusi ja nende kõrvaldamise kulu. Kui hageja poolt kostjale üleantus esines puudusi, mille kõrvaldamisega kaasnevad kostjale kulud, ja nende puuduste esinemine on käsitatav lepingu rikkumisena, võib kostjal olla hageja vastu kahju hüvitamise nõue, mille ta saab kattuvas osas tasaarvestada hageja nõudega üleantu väärtuse hüvitamiseks

§ 189lg 2 p 1 alusel (vt Riigikohtu 8.

veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-12908, p 14jj). Seega sai kostja üleantu väärtuse hüvitamisest keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks

§ 115

lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks

§ 646lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega.

Kahju (

§ 115

lg l) või kulutuste hüvitamise (

§ 646

lg 5) nõude tasaarvestamiseks ei pidanud kostja kui tellija esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr , p 29). Kostja selgitas ringkonnakohtule, et kostja on hagejale teinud oma kahjunõudega tasaarvestusavalduse
3. augusti 2020 vastuses maakohtule punktis 3.7., kus kostja tõi esile parandustööde tegemise hinna. Seega ei tingi maakohtu eksimus otsuse tühistamist.
4. Apellatsioonkaebuste väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks kostjalt väljamõistetud summa suuruse osas. Ringkonnakohtu hinnangul lähtus maakohus kostja kahju hindamisel põhjendatult ekspertarvamuses märgitud summast 5204 eurot ilma käibemaksuta. Maakohus on ka põhjendanud, et kuna kostja kinnitusel on ta käibemaksukohuslane, siis ei arvesta kohus sellele summale lisaks käibemaksu. Apellatsioonkaebustes ei vaidlustata maakohtu poolt hüvitavast väärtusest kostja poolt juba tasutud värvidele kulunud 1200 euro ja hagejale tasutud 214 euro 87 sendi mahaarvamist. Ekslik on hageja apellatsioonkaebuse väide, et pooled ei vaielnud maakohtus lisatööde tegemisega seotud kulutuste kandmise üle. Kogu maakohtu menetluses on kostja tuginenud üksnes kokkulepitud hinnale 7000 eurot. Hageja enda ütluste kohaselt maakohtu istungil (III kd, tl 142):“ Pakkusin 3x värvimist ja küsisin selle eest ka lisaraha. Sinna paika see jäi“. Ka hageja enda menetluses avaldatus ei tugineta poolte kokkuleppele lisaraha maksmise osas.
5. Hageja apellatsioonkaebuse p-s 3.4.
6. kohaselt on maakohus küll arvestanud hageja ütlusi värvile kulunud summa osas, kuid ei ole neid ütlusi arvestanud lisakulude suuruse tõendamisel. Maakohus arvestas hageja ütlusi värvile kulunud summa suhtes põhjusel, et hageja ise tunnistas, et tema nõue on väiksem. Ekslik on hageja apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on maakohus ebaõigelt tõlgendanud hageja ütlusi värvile tehtud kulutuste suuruse osas, kuna nii hagis kui kostja vastuses hagile nimetati teisi summasid. Hageja väitis maakohtu istungil vande all, et: „värvi maksis kostja aga poest tõin mina. Värvile pidi kuluma 1500 eurot aga läks vähem, umbes 1200 eurot.“. Seda, et kostja on tasunud 1200 eurot värvide eest, kinnitas samal istungil ka kostja esindaja (II kd, tl 145). Õige on, et hagimenetluses on kohus seotud poolte väidetega, kuid maakohus ei saanud jätta hageja enda vande all antud ütlusi tähelepanuta. Olukorras, kus kostja vaidleb hageja nõudele täielikult vastu, ei ole aga üksnes hageja vande all antud ütlused nõude rahuldamiseks piisavaks tõendiks kantud rahaliste kulutuste suuruse kohta. Ka korvtõstuki rendikulu 396 euro 4 päeva eest ja tellija poolt pealesunnitud tööseisakul korvtõstuki rendikulu 260 euro 82 sendi nõuet ei ole hageja tõendanud. Korvtõstuki eest on tekkinud kulud mitte hagejal, vaid Ovaal OÜ-l (II kd, t.lk. 8-23), ainuüksi hageja ütlustega ei ole tõendanud hagejapoolne kulude hüvitamine Ovaal OÜ-le. Hageja ei ole tõendanud, et kostja ei lubanud hagejat objektile, ka vastuses hagile on kostja teinud kompromissettepaneku, mille kohaselt võiks hageja lõpetada tööd augusti jooksul.
7. Kuivõrd ringkonnakohus jätab nii hageja kui ka kostja apellatsioonkaebused rahuldamata, tuleb menetluskulud apellatsiooniastmes jätta poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1 koosmõjus 10 § 171 lg-ga 1). Sellise menetluskulude jaotuse puhul puudub vajadus kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 11